Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Aleksandr Šelepin, Armeekindral (Nõukogude Liit), Biograafiad (Se), Juuniküüditamine, KGB, KGB esimeeste loend, Komitee nr 2, Kommunismivastane võitlus Poolas (1944–1953), Läti ajalugu, Miilitsa peadirektor, Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal, Nõukogude Liidu siseministrite loend, Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Oleg Penkovski, Pjotr Ivašutin, Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar, Riikliku julgeoleku vanemmajor, Saksa Demokraatlik Vabariik, Sündinud 13. augustil, Sõjaväelaste loend, Sergei Kruglov, Serovi juhised, Surnud 1. juulil, Ungari ülestõus (1956).
Aleksandr Šelepin
Aleksandr Nikolajevitš Šelepin (vene keeles Александр Николаевич Шелепин; 18. august 1918 Voronež – 24. oktoober 1994 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) esimees (1958–1961).
Uus!!: Ivan Serov ja Aleksandr Šelepin · Näe rohkem »
Armeekindral (Nõukogude Liit)
Armeekindral (vene keeles генерал армии) oli Nõukogude Liidu sõjaväeline auaste aastatel 1940−1991.
Uus!!: Ivan Serov ja Armeekindral (Nõukogude Liit) · Näe rohkem »
Biograafiad (Se)
Biograafiad (Se) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Se".
Uus!!: Ivan Serov ja Biograafiad (Se) · Näe rohkem »
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Uus!!: Ivan Serov ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Uus!!: Ivan Serov ja KGB · Näe rohkem »
KGB esimeeste loend
Käesolevas artiklis on loetletud Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, üldtuntud kui KGB, esimehi ja nende asetäitjaid.
Uus!!: Ivan Serov ja KGB esimeeste loend · Näe rohkem »
Komitee nr 2
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Reaktiivtehnika Erikomitee (vene keeles Специальный комитет по реактивной технике при Совете министров СССР; alates maist 1947 Komitee nr 2) oli aastatel 1946–1949 eksisteerinud riigiorgan NSV Liidu Ministrite Nõukogu alluvuses.
Uus!!: Ivan Serov ja Komitee nr 2 · Näe rohkem »
Kommunismivastane võitlus Poolas (1944–1953)
Kommunismivastane võitlus Poolas oli aastatel 1944–1953 toimunud võitlus Poola põrandaaluste ühingute ja pärast teise maailmasõja lõppu Poolas võimu üle võtnud Nõukogude Liidu nukuvalitsuse vahel.
Uus!!: Ivan Serov ja Kommunismivastane võitlus Poolas (1944–1953) · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Ivan Serov ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Miilitsa peadirektor
Miilitsa peadirektor (vene keeles Главный директор милиции) oli Nõukogude Liidu miilitsa kõrgeim auaste aastail 1936–1943.
Uus!!: Ivan Serov ja Miilitsa peadirektor · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal
Nõukogude okupatsioonitsoon praeguse Saksamaa kaardil Nõukogude sõjalise administratsiooni Saksamaal peakorter Karlshorstis Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal (vene keeles Советская военная администрация в Германии; saksa keeles Sowjetische Militäradministration in Deutschland) oli 6.
Uus!!: Ivan Serov ja Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu siseministrite loend
Siin on loetletud Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) ja Siseministeeriumi (MVD) juhid.
Uus!!: Ivan Serov ja Nõukogude Liidu siseministrite loend · Näe rohkem »
Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend
Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend Nõukogude Venemaa, Vene SFNV ja NSV Liidu Tööliste ja Talupoegade Punaarmee sõjaväeluure juhtide ja juhtide asetäitjate loend.
Uus!!: Ivan Serov ja Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Uus!!: Ivan Serov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.
Uus!!: Ivan Serov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.
Uus!!: Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Näe rohkem »
Oleg Penkovski
Oleg Penkovski (13. aprill 1919 Vladikavkaz – 16. mai 1963 Moskva) oli NSV Liidu sõjaväelane (polkovnik), NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (GRU) töötaja.
Uus!!: Ivan Serov ja Oleg Penkovski · Näe rohkem »
Pjotr Ivašutin
Pjotr Ivašutin (Ивашутин, Пётр Иванович) (5 vkj/18. september 1909 Brest-Litovsk – 4. juuni 2002 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigiametnik (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse esimees ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe 1. asetäitja) ja sõjaväelane, Nõukogude Liidu kangelane (1985).
Uus!!: Ivan Serov ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »
Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku 2. järgu komissari lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943). 1943. aastal võeti kasutusele õlakud Riikliku julgeoleku 2.
Uus!!: Ivan Serov ja Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar · Näe rohkem »
Riikliku julgeoleku vanemmajor
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku vanemmajori lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943) Riikliku julgeoleku vanemmajor (vene keeles старший майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1943 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees diviisikomandör (1940. aastast kindralmajor).
Uus!!: Ivan Serov ja Riikliku julgeoleku vanemmajor · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Ivan Serov ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Sündinud 13. augustil
Siin loetletakse 13. augustil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Ivan Serov ja Sündinud 13. augustil · Näe rohkem »
Sõjaväelaste loend
Siin on loetletud sõjaväelasi.
Uus!!: Ivan Serov ja Sõjaväelaste loend · Näe rohkem »
Sergei Kruglov
Sergei Nikiforovitš Kruglov (vene keeles Сергей Никифорович Круглов; tegelik perekonnanimi Jakovlev) (2. oktoober 1907 – 6. juuni 1977) oli Lavrenti Beria asetäitjana NKVD üks juhtidest ja alates 1945.
Uus!!: Ivan Serov ja Sergei Kruglov · Näe rohkem »
Serovi juhised
"Serovi juhised", ehk "Nõukogudevastase elemendi Leedust, Lätist ja Eestist deporteerimise läbiviimise korra kohta", oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NKGB) rahvakomissari asetäitja, kindral Ivan Serovi poolt allkirjastatud kuupäevata ülisalajane dokument, milles anti üksikasjalikud juhised 13.–14. juuni 1941 Juuniküüditamise läbiviimiseks Eestis, Lätis ja Leedus.
Uus!!: Ivan Serov ja Serovi juhised · Näe rohkem »
Surnud 1. juulil
Siin loetletakse 1. juulil surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Ivan Serov ja Surnud 1. juulil · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Ivan Serov ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
