Sisukord
36 suhted: Anthony Giddens, Atmosfäär, Õhuniiskus, Õhusaasteained, Õhusaastus, Ebamugav tõde, Fossiilkütus, Globaalne soojenemine, Heitgaas, Inimtegevuse mõju Eesti soodele, Jaan-Mati Punning, Joseph Fourier, Kaltsium, Kasvuhoone, Kasvuhoonegaasid, Kiirgusbilanss, Kliimamuutus, Maateaduste mõisteid (K), Marsi maasarnastamine, Mauna Loa, Metaan, Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Mudavulkaan, Ookeaniplaneet, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pluuto atmosfäär, Raba, Süsihappegaas, Süsihappegaasi emissioon, Süsinik, Soojuse ja elektri koostootmine, Soojuskiirgus, Stefani-Boltzmanni seadus, Svante Arrhenius, Taaskasutus, Veenus.
Anthony Giddens
Anthony Giddens 2004. aastal Anthony Giddens, parun Giddens (sündinud 8. jaanuaril 1938 Londonis) on briti sotsioloog, keda tuntakse ta strukturatsiooniteooria ja kaasaegsete ühiskondade holistilise käsitluse poolest.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Anthony Giddens
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Atmosfäär
Õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Õhuniiskus
Õhusaasteained
Õhu saasteained on välisõhus või ruumide siseõhus leiduvad looduslikud või inimtekkelised inimese tervisele kahjulikult ained.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Õhusaasteained
Õhusaastus
Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Õhusaastus
Ebamugav tõde
"Ebamugav tõde" (inglise An Inconvenient Truth) on Oscariga pärjatud 2006.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Ebamugav tõde
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Fossiilkütus
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Globaalne soojenemine
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Heitgaas
Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Jaan-Mati Punning
Jaan-Mati Punning 1999. aastal Jaan-Mati Punning (13. märts 1940 Rasina vald Tartumaa – 21. november 2009) oli eesti geokeemik, paleogeograaf ja ökoloog.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Jaan-Mati Punning
Joseph Fourier
Jean Baptiste Joseph Fourier (21. märts 1768 Auxerre – 16. mai 1830 Pariis) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (aastast 1817).
Vaata Kasvuhooneefekt ja Joseph Fourier
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Kaltsium
Kasvuhoone
Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Kasvuhoone
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Kasvuhoonegaasid
Kiirgusbilanss
Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Kiirgusbilanss
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Kliimamuutus
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Maateaduste mõisteid (K)
Marsi maasarnastamine
Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Marsi maasarnastamine
Mauna Loa
Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Mauna Loa
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Metaan
Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Mudavulkaan
''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Mudavulkaan
Ookeaniplaneet
Kunstniku kujutis ookeaniplaneedist Ookeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Ookeaniplaneet
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Päikesesüsteemi teke ja areng
Pluuto atmosfäär
Päikesest valgustatud Pluuto atmosfäär. Fotol kujutatu sarnaneb sellega, mida oleksid näinud inimese silmad. Foto tegi Pluuto juurest lahkuv New Horizons Pluuto atmosfäär on õhuke gaasikiht, mis ümbritseb Pluutot ning koosneb peamiselt lämmastikust, metaanist ja süsinikmonoksiidist, mis tekivad Pluuto pinnal olevate jäätunud ainete aurustumisel.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Pluuto atmosfäär
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Raba
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Süsihappegaas
Süsihappegaasi emissioon
Süsihappegaasi emissioon Mõõtmistulemuste põhjal loodud animatsioon aastasest (september 2014–august 2015) CO2 koguse muutusest atmosfääris. Põhjapoolkeral gaasi kogus suureneb talveperioodil ja väheneb suvisel taimekasvu perioodil. Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Süsihappegaasi emissioon
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Süsinik
Soojuse ja elektri koostootmine
Soojuse ja elektri koostootmine ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine (kasutatakse ka lühikuju koostootmine; inglise cogeneration of heat and power, combined heat and power generation, lühendatult CHP) on energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Soojuse ja elektri koostootmine
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Soojuskiirgus
Stefani-Boltzmanni seadus
Absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsuse j^\star sõltuvus temperatuurist T\,. Sinisega on näidatud ka koguenergia Wieni seaduse järgi: j^\star_W.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Stefani-Boltzmanni seadus
Svante Arrhenius
Svante Arrhenius, täisnimega Svante August Arrhenius (19. veebruar 1859 Viki linnus, Rootsi – 2. oktoober 1927 Stockholm), oli Rootsi füüsik ja keemik, kes formuleeris elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Svante Arrhenius
Taaskasutus
Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Taaskasutus
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Kasvuhooneefekt ja Veenus
Tuntud ka kui Kasvuhoonenähtus.