Sisukord
22 suhted: Aine omadused, D-elemendid, Füüsika mõisteid, Gaaslahenduslamp, Ioon, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Ksenoon, Ksenoonlamp, Lantanoidid, Massispektromeetria, Naatriumlamp, Paul Põldoja, Põrkeionisatsioon, Perioodilisusseadus, Plasma, Röntgenfluorestsents, Saha võrrand, Strontsium, Tseesium, Väärisgaasid, Vesinik.
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Aine omadused
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata Ionisatsioonienergia ja D-elemendid
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Füüsika mõisteid
Gaaslahenduslamp
Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).
Vaata Ionisatsioonienergia ja Gaaslahenduslamp
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Ioon
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Keemiline side
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Ksenoon
Ksenoonlamp
Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ülikõrgrõhuline ksenoontäitega kaarlahenduslamp, mis annab väga heledat valget valgust, tagades moonutusteta värviesituse.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Ksenoonlamp
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Lantanoidid
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Vaata Ionisatsioonienergia ja Massispektromeetria
Naatriumlamp
Kõrgrõhu-naatriumlamp Naatriumlamp on lahenduslamp, mis kasutab valguse tekitamiseks ioniseeritud olekus naatriumi (auruna).
Vaata Ionisatsioonienergia ja Naatriumlamp
Paul Põldoja
Paul Põldoja (aastani 1935 Paul Koch, 6. august 1931 Konguta vald, Tartumaa – 17. juuni 2005 Konguta vald, Tartumaa) oli eesti keemik.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Paul Põldoja
Põrkeionisatsioon
Põrkeionisatsioon on aatomite või molekulide ionisatsioon, mida põhjustab nende põrkumine kiiresti liikuvate osakestega.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Põrkeionisatsioon
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Vaata Ionisatsioonienergia ja Perioodilisusseadus
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Plasma
Röntgenfluorestsents
Röntgenfluorestsents (ingl k X-ray fluorescence, XRF) on karakteristlik sekundaarsete röntgenikiirte emissioon ainest, mida on ergastatud kõrge energiaga röntgenikiirtega või gammakiirgusega.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Röntgenfluorestsents
Saha võrrand
Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Saha võrrand
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Strontsium
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Tseesium
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Väärisgaasid
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Ionisatsioonienergia ja Vesinik
Tuntud ka kui Ionisatsioonipotentsiaal.