Kiiremini kui brauser!
269 suhted: A-horisont, Aa (perekond), Aa achalensis, Aaskannike, Aasristik, Aed-harakputk, Aed-mustköömne seemned, Aedmaasikas, Aedpetersell, Aedvaak, Ajaani kuusk, Akied, Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark, Algkude, Alpi võipätakas, Alraunijuur, Angoola tiibviljak, Anuubis, Auksiinid, Šaakal, Üheksavägine, Üheokkaline mänd, Ürt-punanupp, Äkkeküla spordikeskus ja puhkeala, Õõtsik, Õilis nulg, Õunapuu (perekond), Baikali tihashein, Bakterid, Bonsai, Botaanika mõisteid, Dauuria lehis, Dimetüültrüptamiin, Dodo, Droog, Elodeiidid, Endla Reintam, Endofüüdid, Ene Roosma, Engelmanni kuusk, Flora Danica, Frigotaim, Gabon, Geneetiliselt muundatud toit, Gutatsioon, Hall mänd, Hallrästas, Harilik altee, Harilik angervaks, Harilik aspar, ..., Harilik ebatsuuga, Harilik hernes, Harilik imikas, Harilik käokuld, Harilik konnarohi, Harilik kukehari, Harilik leesikas, Harilik leeskputk, Harilik maarjalepp, Harilik maokeel, Harilik mürkputk, Harilik mustikas, Harilik naat, Harilik piimjuur, Harilik puju, Harilik rästik, Harilik sealõuarohi, Harilik ussikeel, Harilik varemerohi, Harilik varsakabi, Harilik võilill, Harilik võipätakas, Harilik vesihernes, Harunemine, Hübriidhaab, Hüdropoonika, Hõbenulg, Hõbevaher, Helviksammaltaimed, Herbitsiid, Hiid-sargapuu, Hiidpanda, Hiigelnulg, Hobumadar, Homo habilis, Hosta, Hulgajuurine vesilääts, Huulhein, Idakuusk, Idujuur, Ikebana, Indool-3-äädikhape, Islandi käokõrv, Jaapani lehis, Jaapani makaak, Jämedusaste, Jämedusklass, Järv-lahnarohi, Jõulukaktus, Jumikas, Juudavaik, Juur (täpsustus), Juurekael, Juuremügarad, Juuresikk, Juurestik, Juurevõsu, Juurpuu, Juurvõrrand, Juurvili, Kaevandikärblased, Kaheaastased taimed, Kakkpapagoi, Kaljumänd, Kamar, Kamardumine, Kambium, Kanada kuusk, Kanada vesikatk, Kanakoole, Kandseened, Kapsasrohi, Karst, Kasetriibik, Kassitapp, Katteseemnetaimed, Kaukaasia nulg, Kääbus-seedermänd, Külgjuur, Külmamailane, Kõrge peiulill, Kõrvukrebane, Kevadadoonis, Kiirjas mänd, Kollane mänd, Kooriksamblikud, Koriandriviljad, Korp, Lactarius indigo, Lagrits, Leht, Leukoplast, Lilla, Lillkapsas, Linnased, Lisajuur, Lisapung, Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Maalihe, Maamõõl, Madal mustjuur, Madarapunane, Mailane, Mammutipuu, Mäginulg, Mükoriisa, Mõru vahulill, Merikapsas, Mesiputk, Metsanduse mõisteid, Metsapõleng, Metsarekreatsioon, Mugul, Mulla orgaaniline aine, Murulauk, Must kuusk, Must pipar, Must vägihein, Mustmuld, Mustpea-põõsalind, Naistepuna, Narmasjuurestik, Nastik, Niitmine, Organoloogia, Paju, Palu-härghein, Pähklimäe terviserada, Pähklipuu, Pärisaruniit, Püsikud, Põhikude, Põhiorganid, Põld-lehmalill, Põldmurakas, Põldosi, Peajuur, Penikeelelised, Pii, Piimalill, Pikaokkaline mänd, Pistik, Plastiidid, Pookimine, Porss (perekond), Puna-džunglikana, Puna-rusujuur, Punane siilkübar, Punane tolmpea, Pung, Purjetamine, Purpuriin, Puu, Ravimtaimed, Rääts (korv), Rägapart, Räni-kardhein, Rikuzentakata, Risoid, Risoom, Risosfäär, Roniv mürgipuu, Roosilõhnaline kuldjuur, Rukkilill, Salitsüülhape, Sambia, Samblikud, Sammaltaimed, Säsikiired, Sõrmkübar (perekond), Sõtkas, Seebipuulised, Seemikjuurestik, Segaviljelus, Shikon, Siberi nulg, Sibul (organ), Sinine käoking, Soontaimed, Soonteta taimed, Soopihl, Spoon, Statotsüüt, Suhkruroog, Sukulendid, Suurkudu, Taimed, Taimede morfoloogiline plastilisus, Taimemorfoloogia, Takjas, Tallus, Talvitumine, Tanniinid, Tara-seatapp, Täpiline surmaputk, Tärklis, Tüse adeenium, Tüvi, Tõmmu külmaseen, Tõrvas, Tehismärgalapuhasti, Tekkeviis (metsandus), Tool, Torkav kuusk, Trahhee, Trühvel, Turbasammal, Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit, Vaak, Vaarika-juuremädanik, Valge mesikas, Valge ristik, Valgetüveline seedermänd, Vars, Vesihüatsint, Vesilääts, Vihmamets, Villtakjas, Wardi kast. Laienda indeks (219 rohkem) »
A-horisont
A-horisont on tähistatud tähega A A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont.
Uus!!: Juur ja A-horisont · Näe rohkem »
Aa (perekond)
Käpaline perekonnast ''Aa'' Aa Rchb.f. on taimeperekond käpaliste sugukonnast.
Uus!!: Juur ja Aa (perekond) · Näe rohkem »
Aa achalensis
Aa achalensis Schltr. on taimeliik käpaliste sugukonna perekonnast Aa.
Uus!!: Juur ja Aa achalensis · Näe rohkem »
Aaskannike
Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Aaskannike · Näe rohkem »
Aasristik
Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Aasristik · Näe rohkem »
Aed-harakputk
Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Aed-harakputk · Näe rohkem »
Aed-mustköömne seemned
Aed-mustköömne seemned (Nigellae sativae semen) nimetatakse aed-mustköömne täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult, kodumajapidamistes, kulinaarias kui ka taimravis ja farmakognoosias.
Uus!!: Juur ja Aed-mustköömne seemned · Näe rohkem »
Aedmaasikas
Aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluvate mitmeaastaste igihaljaste rohttaimede tšiili maasika (Fragaria chiloensis) ja virgiinia maasika (Fragaria virginiana) hübriid.
Uus!!: Juur ja Aedmaasikas · Näe rohkem »
Aedpetersell
Aedpetersell (Petroselinum crispum) on sarikaliste sugukonna peterselli perekonda kuuluv aromaatne kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Aedpetersell · Näe rohkem »
Aedvaak
Aedvaak (Inula helenium) on korvõieliste sugukonda ja vaakide perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Aedvaak · Näe rohkem »
Ajaani kuusk
Ajaani kuusk (Picea jezoensis) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Uus!!: Juur ja Ajaani kuusk · Näe rohkem »
Akied
Akiede traditsiooniline asuala Allesjäänud asualad Akied on hõim Tansaania põhjaosas Kilimanjarost lõunas, tänapäeval peamiselt masaide asustatud savannis, Olduvai kuristikust paarsada kilomeetrit kagu pool.
Uus!!: Juur ja Akied · Näe rohkem »
Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark
Pilsumer Watt vaadatuna Leyhörni poolsaarelt, Ida-Friisimaa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark (saksa: Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer) loodi 1986.
Uus!!: Juur ja Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark · Näe rohkem »
Algkude
Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.
Uus!!: Juur ja Algkude · Näe rohkem »
Alpi võipätakas
Alpi võipätakas (Pinguicula alpina) on vesiherneliste sugukonda võipätaka perekonda kuuluv putuktoiduline mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Alpi võipätakas · Näe rohkem »
Alraunijuur
Alraunijuured Alraunijuur (Mandragorae radix) on alrauni perekonda kuuluva taime juur.
Uus!!: Juur ja Alraunijuur · Näe rohkem »
Angoola tiibviljak
Angoola tiibviljak (Pterocarpus angolensis) on liblikõieliste sugukonda tiibviljaku perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Juur ja Angoola tiibviljak · Näe rohkem »
Anuubis
Anuubis puu otsas Anuubis (Papio anubis) on pärdiklaste sugukonda paaviani perekonda kuuluv ahv.
Uus!!: Juur ja Anuubis · Näe rohkem »
Auksiinid
Indool-3-äädikhape (IAA), mis on levinuim auksiin taimedes Auksiinid on taimehormoonide klass, millel on morfogeenitaolised omadused.
Uus!!: Juur ja Auksiinid · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Juur ja Šaakal · Näe rohkem »
Üheksavägine
Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.
Uus!!: Juur ja Üheksavägine · Näe rohkem »
Üheokkaline mänd
Üheokkaline mänd (Pinus monophylla) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Üheokkaline mänd · Näe rohkem »
Ürt-punanupp
Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) on roosõieliste sugukonda punanupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Ürt-punanupp · Näe rohkem »
Äkkeküla spordikeskus ja puhkeala
Äkkeküla laste mänguväljak. Oktoober 2022Äkkeküla spordikeskus ja puhkeala on spordikompleks, mis asub Narvas aadressil Äkkeküla tee 12.
Uus!!: Juur ja Äkkeküla spordikeskus ja puhkeala · Näe rohkem »
Õõtsik
Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.
Uus!!: Juur ja Õõtsik · Näe rohkem »
Õilis nulg
Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Juur ja Õilis nulg · Näe rohkem »
Õunapuu (perekond)
Õunapuu (Malus Mill.) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Juur ja Õunapuu (perekond) · Näe rohkem »
Baikali tihashein
Baikali tihashein (Scutellaria baicalensis L.) on huulõieliste sugukonda tihasheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Baikali tihashein · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Juur ja Bakterid · Näe rohkem »
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Uus!!: Juur ja Bonsai · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Juur ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Juur ja Dauuria lehis · Näe rohkem »
Dimetüültrüptamiin
Dimetüültrüptamiin (C12H16N2) ehk DMT ehk N,N-DMT on trüptamiini perekonda kuuluv orgaaniline aine.
Uus!!: Juur ja Dimetüültrüptamiin · Näe rohkem »
Dodo
Dodo ehk dront (Raphus cucullatus) on tuvilaste sugukonda kuulunud väljasurnud lennuvõimetu lind, perekonna Raphus ainus esindaja.
Uus!!: Juur ja Dodo · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Juur ja Droog · Näe rohkem »
Elodeiidid
Elodeiidid ehk juurdunud sukeltaimed on veetaimed, mille varred ja lehed heljuvad vabalt vees, kuid taimed ise on juurtega settesse kinnitunud.
Uus!!: Juur ja Elodeiidid · Näe rohkem »
Endla Reintam
Endla Reintam (sündinud 2. veebruaril 1974 Vasalemma külanõukogus Harju rajoonis) on eesti mullateadlane.
Uus!!: Juur ja Endla Reintam · Näe rohkem »
Endofüüdid
Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον 'sees' + φυτόν 'taim') on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.
Uus!!: Juur ja Endofüüdid · Näe rohkem »
Ene Roosma
Ene Roosma (aastani 1968 Kees; 1. märts 1946 Põltsamaa – 22. juuli 1996 Tartu) oli eesti bioloog.
Uus!!: Juur ja Ene Roosma · Näe rohkem »
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Juur ja Engelmanni kuusk · Näe rohkem »
Flora Danica
Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.
Uus!!: Juur ja Flora Danica · Näe rohkem »
Frigotaim
Frigotaim on külmhoidlas -1,5…-2℃ temperatuuril säilitatud maasikataim.
Uus!!: Juur ja Frigotaim · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Juur ja Gabon · Näe rohkem »
Geneetiliselt muundatud toit
Rohelisega märgitud riikides nõutakse sellise toidu, kus sees on geneetiliselt muudatud komponente, eraldi märgistamist. Punasega märgitud riikides on GMOde import ja kasvatamine keelatud Geneetiliselt muundatud toit ehk GM-toit on toit või toiduaine, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO).
Uus!!: Juur ja Geneetiliselt muundatud toit · Näe rohkem »
Gutatsioon
konnaosjal Gutatsioon (ld sõnast gutta 'tilk') on tilkvee eraldumine taimelehtedest ja idanditest enamasti veelõhede ehk hüdatoodide kaudu.
Uus!!: Juur ja Gutatsioon · Näe rohkem »
Hall mänd
Hall mänd (Pinus banksiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Hall mänd · Näe rohkem »
Hallrästas
Hallrästas (Turdus pilaris) on linnuliik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.
Uus!!: Juur ja Hallrästas · Näe rohkem »
Harilik altee
Harilik altee (Althaea officinalis) on kassinaeriliste sugukonda altee perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Harilik altee · Näe rohkem »
Harilik angervaks
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik angervaks · Näe rohkem »
Harilik aspar
Harilik aspar (köögiviljana spargel ja toalillena asparaagus; Asparagus officinalis) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik aspar · Näe rohkem »
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Uus!!: Juur ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik hernes · Näe rohkem »
Harilik imikas
Harilik imikas (Anchusa officinalis) on kareleheliste sugukonda imika perekonda kuuluv ühe- või mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik imikas · Näe rohkem »
Harilik käokuld
Harilik käokuld (Helichrysum arenarium) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Harilik käokuld · Näe rohkem »
Harilik konnarohi
Harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) on konnarohuliste sugukonda konnarohu perekonda kuuluv üheiduleheline mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik konnarohi · Näe rohkem »
Harilik kukehari
Harilik kukehari (Sedum acre) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik kukehari · Näe rohkem »
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Uus!!: Juur ja Harilik leesikas · Näe rohkem »
Harilik leeskputk
Harilik leeskputk (Levisticum officinale) on sarikaliste sugukonda leeskputke perekonda kuuluv, kõrge mitmeaastane rohttaim, mida kasutatakse nii maitse- kui ravimtaimena.
Uus!!: Juur ja Harilik leeskputk · Näe rohkem »
Harilik maarjalepp
Õis koos õienuppudega Harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) on roosõieliste sugukonda maarjalepa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik maarjalepp · Näe rohkem »
Harilik maokeel
Harilik maokeel (Ophioglossum vulgatum) on maokeeleliste sugukonda maokeele perekonda kuuluv sõnajalgtaim.
Uus!!: Juur ja Harilik maokeel · Näe rohkem »
Harilik mürkputk
Harilik mürkputk (Cicuta virosa) on sarikaliste sugukonda mürkputke perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik mürkputk · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Juur ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harilik naat
Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik naat · Näe rohkem »
Harilik piimjuur
Harilik piimjuur (Tragopogon pratensis L.) on korvõieliste sugukonda piimjuur perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik piimjuur · Näe rohkem »
Harilik puju
Harilik puju (Artemisia vulgaris) on korvõieliste sugukonda puju perekonda kuuluv 30–190 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, levinud ravim- ja maitsetaim.
Uus!!: Juur ja Harilik puju · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Juur ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harilik sealõuarohi
Harilik sealõuarohi (Scrophularia nodosa) on sealõuarohuliste sugukonda, sealõuarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik sealõuarohi · Näe rohkem »
Harilik ussikeel
Ussikeel ehk harilik ussikeel (Echium vulgare L.) on taimeliik kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnast ussikeele (Echium) perekonnast.
Uus!!: Juur ja Harilik ussikeel · Näe rohkem »
Harilik varemerohi
Harilik varemerohi (Symphytum officinale) on kareleheliste (Boraginaceae) sugukonda kuuluv 30–70 cm pikkune mitmeaastane rohttaim, mis eelistab niiskemat mulda ning mis kasvab Eestis üsna hajusalt.
Uus!!: Juur ja Harilik varemerohi · Näe rohkem »
Harilik varsakabi
Harilik varsakabi (Caltha palustris) on tulikaliste sugukonna varsakabja perekonda kuuluv mitmeaastane suvehaljas rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik varsakabi · Näe rohkem »
Harilik võilill
Harilik võilill (Taraxacum officinale) on korvõieliste sugukonda võilille perekonda kuuluvmitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik võilill · Näe rohkem »
Harilik võipätakas
Harilik võipätakas (Pinguicula vulgaris) on vesiherneliste sugukonda võipätaka perekonda kuuluv putuktoiduline mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Harilik võipätakas · Näe rohkem »
Harilik vesihernes
Harilik vesihernes (Utricularia vulgaris) on vesiherneliste sugukonda vesiherne perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Juur ja Harilik vesihernes · Näe rohkem »
Harunemine
Harunemine on taime varre või juure harude tekkimine kasvukuhiku jagunedes (dihhotoomia) või õistaimedel uute kasvukuhikute kujunedes.
Uus!!: Juur ja Harunemine · Näe rohkem »
Hübriidhaab
Hübriidhaab (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti ehk Populus tremula × Populus tremuloides Michx.) on hariliku haava (Populus tremula L.) ja Põhja-Ameerikast pärit ameerika haava (Populus tremuloides Michx.) looduslikul ristumisel või ristamisel saadud puuvorm.
Uus!!: Juur ja Hübriidhaab · Näe rohkem »
Hüdropoonika
Hüdropoonika (kreeka hydōr 'vesi' + ponos 'töö') ehk vesikultuur ehk vesiaiandus on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid.
Uus!!: Juur ja Hüdropoonika · Näe rohkem »
Hõbenulg
Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Uus!!: Juur ja Hõbenulg · Näe rohkem »
Hõbevaher
Hõbevaher (Acer saccharinum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Juur ja Hõbevaher · Näe rohkem »
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Uus!!: Juur ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »
Herbitsiid
Herbitsiidiga töödeldud teerada viljapõllul Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
Uus!!: Juur ja Herbitsiid · Näe rohkem »
Hiid-sargapuu
Hiid-sargapuu (Entandrophragma excelsum) on meelialiste sugukonda sargapuu perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Juur ja Hiid-sargapuu · Näe rohkem »
Hiidpanda
Hiidpanda ehk bambuskaru ehk suur panda (Ailuropoda melanoleuca) on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Uus!!: Juur ja Hiidpanda · Näe rohkem »
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Uus!!: Juur ja Hiigelnulg · Näe rohkem »
Hobumadar
Hobumadar (Galium verum) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Uus!!: Juur ja Hobumadar · Näe rohkem »
Homo habilis
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast.
Uus!!: Juur ja Homo habilis · Näe rohkem »
Hosta
Hosta (Hosta), ka funkia, on taimeperekond liilialiste sugukonnas.
Uus!!: Juur ja Hosta · Näe rohkem »
Hulgajuurine vesilääts
Hulgajuurine vesilääts (Spirodela polyrhiza) on võhaliste sugukonda vesiläätse perekonda kuuluv mitmeaastane ujulehtedega veetaim.
Uus!!: Juur ja Hulgajuurine vesilääts · Näe rohkem »
Huulhein
Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond.
Uus!!: Juur ja Huulhein · Näe rohkem »
Idakuusk
Idakuusk (Picea orientalis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Juur ja Idakuusk · Näe rohkem »
Idujuur
Jumalapuu seemne joonis. Idujuur on tähistatud numbriga 5 Idujuur on peajuure alge seemnes.
Uus!!: Juur ja Idujuur · Näe rohkem »
Ikebana
Ikebana Ikebana (jaapani keeles 生け花 ikebana; sõnadest 生ける ikeru, 'elavana hoidma' ja 花 hana, 'lilled') on jaapani lilleseadekunst.
Uus!!: Juur ja Ikebana · Näe rohkem »
Indool-3-äädikhape
Auksiin Indool-3-äädikhape (ka auksiin) on taime arengut reguleeriv kasvuhormoon, kõige tähtsam auksiinidest.
Uus!!: Juur ja Indool-3-äädikhape · Näe rohkem »
Islandi käokõrv
Islandi käokõrv ehk islandi käosamblik (Cetraria islandica) on käokõrva perekonda kuuluv samblik.
Uus!!: Juur ja Islandi käokõrv · Näe rohkem »
Jaapani lehis
Jaapani lehis (Larix kaempferi) on männiliste sugukonda lehise perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Juur ja Jaapani lehis · Näe rohkem »
Jaapani makaak
Jaapani makaak (Macaca fuscata), keda tuntakse ka rahvapäraselt lumeahvi nime all, on Jaapanis elav pärdiklane makaagi perekonnast.
Uus!!: Juur ja Jaapani makaak · Näe rohkem »
Jämedusaste
Jämedusaste (degree of thickness, class of thickness) on puistu kluppimisel kasutatav kokkuleppeline rühmitamine puu tüve (okste, juurte) läbimõõtude väljendamiseks.
Uus!!: Juur ja Jämedusaste · Näe rohkem »
Jämedusklass
Jämedusklass (degree of thickness, class of thickness) on puistu kluppimisel kasutatav kokkuleppeline rühmitamine puu tüve (okste, juurte) läbimõõtude väljendamiseks.
Uus!!: Juur ja Jämedusklass · Näe rohkem »
Järv-lahnarohi
Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) on lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim.
Uus!!: Juur ja Järv-lahnarohi · Näe rohkem »
Jõulukaktus
Jõulukaktus (Schlumbergera) ehk lülikaktus on nelgilaadsete seltsi kaktuseliste sugukonda kuuluv taimede perekond, millesse kuulub 6 liiki.
Uus!!: Juur ja Jõulukaktus · Näe rohkem »
Jumikas
Jumikas (Centaurea) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Juur ja Jumikas · Näe rohkem »
Juudavaik
Juudavaik (rahvasuus ka: juudasitt, pärglipask, tiivistrik) on haisva vaiguputke (Ferula assafoetida) varrest ja juurest saadav vaikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Juur ja Juudavaik · Näe rohkem »
Juur (täpsustus)
Sõnal "juur" on mitu tähendust.
Uus!!: Juur ja Juur (täpsustus) · Näe rohkem »
Juurekael
Juurekael on taime juure üleminekukoht võsuks.
Uus!!: Juur ja Juurekael · Näe rohkem »
Juuremügarad
endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.
Uus!!: Juur ja Juuremügarad · Näe rohkem »
Juuresikk
Juuresikk (Lamia textor) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Uus!!: Juur ja Juuresikk · Näe rohkem »
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Uus!!: Juur ja Juurestik · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Juur ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Juurpuu
Juurpuu (Lõuna-Eestis jugu, Häädemeestel ja Kihnus kambakas) on koos juurega võetud puu oksaharud, mida talurahvakultuuris kasutati kõverate asjade valmistamisel.
Uus!!: Juur ja Juurpuu · Näe rohkem »
Juurvõrrand
Juurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas.
Uus!!: Juur ja Juurvõrrand · Näe rohkem »
Juurvili
Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".
Uus!!: Juur ja Juurvili · Näe rohkem »
Kaevandikärblased
Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid.
Uus!!: Juur ja Kaevandikärblased · Näe rohkem »
Kaheaastased taimed
Kaheaastased (roht)taimed on taimede eluvorm.
Uus!!: Juur ja Kaheaastased taimed · Näe rohkem »
Kakkpapagoi
Kakkpapagoi Kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habroptila ehk S. habroptilus) on papagoilaste sugukonda kakkpapagoi perekonda kuuluv Uus-Meremaal elav lind, ainuke lennuvõimetu papagoilane.
Uus!!: Juur ja Kakkpapagoi · Näe rohkem »
Kaljumänd
Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Kaljumänd · Näe rohkem »
Kamar
Kamar on tihedasti koos kasvavaist rohumaataimedest moodustuv läbipõimunud kiht.
Uus!!: Juur ja Kamar · Näe rohkem »
Kamardumine
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, see tähendab: mille korral on tekkinud ja tekib mullakamar.
Uus!!: Juur ja Kamardumine · Näe rohkem »
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Uus!!: Juur ja Kambium · Näe rohkem »
Kanada kuusk
Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.
Uus!!: Juur ja Kanada kuusk · Näe rohkem »
Kanada vesikatk
Kanada vesikatk (Elodea canadensis, sünonüüm Anacharis canadensis) on kilbukaliste sugukonda vesikatku perekonda kuuluv mitmeaastane veesisene taim (elodeiid); invasiivne võõrliik.
Uus!!: Juur ja Kanada vesikatk · Näe rohkem »
Kanakoole
Kanakoole (Ranunculus ficaria, Ficaria verna) on mitmeaastane rohtne õistaim, mis kuulub tulikaliste sugukonda.
Uus!!: Juur ja Kanakoole · Näe rohkem »
Kandseened
Kandseened (Basidiomycota) on hõimkond seeni.
Uus!!: Juur ja Kandseened · Näe rohkem »
Kapsasrohi
Kapsasrohi (Brassica L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Juur ja Kapsasrohi · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Juur ja Karst · Näe rohkem »
Kasetriibik
Kasetriibik (Sicista betulina, varem kasetriiplane) on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja.
Uus!!: Juur ja Kasetriibik · Näe rohkem »
Kassitapp
Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Kassitapp · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Juur ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kaukaasia nulg
Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Juur ja Kaukaasia nulg · Näe rohkem »
Kääbus-seedermänd
Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd (Pinus pumila) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Kääbus-seedermänd · Näe rohkem »
Külgjuur
Külgjuur on juur, mis kasvab välja kas peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).
Uus!!: Juur ja Külgjuur · Näe rohkem »
Külmamailane
Külmamailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Külmamailane · Näe rohkem »
Kõrge peiulill
Bernardino de Sahagún peiulillest (nahua keeles ''cempoalxochitl'') käsikirjas Códice Florentino, lk 186v. 1577 Peiulille putkõied, nn Imereetia safran Kõrge peiulill (Tagetes erecta) on õistaim korvõieliste sugukonnast.
Uus!!: Juur ja Kõrge peiulill · Näe rohkem »
Kõrvukrebane
Praha loomaaias Kõrvukrebane Namiibias Kõrvukrebane (Otocyon megalotis) on koerlaste sugukonda kuuluv kiskja, kõrvukrebase perekonna ainus säilinud liik.
Uus!!: Juur ja Kõrvukrebane · Näe rohkem »
Kevadadoonis
Kevadadoonis (Adonis vernalis L.) on tulikaliste sugukonda adoonise perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Kevadadoonis · Näe rohkem »
Kiirjas mänd
Kiirjas mänd (Pinus radiata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Kiirjas mänd · Näe rohkem »
Kollane mänd
Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Kollane mänd · Näe rohkem »
Kooriksamblikud
Hägu-tõmmusamblik Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Juur ja Kooriksamblikud · Näe rohkem »
Koriandriviljad
Koriandriviljadeks (Coriandri fructus) nimetatakse aedkoriandri täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.
Uus!!: Juur ja Koriandriviljad · Näe rohkem »
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Uus!!: Juur ja Korp · Näe rohkem »
Lactarius indigo
''Lactarius indigo'' piimmahl Värsked seened Lactarius indigo on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seen.
Uus!!: Juur ja Lactarius indigo · Näe rohkem »
Lagrits
Pulgakujuline lagritsakompvek Lagrits on lagritsa-magusjuure ehk lagritsapõõsa (Glycyrrhiza glabra) juurest saadav magusaine, mida kasutatakse laialdaselt kulinaarias ja meditsiinis.
Uus!!: Juur ja Lagrits · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Juur ja Leht · Näe rohkem »
Leukoplast
Leukoplastid on kuuli-, muna-, või värtnataolised värvuseta plastiidid.
Uus!!: Juur ja Leukoplast · Näe rohkem »
Lilla
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.
Uus!!: Juur ja Lilla · Näe rohkem »
Lillkapsas
Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend.
Uus!!: Juur ja Lillkapsas · Näe rohkem »
Linnased
Odralinnased Linnased (Saaremaal ka maged) on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel.
Uus!!: Juur ja Linnased · Näe rohkem »
Lisajuur
maasika 'Pink Panda' võsundil. Lisajuur on juur, mis areneb mõnedel taimeliikidel varrest või isegi lehtedest, kui need satuvad niiskesse keskkonda.
Uus!!: Juur ja Lisajuur · Näe rohkem »
Lisapung
Lisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.
Uus!!: Juur ja Lisapung · Näe rohkem »
Maailma ravimtaimede entsüklopeedia
"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010.
Uus!!: Juur ja Maailma ravimtaimede entsüklopeedia · Näe rohkem »
Maalihe
Arvutisimulatsioon USA-s California osariigis 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest Toomemäel 2016. aasta juulis. Lihe tekkis pärast vihmasadu, mistõttu pinnas oli vett täis ja vajus all olevale tenniseväljakulehttps://www.delfi.ee/artikkel/74975133/delfi-fotod-geoloog-toomemael-toimunud-maalihkest-varingu-taga-oli-halb-planeerimine-varisemisi-voib-seal-jalle-ette-tulla? "DELFI FOTOD: Geoloog Toomemäel toimunud maalihkest: varingu taga oli halb planeerimine, varisemisi võib seal jälle ette tulla" Delfi, 04.07.2016 Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
Uus!!: Juur ja Maalihe · Näe rohkem »
Maamõõl
Maamõõl (Geum urbanum L.) on roosõieliste sugukonda mõõla perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Maamõõl · Näe rohkem »
Madal mustjuur
Madal mustjuur (Scorzonera humilis) on rohttaimeliik korvõieliste sugukonna mustjuure perekonnas.
Uus!!: Juur ja Madal mustjuur · Näe rohkem »
Madarapunane
Madarapunane on värvmadara (Galium boreale) juurtega värvimisel saadud punane värvitoon.
Uus!!: Juur ja Madarapunane · Näe rohkem »
Mailane
Pikalehine mailane Mailane (Veronica L.) on iminõgeselaadsete seltsi teeleheliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Juur ja Mailane · Näe rohkem »
Mammutipuu
Mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuuliik, perekonna Sequoiadendron ainuliik.
Uus!!: Juur ja Mammutipuu · Näe rohkem »
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Juur ja Mäginulg · Näe rohkem »
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Uus!!: Juur ja Mükoriisa · Näe rohkem »
Mõru vahulill
Mõru vahulill (Polygala amarella) on vahulilleliste sugukonda vahulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Mõru vahulill · Näe rohkem »
Merikapsas
Merikapsas (Crambe maritima) on ristõieliste sugukonda krambe perekonda kuuluv mitmeaastane lihakas põõsakujuline rohttaim.
Uus!!: Juur ja Merikapsas · Näe rohkem »
Mesiputk
Mesiputk (Myrrhis odorata) on taimeliik sarikaliste sugukonnast.
Uus!!: Juur ja Mesiputk · Näe rohkem »
Metsanduse mõisteid
Siin on loetletud metsanduse mõisteid.
Uus!!: Juur ja Metsanduse mõisteid · Näe rohkem »
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Uus!!: Juur ja Metsapõleng · Näe rohkem »
Metsarekreatsioon
Metsarekreatsioon ehk metsapuhkus tähendab metsa- või metsalähedasel maastikul harrastatavaid tegevusi, mille tegemiseks on tarvis kohaliku looduskeskkonna ressursse.
Uus!!: Juur ja Metsarekreatsioon · Näe rohkem »
Mugul
Kartuli mugulad Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
Uus!!: Juur ja Mugul · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Juur ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Murulauk
Murulaugu õisik Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Uus!!: Juur ja Murulauk · Näe rohkem »
Must kuusk
Must kuusk (Picea mariana) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Uus!!: Juur ja Must kuusk · Näe rohkem »
Must pipar
Must pipar (Piper nigrum) on pipraliste sugukonda pipra perekonda kuuluv mitmeaastane liaan.
Uus!!: Juur ja Must pipar · Näe rohkem »
Must vägihein
Must vägihein (Verbascum nigrum) on taimeliik Sealõuarohuliste sugukonnast vägiheina perekonnast.
Uus!!: Juur ja Must vägihein · Näe rohkem »
Mustmuld
Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Uus!!: Juur ja Mustmuld · Näe rohkem »
Mustpea-põõsalind
Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Juur ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »
Naistepuna
Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Juur ja Naistepuna · Näe rohkem »
Narmasjuurestik
Narmasjuurestik on juurestik, millel erinevalt sammasjuurestikust pole peajuurt või pole see selgelt eristunud ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest.
Uus!!: Juur ja Narmasjuurestik · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Juur ja Nastik · Näe rohkem »
Niitmine
Rohumaa niitmine moodsat tehnikat kasutades (2007) Vikatiga niitmine Tartu lodjakoja juures Niitmine on vikatiga lüües või niidukiga töötades taimede maha lõikamine, enamasti nende juure lähedalt; (vaadatud 14.05.2018) ühtlasi rohumaade hooldus- ja saagikoristusvõte.
Uus!!: Juur ja Niitmine · Näe rohkem »
Organoloogia
Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.
Uus!!: Juur ja Organoloogia · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Juur ja Paju · Näe rohkem »
Palu-härghein
Aedkimalane palu-härgheina tolmeldamas Palu-härghein ehk aas-härghein (Melampyrum pratense) on mailaseliste sugukonna härgheina perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Palu-härghein · Näe rohkem »
Pähklimäe terviserada
Pählimäe terviserada öösel Pähklimäe terviserada on terviserada Narva linnas Ida-Virumaal.
Uus!!: Juur ja Pähklimäe terviserada · Näe rohkem »
Pähklipuu
Pähklipuu (Juglans L.) pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Juur ja Pähklipuu · Näe rohkem »
Pärisaruniit
Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.
Uus!!: Juur ja Pärisaruniit · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Juur ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhikude
Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.
Uus!!: Juur ja Põhikude · Näe rohkem »
Põhiorganid
Põhiorganiteks nimetatakse taimemorfoloogias vart, lehte ja juurt.
Uus!!: Juur ja Põhiorganid · Näe rohkem »
Põld-lehmalill
Põld-lehmalill (Vaccaria hispanica) on nelgiliste sugukonda lehmalille perekonda kuuluv rohttaim, oma perekonna ainus liik.
Uus!!: Juur ja Põld-lehmalill · Näe rohkem »
Põldmurakas
Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Juur ja Põldmurakas · Näe rohkem »
Põldosi
Põldosi (Equisetum arvense) on osja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim.
Uus!!: Juur ja Põldosi · Näe rohkem »
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Uus!!: Juur ja Peajuur · Näe rohkem »
Penikeelelised
Penikeelelised (Potamogetonaceae) on üheiduleheliste klassi konnarohulaadsete seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Juur ja Penikeelelised · Näe rohkem »
Pii
ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).
Uus!!: Juur ja Pii · Näe rohkem »
Piimalill
Küpress-piimalill Piimalill (Euphorbia L.) on malpiigialaadsete seltsi piimalilleliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Juur ja Piimalill · Näe rohkem »
Pikaokkaline mänd
Pikaokkaline mänd (Pinus palustris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Pikaokkaline mänd · Näe rohkem »
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Uus!!: Juur ja Pistik · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Juur ja Plastiidid · Näe rohkem »
Pookimine
Pookimine ehk vääristamine on vegetatiivse paljundamise viis, mille korral ühe taime (emataime) tükike (poogend) pannakse kasvama teise taime (aluse) juurele või võrasse.
Uus!!: Juur ja Pookimine · Näe rohkem »
Porss (perekond)
Porss (Myrica) on perekond porsaliste sugukonnast.
Uus!!: Juur ja Porss (perekond) · Näe rohkem »
Puna-džunglikana
Puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on faasanlaste sugukonda džunglikana perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Juur ja Puna-džunglikana · Näe rohkem »
Puna-rusujuur
Puna-rusujuur (Lithospermum erythrorhizon Siebold et Zucc) on üks rusujuure (Lithospermum) liike, Ida-Aasias tuntud ravim- ja värvitaim.
Uus!!: Juur ja Puna-rusujuur · Näe rohkem »
Punane siilkübar
Punane siilkübar peenral Punane siilkübar (ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar, Echinacea purpurea) on 60–90 cm kõrgune korvõieliste sugukonda siilkübara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Punane siilkübar · Näe rohkem »
Punane tolmpea
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Uus!!: Juur ja Punane tolmpea · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Juur ja Pung · Näe rohkem »
Purjetamine
Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.
Uus!!: Juur ja Purjetamine · Näe rohkem »
Purpuriin
thumb Purpuriin ehk 1,2,4-trihüdroksüantrakinoon on puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, mida leidub südalehise punavärviku juurtes.
Uus!!: Juur ja Purpuriin · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Juur ja Puu · Näe rohkem »
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Uus!!: Juur ja Ravimtaimed · Näe rohkem »
Rääts (korv)
Rääts on vitstest, juurtest või peergudest punutud madal hõre korv.
Uus!!: Juur ja Rääts (korv) · Näe rohkem »
Rägapart
Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.
Uus!!: Juur ja Rägapart · Näe rohkem »
Räni-kardhein
Räni-kardhein (Ceratophyllum demersum) on veesisene taim kardheinaliste sugukonnast kardheina perekonnast.
Uus!!: Juur ja Räni-kardhein · Näe rohkem »
Rikuzentakata
Rikuzentakata raekoda enne 2011. aasta tsunamit Laine on purustanud maja ja kandnud selle tippu auto. Rikuzentakata on Jaapanis Iwate prefektuuris Vaikse ookeani ääres asuv linn.
Uus!!: Juur ja Rikuzentakata · Näe rohkem »
Risoid
Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.
Uus!!: Juur ja Risoid · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Juur ja Risoom · Näe rohkem »
Risosfäär
Risosfäär on taimejuurte pinda ja juurte lähisruumi ümbritsev muld, muda või vesi, milles mikroobide kooslust mõjutavad otseselt juured ja nende eritised.
Uus!!: Juur ja Risosfäär · Näe rohkem »
Roniv mürgipuu
Roniv mürgipuu (Toxicodendron radicans) on anakardiliste sugukonda mürgipuu perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Juur ja Roniv mürgipuu · Näe rohkem »
Roosilõhnaline kuldjuur
Roosilõhnaline kuldjuur Roosilõhnaline kuldjuur Roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) on paksuleheliste sugukonda kuldjuure perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Juur ja Roosilõhnaline kuldjuur · Näe rohkem »
Rukkilill
Õienupp Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast.
Uus!!: Juur ja Rukkilill · Näe rohkem »
Salitsüülhape
Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.
Uus!!: Juur ja Salitsüülhape · Näe rohkem »
Sambia
Kaart Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas.
Uus!!: Juur ja Sambia · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Juur ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Juur ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Säsikiired
Säsikiirte ristlõige Säsikiired on puidus radiaalselt kulgevad pehme tekstuuriga kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest säsi poole.
Uus!!: Juur ja Säsikiired · Näe rohkem »
Sõrmkübar (perekond)
Sõrmkübar (Digitalis) on iminõgeselaadsete seltsi teeleheliste sugukonda kuuluvSõrmkübar (Digitalis L.) ITIS andmebaasis Kasutatud 24.02.2017 (inglise) kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond.
Uus!!: Juur ja Sõrmkübar (perekond) · Näe rohkem »
Sõtkas
Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Juur ja Sõtkas · Näe rohkem »
Seebipuulised
Seebipuulised (Sapindaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Juur ja Seebipuulised · Näe rohkem »
Seemikjuurestik
Seemikjuurestik ehk generatiivne juurestik on juurestik, mis esineb seemnest tekkinud taimedel, millel ei kasva varrest välja lisajuuri.
Uus!!: Juur ja Seemikjuurestik · Näe rohkem »
Segaviljelus
Segaviljelus tähendab mitme taimeliigi kooskasvatamist üksteise läheduses (segakultuurina).
Uus!!: Juur ja Segaviljelus · Näe rohkem »
Shikon
Shikon (紫紺), ka tokio violett, või värvitaime jaapanikeelse nime järgi murasaki (ムラサキ; 紫), on puna-rusujuure juurtest toodetav traditsiooniline värvaine Jaapanis.
Uus!!: Juur ja Shikon · Näe rohkem »
Siberi nulg
Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Uus!!: Juur ja Siberi nulg · Näe rohkem »
Sibul (organ)
Punase sibula läbilõige Sibul on taime jämenenud maa-alune lühivõsu, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
Uus!!: Juur ja Sibul (organ) · Näe rohkem »
Sinine käoking
Sinine käoking (Aconitum napellus) on tulikaliste sugukonda käokinga perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Sinine käoking · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Juur ja Soontaimed · Näe rohkem »
Soonteta taimed
Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).
Uus!!: Juur ja Soonteta taimed · Näe rohkem »
Soopihl
Soopihl (Potentilla palustris L. või Comarum palustre L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud.
Uus!!: Juur ja Soopihl · Näe rohkem »
Spoon
pisi Skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud pilt 40W CO2 laseri abil puidust spooni sisse lõigatud augu struktuurist Skaneeriva elektronmikroskoobiga Helios Nanolab 600 (FEI Company) tehtud sekundaarsete elektronide pilt kase spooni pinnast, millesse on 40W CO2 laseriga tulistatud auk. Kui silmaga vaadates tundus auk olevat must, siis skaneeriva elektronmikroskoopiaga on võimalik visualiseerida augu servades olevat mikrostruktuuri. Pildi tegemiseks kaeti auguliseks tulistatud spoon eelnevalt õhukese plaatina kihiga, et vältida pinna laadumist kiirendatud elektronidega uurimisel. Tartu Ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia laboris kasutatakse sageli erinevaid võtteid materjalide sisemuse uurimiseks, milleks tuleb mõnikord valmistada kvaliteetse servaga ristlõige. Pisemate nanostruktuuride puhul kasutatakse selleks fokuseeritud ioonkiirt, kuid antud juhul oli otstarbekam kasutada CO2 laserit. Pildi paremaks visualiseerimiseks on erinevad pinnad pilditöötlusega ära värvitud, kus tume sinine on spooni hoidja, pruun on puit ise ja hele sinine on elektronkiire augu ava. Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse eelkõige ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide pealistamiseks (spoonimiseks).
Uus!!: Juur ja Spoon · Näe rohkem »
Statotsüüt
Statotsüüdid on Juurekübaras paiknevad rakud, millele omistatakse gravitatsioonilise taju roll.
Uus!!: Juur ja Statotsüüt · Näe rohkem »
Suhkruroog
Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Juur ja Suhkruroog · Näe rohkem »
Sukulendid
Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.
Uus!!: Juur ja Sukulendid · Näe rohkem »
Suurkudu
Suurkudu (Tragelaphus strepsiceros) on veislaste sugukonda võsapuki perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Juur ja Suurkudu · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Juur ja Taimed · Näe rohkem »
Taimede morfoloogiline plastilisus
Taimede morfoloogiline plastilisus on taime võime muuta oma morfoloogiat ehk väliskuju vastavalt keskkonnatingimustele.
Uus!!: Juur ja Taimede morfoloogiline plastilisus · Näe rohkem »
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Uus!!: Juur ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »
Takjas
Jääkristallidega takjas Saksamaal Takjas (Arctium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede perekond.
Uus!!: Juur ja Takjas · Näe rohkem »
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Uus!!: Juur ja Tallus · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Juur ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tanniinid
Tanniinid on taimedes leiduvad vees lahustuvad polüfenoolid ja neid leidub paljudes taimsetes toitudes.
Uus!!: Juur ja Tanniinid · Näe rohkem »
Tara-seatapp
Tara-seatapp (Calystegia sepium (L.) R.Br.) (ehk lihtsalt seatapp) on kassitapuliste sugukonda seatapu perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Uus!!: Juur ja Tara-seatapp · Näe rohkem »
Täpiline surmaputk
Täpiline surmaputk (Conium maculatum) on sarikaliste sugukonda surmaputke perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Juur ja Täpiline surmaputk · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Juur ja Tärklis · Näe rohkem »
Tüse adeenium
Tüse adeenium Tansaanias Tüseda adeeniumi seeme (läbimõõt 1 cm) Tüse adeenium (Adenium obesum) on koerakooluliste sugukonda adeeniumi perekonda kuuluv puittaimeliik.
Uus!!: Juur ja Tüse adeenium · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Juur ja Tüvi · Näe rohkem »
Tõmmu külmaseen
Tõmmu külmaseen (Armillaria solidipes, varem Armillaria ostoyae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik.
Uus!!: Juur ja Tõmmu külmaseen · Näe rohkem »
Tõrvas
Tõrvas (saarte murdes ka tõrvaskant) on vaigurikas osa puust, enamasti juurtega männikänd.
Uus!!: Juur ja Tõrvas · Näe rohkem »
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Uus!!: Juur ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »
Tekkeviis (metsandus)
Tekkeviis on puistu tekkimise viis.
Uus!!: Juur ja Tekkeviis (metsandus) · Näe rohkem »
Tool
neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).
Uus!!: Juur ja Tool · Näe rohkem »
Torkav kuusk
Torkav kuusk ehk hõbekuusk ehk ilukuusk ehk sinikuusk (Picea pungens) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Juur ja Torkav kuusk · Näe rohkem »
Trahhee
"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.
Uus!!: Juur ja Trahhee · Näe rohkem »
Trühvel
Trühvliteks nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees.
Uus!!: Juur ja Trühvel · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Juur ja Turbasammal · Näe rohkem »
Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit
Urušiooli põhjustatud allergiliseks kontaktdermatiidiks ehk Toxicodendron-dermatiidiks nimetatakse teatud taimede põhjustatud allergilise ekseemi liiki, mis tekib enamikul inimestel kokkupuutel urušiooliga (allergeen).
Uus!!: Juur ja Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit · Näe rohkem »
Vaak
Vaak (Inula) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond.
Uus!!: Juur ja Vaak · Näe rohkem »
Vaarika-juuremädanik
Vaarika fütoftoroos (Phytophthora rubi) ehk vaarika-juuremädanik on taimehaigus, mis kahjustab vaarikat, aedmurakat, läänevaarikat ning hariliku ja läänevaarika hübriide. Haigust tekitab ebajahukasteliselaadsete (Peronosporales) seltsi munasseente (Oomycota) hõimkonda kuuluv patogeen. Varasema klassifikatsiooni järgi peeti haigust maasika fütoftoroosi alamliigiks P. fragariae var. rubi, kuid nüüdseks on tehtud kindlaks, et tegu on eraldiseisva liigiga.Man in 't Veld, W.A. (2007). "Gene flow analysis demonstrates that Phytophthora fragariae var. rubi constitutes a distinct species, Phytophthora rubi comb. nov." Mycologia 99(2): 222–226.Tabima, J. F., Coffey, M. D., Zazada, I. A., Grünwald, N. J. (2018). "Populations of Phytophthora rubi show little differentiation and high rates of migration among states in the Western United States." Molecular Plant-Microbe Interactions 31(6): 614–622. Kuigi patogeenil on sarnaseid omadusi seentega, siis ei kuulu fütoftoroosi tekitaja mitte seente, vaid protistide hulka.
Uus!!: Juur ja Vaarika-juuremädanik · Näe rohkem »
Valge mesikas
Valge mesikas (Melilotus albus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Juur ja Valge mesikas · Näe rohkem »
Valge ristik
Valge ristik (Trifolium repens) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.
Uus!!: Juur ja Valge ristik · Näe rohkem »
Valgetüveline seedermänd
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Juur ja Valgetüveline seedermänd · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Juur ja Vars · Näe rohkem »
Vesihüatsint
Vesihüatsindivaip Victoria järvel Keenias Kisumu sadamas Vesihüatsint (Eichhornia) on pontedeerialiste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Juur ja Vesihüatsint · Näe rohkem »
Vesilääts
Vesilääts (Spirodela) on võhaliste sugukonda lemleliste alamsugukonda kuuluv veetaimede perekond.
Uus!!: Juur ja Vesilääts · Näe rohkem »
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Uus!!: Juur ja Vihmamets · Näe rohkem »
Villtakjas
Villtakjas (Arctium tomentosum, sünonüümid Lappa tomentosa ja Arctium bardana) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.
Uus!!: Juur ja Villtakjas · Näe rohkem »
Wardi kast
Wardi kast Wardi kast on 1830. aastatel Suurbritannias Nathaniel Bagshaw Wardi leiutatud õhukindel klaaskast, kuhu saab paigutada taimed koos mulla ja veega, et neid kaitsta õhusaaste eest või transportida suurte vahemaade taha.
Uus!!: Juur ja Wardi kast · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Juured, Puujuur, Radix, Taimejuur.
