Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Jada

Index Jada

Jada ehk lõpmatu jada on matemaatikas funktsioon, mille määramispiirkond on naturaalarvude hulk.

35 suhted: Aegrida, Algarv, Aritmeetiline jada, Arvjada, Édouard Lucas, Cantori aksioom, Cantori diagonaaltõestus, Cauchy jada, Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics, Diskreetimine, Diskreetne Fourier' teisendus, DOI, Elektronmuusika mõisteid, Element, Element (matemaatika), Faktoriaal, Fibonacci jada, Geomeetriline jada, Jada piirväärtus, Kuhjumispunkt, Loenduvalt aditiivne funktsioon, Markovi ahel, Matemaatika mõisteid, Matemaatiliste sümbolite loend, Määramata avaldis, Monotoonne funktsioon, Ordinaalarv, Pii, Primitiivne algtegur, Rida, Signaal (tehnika), Srinivasa Ramanujan, Transitiivne graaf, Võrdtempereeritud 12-helisüsteem, Zsigmondy teoreem.

Aegrida

Aegrida on rida kronoloogiliselt järjestatud (indekseeritud) andmetest.

Uus!!: Jada ja Aegrida · Näe rohkem »

Algarv

Algarv (ingl prime number) on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja mis jagub ainult arvuga 1 või iseendaga.

Uus!!: Jada ja Algarv · Näe rohkem »

Aritmeetiline jada

Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne.

Uus!!: Jada ja Aritmeetiline jada · Näe rohkem »

Arvjada

Arvjada ehk arvujada ehk progressioon on jada, mille liikmed on arvud.

Uus!!: Jada ja Arvjada · Näe rohkem »

Édouard Lucas

Édouard Lucas François Édouard Anatole Lucas (4. aprill 1842 Amiens – 3. oktoober 1891 Pariis) oli prantsuse matemaatik.

Uus!!: Jada ja Édouard Lucas · Näe rohkem »

Cantori aksioom

Cantori aksioom on pidevusaksioom matemaatilises analüüsis.

Uus!!: Jada ja Cantori aksioom · Näe rohkem »

Cantori diagonaaltõestus

Cantori diagonaaltõestus on Georg Cantorilt pärinev tõestus, et reaalarvude hulk ei ole loenduv.

Uus!!: Jada ja Cantori diagonaaltõestus · Näe rohkem »

Cauchy jada

Fundamentaaljadaks ehk Cauchy jadaks nimetatakse (arvude, üldisemalt meetrilise ruumi punktide) jada vn, mille elemendid indeksi n kasvades üksteisele lõputult lähenevad, st iga etteantud positiivse kauguse korral leidub jada element, millest alates kõik jada elemendid on üksteisest etteantud kaugusest väiksemal kaugusel.

Uus!!: Jada ja Cauchy jada · Näe rohkem »

Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics

"Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics" on Frederik Stjernfelti raamat.

Uus!!: Jada ja Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics · Näe rohkem »

Diskreetimine

Analoogsignaali diskreetimise tulemused (diskreedid mõõtepunktides) on kujutatud püstnooltega Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal Diskreetimine on digitaalses signaalitöötluses pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.

Uus!!: Jada ja Diskreetimine · Näe rohkem »

Diskreetne Fourier' teisendus

accessdate.

Uus!!: Jada ja Diskreetne Fourier' teisendus · Näe rohkem »

DOI

Objekti digitaalidentifikaator (inglise keeles digital object identifier, DOI) on sümbolite jada, mille abil identifitseeritakse unikaalselt mingi objekt, näiteks elektrooniline dokument.

Uus!!: Jada ja DOI · Näe rohkem »

Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Uus!!: Jada ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »

Element

"Element" (ladina sõnast elementum, 'osa, algosa') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Jada ja Element · Näe rohkem »

Element (matemaatika)

Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.

Uus!!: Jada ja Element (matemaatika) · Näe rohkem »

Faktoriaal

Naturaalarvu n faktoriaal (tähistus n!) on n esimese positiivse täisarvu korrutis.

Uus!!: Jada ja Faktoriaal · Näe rohkem »

Fibonacci jada

Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1.

Uus!!: Jada ja Fibonacci jada · Näe rohkem »

Geomeetriline jada

Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on matemaatikas jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstant.

Uus!!: Jada ja Geomeetriline jada · Näe rohkem »

Jada piirväärtus

Jada an piirväärtuseks nimetatakse arvu A, kui iga positiivse arvu ε jaoks leidub jadas järjekorranumber m, millest alates jada järgnevad liikmed erinevad arvust A vähem kui ε võrra, st.

Uus!!: Jada ja Jada piirväärtus · Näe rohkem »

Kuhjumispunkt

Topoloogilise ruumi alamhulga kuhjumispunktiks nimetatakse selle ruumi punkti, mille igas ümbruses leidub vähemalt üks temast erinev vaadeldavasse hulka kuuluv punkt.

Uus!!: Jada ja Kuhjumispunkt · Näe rohkem »

Loenduvalt aditiivne funktsioon

Loenduvalt aditiivne funktsioon ehk täielikult aditiivne funktsioon on hulgafunktsioon μ, mis oma määramispiirkonna paarikaupa ühisosata hulkade suvalise jada korral rahuldab tingimust Iga loenduvalt aditiivne funktsioon on aditiivne, kuid vastupidine üldjuhul ei kehti.

Uus!!: Jada ja Loenduvalt aditiivne funktsioon · Näe rohkem »

Markovi ahel

Markovi ahelaks (vene matemaatiku Andrei Markov seeniori nime järgi) nimetatakse matemaatikas lõpliku või loenduva olekute hulgaga diskreetse ajaga juhuslikku protsessi, millel on Markovi omadus.

Uus!!: Jada ja Markovi ahel · Näe rohkem »

Matemaatika mõisteid

Siin on loetletud matemaatika mõisteid.

Uus!!: Jada ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »

Matemaatiliste sümbolite loend

Siin on valik sümboleid matemaatika eri valdkondadest.

Uus!!: Jada ja Matemaatiliste sümbolite loend · Näe rohkem »

Määramata avaldis

Määramata avaldis ehk määramatus on avaldis matemaatikas, mille abil esitatud funktsiooni, jada piirväärtuse arvutamisel pole vahetult rakendatavad piirväärtuse põhiomadused.

Uus!!: Jada ja Määramata avaldis · Näe rohkem »

Monotoonne funktsioon

Matemaatilises analüüsis nimetatakse reaalmuutuja funktsiooni kasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning kahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb.

Uus!!: Jada ja Monotoonne funktsioon · Näe rohkem »

Ordinaalarv

Ordinaalarvud on matemaatilised objektid, mis üldistavad elemendi positsiooni (indeksi) mõiste jadas täielikele järjestustele suvalistel hulkadel.

Uus!!: Jada ja Ordinaalarv · Näe rohkem »

Pii

ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).

Uus!!: Jada ja Pii · Näe rohkem »

Primitiivne algtegur

Täisarvude jada a1, a2,..., an,...

Uus!!: Jada ja Primitiivne algtegur · Näe rohkem »

Rida

Sõna "rida" on mitmetähenduslik.

Uus!!: Jada ja Rida · Näe rohkem »

Signaal (tehnika)

Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse muut.

Uus!!: Jada ja Signaal (tehnika) · Näe rohkem »

Srinivasa Ramanujan

Srinivasa Ramanujan Srinivasa Ramanujan (tamili keeles ஸ்ரீனிவாஸ ராமானுஜன் ஐயங்கார்; 22. detsember 1887 – 26. aprill 1920) oli India matemaatik.

Uus!!: Jada ja Srinivasa Ramanujan · Näe rohkem »

Transitiivne graaf

Graafiteoorias eristatakse tippudest transitiivset graafi ja servadest transitiivset graafi.

Uus!!: Jada ja Transitiivne graaf · Näe rohkem »

Võrdtempereeritud 12-helisüsteem

Võrdtempereeritud 12-helisüsteem, lühend 12vjo ("kaheteistkümneks võrdseks jagatud oktav"), ka võrdtempereeritud häälestus on muusikas helisüsteem, milles oktav jagatakse kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks sagedussuhtega Võrdtempereeritud 12-helisüsteemis häälestatud muusikainstrumendil ei leidu peale oktavi ühtegi helisageduste naturaalarvulise suhtega puhtas häälestuses intervalli.

Uus!!: Jada ja Võrdtempereeritud 12-helisüsteem · Näe rohkem »

Zsigmondy teoreem

Zsigmondy teoreem väidab, et kui a ja b on ühistegurita positiivsed täisarvud ning a>b, siis täisarvude jada an – bn igal liikmel on vähemalt üks primitiivne algtegur, välja arvatud juhul, kui a.

Uus!!: Jada ja Zsigmondy teoreem · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »