Sisukord
52 suhted: Aluliina ordulinnus, Antonio Possevino, Antsla vasallilinnus, Eesti ajalugu, Gregorius XIII, Indrica vasallilinnus, Ivan Julm, Jesuiidid, Kahekümneviieaastane sõda, Kalsnava vasallilinnus, Kavilda vasallilinnus, Konguta vasallilinnus, Kulna piiskopilinnus, Laiuse ordulinnus, Läti ajalugu, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Lubāna piiskopilinnus, Lutsi ordulinnus, Moskva tsaaririik, Pärnu ajalugu, Pärnu vojevoodkond, Põltsamaa, Pljussa vaherahu, Poola aeg, Rahulepingute loend, Rēzekne, Rēzekne ordulinnus, Riia ajalugu, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Saarde vald (2005), Sõmerpalu vasallilinnus, Sēlpilsi foogtilinnus, Stefan Batory, Tartu ajalugu, Tartu piiramine (1558), Tartu vojevoodkond, Tartumaa, Trikāta ordulinnus, Vaabina vasallilinnus, Vana-Väina ordulinnus, Vastseliina piiskopilinnus, Võnnu vojevoodkond, Võrumaa, Veliž, Vene-Poola sõda (1562–1582), Viļaka piiskopilinnus, Viljandi ordulinnus, 16. sajand Eestis, 17. sajand Eestis, ... Laienda indeks (2 rohkem) »
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Aluliina ordulinnus
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Antonio Possevino
Antsla vasallilinnus
Üxküllide aadliperekonna kahe kilbiga vapp aastast 1475, loodud Antsla Peter von Üxkülli tellimisel Antsla linnus (saksa keeles Anzen) oli keskajast pärinev vasallilinnus, mis kuulus Uexküllidele.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Antsla vasallilinnus
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Eesti ajalugu
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Gregorius XIII
Indrica vasallilinnus
Indrica vasallilinnus (saksa keeles Nederitz, poola Indryca) oli Liivi ordu vasallilinnus Ida-Lätis Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas Krāslava piirkonnas (Krāslavas novads) Kalnieši vallas (Kalniešu pagasts) Sloboda külas, Stirna jõe (Stirnupe) suubumiskohas Väina (Daugava) jõkke.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Indrica vasallilinnus
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Ivan Julm
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Jesuiidid
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Kahekümneviieaastane sõda
Kalsnava vasallilinnus
Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Kalsnava vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Kavilda vasallilinnus
Konguta vasallilinnus
Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Konguta vasallilinnus
Kulna piiskopilinnus
Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Kulna piiskopilinnus
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Laiuse ordulinnus
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Läti ajalugu
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Liivi sõda
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Liivimaa hertsogkond
Lubāna piiskopilinnus
Lubāna piiskopilinnus (saksa keeles Lubahn, eesti keeles Lubbani) oli kivilinnus Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Lubāna piiskopilinnus
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Lutsi ordulinnus
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Moskva tsaaririik
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Pärnu ajalugu
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Pärnu vojevoodkond
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Põltsamaa
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Poola aeg
Rahulepingute loend
Rahulepingute loend loetleb rahulepinguid.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Rahulepingute loend
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Rēzekne
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Rēzekne ordulinnus
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Riia ajalugu
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Saarde vald (2005)
Saarde kirik. Lodja postijaama postipoiste elamu maanteepoolne ots Lodja postijaama kelder Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Saarde vald (2005)
Sõmerpalu vasallilinnus
Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Sõmerpalu vasallilinnus
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Sēlpilsi foogtilinnus
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Stefan Batory
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Tartu ajalugu
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Tartu piiramine (1558)
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Tartu vojevoodkond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Tartumaa
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Trikāta ordulinnus
Vaabina vasallilinnus
Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Vaabina vasallilinnus
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Vana-Väina ordulinnus
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Vastseliina piiskopilinnus
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Võnnu vojevoodkond
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Võrumaa
Veliž
Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Veliž
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Viļaka piiskopilinnus
Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Viļaka piiskopilinnus
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja Viljandi ordulinnus
16. sajand Eestis
16.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja 16. sajand Eestis
17. sajand Eestis
17.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja 17. sajand Eestis
23. veebruar
23.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja 23. veebruar
4. veebruar
4.
Vaata Jam-Zapolski vaherahu ja 4. veebruar
Tuntud ka kui Jam Zapolski rahu, Jam Zapolski vaherahu, Jam-Zapolski rahu.