Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Aksiniit, Albaania, Alpi seedermänd, Andesiit, Dauuria lehis, Devoni liivakivi, Dolokivi, Dolomiit, Eesti loopealsed, Ehitusgeoloogia, Hanerahu, Hanila vald, Haughtoni kraater, Helle Perens, Jädivere paljand, Järv, Kalkareniit, Kaltsiit, Kaltsilutiit, Kaltsirudiit, Kaltsiumkarbonaat, Karbonaatsed mineraalid, Karstumine, Kärdla kraater, Lembit Põlma, Loopealne, Lubjakivi, Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (K), Marmor, Mägimänd, Mulla lupjamine, Must mänd, Ol Doinyo Lengai, Ordoviitsium, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Paekivi, Petroloogia mõisteid, Petzen, Piinia, Radiosüsinikumeetod, Raimund Pacht, Rein Perens, Savistumine, Süsihappegaas, Sedimentoloogia mõisteid, Settekivim, Sulfiidsed mineraalid, Teemant, Vollastoniit, ..., Vooremaa. Laienda indeks (1 rohkem) »
Aksiniit
Aksiniit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Aksiniit · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Albaania · Näe rohkem »
Alpi seedermänd
Alpi seedermänd (Pinus cembra L.) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Alpi seedermänd · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Andesiit · Näe rohkem »
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Dauuria lehis · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Dolokivi
porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi Dolokivi lõikamine 1994. aastal Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Dolokivi · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Dolomiit · Näe rohkem »
Eesti loopealsed
Loopealne Keilas Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Eesti loopealsed · Näe rohkem »
Ehitusgeoloogia
Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Hanerahu · Näe rohkem »
Hanila vald
Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Hanila vald · Näe rohkem »
Haughtoni kraater
Haughtoni kraater Devoni saarel Haughtoni kraater on meteoriidikraater, mis asub maailma suurimal asustamata saarel, milleks on Devoni saar.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Haughtoni kraater · Näe rohkem »
Helle Perens
Helle Perens (aastani 1967 Helle Kihno, sündinud 31. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti geoloog.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Helle Perens · Näe rohkem »
Jädivere paljand
Jädivere paljand (ka: Jädivere jõekallas) on Siluri ladestu Jaani lademe karbonaatkivimeist koosnev paljand Enge jõe vasakpoolsel kaldal Rapla maakonnas Märjamaa vallas, Pallika ja Jädivere küla piiril.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Jädivere paljand · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Järv · Näe rohkem »
Kalkareniit
Kalkareniit on teraline lubjakivi.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Kalkareniit · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kaltsilutiit
Kaltsilutiit on valdavalt lubimuda kivistumisel tekkinud lubjakivi.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Kaltsilutiit · Näe rohkem »
Kaltsirudiit
Kaltsirudiit on jämedateraline lubjakivi.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Kaltsirudiit · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Karbonaatkivim ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Karstumine
Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Karstumine · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Lembit Põlma
Lembit Põlma (22. juuli 1934 Paide – 23. jaanuar 1988 Tallinn) oli eesti geoloog ja litoloog.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Lembit Põlma · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Loopealne · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (D)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Marmor · Näe rohkem »
Mägimänd
Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Mägimänd · Näe rohkem »
Mulla lupjamine
Mulla lupjamine ehk muldade lupjamine on maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Mulla lupjamine · Näe rohkem »
Must mänd
Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Uus!!: Karbonaatkivim ja Must mänd · Näe rohkem »
Ol Doinyo Lengai
Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Ol Doinyo Lengai · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Karbonaatkivim ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Paekivi · Näe rohkem »
Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Petzen
Petzen (saksa keeles) või Peca (sloveeni keeles) on kõrgeim mägi Ida-Karawankides, kõrguselt teine mägi Põhja-Karawankides ja kõige idapoolsem 2000 m mägi Sloveenias.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Petzen · Näe rohkem »
Piinia
Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Piinia · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Raimund Pacht
Raimund Pacht (ka Raymond Hugo Wilhelm August Pacht, 27. november (vkj 9. november) 1822 Valmiera – 14. juuli (vkj 2. juuli) 1854 Peterburi) oli Eesti geoloog.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Raimund Pacht · Näe rohkem »
Rein Perens
Rein Perens (16. mai 1940 Kuressaare – 21. jaanuar 2020) oli eesti hüdrogeoloog.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Rein Perens · Näe rohkem »
Savistumine
Savistumine on bioloogilisel või keemilisel murenemisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumine ja kuhjumine.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Savistumine · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Settekivim · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Teemant · Näe rohkem »
Vollastoniit
Vollastoniit on püroksenoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal (CaSiO3).
Uus!!: Karbonaatkivim ja Vollastoniit · Näe rohkem »
Vooremaa
Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Karbonaatkivim ja Vooremaa · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Karbonaatkivimid, Karbonaatne kivim, Karbonaatsed kivimid.
