Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Afiinsuskromatograafia, Anodeerimine, Atmosfäär, Biomaterjal, Fullereen, Grignardi reaktsioon, Inertsus, Ioonmootor, Karbiidid, Keemia mõisteid, Klaasjas süsinik, Krüptoon, Ksenoon, Kuld, Lämmastik, Mulla orgaaniline aine, Nanoosake, Nanorobootika, Neoon, Objektistamine, Soojusmass, Teemant, Titaan, Tsirkooniumdioksiid, Väärisgaasid.
Afiinsuskromatograafia
Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Afiinsuskromatograafia · Näe rohkem »
Anodeerimine
Anodeerimine (anodizing) on elektrokeemiline protsess, mille käigus paksendatakse metallist valmistatud objektide naturaalset oksiidikihti.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Anodeerimine · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Biomaterjal
Biomaterjal on looduslikku või sünteetilist päritolu materjal, mida kasutatakse otseses kontaktis bioloogilistes süsteemides, inimese kehas või selle pinnal.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Biomaterjal · Näe rohkem »
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Fullereen · Näe rohkem »
Grignardi reaktsioon
galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »
Inertsus
Inertsus on mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Inertsus · Näe rohkem »
Ioonmootor
NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Ioonmootor · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Karbiidid · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Klaasjas süsinik
Klaasja süsiniku varras Klaasjast süsinikust "paadikesed" Klaasjas süsinik ehk klaassüsinik on mittegrafitiseeruv süsiniku allotroop, millel on nii grafiidi kui ka keraamika omadusi.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Klaasjas süsinik · Näe rohkem »
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Krüptoon · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Kuld · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Lämmastik · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Nanoosake
Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Nanoosake · Näe rohkem »
Nanorobootika
Nanorobootika on robootika haru, mille eesmärgiks on luua masinaid või roboteid suuruses 0,1–10 mikromeetrit (10−6 m), lähenedes nanoskaalale (10−9 m).
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Nanorobootika · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Neoon · Näe rohkem »
Objektistamine
Sotsiaalfilosoofias nimetatakse objektistamiseks teise elusolendi, kuid eelkõige inimese käsitlemist objekti ehk eseme või asjana.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Objektistamine · Näe rohkem »
Soojusmass
Soojusmassiks nimetatakse ehitise või selle osa võimet salvestada sooja ehk akumuleerida termilist energiat.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Soojusmass · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Teemant · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Titaan · Näe rohkem »
Tsirkooniumdioksiid
Tsirkooniumdioksiid Tsirkooniumdioksiid (ZrO2), mida tuntakse ka tsirkoonia nime all, on tsirkooniumi valge kristalliline oksiid, Mohsi skaalal kõvadusega 8, tihedusega 5890 kg/m³ (monokliinsel faasil, on mõneti teistsugune stabiliseeritud faasidel), molaarmassiga 123,218 g/mol.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Tsirkooniumdioksiid · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Inertsus (keemia) ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
