Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Aine omadused, D-elemendid, Füüsika mõisteid, Gaaslahenduslamp, Ioon, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Ksenoon, Ksenoonlamp, Lantanoidid, Massispektromeetria, Naatriumlamp, Paul Põldoja, Põrkeionisatsioon, Perioodilisusseadus, Plasma, Röntgenfluorestsents, Saha võrrand, Strontsium, Tseesium, Väärisgaasid, Vesinik.
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Aine omadused · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja D-elemendid · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Gaaslahenduslamp
Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Gaaslahenduslamp · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Ksenoon · Näe rohkem »
Ksenoonlamp
Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ülikõrgrõhuline ksenoontäitega kaarlahenduslamp, mis annab väga heledat valget valgust, tagades moonutusteta värviesituse.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Ksenoonlamp · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Massispektromeetria · Näe rohkem »
Naatriumlamp
Kõrgrõhu-naatriumlamp Naatriumlamp on lahenduslamp, mis kasutab valguse tekitamiseks ioniseeritud olekus naatriumi (auruna).
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Naatriumlamp · Näe rohkem »
Paul Põldoja
Paul Põldoja (aastani 1935 Paul Koch, 6. august 1931 Konguta vald, Tartumaa – 17. juuni 2005 Konguta vald, Tartumaa) oli eesti keemik.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Paul Põldoja · Näe rohkem »
Põrkeionisatsioon
Põrkeionisatsioon on aatomite või molekulide ionisatsioon, mida põhjustab nende põrkumine kiiresti liikuvate osakestega.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Põrkeionisatsioon · Näe rohkem »
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Perioodilisusseadus · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Plasma · Näe rohkem »
Röntgenfluorestsents
Röntgenfluorestsents (ingl k X-ray fluorescence, XRF) on karakteristlik sekundaarsete röntgenikiirte emissioon ainest, mida on ergastatud kõrge energiaga röntgenikiirtega või gammakiirgusega.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Röntgenfluorestsents · Näe rohkem »
Saha võrrand
Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Saha võrrand · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Strontsium · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Tseesium · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Vesinik · Näe rohkem »
