Side

505 suhted: Aarand Roos, Aavo Valmis, Academia Europaea, Adjunkt (keeleteadus), Aeg (täpsustus), Afanassi Uvarovski, Airi Vaga, Aktsent, Albaania Teaduste Akadeemia, Albert Sechehaye, Aleatoorika, Aleksander Raid, Aleksandr Barulin, Aleksandr Dulitšenko, Aleksandr Freiman, Aleksei Aleksejevitš Leontjev, Alexander Lesser, Alexander Theodor von Middendorff, Alexis Kagame, Algirdas Julien Greimas, Ambivalentsus, Ameerika Filosoofiaselts, Analüüs, Analüütiline filosoofia, Andrea Rocci, Andrus Saareste, Anna Verschik, Anna Wierzbicka, Anthony Giddens, Antonino Pagliaro, Anu-Reet Hausenberg, Apertium, Apofoonia, Arthur Amelung, Arthur Bentley, Artikkel, Arutlusviga, Arvi Tavast, Arvo Laanest, Arvutilingvistika, Assonants, Asta Veski, Atribuut, August Johann Gottfried Bielenstein, August Sikk, Üldkeeleteadus, Ülekanne, Ülle Rannut, Ökolingvistika, Barbara Dix Grimes, ..., Benjamin Lee Whorf, Benny Shanon, Biolingvistika, Björn Heile, Boris Vilde, Boriss Ogibenin, Cahors, Cambridge'i Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Carl Darling Buck, Charles Goodwin, Charles Sanders Peirce, Choiseuli saar, Christine Ohuruogu, Claude Lévi-Strauss, Clifford Geertz, Daakia (Rooma provints), Daniel Jackson, David Chalmers, De Gruyter Mouton, Defektiivne paradigma, Deklinatsioon, Diakroonia (keeleteadus), Dialektoloogia, Distributiivne semantika, Divergents, Dmitri Tsvetkov, Domenico de Vivo, Duratiivne situatsioon, Edgar von Wahl, Eduard Päll, Eduard Pekarski, Eemil Nestor Setälä, Eero Vihman, Eesti esiajalugu, Eesti Keel, Eesti keele allkeeled, Eesti keele uurimine, Eesti kiviaeg, Eesti Rahvusraamatukogu, Eetika ja filosoofia piirid, Eeva Ahven, Eeva Niinivaara, Eevi Ross, Ekaterina Velmezova, Eksemplar, Ellen Niit (teadlane), Ellen Uuspõld, Els Heinsalu, Emakeele Selts, Emakeele Sihtasutus, Enn Koit, Eric Buyssens, Ervin Teichmann, Esiaeg, Etümoloogia, Ethnologue, Etnobioloogia, Etnobotaanika, Eugene Nida, Eugeniu Coșeriu, Evar Saar, Evi Juhkam, Evolutsioon, Evolutsiooniline lingvistika, Explaining Science: A Cognitive Approach, EYS Veljesto, Fanny de Sivers, Felix Oinas, Feministlik sotsioloogia, Fennougristika, Ferdinand Johann Wiedemann, Fii-omadused, Filoloogia, Foneetika, Foneetiline transkriptsioon, Fonoloogia, Formaalne grammatika, Franz Boas, Franz Bopp, Fred Karlsson, Freim, Göran Sonesson, Geert Booij, Gene Weltfish, Generatiivne grammatika, Generatiivse Grammatika Grupp, Geolingvistika, Gerda Laugaste, Ghil'ad Zuckermann, Gilbert Harman, Giuseppe Peano, Glotokronoloogia, Gooti teooria, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottfried Wilhelm Osann, Grafeemika, Grammatika, Grammatiline sugu, Gregory Bateson, Guillaume Postel, Gustav Must, Gustav Suits, Haldur Õim, Halliki Põlda, Hääldusalus, Häälikusüsteem, Heino Ahven, Heino Liiv, Helgi Vihma, Hella Keem, Helmi Viires, Henrik Gabriel Porthan, Herbert Haljaspõld, Hermann Grassmann, Hervé Le Tellier, Hezeli tänav, Hiiu keel, Hildegard Must, Hugo Schuchardt, Ikoon (semiootika), Ilse Lehiste, Indoeuropeistika, Inglise filoloogia, Inimese ja arvuti vaheline suhtlus, Irmengard Rauch, Jaapani Akadeemia, Jaapanlaste viisakuskõne, Jacob Grimm, Jacques Lacan, Jakob Linzbach, James Owen Dorsey, Jan Baudouin de Courtenay, Jan Gebauer, Jan Kořenský, Jānis Endzelīns, Jürgen Untermann, Jüri Truusmann, Jüri Valge, Jean-Marie Klinkenberg, Jekaterina Daškova, Jevgeni Tsõpanov, Johann Christoph Adelung, Johann Christoph Wilhelm Volck, Johann Gottfried von Herder, Johannes Aavik, John Chadwick, John McWhorter, John Peabody Harrington, Joseph Greenberg, Jost Gippert, Julius Mark, Juur (täpsustus), Kaarel Leetberg, Kadri Koreinik, Kadri Muischnek, Kai Adamson, Kai Kai, Kai Tafenau, Kalevi Wiik, Kammkeraamika teooria, Karl Aben, Karl Bühler, Karl Heinrich Leo Meyer, Karl Kont, Karl Mihkla, Karl Zaleman, Kategooria, Kauglugemine (täpsustus), Kausatiiv, Kõne (keeleteadus), Kõneakt, Kõneanalüüs, Keel, Keel ja Kirjandus, Keele muutumine, Keele teke, Keelefilosoofia, Keelekorpus, Keeleline determinism, Keeleline pööre, Keeleline relativism, Keelesaade, Keeletüpoloogia, Keeleteadlaste loend, Keeleteaduse mõisteid, Keeletehnoloogia, Keeletoimetaja, Keelkond, Keelkondade loend, Keldi kunst, Kenneth Pike, Khalīfah at-Tillīsī, Kirjakeel, Klassifikaator (keeleteadus), Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal, Klaster, Klingonid, Kognitiivne lingvistika, Kognitiivne pööre, Kompositsioon, Konnektor, Kontaktiteooria, Kontekst, Kontrastiivlingvistika, Kontuur, Koodikopeerimine, Koopula, Korpus, Korpuslingvistika, Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Krüptograafia, Krišjānis Kariņš, Kriitiline diskursusanalüüs, Kullo Vende, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Larry Wall, Latgali keel, Latgalid, Latgalid (tänapäev), Lausetüüp, Lausung, Läti rahvausund, Läti Teaduste Akadeemia, Läti Teaduste Akadeemia Suur medal, Lūcijs Endzelīns, Lýdia Machová, Leelo Keevallik, Lehte Rannut, Leksikoloogia, Lembitu, Lev Jakubinski, Levenshteini kaugus, Liide, Liivi keel, Lingua, Lingvistikaolümpiaad, Lisand, Lissaboni Teaduste Akadeemia, Litereerimine, Ljubomir Miletič, Ljudmila Markianova, Ložban, Logopeedia, Loovkirjutamine, Louis Hjelmslev, Lubatushinnang, Luce Irigaray, Ludwik Zamenhof, Luis Jorge Prieto, Lumme Erilt, Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Manuk Abeghjan, Marcel Danesi, Margit Langemets, Margo Laasberg, Mari Must, Mariko Faster, Marilyn Vihman, Marja Kallasmaa, Marju Kõivupuu, Mart Mäger, Mart Rannut, Martin Ehala, Märk, Märt Hennoste, Müteem, Meaning and Knowledge, Meessugu, Merilin Aruvee, Merle Leppik, Mesrop Maštotsh, Meta-, Metafooriteooria, Metakeel, Metsik lingvistika, Michael Halliday, Michael Shapiro, Michael Silverstein, Michel Thomas, Mihhail Steblin-Kamenski, Mihkel Veske, Misjonilingvistika, Modulatsioon, Moldaavia NSV, Moodus (täpsustus), Morfoloogia, Morfoloogia (täpsustus), Morfonoloogia, Morfosüntaks, Muusika, Naissugu, Narratoloogia, Neo-, Neuroteadus, Neuroturundus, Nicholas Enfield, Nicolaas van Wijk, Nihe (täpsustus), Niina Aasmäe, Nikolai Pavlov, Nina Ussatova, Noam Chomsky, Norbert Jokl, Norman Fairclough, Objekt (täpsustus), Oguusi keeled, Olof Rudbeck, Onomasioloogia, Oskar Anderson, Oskar Johann Wiedemann, Oskar Loorits, Ostfaal, Osutus, Otto Jespersen, Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Paradigma, Parsimine, Patristika, Paul Ariste, Paul Frommer, Paul Grice, Paul Kokla, Pavel Hodorkovski, Pānini, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Pētõr Damberg, Peeter Päll, Per Durst-Andersen, Perfektiivne aspekt, Peter Grzybek, Philologia Estonica Tallinnensis, Pragmaatika, Praha koolkond, Prokopi Sokolnikov, Prosoodia, Psühholingvistika, Purism, Puudepank, Rahvaetümoloogia, Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents, Rakenduslingvistika, Raul Meel, Rebala, Reeglipõhine masintõlge, Reet Kasik, Regionaalkeel, Register (täpsustus), Renate Pajusalu, Richard Francis Burton, Richard Kleis, Riia Vaimulik Seminar, Robin Lakoff, Rogier Blokland, Roman Jakobson, Rotrouenge, Roy Harris, Rozalija Šor, Rudolf Karelson, Rulon Wells, Ruth Wodak, Saḩar, Saint-Quentin, Samojeedi keeled, Samuel Barrett, Sündmus, Süntaktika, Sõne, Semantika, Semantiline kolmnurk, Semantiline väli, Semasioloogia, Semiootika, Semjon Novgorodov, Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Serbia-horvaadi keel, Silja Grünberg, Silvi Tenjes, Sirli Zupping, Skopos-teooria, Sloveeni keel, Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Solomon Marcus, Sotsiolingvistika, Sotsiolingvistiline intervjuu, Stilistika, Stockholmi codex aureus, Strukturaallingvistika, Strukturalism, Subjekt, Substraat, Sunji keel, Suvekaanon, Sven-Erik Soosaar, Tapa, Tatjana Nikolajeva, Tatjana Tsivjan, Tšuudid, Tähendus, Tüüp-sõna, Tõde ja tähendus, Tõlketeadus, Teadmine, Teadus, Teadus kolme minutiga, Teadvuseteadus, Terrence Deacon, Thamaz Gamkrelidze, Tharapita, The Language of Thought, Theodor von Bernhardi, Thomas Sebeok, Thomas Young, Tiit Kukk, Tiiu-Ann Salasoo, Tingimuslause, Toomas Help, Toon, Tore Janson, Tromsø ülikool, Tunnetusteadus, Turid Farbregd, Uno Liivaku, Uurali algkeel, Uusrealism (filosoofia), Valev Uibopuu, Valmen Hallap, Valter Tauli, Valve-Liivi Kingisepp, Välitööd, Veebruar 2011, Vennad Grimmid, Vera Leonova, Vestlusanalüüs, Victor Terras, Viktor Grigorjev, Villem Ernits, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Vladimir Bogoraz, Vokaalharmoonia, Voor (keeleteadus), Voprossõ Jazõkoznanija, Vormiõpetus, Wallace Chafe, Wilhelm von Humboldt, William James Sidis, Winfried Nöth, Witold Doroszewski, Wolfgang Heinrich Julius Schlüter, Wolfgang U. Dressler, X'-teooria, Xenokrates, Zellig Harris, Zhou Youguang. Laienda indeks (455 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aarand Roos

Aarand Roos Aarand Roos (28. mail 1940 Tartu – 9. august 2020 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, kirjanik, diplomaat ja poliitik.

Uus!!: Keeleteadus ja Aarand Roos · Näe rohkem »

Aavo Valmis

Aavo Valmis (27. september 1938 – 3. veebruar 2017 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Aavo Valmis · Näe rohkem »

Academia Europaea

Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.

Uus!!: Keeleteadus ja Academia Europaea · Näe rohkem »

Adjunkt (keeleteadus)

Adjunkt on keeleteaduses vastupidi argumendile lause või osalause mittekohustuslik element.

Uus!!: Keeleteadus ja Adjunkt (keeleteadus) · Näe rohkem »

Aeg (täpsustus)

Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.

Uus!!: Keeleteadus ja Aeg (täpsustus) · Näe rohkem »

Afanassi Uvarovski

Afanassi Jakovlevitš Uvarovski (jakuudi keeles Афанасий Яковлевич Уваровскай; vene keeles Афанасий Яковлевич Уваровский; 1800 Žiganski uluss, Jakuudi oblast – 13. oktoober (vkj 2. oktoober) 1861 Jakutsk) oli erru lastud jakuudi väikeametnik, esimese jakuudikeelse kirjandusteose autor.

Uus!!: Keeleteadus ja Afanassi Uvarovski · Näe rohkem »

Airi Vaga

Airi Vaga (aastani 1965 Airi Suomela; sündinud 22. septembril 1940 Helsingis) on soome rahvusest Eesti ajakirjanik ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Airi Vaga · Näe rohkem »

Aktsent

Aktsent on keele normist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks.

Uus!!: Keeleteadus ja Aktsent · Näe rohkem »

Albaania Teaduste Akadeemia

Albaania Teaduste Akadeemia logo Albaania Teaduste Akadeemia, ka Albaania TA, (albaania keeles Akademia e Shkencave e Shqipërisë) on Albaania teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Keeleteadus ja Albaania Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Albert Sechehaye

Albert Sechehaye (4. juuli 1870, Genf – 2. juuli 1946, Genf) oli Šveitsi keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Albert Sechehaye · Näe rohkem »

Aleatoorika

Aleatoorika (ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv; aleatorium – mängupõrgu; aleator – mängur; alea – täring, täringumäng, õnnemäng, risk, juhus, ingliskeelses traditsioonis kasutatakse samas tähenduses sõna indeterminacy) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada predeterminatsiooni, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. näiteks seriaalne meetod). Heliloomingus ja interpretatsioonis räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ja "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks John Cage (1912–1992) ja Vinko Globokar (s. 1934), kontrollitud aleatoorikat Witold Lutosławski (1913–1994). Eestis cage'ilikus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab Jaan Koha (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), Arvo Pärdi (Teine sümfoonia,1966; "Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja Lepo Sumera muusikas. Muusikas kasutatavaid termineid "aleatooriline" ja "aleatoorika" on üle kantud ka kirjandusse ja lingvistikasse.

Uus!!: Keeleteadus ja Aleatoorika · Näe rohkem »

Aleksander Raid

Aleksander Raid (kuni 22. veebruarini 1936 Janson, 2. jaanuar 1913 Gattšina, Peterburi kubermang – 13. august 1983 Tartu) oli eesti tõlkija ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Aleksander Raid · Näe rohkem »

Aleksandr Barulin

Aleksandr Barulin (vene keeles Александр Николаевич Барулин; 17. november 1944 Nižni Novgorod – 24. juuli 2021 Moskva) oli vene keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Aleksandr Barulin · Näe rohkem »

Aleksandr Dulitšenko

Professor Aleksandr Dulitšenko 4. veebruaril 2005 Tartu Raekojas teaduskonverentsil "Interlingvistika ja eurolingvistika" Aleksandr Dulitšenko (vene keeles Александр Дмитриевич Дуличенко; sündinud 30. oktoobril 1941 Krasnodaris) on Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist, Tartu Ülikooli slaavi filoloogia emeriitprofessor.

Uus!!: Keeleteadus ja Aleksandr Dulitšenko · Näe rohkem »

Aleksandr Freiman

Aleksandr Arnoldovitš Freiman (vene keeles Александр Арнольдович Фрейман; 22. august 1879 Varssavi – 19. jaanuar 1968 Leningrad) oli Venemaa keeleteadlane, iranist, ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Keeleteadus ja Aleksandr Freiman · Näe rohkem »

Aleksei Aleksejevitš Leontjev

Aleksei Aleksejevitš Leontjev (vene keeles Алексей Алексеевич Леонтьев; 14. jaanuar 1936 Moskva – 12. august 2004 Moskva) oli Nõukogude keeleteadlane ja psühholoog, Aleksei Leontjevi poeg.

Uus!!: Keeleteadus ja Aleksei Aleksejevitš Leontjev · Näe rohkem »

Alexander Lesser

Alexander Lesser välitöödel Alexander Lesser (4. oktoober 1902 – 7. august 1982) oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Franz Boase õpilane.

Uus!!: Keeleteadus ja Alexander Lesser · Näe rohkem »

Alexander Theodor von Middendorff

Alexander Theodor von Middendorff Middendorffi suguvõsa vapp Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; 18. august (vkj 6. august) 1815 Peterburi – 28. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

Uus!!: Keeleteadus ja Alexander Theodor von Middendorff · Näe rohkem »

Alexis Kagame

Alexis Kagame (15. mai 1912 Kiyanza – 2. detsember 1981 Nairobi) oli Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik.

Uus!!: Keeleteadus ja Alexis Kagame · Näe rohkem »

Algirdas Julien Greimas

Algirdas Julien Greimas, sünninimega Algirdas Julien Greimas, (9. märts 1917 Tula – 27. veebruar 1992 Pariis) oli leedu päritolu Prantsusmaa lingvist ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Algirdas Julien Greimas · Näe rohkem »

Ambivalentsus

Ambivalentsus ehk ambivalents (ld ambos 'mõlemad' + valentia 'jõud') ehk mitmetähenduslikkus on võimalus informatsioonis, sõnades, piltides, meedias või mujal antud tähendusi mitmeti mõista, selgitada, esitada.

Uus!!: Keeleteadus ja Ambivalentsus · Näe rohkem »

Ameerika Filosoofiaselts

Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Keeleteadus ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »

Analüüs

Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.

Uus!!: Keeleteadus ja Analüüs · Näe rohkem »

Analüütiline filosoofia

Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.

Uus!!: Keeleteadus ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »

Andrea Rocci

Andrea Rocci (sündinud 29. detsembril 1970 Milanos) on itaalia keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Andrea Rocci · Näe rohkem »

Andrus Saareste

Andrus Saareste (enne 1933. aastat) Andrus Kustas Saareste (aastani 1921 Saaberk, Saaberg; aastani 1935 Albert Helmut Gustav; 18. juuni 1892 Tallinn – 11. mai 1964 Uppsala) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Andrus Saareste · Näe rohkem »

Anna Verschik

Anna Verschik (sündinud 31. mail 1968 Leningradis Õpetajate Leht, 23. veebruar 2007) on Venemaalt pärit juudi rahvusest Eesti keeleteadlane, Tallinna Ülikooli professor.

Uus!!: Keeleteadus ja Anna Verschik · Näe rohkem »

Anna Wierzbicka

Anna Wierzbicka (sündinud 10. märtsil 1938 Varssavi) on poola keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Anna Wierzbicka · Näe rohkem »

Anthony Giddens

Anthony Giddens 2004. aastal Anthony Giddens, parun Giddens (sündinud 8. jaanuaril 1938 Londonis) on briti sotsioloog, keda tuntakse ta strukturatsiooniteooria ja kaasaegsete ühiskondade holistilise käsitluse poolest.

Uus!!: Keeleteadus ja Anthony Giddens · Näe rohkem »

Antonino Pagliaro

Antonino Pagliaro (1. jaanuar 1898 Mistretta – 6. detsember 1973 Mistretta) oli Itaalia keeleteadlane ja filosoof.

Uus!!: Keeleteadus ja Antonino Pagliaro · Näe rohkem »

Anu-Reet Hausenberg

Anu-Reet Hausenberg (sündinud 9. märtsil 1941 Võrus) on eesti keeleteadlane, fennougrist, komi folkloori ja kultuuri uurija, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.

Uus!!: Keeleteadus ja Anu-Reet Hausenberg · Näe rohkem »

Apertium

pisi Apertium on tasuta avatud lähtekoodiga reeglipõhise masintõlke tarkvara süsteem, mis sisaldab masintõlkesüsteemi ülesehitamiseks vajalikke andmeid.

Uus!!: Keeleteadus ja Apertium · Näe rohkem »

Apofoonia

Apofoonia ehk vokaalivahetus ehk ablaut on vokaali vaheldumine etümoloogiliselt kokkukuuluvates sõnades või sõnaosades.

Uus!!: Keeleteadus ja Apofoonia · Näe rohkem »

Arthur Amelung

Arthur Amelung (15. juuli / 27. juuli 1840 – 25. märts / 6. aprill 1874) oli keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Arthur Amelung · Näe rohkem »

Arthur Bentley

Arthur Fisher Bentley (16. oktoober 1870 Freeport, Illinois – 21. mai 1957 Paoli, Indiana) oli USA politoloog ja filosoof, kes töötas epistemoloogia, loogika ja lingvistika alal ning kes on andnud poliitikateadusesse panuse biheivioristliku metodoloogia näol.

Uus!!: Keeleteadus ja Arthur Bentley · Näe rohkem »

Artikkel

Artikkel (ladina articulus) on sõna, mis on kasutuses mitmes tähenduses.

Uus!!: Keeleteadus ja Artikkel · Näe rohkem »

Arutlusviga

Arutlusviga (ingl fallacy) on vigase või kehtetu arutluskäigu kasutamine, et jõuda järelduseni.

Uus!!: Keeleteadus ja Arutlusviga · Näe rohkem »

Arvi Tavast

Arvi Tavast allkirjastamas avaliku omandi manifesti, 25. august 2021 Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas) on eesti keeleteadlane (tõlketeoreetik ja terminoloog) ning ettevõtja.

Uus!!: Keeleteadus ja Arvi Tavast · Näe rohkem »

Arvo Laanest

Arvo Laanest (22. märts 1931 – 10. mai 2003) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Arvo Laanest · Näe rohkem »

Arvutilingvistika

Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on teadusharu, mis ühendab keeleteaduse ja arvutiteaduse.

Uus!!: Keeleteadus ja Arvutilingvistika · Näe rohkem »

Assonants

Assonants on keeleteaduses sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Ostsin Otilt ma hobuse" (rahvalaul).

Uus!!: Keeleteadus ja Assonants · Näe rohkem »

Asta Veski

Asta Vilma Veski (30. mai 1911 – 11. veebruar 1999) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Asta Veski · Näe rohkem »

Atribuut

Atribuut (ladina keeles attribuere – määrama, välja jagama, kätte jaotama, osastama) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Atribuut · Näe rohkem »

August Johann Gottfried Bielenstein

August Johann Gottfried Bielenstein August Johann Gottfried Bielenstein (lätipäraselt Augusts Bīlenšteins) (20. veebruar (vkj) / 4. märts 1826 Miitavi, Kuramaa – 23. juuni (vkj) / 6. juuli 1907 Miitavi) oli Balti-saksa lingvist, folklorist, etnograaf ja teoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja August Johann Gottfried Bielenstein · Näe rohkem »

August Sikk

August Sikk (30. november 1919 Mõisaküla – 2. september 2013 Stockholm) oli eesti keeleteadlane ja sotsioloog.

Uus!!: Keeleteadus ja August Sikk · Näe rohkem »

Üldkeeleteadus

Üldkeeleteadus on keeleteaduse valdkond, mis tegeleb keelte üldiste seaduspäradega.

Uus!!: Keeleteadus ja Üldkeeleteadus · Näe rohkem »

Ülekanne

"Ülekanne" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Ülekanne · Näe rohkem »

Ülle Rannut

Ülle Rannut (aastani 1984 Ülle Varalaid, sündinud 17. veebruaril 1957 Jõhvis) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Ülle Rannut · Näe rohkem »

Ökolingvistika

Ökolingvistika on lähenemisviis lingvistikas, mis pöörab tähelepanu mitte üksnes keelte arengu sotsiaalsele keskkonnale, vaid ka ökoloogilisele kontekstile.

Uus!!: Keeleteadus ja Ökolingvistika · Näe rohkem »

Barbara Dix Grimes

Barbara Dix Grimes on Austraalia misjonär, antropoloog ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Barbara Dix Grimes · Näe rohkem »

Benjamin Lee Whorf

Benjamin Lee Whorf (24. aprill 1897 Winthrop, Massachusetts – 26. juuli 1941 Hartford, Connecticut) oli Ameerika keeleteadlane ja tuleohutusinsener.

Uus!!: Keeleteadus ja Benjamin Lee Whorf · Näe rohkem »

Benny Shanon

Benny Shanon (heebrea keeles בני שנון; sündinud 1948 Tel Avivis) on Iisraeli psühholoog.

Uus!!: Keeleteadus ja Benny Shanon · Näe rohkem »

Biolingvistika

Biolingvistika (inglise biolinguistics) on keeleteaduse haru, mis uurib inimkeele arengut ja kasutust seoses inimorganismi bioloogiliste eeldustega.

Uus!!: Keeleteadus ja Biolingvistika · Näe rohkem »

Björn Heile

Björn Heile on saksa muusikateadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Björn Heile · Näe rohkem »

Boris Vilde

Boris Vildé Boris Vilde (vene keeles Борис Владимирович Вильде, prantsuse keeles Boris Vildé; 8. juuli 1908 Peterburi, Venemaa Keisririik – 23. veebruar 1942 Mont-Valérien, Suresnes, Prantsusmaa) oli Prantsusmaa etnograaf ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Boris Vilde · Näe rohkem »

Boriss Ogibenin

Boriss Leonidovitš Ogibenin (ka Boris Oguibenine; sündinud 6. novembril 1940 Novosibirskis) on etnograaf, keeleteadlane, indoloog ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Boriss Ogibenin · Näe rohkem »

Cahors

Cahors on linn Prantsusmaal Loti departemangus.

Uus!!: Keeleteadus ja Cahors · Näe rohkem »

Cambridge'i Ülikooli struktuuriüksuste nimistu

Cambridge'i Ülikooli vapp Cambridge'i Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (koolid, teaduskonnad, osakonnad) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja teater).

Uus!!: Keeleteadus ja Cambridge'i Ülikooli struktuuriüksuste nimistu · Näe rohkem »

Carl Darling Buck

Carl Darling Buck (2. oktoober 1866 – 8. veebruar 1955) oli Ameerika Ühendriikide keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Carl Darling Buck · Näe rohkem »

Charles Goodwin

Charles Goodwin (1943 – 31. märts 2018) oli ameerika keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Charles Goodwin · Näe rohkem »

Charles Sanders Peirce

Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.

Uus!!: Keeleteadus ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »

Choiseuli saar

Choiseul on saar Melaneesias Saalomoni saarestikus.

Uus!!: Keeleteadus ja Choiseuli saar · Näe rohkem »

Christine Ohuruogu

Christine Ijeoma Ohuruogu (sündinud 17. mail 1984) on Suurbritannia jooksja, 400 meetri jooksu olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister.

Uus!!: Keeleteadus ja Christine Ohuruogu · Näe rohkem »

Claude Lévi-Strauss

Claude Lévi-Strauss (28. november 1908 Brüssel – 30. oktoober 2009 Pariis) oli Prantsusmaa antropoloog, etnoloog ja müüdiuurija, kes võttis keeleteadusest üle strukturalistliku mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse epistemoloogilise pöörde.

Uus!!: Keeleteadus ja Claude Lévi-Strauss · Näe rohkem »

Clifford Geertz

Clifford James Geertz (23. august 1926 San Francisco – 30. oktoober 2006 Philadelphia) oli USA antropoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja Clifford Geertz · Näe rohkem »

Daakia (Rooma provints)

Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.

Uus!!: Keeleteadus ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Daniel Jackson

Daniel Jackson on tegelaskuju Kanada–USA ulmelises telesarjas "Tähevärav SG-1".

Uus!!: Keeleteadus ja Daniel Jackson · Näe rohkem »

David Chalmers

David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja David Chalmers · Näe rohkem »

De Gruyter Mouton

De Gruyter Mouton (varem Mouton de Gruyter, veel varem Mouton) on suur rahvusvaheline lingvistika- ja semiootikatrükiseid välja andev kirjastus.

Uus!!: Keeleteadus ja De Gruyter Mouton · Näe rohkem »

Defektiivne paradigma

Keeleteaduses käsitletakse paradigmat kui süstematiseeritud vormide raamistikku.

Uus!!: Keeleteadus ja Defektiivne paradigma · Näe rohkem »

Deklinatsioon

Deklinatsioon on kõrvalekalle, hälve, kääne.

Uus!!: Keeleteadus ja Deklinatsioon · Näe rohkem »

Diakroonia (keeleteadus)

Diakroonia on keeleteaduses keele uurimine ajalooliselt, selle arengu kirjeldamine ja analüüsimine.

Uus!!: Keeleteadus ja Diakroonia (keeleteadus) · Näe rohkem »

Dialektoloogia

Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.

Uus!!: Keeleteadus ja Dialektoloogia · Näe rohkem »

Distributiivne semantika

Distributiivne semantika on teadusharu, mis uurib ja arendab teooriaid ja meetodeid keeleelementide tähenduslike sarnasuste mõõtmiseks ja kategoriseerimiseks nende distributsiooni kaudu.

Uus!!: Keeleteadus ja Distributiivne semantika · Näe rohkem »

Divergents

Divergents on protsesside lahknemine eri suundadesse või hajumine.

Uus!!: Keeleteadus ja Divergents · Näe rohkem »

Dmitri Tsvetkov

Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Dmitri Tsvetkov · Näe rohkem »

Domenico de Vivo

Domenico de Vivo (1. juuli 1839 – jaanuar 1897 Odessa) oli itaalia keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Domenico de Vivo · Näe rohkem »

Duratiivne situatsioon

Duratiivne situatsioon on keeleteaduses situatsioon, mis kestab praegusel hetkel.

Uus!!: Keeleteadus ja Duratiivne situatsioon · Näe rohkem »

Edgar von Wahl

Edgar von Wahl või Edgar de Wahl (täisnimi Edgar Aleksis Robert von Wahl või Edgar Alexis Robert von Wahl või Edgar Alexei Robert von Wahl, pseudonüüm Julian Prorók; 23. august (vkj 11. august) 1867 Bogopil/Olviopol, praegu osa Pervomaiski linnast Mõkolajivi oblastis Ukrainas – 9. märts 1948 Tallinn) oli baltisaksa õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele oktsidentaali loojana.

Uus!!: Keeleteadus ja Edgar von Wahl · Näe rohkem »

Eduard Päll

Hugo Angervaks (õieti Eduard Päll; 15. september 1903 Koosa, Kavastu vald – 13. juuni 1989 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, kirjanik ja keeleteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).

Uus!!: Keeleteadus ja Eduard Päll · Näe rohkem »

Eduard Pekarski

Eduard Karlovitš Pekarski, poolapäraselt Edward Piekarski, (vene keeles Эдуард Карлович Пекарский; jakuudi keeles Эдуард Карлович Пекарскай; 25. oktoober (vkj 13. oktoober) 1858 Igumenski maakond, Minski kubermang, Venemaa Keisririik – 29. juuni 1934 Leningrad) oli poola päritolu Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu lingvist, etnograaf ja folklorist, NSV Liidu Teaduste Akadeemia auliige.

Uus!!: Keeleteadus ja Eduard Pekarski · Näe rohkem »

Eemil Nestor Setälä

Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.

Uus!!: Keeleteadus ja Eemil Nestor Setälä · Näe rohkem »

Eero Vihman

Eero Vihman (19. detsember 1927 – 18. detsember 2000) oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja amerikanist, kes dokumenteeris ja kirjeldas pomo keeli.

Uus!!: Keeleteadus ja Eero Vihman · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Keeleteadus ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti Keel

Eesti Keel oli Tartus aastatel 1922–1940 ilmunud Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri.

Uus!!: Keeleteadus ja Eesti Keel · Näe rohkem »

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled on eesti keeleruumis kasutatavad allkeeled.

Uus!!: Keeleteadus ja Eesti keele allkeeled · Näe rohkem »

Eesti keele uurimine

Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.

Uus!!: Keeleteadus ja Eesti keele uurimine · Näe rohkem »

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Uus!!: Keeleteadus ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu (lühend RaRa) on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus.

Uus!!: Keeleteadus ja Eesti Rahvusraamatukogu · Näe rohkem »

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »

Eeva Ahven

Eeva Ahven (kuni 1935 Bachmann; 1935. aastal Randalu; kuni 1953 Kurve; 2. veebruar 1924 Tartu – 28. oktoober 2009) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Eeva Ahven · Näe rohkem »

Eeva Niinivaara

Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks; 7. detsember (vkj) / 20. detsember 1900; Siimusti, Kurista vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 29. oktoober 2000 Helsingi) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Uus!!: Keeleteadus ja Eeva Niinivaara · Näe rohkem »

Eevi Ross

Eevi Ross (sündinud 1. septembril 1938) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Eevi Ross · Näe rohkem »

Ekaterina Velmezova

Ekaterina Velmezova (sündinud 3. veebruaril 1973) on keeleteadlane, tõlkija ja luuletaja.

Uus!!: Keeleteadus ja Ekaterina Velmezova · Näe rohkem »

Eksemplar

Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.

Uus!!: Keeleteadus ja Eksemplar · Näe rohkem »

Ellen Niit (teadlane)

Ellen Niit (sündinud 18. augustil 1944 Lümanda vallas Saaremaal) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Ellen Niit (teadlane) · Näe rohkem »

Ellen Uuspõld

Ellen Uuspõld (sündinud Ellen Heek, 19. aprill 1927 Mereküla (Meriküla) – 7. juuni 2019 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.

Uus!!: Keeleteadus ja Ellen Uuspõld · Näe rohkem »

Els Heinsalu

Els Heinsalu 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Els Heinsalu (sündinud 13. aprillil 1980) on eesti füüsik ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president.

Uus!!: Keeleteadus ja Els Heinsalu · Näe rohkem »

Emakeele Selts

Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.

Uus!!: Keeleteadus ja Emakeele Selts · Näe rohkem »

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Keeleteadus ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »

Enn Koit

Enn Koit (9. juuli 1914 Kalju küla, Valjala kihelkond, Saaremaa – 5. august 1969 Viljandi) oli Eesti keeleteadlane, murdeuurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Enn Koit · Näe rohkem »

Eric Buyssens

Eric Buyssens (6. juuli 1910 Gent – 19. juuli 2000 Brüssel) oli Belgia keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Eric Buyssens · Näe rohkem »

Ervin Teichmann

Ervin Teichmann (19. veebruar 1931 Tallinn – 2. mai 2009) oli keeleteadlane ja filoloogiadoktor.

Uus!!: Keeleteadus ja Ervin Teichmann · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Uus!!: Keeleteadus ja Esiaeg · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Keeleteadus ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Ethnologue

Ethnologue on käimasolev teadusprojekt, mis käsitleb kõiki tänapäeval tuntud keeli.

Uus!!: Keeleteadus ja Ethnologue · Näe rohkem »

Etnobioloogia

Etnobioloogia on teadusharu, mis uurib inimese suhteid ja seoseid taimede, loomade ning ökosüsteemiga.

Uus!!: Keeleteadus ja Etnobioloogia · Näe rohkem »

Etnobotaanika

Etnobotaanika on etnobioloogia alldistsipliin, mis tegeleb taimede rahvapärase kasutamise uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Etnobotaanika · Näe rohkem »

Eugene Nida

Eugene A. Nida (11. november 1914 – 25. august 2011) oli USA keeleteadlane, kultuuriantropoloog ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Eugene Nida · Näe rohkem »

Eugeniu Coșeriu

Eugeniu Coșeriu (ka Eugenio või Eugen Coseriu; 27. juuli 1921 Mihăileni (Bessaraabia, Rumeenia) – 7. september 2002 Tübingen) oli rumeenia semiootik ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Eugeniu Coșeriu · Näe rohkem »

Evar Saar

Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.

Uus!!: Keeleteadus ja Evar Saar · Näe rohkem »

Evi Juhkam

Evi Juhkam (17. märts 1932 Harju-Madise – 1. detsember 2023) oli eesti keeleteadlane, murrete koguja ja uurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Evi Juhkam · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Keeleteadus ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Evolutsiooniline lingvistika

Evolutsiooniline lingvistika on sotsiobioloogiline lähenemine keele uurimisele.

Uus!!: Keeleteadus ja Evolutsiooniline lingvistika · Näe rohkem »

Explaining Science: A Cognitive Approach

"Explaining Science: A Cognitive Approach" on Ronald Giere'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Keeleteadus ja Explaining Science: A Cognitive Approach · Näe rohkem »

EYS Veljesto

Eesti Yliõpilaste Selts Veljesto ehk EYS Veljesto on Eesti üliõpilasorganisatsioon, mis koondab eeskätt humanitaaralade üliõpilasi.

Uus!!: Keeleteadus ja EYS Veljesto · Näe rohkem »

Fanny de Sivers

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Fanny Isak; 26. oktoober 1920 Pärnu – 22. juuni 2011 Eaubonne, Prantsusmaa) oli eesti keeleteadlane ja esseist.

Uus!!: Keeleteadus ja Fanny de Sivers · Näe rohkem »

Felix Oinas

Felix Oinas (laua otsas paremal) Helsingis 1962. aastal Felix Johannes Oinas (6. märts 1911 Tartu – 25. september 2004 Bloomington, Indiana) oli eesti folklorist ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Felix Oinas · Näe rohkem »

Feministlik sotsioloogia

Feministlik sotsioloogia on konfliktiteoreetiline uurimissuund, mis vaatleb sotsiaalse soo seost võimuga nii inimestevahelistes suhetes kui ka sotsiaalsetes struktuurides laiemalt.

Uus!!: Keeleteadus ja Feministlik sotsioloogia · Näe rohkem »

Fennougristika

Fennougristika on keeleteaduse haru, mis tegeleb soome-ugri keelte uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Fennougristika · Näe rohkem »

Ferdinand Johann Wiedemann

Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »

Fii-omadused

Fii-omadused ehk φ-omadused on keeleteaduses predikaadi ja argumendi vahelised vastavused isiku, soo ja arvu osas.

Uus!!: Keeleteadus ja Fii-omadused · Näe rohkem »

Filoloogia

Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.

Uus!!: Keeleteadus ja Filoloogia · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Keeleteadus ja Foneetika · Näe rohkem »

Foneetiline transkriptsioon

Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Foneetiline transkriptsioon · Näe rohkem »

Fonoloogia

Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Fonoloogia · Näe rohkem »

Formaalne grammatika

Formaalseks grammatikaks nimetatakse informaatikas ja keeleteaduses formaalse keele täpset kirjeldust, mis tähendab keele kuuluvate stringide (sõne (informaatika)) määratlemist.

Uus!!: Keeleteadus ja Formaalne grammatika · Näe rohkem »

Franz Boas

Franz Uri Boas (9. juuli 1858 – 21. detsember 1942) oli Saksa juudi päritolu Ameerika antropoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja Franz Boas · Näe rohkem »

Franz Bopp

Franz Bopp (14. september 1791 Mainz – 23. oktoober 1867) oli saksa keeleteadlane, kes tegeles peamiselt indoeuroopa keelte võrdleva uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Franz Bopp · Näe rohkem »

Fred Karlsson

Fred Karlsson (sündinud 17. veebruaril 1946 Turus) on soomerootsi keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Fred Karlsson · Näe rohkem »

Freim

Freim (inglise keeles frame), ka raam, on 1970.

Uus!!: Keeleteadus ja Freim · Näe rohkem »

Göran Sonesson

Göran Sonesson (17. oktoober 1951 Malmö – 17. märts 2023) oli rootsi semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Göran Sonesson · Näe rohkem »

Geert Booij

Geert Evert Booij (1947 Hoogeveen, Holland) on Hollandi keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Geert Booij · Näe rohkem »

Gene Weltfish

Gene Weltfish Gene Weltfish (sünninimi Regina Weltfish; 7. august 1902 – 2. august 1980) oli Ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Franz Boase õpilane.

Uus!!: Keeleteadus ja Gene Weltfish · Näe rohkem »

Generatiivne grammatika

Generatiivne grammatika on teooria keeleteaduses, mille kohaselt keelte aluseks on sisemine reeglistik, mis genereerivad just niisuguseid sõnade kombinatsioone, mis moodustavad grammatiliselt enam-vähem õigeid lauseid.

Uus!!: Keeleteadus ja Generatiivne grammatika · Näe rohkem »

Generatiivse Grammatika Grupp

Generatiivse Grammatika Grupp (GGG) oli Huno Rätsepa ja tema tudengite keeleteaduslik seminar, mis tegutses Tartus aastail 1965–1972.

Uus!!: Keeleteadus ja Generatiivse Grammatika Grupp · Näe rohkem »

Geolingvistika

Geolingvistika on keeleteaduse haru, mis tegeleb erinevates geograafilistes piirkondades räägitavate keelte ja dialektide uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Geolingvistika · Näe rohkem »

Gerda Laugaste

Gerda Laugaste (24. juuni 1910 Alatskivi vald – 4. detsember 1992) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Gerda Laugaste · Näe rohkem »

Ghil'ad Zuckermann

Ghil'ad Zuckermann (2011) Ghil'ad Zuckermann (sündinud 1. juunil 1971 Tel Avivis), (D.Phil., Oxfordi Ülikool; Ph.D., Cambridge'i Ülikool) on keeleteadlane, Adelaide’i ülikooli professor, polüglott.

Uus!!: Keeleteadus ja Ghil'ad Zuckermann · Näe rohkem »

Gilbert Harman

Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.

Uus!!: Keeleteadus ja Gilbert Harman · Näe rohkem »

Giuseppe Peano

Giuseppe Peano (27. august 1858 – 20. aprill 1932) oli Itaalia matemaatik ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Giuseppe Peano · Näe rohkem »

Glotokronoloogia

Glotokronoloogia (vanakreeka γλῶττα "keel" ja χρóνος "aeg") on kahe või rohkema sugulaskeele põhisõnavara võrdlemisel põhinev statistiline meetod ühisest algkeelest lähtuvate tütarkeelte vahelise suhtelise suguluse määra ning tütarkeelteks jagunemisest möödunud aja kindlakstegemiseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Glotokronoloogia · Näe rohkem »

Gooti teooria

Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.

Uus!!: Keeleteadus ja Gooti teooria · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Keeleteadus ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Osann

Gottfried Wilhelm Osann (26. oktoober 1797 Weimar – 9. september 1866 Würzburg) oli saksa keemik ja füüsik.

Uus!!: Keeleteadus ja Gottfried Wilhelm Osann · Näe rohkem »

Grafeemika

Grafeemika ehk grafemaatika on keeleteaduslik kirjasüsteemide ja nende elementide – grafeemide uurimine.

Uus!!: Keeleteadus ja Grafeemika · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: Keeleteadus ja Grammatika · Näe rohkem »

Grammatiline sugu

Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.

Uus!!: Keeleteadus ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »

Gregory Bateson

Gregory Bateson (9. mai 1904 – 4. juuli 1980) oli inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik, kelle tööd hõlmasid korraga mitut valdkonda.

Uus!!: Keeleteadus ja Gregory Bateson · Näe rohkem »

Guillaume Postel

pisi Guillaume Postel (25. märts 1510 Barenton, Alam-Normandia – 6. september 1581) oli prantsuse keeleteadlane, astronoom, kabalist ja diplomaat.

Uus!!: Keeleteadus ja Guillaume Postel · Näe rohkem »

Gustav Must

Gustav Must (2. veebruar 1908 Esna vald, Järvamaa – 14. mai 1991 Valparaiso, Indiana, USA) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Gustav Must · Näe rohkem »

Gustav Suits

Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Gustav Suits · Näe rohkem »

Haldur Õim

Haldur Õim (2008) Haldur Õim (sündinud 22. jaanuaril 1942 Helme vallas Valgamaal) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uus!!: Keeleteadus ja Haldur Õim · Näe rohkem »

Halliki Põlda

Halliki Põlda (sündinud 3. augustil 1970 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja andragoog.

Uus!!: Keeleteadus ja Halliki Põlda · Näe rohkem »

Hääldusalus

Hääldusalus ehk artikulatsioonibaas on keelele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel.

Uus!!: Keeleteadus ja Hääldusalus · Näe rohkem »

Häälikusüsteem

Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.

Uus!!: Keeleteadus ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »

Heino Ahven

Heino Ahven (11. november 1919 Räpina – 22. aprill 1988 Tallinn) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Heino Ahven · Näe rohkem »

Heino Liiv

Heino Liiv (7. september 1930 Kiuma, Võrumaa – 23. märts 2021) oli eesti keeleteadlane, inglise filoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja Heino Liiv · Näe rohkem »

Helgi Vihma

Helgi Vihma (sündinud 5. juunil 1931 Tartus) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Helgi Vihma · Näe rohkem »

Hella Keem

Hella Keem (6. aprill 1915 – 27. detsember 1997) oli eesti keeleteadlane, folklorist ning Võru murde ja Tartu murde uurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Hella Keem · Näe rohkem »

Helmi Viires

Helmi Viires (21. jaanuar 1919 Võhmuta vald – 3. märts 1984 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Helmi Viires · Näe rohkem »

Henrik Gabriel Porthan

Henrik Gabriel Porthan (8. november 1739 Viitasaari – 16. märts 1804 Turu) oli Soome haritlane, keda nimetatakse vahel Soome ajaloo isaks.

Uus!!: Keeleteadus ja Henrik Gabriel Porthan · Näe rohkem »

Herbert Haljaspõld

Herbert Haljaspõld (kuni 1921. aastani Herbert Grünfeldt; 7. veebruar 1896 Valga – 5. mai 1963 Sydney, Austraalia) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Herbert Haljaspõld · Näe rohkem »

Hermann Grassmann

Hermann Günther Grassmann (15. aprill 1809 Stettin – 26. september 1877) oli saksa keeleteadlane ja matemaatik.

Uus!!: Keeleteadus ja Hermann Grassmann · Näe rohkem »

Hervé Le Tellier

Hervé Le Tellier (2021) Hervé Le Tellier (sündinud 21. aprillil 1957 Pariisis) on prantsuse lingvist, kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Keeleteadus ja Hervé Le Tellier · Näe rohkem »

Hezeli tänav

Johann Wilhelm Friedrich von Hezeli tänav on Tartu teoloogi ja keeleteadlase Johann Wilhelm Friedrich von Hezeli auks nimetatud tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Keeleteadus ja Hezeli tänav · Näe rohkem »

Hiiu keel

Hiiu keeleks nimetatakse rahvakeeles hiidlaste murrakuid.

Uus!!: Keeleteadus ja Hiiu keel · Näe rohkem »

Hildegard Must

Hildegard Must (3. oktoober 1913 Tallinn – 18. aprill 1995 Valparaiso, Indiana, USA) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Hildegard Must · Näe rohkem »

Hugo Schuchardt

Hugo Ernst Mario Schuchardt (4. veebruar 1842, Gotha – 21. aprill 1927, Graz) oli väljapaistev saksa keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Hugo Schuchardt · Näe rohkem »

Ikoon (semiootika)

Ikoon ehk ikooniline märk (inglise keeles icon; sõna algallikas on vanakreeka sõna εἰκών (eikōn)) on Charles Sanders Peirce'i järgi märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu.

Uus!!: Keeleteadus ja Ikoon (semiootika) · Näe rohkem »

Ilse Lehiste

Ilse Lehiste 2009. aastal Ilse Lehiste (kuni 8. märtsini 1935 Lest; 31. jaanuar 1922 Tallinn – 25. detsember 2010 Columbus, Ohio) oli eesti päritolu ameerika keeleteadlane, paljude foneetikaalaste uurimuste autor.

Uus!!: Keeleteadus ja Ilse Lehiste · Näe rohkem »

Indoeuropeistika

Indoeuropeistika on indoeuroopa keelte uurimisega tegelev keeleteaduse haru.

Uus!!: Keeleteadus ja Indoeuropeistika · Näe rohkem »

Inglise filoloogia

Inglise filoloogia on humanitaarteaduse haru, mis uurib inglise keele struktuuri, ajalugu, suhet teiste keeltega ja ingliskeelsete maade kultuuri.

Uus!!: Keeleteadus ja Inglise filoloogia · Näe rohkem »

Inimese ja arvuti vaheline suhtlus

Inimesed kasutavad arvutit Inimese ja arvuti interaktsioon (IAI) kujutab endast uuringuid, planeerimist ja disaini inimeste (kasutajate) ja arvutite vahelises suhtluses.

Uus!!: Keeleteadus ja Inimese ja arvuti vaheline suhtlus · Näe rohkem »

Irmengard Rauch

Irmengard Rauch (sündinud 1933) on ameerika keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Irmengard Rauch · Näe rohkem »

Jaapani Akadeemia

Yukichi Fukuzawa, akadeemia esimene president (1879). Amane Nishi, akadeemia president 1879–1880 ja 1882–1886. Saburō Yamada, akadeemia president (1948–1961) Jaapani Akadeemia (jaapani keeles 日本学士院, Nippon Gakushiin) on Jaapani teaduste akadeemia.

Uus!!: Keeleteadus ja Jaapani Akadeemia · Näe rohkem »

Jaapanlaste viisakuskõne

Jaapani viisakuskõne (敬語 keigo 'viisakas keel') on jaapani keele kõrgstiil, mida iseloomustab viisakusvormelite kasutamine.

Uus!!: Keeleteadus ja Jaapanlaste viisakuskõne · Näe rohkem »

Jacob Grimm

Jacob Grimm Jacob Ludwig Carl Grimm (4. jaanuar 1785 Hanau – 20. september 1863 Berliin) oli koos vend Wilhelm Grimmiga keeleteadlane ja muinasjuttude koguja.

Uus!!: Keeleteadus ja Jacob Grimm · Näe rohkem »

Jacques Lacan

Jacques-Marie-Émile Lacan (13. aprill 1901 – 9. september 1981) oli prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst, kes kujundas välja omanimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Jacques Lacan · Näe rohkem »

Jakob Linzbach

Jakob Linzbach (21. juuni 1874 Kloostri vald, Harjumaa – 30. aprill 1953 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jakob Linzbach · Näe rohkem »

James Owen Dorsey

James Owen Dorsey James Owen Dorsey (31. oktoober 1848 Baltimore – 4. veebruar 1895 Washington) oli ameerika etnograaf, keeleteadlane ja vaimulik, kelle kirjeldused hõlmavad peamiselt siuu keelkonda kuuluvate rahvaste keeli ja kultuure.

Uus!!: Keeleteadus ja James Owen Dorsey · Näe rohkem »

Jan Baudouin de Courtenay

Jan Ignacy Niecislav Baudouin de Courtenay Jan Niecisław Ignacy Baudouin de Courtenay (vene Иван Александрович Бодуэн де Куртенэ; 13. märts 1845 Radzymin, Poola – 3. november 1929 Varssavi) oli poola keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jan Baudouin de Courtenay · Näe rohkem »

Jan Gebauer

Jan Gebauer (8. oktoober 1838 Úbislavice – 25. mai 1907 Praha) oli tšehhi keeleteadlane ja kirjandusloolane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jan Gebauer · Näe rohkem »

Jan Kořenský

Jan Kořenský. Jan Kořenský (24. mai 1937 Hradec Králové – 16. aprill 2022 Praha) oli tšehhi keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jan Kořenský · Näe rohkem »

Jānis Endzelīns

Jānis Endzelīns (22. veebruar (vkj 10. veebruar) 1873 Kauguri v., Liivimaa – 1. juuli 1961 Koknese, Läti) oli läti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jānis Endzelīns · Näe rohkem »

Jürgen Untermann

Jürgen Untermann (24. oktoober 1928 – 7. veebruar 2013) oli saksa keeleteadlane, filoloog ja epigraafikateadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jürgen Untermann · Näe rohkem »

Jüri Truusmann

Jüri Truusmann Jüri Truusmann (vene keeles Георгий Георгиевич Трусман; 27. detsember (15. detsember vkj) 1856 Eristvere küla – 2. juuni 1930 Petseri klooster) oli tsensor, eesti kirjamees, etnograaf ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jüri Truusmann · Näe rohkem »

Jüri Valge

pisi Jüri Valge (sündinud 21. oktoobril 1948) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jüri Valge · Näe rohkem »

Jean-Marie Klinkenberg

Jean-Marie Klinkenberg (sündinud 1944) on Belgia keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Jean-Marie Klinkenberg · Näe rohkem »

Jekaterina Daškova

Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4. jaanuar) 1810 Moskva) oli vene vürstinna, kirjanik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Keeleteadus ja Jekaterina Daškova · Näe rohkem »

Jevgeni Tsõpanov

Jevgeni Aleksandrovitš Tsõpanov (vene keeles Евгений Александрович Цыпанов; 15. juunil 1960 Vizinga külas Sõssola rajoonis) on vene fennougrist, komi keele uurija ja kirjanik.

Uus!!: Keeleteadus ja Jevgeni Tsõpanov · Näe rohkem »

Johann Christoph Adelung

Johann Christoph Adelung. Christian Gottfried Geyseri ofort Anton Graffi maali järgi Johann Christoph Adelung. Anton Graffi maal Johann Christoph Adelung (8. august 1732 Spantekow Anklami lähedal – 10. september 1806 Dresden) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Johann Christoph Adelung · Näe rohkem »

Johann Christoph Wilhelm Volck

Johann Christoph Wilhelm Volck (18. november 1835 Nürnberg – 29. mai 1904 Rostock) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Johann Christoph Wilhelm Volck · Näe rohkem »

Johann Gottfried von Herder

Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Uus!!: Keeleteadus ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »

Johannes Aavik

Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Johannes Aavik · Näe rohkem »

John Chadwick

John Chadwick (21. mai 1920 – 24. november 1998) oli briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja John Chadwick · Näe rohkem »

John McWhorter

John Hamilton McWhorter V (sündinud 6. oktoobril 1965) on ameerika keeleteadlane, kes uurib kreoolkeeli ning ühiskondlik-ajalooliste protsesside mõju grammatikale.

Uus!!: Keeleteadus ja John McWhorter · Näe rohkem »

John Peabody Harrington

John Peabody Harrington (29. aprill 1884 – 21. oktoober 1961) oli Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja etnoloog, kes oma 40 aastase töökäigu jooksul jõudis erineval määral dokumenteerida ja kirjeldada umbes sadat peamiselt Ameerika Ühendriikides kõneldavat põliskeelt.

Uus!!: Keeleteadus ja John Peabody Harrington · Näe rohkem »

Joseph Greenberg

Joseph Harold Greenberg (28. mai 1915, Brooklyn, New York – 7. mai 2001) oli ameerika keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Joseph Greenberg · Näe rohkem »

Jost Gippert

Jost Gippert Jost Gippert (sündinud 12. märtsil 1956 Winz-Niederwenigernis, nüüd Hattingen) on saksa keeleteadlane, Kaukaasia uurija, kirjanik ja võrdleva keeleteaduse professor Frankfurdi Goethe Ülikooli empiirilise lingvistika instituudis.

Uus!!: Keeleteadus ja Jost Gippert · Näe rohkem »

Julius Mark

Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Julius Mark · Näe rohkem »

Juur (täpsustus)

Sõnal "juur" on mitu tähendust.

Uus!!: Keeleteadus ja Juur (täpsustus) · Näe rohkem »

Kaarel Leetberg

Kaarel Leetberg (26. november 1867 Armi mõis, Vihula vald, Virumaa – 2. aprill 1945 Rakvere) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Kaarel Leetberg · Näe rohkem »

Kadri Koreinik

Kadri Koreinik (sündinud 31. detsember 1970) on eesti keeleteadlane ja sotsioloog, Tartu ülikooli Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keelesotsioloogia vanemteadur.

Uus!!: Keeleteadus ja Kadri Koreinik · Näe rohkem »

Kadri Muischnek

Kadri Muischnek (sündinud 15. jaanuaril 1965) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Kadri Muischnek · Näe rohkem »

Kai Adamson

Kai Adamson (sündinud 1955) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Kai Adamson · Näe rohkem »

Kai Kai

Kai Kai Kai Kai (1840. aastate lõpp – umbes 1940) oli kitsai keelejuht, viimane kitsai keele kõneleja, kes keelt vabalt valdas.

Uus!!: Keeleteadus ja Kai Kai · Näe rohkem »

Kai Tafenau

Kai Tafenau (sündinud 13. augustil 1975) on eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija.

Uus!!: Keeleteadus ja Kai Tafenau · Näe rohkem »

Kalevi Wiik

Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Keeleteadus ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Uus!!: Keeleteadus ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »

Karl Aben

Karl Aben Karl Aben (sündinud Karp Aben; 23. september 1896 Vecputrene Alūksne lähedal – 22. oktoober 1976 Tartu) oli eesti keeleteadlane, läti keelest tõlkija ja kirjanik.

Uus!!: Keeleteadus ja Karl Aben · Näe rohkem »

Karl Bühler

Karl Ludwig Bühler (27. mai 1879 Meckesheim – 24. oktoober 1963 Los Angeles) oli saksa psühholoog ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Karl Bühler · Näe rohkem »

Karl Heinrich Leo Meyer

Leo Meyer Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi maal "Professor Leo Meyeri portree" Karl Heinrich Leo Meyer (3. juuli 1830 Bledeln, Saksamaa – 6. juuni 1910 Göttingen) oli saksa keeleteadlane, kes töötas pikka aega Tartus.

Uus!!: Keeleteadus ja Karl Heinrich Leo Meyer · Näe rohkem »

Karl Kont

Karl Kont (15. detsember 1923 Nepste küla, Laiksaare vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 8. mai 2005) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Karl Kont · Näe rohkem »

Karl Mihkla

Karl Heinrich Mihkla (20. september 1901 Rääma – 10. märts 1980 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, kirjandusteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Karl Mihkla · Näe rohkem »

Karl Zaleman

Karl Zaleman Karl Germanovitš Zaleman (vene keeles Карл Германович Залеман; 9.01.1850 (28.12.1849) Tallinn, Eestimaa kubermang – 13.12.1916 (30.11) Petrograd) oli Venemaa keeleteadlane (iranist) ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Keeleteadus ja Karl Zaleman · Näe rohkem »

Kategooria

Kategooria tähendab üldkeeles rühma, mis tekib jaotamise tulemusena.

Uus!!: Keeleteadus ja Kategooria · Näe rohkem »

Kauglugemine (täpsustus)

* Kauglugemine keeleteaduses on lugemismeetod.

Uus!!: Keeleteadus ja Kauglugemine (täpsustus) · Näe rohkem »

Kausatiiv

Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.

Uus!!: Keeleteadus ja Kausatiiv · Näe rohkem »

Kõne (keeleteadus)

Kõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses.

Uus!!: Keeleteadus ja Kõne (keeleteadus) · Näe rohkem »

Kõneakt

Kõneakt ehk kõnetegu on lingvistika mõiste, mis viitab tegevusele, mida lausungeid lausudes läbi viiakse.

Uus!!: Keeleteadus ja Kõneakt · Näe rohkem »

Kõneanalüüs

Kõneanalüüs on keeletehnoloogia interdistsiplinaarne haru, mis uurib inimkõnest vajaliku info automaatset eraldamist, kasutades selleks keeleteaduse ja informaatika uurimistulemusi.

Uus!!: Keeleteadus ja Kõneanalüüs · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Keeleteadus ja Keel · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Uus!!: Keeleteadus ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »

Keele muutumine

Keele muutumine kirjeldab keeles aja jooksul toimuvaid muudatusi.

Uus!!: Keeleteadus ja Keele muutumine · Näe rohkem »

Keele teke

Keele teke oli kõneldava keele kasutamise algus inimese eellasel.

Uus!!: Keeleteadus ja Keele teke · Näe rohkem »

Keelefilosoofia

Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »

Keelekorpus

Korpuseks nimetatakse lingvistikas valitud, digiteeritud ja teatud reeglite järgi töödeldud tekstide kogumit.

Uus!!: Keeleteadus ja Keelekorpus · Näe rohkem »

Keeleline determinism

Keeleline determinism on seisukoht filosoofias ja keeleteaduses, mille kohaselt keel määrab kindlaks viisi, kuidas me maailma tunnetame.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeleline determinism · Näe rohkem »

Keeleline pööre

Keeline pööre tähistab filosoofias ja inimteadustes valdkonna tõlgendamiskeskme ja meetodite kasutamise nihkumist kogemuses väljendatud keelele ning nendes valdkondades toimunud muutusi.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeleline pööre · Näe rohkem »

Keeleline relativism

Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeleline relativism · Näe rohkem »

Keelesaade

"Keelesaade" on eesti keelt ja teisi maailma keeli käsitlev Vikerraadio saade.

Uus!!: Keeleteadus ja Keelesaade · Näe rohkem »

Keeletüpoloogia

Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »

Keeleteadlaste loend

Siin on loetletud keeleteadlasi.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeleteadlaste loend · Näe rohkem »

Keeleteaduse mõisteid

Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Keeletehnoloogia

Keeletehnoloogia (inglise language technology) on erialadevaheline valdkond, mis tegeleb keelelise informatsiooni – teksti ja kõne – arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeletehnoloogia · Näe rohkem »

Keeletoimetaja

Keeletoimetaja on toimetaja, kes kontrollib ja toimetab teksti keeleliselt, parandades eelkõige õigekirja ja stilistikat ning tagades ühtlase keelekasutuse.

Uus!!: Keeleteadus ja Keeletoimetaja · Näe rohkem »

Keelkond

Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.

Uus!!: Keeleteadus ja Keelkond · Näe rohkem »

Keelkondade loend

Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.

Uus!!: Keeleteadus ja Keelkondade loend · Näe rohkem »

Keldi kunst

Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel.

Uus!!: Keeleteadus ja Keldi kunst · Näe rohkem »

Kenneth Pike

pisi Kenneth Lee Pike (9. juuni 1912, Woodstock, Connecticut – 31. detsember 2000) oli USA keeleteadlane ja antropoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja Kenneth Pike · Näe rohkem »

Khalīfah at-Tillīsī

Kalifa Tillsi, 1964 Khalīfah Muḩammad at-Tillīsī (9. mai 1930 Tripoli – 13. jaanuar 2010 Tripoli) oli Liibüa ajaloolane, tõlkija ning keeleteadlane ja poliitik ning diplomaat.

Uus!!: Keeleteadus ja Khalīfah at-Tillīsī · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Keeleteadus ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Klassifikaator (keeleteadus)

Klassifikaator on keeleteaduses sõna või morfeem, mis mõnes keeles lisatakse nimisõnale, et klassifitseerida seda sõna vastavalt tema tähendusele.

Uus!!: Keeleteadus ja Klassifikaator (keeleteadus) · Näe rohkem »

Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal

Klasik ve klasik olmayan rasyonellik ideali "Klasik ve Klasik Olmayan Akılcılık İdeali" ("Классический и неклассический идеалы рациональности") Merab Mamardashvili'nin felsefi bir eseridir.

Uus!!: Keeleteadus ja Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal · Näe rohkem »

Klaster

Klaster (inglise keeles cluster, eesti keeles 'kobar', 'kimp'), üldises tähenduses kogum ühesuguseid või omavahel seotud objekte, on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Klaster · Näe rohkem »

Klingonid

Klingonid on ulme-teleseriaalis "Star Trek" ning sellel põhinevas nn Star Treki maailmas maaväliste humanoidsete olendite tsivilisatsioon.

Uus!!: Keeleteadus ja Klingonid · Näe rohkem »

Kognitiivne lingvistika

Kognitiivne lingvistika on teadusharu, mis uurib inimese mõtlemise, tunnetuse ja keele vahelisi seoseid, kuuludes nii keeleteaduse kui ka psühholoogia alla.

Uus!!: Keeleteadus ja Kognitiivne lingvistika · Näe rohkem »

Kognitiivne pööre

Kognitiivne pööre ehk kognitiivne revolutsioon oli 1950.

Uus!!: Keeleteadus ja Kognitiivne pööre · Näe rohkem »

Kompositsioon

Kompositsioon on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Kompositsioon · Näe rohkem »

Konnektor

Konnektor (ladina keele sõnast connectere, siduma) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Konnektor · Näe rohkem »

Kontaktiteooria

Kontaktiteooria on keeleteaduses teooria, mille kohaselt keelte arengut mõjutavad enim keelekontaktid, ja üksteisega kontakteerudes muutuvad keeled üha sarnasemaks.

Uus!!: Keeleteadus ja Kontaktiteooria · Näe rohkem »

Kontekst

Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.

Uus!!: Keeleteadus ja Kontekst · Näe rohkem »

Kontrastiivlingvistika

Kontrastiivlingvistika ehk kõrvutav lingvistika on keeleteaduses kahe keele võrdlemise alusel nende struktuursete iseärasuste uurimine.

Uus!!: Keeleteadus ja Kontrastiivlingvistika · Näe rohkem »

Kontuur

Kontuur (prantsuse keeles contour) on üldmõistena piirjoon.

Uus!!: Keeleteadus ja Kontuur · Näe rohkem »

Koodikopeerimine

Koodikopeerimiseks (ingl code-copying) nimetatakse keelekontaktidest johtuvate muutuste protsessi, mille käigus ühe keele elemendid sisestatakse teise keelde.

Uus!!: Keeleteadus ja Koodikopeerimine · Näe rohkem »

Koopula

Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).

Uus!!: Keeleteadus ja Koopula · Näe rohkem »

Korpus

"Korpus" on ladina algupäraga sõna, mille eri tähendused saavad kõik alguse mõistest 'keha', mida sõna corpus algselt väljendas.

Uus!!: Keeleteadus ja Korpus · Näe rohkem »

Korpuslingvistika

Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (keelekorpuste) koostamise, töötlemise ja kasutamisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Korpuslingvistika · Näe rohkem »

Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia Akadeemia peahoone Prištinas Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia (albaania keeles Akademia e Shkencave dhe e Arteve e Kosovës) on Kosovo teaduste akadeemia.

Uus!!: Keeleteadus ja Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Krüptograafia

Krüptograafia (kreeka keelest kryptós – peidetud, gráphein – kirjutama) on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta.

Uus!!: Keeleteadus ja Krüptograafia · Näe rohkem »

Krišjānis Kariņš

Arturs Krišjānis Kariņš (sündinud 13. detsembril 1964 Wilmingtonis Delaware'is USA-s) on Läti poliitik, alates 15.

Uus!!: Keeleteadus ja Krišjānis Kariņš · Näe rohkem »

Kriitiline diskursusanalüüs

Kriitiline diskursusanalüüs (ka kriitiline diskursuseanalüüs, KDA, inglise keeles critical discourse analysis, CDA) on interdistsiplinaarne lähenemine diskursuse uurimisele.

Uus!!: Keeleteadus ja Kriitiline diskursusanalüüs · Näe rohkem »

Kullo Vende

Kullo Vende (sündinud 12. mail 1939 Tartus) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Uus!!: Keeleteadus ja Kullo Vende · Näe rohkem »

Kultuuriteadus ja loodusteadus

"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.

Uus!!: Keeleteadus ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »

Kuninglik Teaduste Akadeemia

Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Uus!!: Keeleteadus ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Larry Wall

Larry Arnold Wall (sündinud 27. septembril 1954 Los Angeleses) on Ameerika Ühendriikide programmeerija, lingvist ja kirjanik.

Uus!!: Keeleteadus ja Larry Wall · Näe rohkem »

Latgali keel

Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.

Uus!!: Keeleteadus ja Latgali keel · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Keeleteadus ja Latgalid · Näe rohkem »

Latgalid (tänapäev)

Latgalid on latgali keelt kõnelev lätlaste etniline rühm põhiasualaga Ida-Lätis Latgales.

Uus!!: Keeleteadus ja Latgalid (tänapäev) · Näe rohkem »

Lausetüüp

Keeleteaduses on lausetüüp erinevatele lausetele omaste ühiste semantiliste või süntaktiliste tunnuste kogum.

Uus!!: Keeleteadus ja Lausetüüp · Näe rohkem »

Lausung

Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.

Uus!!: Keeleteadus ja Lausung · Näe rohkem »

Läti rahvausund

Läti rahvausundi all mõistetakse tavaliselt läti rahva ristiusustamiseelset muinasusundit; laiemalt kõiki läti rahvale omaseid pärimuslikke usulisi kujutelmi.

Uus!!: Keeleteadus ja Läti rahvausund · Näe rohkem »

Läti Teaduste Akadeemia

Riias Läti Teaduste Akadeemia (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmija, ladina keeles Academia Scientiarum Latviensis, lühendatult LZA) on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest.

Uus!!: Keeleteadus ja Läti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Läti Teaduste Akadeemia Suur medal

Läti Teaduste Akadeemia Suur medal (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmijas Lielā medaļa) on Läti Teaduste Akadeemia kõrgeim välja jagatav autasu, mida antakse Läti ja välismaa teadlastele väljapaistvate teadussaavutuste eest.

Uus!!: Keeleteadus ja Läti Teaduste Akadeemia Suur medal · Näe rohkem »

Lūcijs Endzelīns

Lūcijs Endzelīns (21. mai 1909 Tartu – 27. oktoober 1981 Adelaide) oli läti päritolu Austraalia maletaja, kirimale suurmeister (1959).

Uus!!: Keeleteadus ja Lūcijs Endzelīns · Näe rohkem »

Lýdia Machová

Lýdia Machová (sündinud 2. aprillil 1989 Partizánskes) on slovaki polüglott, keeleõpetaja ja õppejõud.

Uus!!: Keeleteadus ja Lýdia Machová · Näe rohkem »

Leelo Keevallik

Leelo Keevallik (sündinud 13. septembril 1969) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Leelo Keevallik · Näe rohkem »

Lehte Rannut

Lehte Rannut (sünninimi kuni 1935 Lehte Tamberg, hiljem eestistatult Lehte Tammeste; 6. juuni 1930 Haapsalu – 9. oktoober 1978 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Lehte Rannut · Näe rohkem »

Leksikoloogia

Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis hõlmab sõnavara uuringuid.

Uus!!: Keeleteadus ja Leksikoloogia · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Uus!!: Keeleteadus ja Lembitu · Näe rohkem »

Lev Jakubinski

Lev Petrovitš Jakubinski (vene keeles Лев Петрович Якубинский; 1. august 1892 Kiiev – 23. august 1945 Leningrad) oli vene keeleteadlane, Baudouin de Courtenay õpilane.

Uus!!: Keeleteadus ja Lev Jakubinski · Näe rohkem »

Levenshteini kaugus

Levenhsteini kaugus on informatsiooniteoorias, keeleteaduses ja informaatikas algoritm, mida kasutatakse kahe sõne sarnasuse kirjeldamiseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Levenshteini kaugus · Näe rohkem »

Liide

"Liide" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Liide · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Uus!!: Keeleteadus ja Liivi keel · Näe rohkem »

Lingua

Lingua on keeleteaduse alane teadusajakiri, mis ilmub 1949.

Uus!!: Keeleteadus ja Lingua · Näe rohkem »

Lingvistikaolümpiaad

Lingvistikaolümpiaad on õpilastele mõeldud võistlus lingvistikas.

Uus!!: Keeleteadus ja Lingvistikaolümpiaad · Näe rohkem »

Lisand

Lisand on miski, mis on lisatud.

Uus!!: Keeleteadus ja Lisand · Näe rohkem »

Lissaboni Teaduste Akadeemia

Inskriptsioon akadeemia peahoone seinal Lissaboni Teaduste Akadeemia (portugali keeles: Academia das Ciências de Lisboa) on Portugali teaduste akadeemia.

Uus!!: Keeleteadus ja Lissaboni Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Litereerimine

Litereerimine on suulise kõne kirjapanek.

Uus!!: Keeleteadus ja Litereerimine · Näe rohkem »

Ljubomir Miletič

Ljubomir Miletič (kirillitsas Любомир Милетич; 14. jaanuar 1863 İştip, Osmanite riik – 1. juuni 1937 Sofia, Bulgaaria kuningriik) oli bulgaaria juhtiv keeleteadlane, dialektoloog, etnograaf ja ajaloolane.

Uus!!: Keeleteadus ja Ljubomir Miletič · Näe rohkem »

Ljudmila Markianova

Ljudmila Fjodorovna Markianova (vene keeles Людмила Фёдоровна Маркианова) (sündinud 14. juulil 1941 Saarikoskis Olonetsis) on karjala keeleteadlane ja emeriitprofessor.

Uus!!: Keeleteadus ja Ljudmila Markianova · Näe rohkem »

Ložban

Ložban (rahvusvahelises foneetikatähestikus, ametliku täisnimega Lojban: a realization of Loglan) on tehiskeel, mille lõi ja mida arendab Logical Language Group (esialgne variant valmis aastal 1987).

Uus!!: Keeleteadus ja Ložban · Näe rohkem »

Logopeedia

Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast.

Uus!!: Keeleteadus ja Logopeedia · Näe rohkem »

Loovkirjutamine

Loovkirjutamist (inglise keeles creative writing) vastandatakse laiemas tähenduses teadustekstide kirjutamisele, kitsamalt mõistetakse loovkirjutamise all eri liiki poeetiliste tekstide loomist.

Uus!!: Keeleteadus ja Loovkirjutamine · Näe rohkem »

Louis Hjelmslev

Louis Hjelmslev (3. oktoober 1899 – 30. mai 1965) oli taani lingvist ja semiootik, kelle ideed olid aluseks Kopenhaageni lingvistikakoolkonna kujunemisele.

Uus!!: Keeleteadus ja Louis Hjelmslev · Näe rohkem »

Lubatushinnang

Lubatushinnang on keeleteaduses üks nominatiivse modaalsuse põhiliik, hinnangu väljendamine olukorra lubatavusele.

Uus!!: Keeleteadus ja Lubatushinnang · Näe rohkem »

Luce Irigaray

Luce Irigaray (sündinud 3. mail 1930 Belgias) on Belgia filosoof, feminist, keeleteadlane, psühhoanalüütik, sotsioloog ja kultuuriteoreetik.

Uus!!: Keeleteadus ja Luce Irigaray · Näe rohkem »

Ludwik Zamenhof

L. L. Zamenhof Ludwik Lazarus Zamenhof (jidišis לײזער לוי זאַמענהאָף – Leizer Leivi Zamenhof, poola keeles Ludwik Łazarz Zamenhof, esperantos Ludoviko Lazaro Zamenhof; 15. detsember 1859 Białystok – 14. aprill 1917 Varssavi) oli Poola juudi päritolu silmaarst ja lingvist, maailma tuntuima ja levinuima tehiskeele esperanto looja.

Uus!!: Keeleteadus ja Ludwik Zamenhof · Näe rohkem »

Luis Jorge Prieto

Luis Jorge Prieto (28. november 1926 – 31. märts 1996) oli Argentina keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Luis Jorge Prieto · Näe rohkem »

Lumme Erilt

Lumme Erilt on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Lumme Erilt · Näe rohkem »

Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Skopjes Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (makedoonia keeles Македонска Академија на Науките и Уметностите) on Põhja-Makedoonia teaduste akadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Keeleteadus ja Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Manuk Abeghjan

Manuk Abeghjanile pühendatud NSV Liidu postmark Manuk Abeghjan (Մանուկ Աբեղյան; venepäraselt Manuk Hatšaturovitš Abegjan (Манук Хачатурович Абегян); 29. märts 1865 Nahhitševan – 25. september 1944) oli armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Manuk Abeghjan · Näe rohkem »

Marcel Danesi

Marcel Danesi (sündinud 1. oktoobril 1946 Luccas Itaalias) on semiootika- ja antropoloogiaprofessor Kanadas Toronto Ülikoolis (lõpetas 1974) ning kakskeelse hariduse professor Ontario haridusuuringute instituudis.

Uus!!: Keeleteadus ja Marcel Danesi · Näe rohkem »

Margit Langemets

Margit Langemets (sündinud 8. jaanuaril 1961) on eesti keeleteadlane (leksikograaf ja sõnaraamatute koostaja).

Uus!!: Keeleteadus ja Margit Langemets · Näe rohkem »

Margo Laasberg

Margo Laasberg (29. november 1970 – 13. oktoober 1998) oli eesti filosoof, kelle kompetents analüütilises filosoofias hõlmas nii loogikat, filosoofilist lingvistikat kui ka teoreetilist filosoofiat.

Uus!!: Keeleteadus ja Margo Laasberg · Näe rohkem »

Mari Must

Mari Must (11. november 1920 – 20. veebruar 2008) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Mari Must · Näe rohkem »

Mariko Faster

Mariko Faster (võru keeles Fastrõ Mariko; sündinud 4. märtsil 1977) on Eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Mariko Faster · Näe rohkem »

Marilyn Vihman

Marilyn May Vihman (1939–) on ameerika päritolu eesti keelt kõnelev keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Marilyn Vihman · Näe rohkem »

Marja Kallasmaa

Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »

Marju Kõivupuu

Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.

Uus!!: Keeleteadus ja Marju Kõivupuu · Näe rohkem »

Mart Mäger

Mart Mäger (luuletajanimega Väino Vesipapp, 25. veebruar 1935 Tartu – 21. märts 1993 Tallinn) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ning kriitik.

Uus!!: Keeleteadus ja Mart Mäger · Näe rohkem »

Mart Rannut

pisi Mart Rannut (sündinud 15. jaanuaril 1959) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Mart Rannut · Näe rohkem »

Martin Ehala

Martin Ehala 2009. aastal Martin Ehala (sündinud 20. detsembril 1963) on eesti keeleteadlane ja õppejõud, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat.

Uus!!: Keeleteadus ja Martin Ehala · Näe rohkem »

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik.

Uus!!: Keeleteadus ja Märk · Näe rohkem »

Märt Hennoste

Märt Hennoste (sündinud 1958) on eesti keeleteadlane ja Eksamikeskuse eesti keele peaspetsialist.

Uus!!: Keeleteadus ja Märt Hennoste · Näe rohkem »

Müteem

Müteem on müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement.

Uus!!: Keeleteadus ja Müteem · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Keeleteadus ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Meessugu

Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.

Uus!!: Keeleteadus ja Meessugu · Näe rohkem »

Merilin Aruvee

Merilin Aruvee (sündinud 19. juulil 1983) on eesti keeleteadlane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on emakeeleõpetus, tekstiuurimine, grammatika õpetamine ja kirjaoskus.

Uus!!: Keeleteadus ja Merilin Aruvee · Näe rohkem »

Merle Leppik

Merle Leppik (ka: Merle-Mall Leppik; sündinud 1936) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Merle Leppik · Näe rohkem »

Mesrop Maštotsh

Francesco Maggiotto. ''Mesrop Maštotsh''. 18. sajand Stephanos Nersisjan. ''Mesrop Maštotsh. Unenägu, milles ingel näitab talle armeenia tähti''. Kõigi armeenlaste katoolikose residents Mesrop Maštotsh (armeenia Մեսրոպ Մաշտոց; 361 või 362 Hatshekatsh Vani järve lähedal, Taron, Suur-Armeenia – 17. veebruar 440 Vagharšapat) oli armeenia vaimulik ja kultuuritegelane, kes töötas aastatel 405–406 välja armeenia kirja.

Uus!!: Keeleteadus ja Mesrop Maštotsh · Näe rohkem »

Meta-

Meta- (kreeka keeles μετά 'pärast') on tavaliselt nimisõna eesliide, mida kasutatakse millegi sellise kohta, mis tuleb pärast selle nimisõnaga tähistatavat ja seda tähistatavat ületades, andes nimisõnaga tähistatavale uue, kõrgema, üldisema vaatepunkti.

Uus!!: Keeleteadus ja Meta- · Näe rohkem »

Metafooriteooria

Metafooriteooria on keeleteaduse, konkreetsemalt kognitiivse lingvistika osa, mis tegeleb metafooride uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Metafooriteooria · Näe rohkem »

Metakeel

Loogikas, matemaatika alustes ja keeleteaduses nimetatakse metakeeleks keelt, milles kirjeldatakse teist keelt (objektkeelt).

Uus!!: Keeleteadus ja Metakeel · Näe rohkem »

Metsik lingvistika

"Metsik lingvistika" on eesti kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita 2008.

Uus!!: Keeleteadus ja Metsik lingvistika · Näe rohkem »

Michael Halliday

Michael Alexander Kirkwood Halliday (13. aprill 1925 Leeds, Suurbritannia – 15. aprill 2018 Uus-Lõuna-Wales, Austraalia) oli inglise päritoluga Austraalia lingvist.

Uus!!: Keeleteadus ja Michael Halliday · Näe rohkem »

Michael Shapiro

Michael Shapiro (Михаил Константинович Шапиро, sündinud 29. novembril 1939 Yokohamas) on ameerika keeleteadlane, semiootik ja slavist.

Uus!!: Keeleteadus ja Michael Shapiro · Näe rohkem »

Michael Silverstein

Michael Silverstein (12. september 1945 – 17. juuli 2020) oli semiootik ja keeleteadlane, kes on pikka aega töötanud Chicago Ülikoolis.

Uus!!: Keeleteadus ja Michael Silverstein · Näe rohkem »

Michel Thomas

Michel Thomas (sünninimi Moniek Kroskof; 3. veebruar 1914 Łódź – 8. jaanuar 2005 New York) oli juudi päritolu lingvist, keeleõpetaja ja polüglott.

Uus!!: Keeleteadus ja Michel Thomas · Näe rohkem »

Mihhail Steblin-Kamenski

Mihhail Ivanovitš Steblin-Kamenski (vene keeles Михаил Иванович Стеблин-Каменский; 11. september (vkj 29. august) 1903 Peterburi – 17. september 1981 Leningrad) oli vene filoloog (skandinavist).

Uus!!: Keeleteadus ja Mihhail Steblin-Kamenski · Näe rohkem »

Mihkel Veske

Mihkel Veske Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 Holstre vald – 16. mai 1890 Kaasan) oli eesti teoloog, luuletaja ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Mihkel Veske · Näe rohkem »

Misjonilingvistika

Misjonilingvistika on kristliku misjoni teenistuses olev lingvistika.

Uus!!: Keeleteadus ja Misjonilingvistika · Näe rohkem »

Modulatsioon

Modulatsioon on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Modulatsioon · Näe rohkem »

Moldaavia NSV

Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Sovietică Socialistă Moldovenească, vene keeles Молдавская Советская Социалистическая Республика, tuntud lühendatult ka kui Moldaavia NSV, MNSV või lihtsalt Moldaavia või Moldova), oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1991.

Uus!!: Keeleteadus ja Moldaavia NSV · Näe rohkem »

Moodus (täpsustus)

Moodus (ladina keeles modus - mõõt, määr, viis, laad, omadus, reegel, stiil, millest on tuletatud ka sõnad modaalne, modaalsus, mood ja statistika mõiste mood, ladina keelde jõudnud sama tähendusega indogermaani sõnast mada) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Moodus (täpsustus) · Näe rohkem »

Morfoloogia

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.

Uus!!: Keeleteadus ja Morfoloogia · Näe rohkem »

Morfoloogia (täpsustus)

Morfoloogia on üldiselt vormi või kuju uurimine, vahel ka vorm või kuju ise.

Uus!!: Keeleteadus ja Morfoloogia (täpsustus) · Näe rohkem »

Morfonoloogia

Morfonoloogia (ka morfofoneemika) on keeleteaduse haru.

Uus!!: Keeleteadus ja Morfonoloogia · Näe rohkem »

Morfosüntaks

Morfosüntaks on keeleteaduse haru, mis uurib grammatilisi kategooriaid ja keeleüksusi, millel on nii morfoloogilised kui ka süntaktilisi omadusi ning mida saab seetõttu defineerida nii morfoloogiliste kui ka süntaktiliste kriteeriumide järgi.

Uus!!: Keeleteadus ja Morfosüntaks · Näe rohkem »

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Uus!!: Keeleteadus ja Muusika · Näe rohkem »

Naissugu

Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.

Uus!!: Keeleteadus ja Naissugu · Näe rohkem »

Narratoloogia

Narratoloogia on teadusharu, mis uurib narratiive (lugusid), nende struktuuri ja mõju inimese tunnetusele.

Uus!!: Keeleteadus ja Narratoloogia · Näe rohkem »

Neo-

Neo- (kreeka keeles neos 'noor, uus') on eesliide, mis tähendab midagi uut.

Uus!!: Keeleteadus ja Neo- · Näe rohkem »

Neuroteadus

Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Neuroteadus · Näe rohkem »

Neuroturundus

Neuroturundus mõjutab alateadvust Neuroturundus on turunduse viis, mille kavandamisel kasutatakse kognitiivne neuroteaduse teooriaid ja mõõtmistehnikaid turunduseesmärkide täitmiseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Neuroturundus · Näe rohkem »

Nicholas Enfield

Nicholas James Enfield (sündinud 22. novembril 1966, Canberra) on Austraalia keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Nicholas Enfield · Näe rohkem »

Nicolaas van Wijk

Nicolaas van Wijk Nicolaas van Wijk (4. oktoober 1880 Delden – 25. märts 1941 Leiden) oli hollandi keeleteadlane ja slavist.

Uus!!: Keeleteadus ja Nicolaas van Wijk · Näe rohkem »

Nihe (täpsustus)

"Nihe" on mitmes tähenduses kasutatav termin.

Uus!!: Keeleteadus ja Nihe (täpsustus) · Näe rohkem »

Niina Aasmäe

Niina Aasmäe (2015) Niina Aasmäe (kuni 1978 Nujanzina, sündinud 16. mail 1947 Guzintsis Bolshije-Bereznikis Mordva ANSV-s) on Eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Niina Aasmäe · Näe rohkem »

Nikolai Pavlov

Nikolai Pavlov (2012) Nikolai Pavlov (2015) Nikolai Nikolajevitš Pavlov (vene keeles Николай Николаевич Павлов; sündinud 31. juulil 1969 Verhneviljuiskis Verhneviljuiski rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja, meditsiinikandidaat.

Uus!!: Keeleteadus ja Nikolai Pavlov · Näe rohkem »

Nina Ussatova

Nina Ussatova (2015) Nina Nikolajevna Ussatova (vene keeles Нина Николаевна Усатова; sündinud 1. oktoobril 1951 Malinovoje Ozeros Altai krais) on vene näitleja (teatri- ja filminäitleja), Venemaa rahvakunstnik.

Uus!!: Keeleteadus ja Nina Ussatova · Näe rohkem »

Noam Chomsky

Avram Noam Chomsky (sündinud 7. detsembril 1928) on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist.

Uus!!: Keeleteadus ja Noam Chomsky · Näe rohkem »

Norbert Jokl

Norbert Jokl (25. veebruar 1877 – arvatavasti mai 1942) oli juudi päritoluga Austria albanoloog, keda on nimetatud ka albanoloogia isaks.

Uus!!: Keeleteadus ja Norbert Jokl · Näe rohkem »

Norman Fairclough

Norman Fairclough (/ˈnɔː(r)mən ˈfɛə(r)klʌf/; sündinud 1941) on Lancasteri Ülikooli lingvistika emeriitprofessor.

Uus!!: Keeleteadus ja Norman Fairclough · Näe rohkem »

Objekt (täpsustus)

Objekt on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Objekt (täpsustus) · Näe rohkem »

Oguusi keeled

Oguusi keeled on Turgi keelkonna alamharu, mida kõneleb ligikaudu 108 miljonit inimest.

Uus!!: Keeleteadus ja Oguusi keeled · Näe rohkem »

Olof Rudbeck

Olof Rudbeck vanem (1696) Olof Rudbeck vanem (13. september 1630 Västerås – 17. september 1702 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane, ajaloolane ja Uppsala Ülikooli rektor.

Uus!!: Keeleteadus ja Olof Rudbeck · Näe rohkem »

Onomasioloogia

Onomasioloogia on keeleteaduses asjade nimetuste uurimine.

Uus!!: Keeleteadus ja Onomasioloogia · Näe rohkem »

Oskar Anderson

Oskar Anderson Oskar Johann Viktor Anderson (2. august 1887 Minsk – 12. veebruar 1960 München) oli baltisaksa matemaatik ja majandusteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Oskar Anderson · Näe rohkem »

Oskar Johann Wiedemann

Oskar Johann Wiedemann (ka Oskaras Johann Videmanas; 3/15. detsember 1860 Jurbarke/Jurburg, Kaunase kubermang – 9. detsember 1918, Leipzig) oli keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Oskar Johann Wiedemann · Näe rohkem »

Oskar Loorits

Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.

Uus!!: Keeleteadus ja Oskar Loorits · Näe rohkem »

Ostfaal

19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.

Uus!!: Keeleteadus ja Ostfaal · Näe rohkem »

Osutus

Osutus (inglise keeles reference) on analüütilises keelefilosoofias see, mille kohta nimi (nimisõna, nimisõnafraas, asesõna või muu osutav väljend) käib (millele ta osutab, millele ta viitab, mida ta tähistab, denoteerib).

Uus!!: Keeleteadus ja Osutus · Näe rohkem »

Otto Jespersen

Otto Jespersen (16. juuli 1860 – 30. aprill 1943) oli taani keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Otto Jespersen · Näe rohkem »

Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu

Oxfordi Ülikooli vapp Oxfordi Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (divisjonid, teaduskonnad, osakonnad, koolid, instituudid) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja muuseumid).

Uus!!: Keeleteadus ja Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu · Näe rohkem »

Paradigma

Paradigma (kreeka sõnast (παράδειγμα 'musternäide') on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Sõna on mitmes valdkonnas kasutusel terminina.

Uus!!: Keeleteadus ja Paradigma · Näe rohkem »

Parsimine

Parsimine ehk süntaksianalüüs (ka süntaktiline analüüs; inglise parsing) on protsess, milles arvutikeeles või andmestruktuurides esinevaid sõnesid analüüsitakse vastavalt loomuliku keele formaalse grammatika reeglitele.

Uus!!: Keeleteadus ja Parsimine · Näe rohkem »

Patristika

Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.

Uus!!: Keeleteadus ja Patristika · Näe rohkem »

Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

Uus!!: Keeleteadus ja Paul Ariste · Näe rohkem »

Paul Frommer

Paul Frommer (sündinud 17. septembril 1944 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Paul Frommer · Näe rohkem »

Paul Grice

Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).

Uus!!: Keeleteadus ja Paul Grice · Näe rohkem »

Paul Kokla

Paul Kokla (17. august 1929 Kärdla – 16. mai 2020) oli eesti keeleteadlane ning eesti, soome, mari ja ungari keele uurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Paul Kokla · Näe rohkem »

Pavel Hodorkovski

Suurbritannia Euroopa asjade ministri David Lidingtoniga Londonis (2013) Pavel Hodorkovski, inglispäraselt Pavel Khodorkovskiy, (vene keeles Павел Михайлович Ходорковский; sündinud 14. juunil 1985 Moskvas NSV Liidus) on Venemaa päritolu USA ühiskonnategelane ja ettevõtja.

Uus!!: Keeleteadus ja Pavel Hodorkovski · Näe rohkem »

Pānini

Pānini (sanskriti पाणिनि Pāṇini; arvatavasti 4. sajand eKr) oli India grammatik.

Uus!!: Keeleteadus ja Pānini · Näe rohkem »

Põhjaeesti hõimumurre

Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.

Uus!!: Keeleteadus ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

Uus!!: Keeleteadus ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »

Pētõr Damberg

Pētõr Alfred Damberg (9. märts 1909 Sīkrõg – 25. aprill 1987 Ādaži) oli liivi keeleteadlane, õpetaja, luuletaja ja rahvalaulik.

Uus!!: Keeleteadus ja Pētõr Damberg · Näe rohkem »

Peeter Päll

Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).

Uus!!: Keeleteadus ja Peeter Päll · Näe rohkem »

Per Durst-Andersen

Per Durst-Andersen (sündinud 1954 Frederiksbergis) on taani keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Per Durst-Andersen · Näe rohkem »

Perfektiivne aspekt

Perfektiivne aspekt on keeleteaduses piiritletud situatsiooni väljendus lauses.

Uus!!: Keeleteadus ja Perfektiivne aspekt · Näe rohkem »

Peter Grzybek

Peter Grzybek (22. november 1957 Herne – 29. mai 2019 Graz) oli saksa semiootik, keeleteadlane ja slavist.

Uus!!: Keeleteadus ja Peter Grzybek · Näe rohkem »

Philologia Estonica Tallinnensis

Philologia Estonica Tallinnensis on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi väljaanne (endise nimega Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised).

Uus!!: Keeleteadus ja Philologia Estonica Tallinnensis · Näe rohkem »

Pragmaatika

Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.

Uus!!: Keeleteadus ja Pragmaatika · Näe rohkem »

Praha koolkond

Nikolai Trubetzkoy, 1920. aastad Praha koolkond oli alates 1926.

Uus!!: Keeleteadus ja Praha koolkond · Näe rohkem »

Prokopi Sokolnikov

Prokopi Sokolnikov Prokopi Nesterovitš Sokolnikov (vene keeles Прокопий Нестерович Сокольников; 1. juuli 1865 Jakuudi oblast – 10. detsember 1917) oli esimesi jakuudi rahvusest arste ja tervishoiutegelane.

Uus!!: Keeleteadus ja Prokopi Sokolnikov · Näe rohkem »

Prosoodia

Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.

Uus!!: Keeleteadus ja Prosoodia · Näe rohkem »

Psühholingvistika

Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Psühholingvistika · Näe rohkem »

Purism

Purismi all mõistetakse lingvistikas püüdu puhastada keel võõrapärastest sõnadest.

Uus!!: Keeleteadus ja Purism · Näe rohkem »

Puudepank

Lause süntaks fraasipuuna (vasakul) ja sõltuvuspuuna (paremal). Puudepank on keelekorpus, mis koosneb süntaktiliselt märgendatud lausetest.

Uus!!: Keeleteadus ja Puudepank · Näe rohkem »

Rahvaetümoloogia

Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.

Uus!!: Keeleteadus ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »

Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents

2009. aasta konverentsi logo Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents (inglise keeles International Finno-Ugric Students' Conference; IFUSCO) on iga-aastane soome-ugri tudengeid ühendav konverents.

Uus!!: Keeleteadus ja Rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents · Näe rohkem »

Rakenduslingvistika

Rakenduslingvistika ehk rakenduslik keeleteadus on keeleteaduse haru, mis uurib keelega seotud igapäevaelu probleeme.

Uus!!: Keeleteadus ja Rakenduslingvistika · Näe rohkem »

Raul Meel

Raul Meel (sündinud 2. märtsil 1941) on eesti graafik, maalikunstnik, kujur, installatsioonikunstnik, tuleetendusekunstnik, luuletaja-konkretist ja mesinik.

Uus!!: Keeleteadus ja Raul Meel · Näe rohkem »

Rebala

Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Keeleteadus ja Rebala · Näe rohkem »

Reeglipõhine masintõlge

Vauquois´ püramiid: mida kõrgemal tasemel toimub ülekanne, seda keelteülesem on masintõlke süsteem. Eeldusel, et sisendi analüüs kõrgemale tasemele on korrektne, paraneb nii ka tõlke kvaliteet Reeglipõhine masintõlge (RPMT; masintõlke "klassikaline lähenemine") hõlmab masintõlke süsteeme, mis põhinevad lingvistilisel infol lähte- ja sihtkeele kohta.

Uus!!: Keeleteadus ja Reeglipõhine masintõlge · Näe rohkem »

Reet Kasik

Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Uus!!: Keeleteadus ja Reet Kasik · Näe rohkem »

Regionaalkeel

Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.

Uus!!: Keeleteadus ja Regionaalkeel · Näe rohkem »

Register (täpsustus)

Register (.

Uus!!: Keeleteadus ja Register (täpsustus) · Näe rohkem »

Renate Pajusalu

Foto: Andres Tennus Renate Pajusalu (sünninimi Renate Elango; sündinud 13. novembril 1963) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Renate Pajusalu · Näe rohkem »

Richard Francis Burton

Sir Richard Francis Burton (19. märts 1821 – 20. oktoober 1890) oli inglise maadeavastaja, tõlkija, proosakirjanik, luuletaja, sõjaväelane, orientalist, etnoloog, lingvist, hüpnotisöör, vehkleja ja diplomaat.

Uus!!: Keeleteadus ja Richard Francis Burton · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Riia Vaimulik Seminar

Riia Vaimuliku Seminari õppehoone Riias aastal 1900 Riia Vaimulik Seminar (vene keeles Рижская духовная семинария, läti keeles Rīgas Garīgais seminārs) on Läti Õigeusu Kiriku vaimulik õppeasutus.

Uus!!: Keeleteadus ja Riia Vaimulik Seminar · Näe rohkem »

Robin Lakoff

Robin Tolmach Lakoff (sündinud 27. novembril 1942) on keeleteaduse emeriitprofessor California Ülikoolis Berkeleys.

Uus!!: Keeleteadus ja Robin Lakoff · Näe rohkem »

Rogier Blokland

Rogier Blokland (2014) Rogier Philip Charles Eduard Blokland (sündinud 16. veebruaril 1971 Dordrechtis) on hollandi keeleteadlane ja soome-ugri keelte professor Uppsala Ülikoolis.

Uus!!: Keeleteadus ja Rogier Blokland · Näe rohkem »

Roman Jakobson

Roman Jakobson enne 1917. aastat Roman Jakobson (vene keeles Роман Осипович Якобсон; 11. oktoober 1896 Moskva – 18. juuli 1982 Boston, USA) oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Roman Jakobson · Näe rohkem »

Rotrouenge

Rotrouenge (oksitaani keeles retroencha, retroncha, vanaprantsuse keeles ka retrowange) on keskaegne žanrimääratlus, mis esineb trubaduuride ja truvääride laulurepertuaaris teatavat liiki laulu kirjeldusena.

Uus!!: Keeleteadus ja Rotrouenge · Näe rohkem »

Roy Harris

Roy Harris (24. veebruar 1931 – 9. veebruar 2015) oli inglise keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Roy Harris · Näe rohkem »

Rozalija Šor

pisi Rozalija Šor (1914) Rozalija Šor (Розалия Осиповна Шор; 24. juuni (12. juuni) 1894 Kaunas – 18. märts 1939 Moskva) oli keeleteadlane ja kirjandusloolane.

Uus!!: Keeleteadus ja Rozalija Šor · Näe rohkem »

Rudolf Karelson

Rudolf Karelson (6. august 1929 Uulu vald – 25. september 2006) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Rudolf Karelson · Näe rohkem »

Rulon Wells

Rulon Seymour Wells III (30. aprill 1919 Salt Lake City – 3. mai 2008 Salt Lake City) oli ameerika keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Rulon Wells · Näe rohkem »

Ruth Wodak

Ruth Wodak (sündinud 12. juulil 1950) on Lancasteri Ülikooli diskursuseuuringute õppetooli juhataja ja professor.

Uus!!: Keeleteadus ja Ruth Wodak · Näe rohkem »

Saḩar

Saḩar (araabia keeles: سحر, heebrea keeles: סהר) on Araabia ja Pärsia päritolu Naisenimi.

Uus!!: Keeleteadus ja Saḩar · Näe rohkem »

Saint-Quentin

Raekoda Saint-Quentin on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.

Uus!!: Keeleteadus ja Saint-Quentin · Näe rohkem »

Samojeedi keeled

Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.

Uus!!: Keeleteadus ja Samojeedi keeled · Näe rohkem »

Samuel Barrett

Samuel Alfred Barrett (12. november 1879 Conway, Arkansas – 1965) oli Ameerika Ühendriikide antropoloog ja keeleteadlane, Alfred Kroeberi õpilane.

Uus!!: Keeleteadus ja Samuel Barrett · Näe rohkem »

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.

Uus!!: Keeleteadus ja Sündmus · Näe rohkem »

Süntaktika

Süntaktika on keeleteaduse (või üldisemalt semiootika, samuti loogika) haru, mis tegeleb keele (või muu märgisüsteemi) märkide vaheliste seoste (süntaksi) uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Süntaktika · Näe rohkem »

Sõne

Sõne ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar ehk tekstisõna on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar.

Uus!!: Keeleteadus ja Sõne · Näe rohkem »

Semantika

Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.

Uus!!: Keeleteadus ja Semantika · Näe rohkem »

Semantiline kolmnurk

Semantiline kolmnurk ehk tähenduse kolmnurk ehk semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas kasutatav skeem, mis näitlikustab, et märk pole keelevälise asjaga vahetult seotud.

Uus!!: Keeleteadus ja Semantiline kolmnurk · Näe rohkem »

Semantiline väli

Semantiline väli ehk tähendusväli koosneb tähenduselt omavahel seotud sõnadest, nt värvused.

Uus!!: Keeleteadus ja Semantiline väli · Näe rohkem »

Semasioloogia

Semasioloogia on keeleteaduses sõnade tähenduste uurimine.

Uus!!: Keeleteadus ja Semasioloogia · Näe rohkem »

Semiootika

Skulptor Lev Razumovski loodud büst on märk, mis tähistab semiootik Juri Lotmanit Semiootika on teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest.

Uus!!: Keeleteadus ja Semiootika · Näe rohkem »

Semjon Novgorodov

Semjon Novgorodov Semjon Andrejevitš Novgorodov (jakuudi keeles Семен Андреевич Новгородов; vene keeles Семён Андреевич Новгородов; 13. veebruar (vkj 1. aprill) 1892 Tšuraptša uluss, Jakuudi oblast – 28. veebruar 1924 Leningrad) oli jakuudi keeleteadlane, jakuudi tähestiku loojaid.

Uus!!: Keeleteadus ja Semjon Novgorodov · Näe rohkem »

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Keeleteadus ja Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Serbia-horvaadi keel

Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).

Uus!!: Keeleteadus ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »

Silja Grünberg

Silja Grünberg esinemas Vadja keele sõnaraamatu esitlusel Kloostri aidas (2014) Silja Grünberg (7. aprill 1937 – 15. jaanuar 2021) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Silja Grünberg · Näe rohkem »

Silvi Tenjes

Silvi Tenjes on eesti keeleteadlane ja multimodaalse suhtluse uurija.

Uus!!: Keeleteadus ja Silvi Tenjes · Näe rohkem »

Sirli Zupping

Sirli Zupping 2015. aastal Sirli Zupping (sündinud 25. juulil 1981 Värskas) on eesti keeleteadlane ja orienteeruja.

Uus!!: Keeleteadus ja Sirli Zupping · Näe rohkem »

Skopos-teooria

Skopos-teooria (sks k Skopostheorie; kr k skopos 'eesmärk') on tõlketeaduses kasutusel olev mõiste, mille võttis kasutusele saksa tõlke- ja keeleteadlane Hans J. Vermeer 1978.

Uus!!: Keeleteadus ja Skopos-teooria · Näe rohkem »

Sloveeni keel

Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).

Uus!!: Keeleteadus ja Sloveeni keel · Näe rohkem »

Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Ljubljanas Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (sloveeni keeles Slovenska akademija znanosti in umetnosti; akronüüm SAZU) on Sloveenia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Keeleteadus ja Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Solomon Marcus

Solomon Marcus (1. märts 1925 Bacău – 17. märts 2016 Bukarest) oli Rumeenia matemaatik, informaatik, keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Solomon Marcus · Näe rohkem »

Sotsiolingvistika

Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vastastikuseid suhteid, sealhulgas keelekasutuse mõju kultuurilistele normidele, ootustele ja kontekstile.

Uus!!: Keeleteadus ja Sotsiolingvistika · Näe rohkem »

Sotsiolingvistiline intervjuu

Sotsiolingvistiliseks intervjuuks (ingl sociolinguistic interview) nimetatakse sotsiolingvistikas levinud andmekogumise meetodit.

Uus!!: Keeleteadus ja Sotsiolingvistiline intervjuu · Näe rohkem »

Stilistika

Stilistika on rakenduslingvistika üks haru, mis uurib ja tõlgendab eri liiki tekste ja/või kõnekeelt ja nende keelelist eripära, mis võib varieeruda kasutus- või kasutajakeskselt.

Uus!!: Keeleteadus ja Stilistika · Näe rohkem »

Stockholmi codex aureus

Stockholmi codex aureus (ka Canterbury codex aureus või codex aureus Holmiensis) on iiri-anglosaksi käsikiri, mis on loodud 8. sajandi keskpaiku Southumbrias, võib-olla Canterburys ja asub tänapäeval Stockholmis (Kungliga Biblioteket, MS.A.135).

Uus!!: Keeleteadus ja Stockholmi codex aureus · Näe rohkem »

Strukturaallingvistika

Strukturaallingvistika on keeleteaduse suund, millele on iseloomulik keele käsitamine range süsteemina ning täpselt määratletud analüüsi- ja kirjeldusmeetodite kasutamine.

Uus!!: Keeleteadus ja Strukturaallingvistika · Näe rohkem »

Strukturalism

Strukturalism on tõlgendusviis (meetod) ja 20.

Uus!!: Keeleteadus ja Strukturalism · Näe rohkem »

Subjekt

"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Subjekt · Näe rohkem »

Substraat

Substraat on mitme nähtuse ühine alus; aluseks olev aine, aineline alus.

Uus!!: Keeleteadus ja Substraat · Näe rohkem »

Sunji keel

Sunji keel (inglise keeles Zuni language) on põhiliselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, eriti New Mexico osariigis räägitav isolaatkeel.

Uus!!: Keeleteadus ja Sunji keel · Näe rohkem »

Suvekaanon

Suvekaanon, 13. sajandi käsikirjas BL Harley MS 978, f 11v Suvekaanon (tuntud ka nime all "Sumer is icumen in", keskinglise keeles 'Suvi on saabunud') on 13. sajandi keskpaigast pärinev, kokku kuuele häälele mõeldud inglise ringkaanon (round, ladina keeles rota 'ratas'), mille üleskirjutus asub ühes käsikirjakogumikus Briti Raamatukogu kollektsioonis (British Library, Harley 978 folio 11v).

Uus!!: Keeleteadus ja Suvekaanon · Näe rohkem »

Sven-Erik Soosaar

Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.

Uus!!: Keeleteadus ja Sven-Erik Soosaar · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: Keeleteadus ja Tapa · Näe rohkem »

Tatjana Nikolajeva

Tatjana Nikolajeva (2014) Tatjana Mihhailovna Nikolajeva (Татьяна Михайловна Николаева; 19. september 1933 Leningrad – 21. oktoober 2015 Moskva) oli vene keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Tatjana Nikolajeva · Näe rohkem »

Tatjana Tsivjan

Tatjana Civjan (Tatjana Vladimirovna Tsivjan (Mihhailova), Татьяна Владимировна Цивьян (Михайлова), sündinud 3. veebruaril 1937 Moskvas) on keeleteadlane ja semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Tatjana Tsivjan · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Keeleteadus ja Tšuudid · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Keeleteadus ja Tähendus · Näe rohkem »

Tüüp-sõna

Tüüp-sõna ehk sõnatüüp on loogikas ja keeleteaduses sõna (sõnavormi) tüüp.

Uus!!: Keeleteadus ja Tüüp-sõna · Näe rohkem »

Tõde ja tähendus

"Tõde ja tähendus" (Truth and Meaning) on filosoof Donald Davidsoni klassikaline artikkel.

Uus!!: Keeleteadus ja Tõde ja tähendus · Näe rohkem »

Tõlketeadus

Tõlketeadus on mitme teadusharuga seotud akadeemiline valdkond, milles tegeletakse kirjaliku tõlkimise, suulise tõlkimise ja lokaliseerimise teooria, kirjeldamise ja rakendamise uurimisega.

Uus!!: Keeleteadus ja Tõlketeadus · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Uus!!: Keeleteadus ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Keeleteadus ja Teadus · Näe rohkem »

Teadus kolme minutiga

"Teadus kolme minutiga" on kolme minuti pikkuste loengute konkurss, mida korraldab Eesti Teaduste Akadeemia ning toetavad TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond.

Uus!!: Keeleteadus ja Teadus kolme minutiga · Näe rohkem »

Teadvuseteadus

Teadvuseteadus (inglise keeles Science of Consciousness) on interdistsiplinaarne teadusvaldkond, mis uurib teadvust filosoofia-, neuroteaduse ja meditsiinivaldkonna teaduslike meetoditega.

Uus!!: Keeleteadus ja Teadvuseteadus · Näe rohkem »

Terrence Deacon

Terrence Deacon (2008) Terrence William Deacon (sündinud 24. augustil 1950) on Ameerika Ühendriikide antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Terrence Deacon · Näe rohkem »

Thamaz Gamkrelidze

Thamaz Gamkrelidze (vene Тама́з Валериа́нович Гамкрели́дзе, gruusia თამაზ გამყრელიძე; 23. oktoober 1929 Khuthaisi – 10. veebruar 2021) oli gruusia lingvist, orientalist ja indoeuropeist.

Uus!!: Keeleteadus ja Thamaz Gamkrelidze · Näe rohkem »

Tharapita

Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.

Uus!!: Keeleteadus ja Tharapita · Näe rohkem »

The Language of Thought

"The Language of Thought" on Jerry Fodori filosoofiline teos.

Uus!!: Keeleteadus ja The Language of Thought · Näe rohkem »

Theodor von Bernhardi

Felix Theodor von Bernhardi (6. november 1802 Berliin, Preisi kuningriik – 12. veebruar 1885 Schöpstal-Kunnersdorf, Saksimaa kuningriik) oli Preisi diplomaat ja ajaloolane.

Uus!!: Keeleteadus ja Theodor von Bernhardi · Näe rohkem »

Thomas Sebeok

T. Sebeok Tartus loengut pidamas Thomas Albert Sebeok (9. november 1920 Budapest, Ungari – 21. detsember 2001 Bloomington, Indiana, USA) oli ameerika semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Thomas Sebeok · Näe rohkem »

Thomas Young

pisi Thomas Young (13. juuni 1773 Milverton, Somerset – 10. mai 1829 London) oli inglise polümaat ja arst.

Uus!!: Keeleteadus ja Thomas Young · Näe rohkem »

Tiit Kukk

Tiit Kukk (17.märts1959 Pärnu – 24.detsember1989 Helsingi) oli eesti keeleteadlane, fennougrist.

Uus!!: Keeleteadus ja Tiit Kukk · Näe rohkem »

Tiiu-Ann Salasoo

Tiiu-Ann Salasoo (aastani 1955 Jalak, sündinud 23. märtsil 1932 Tallinnas) on eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Tiiu-Ann Salasoo · Näe rohkem »

Tingimuslause

Tingimuslause on põhiliselt programmeerimises kasutatav juhtkonstruktsioon, mis suunab programmi täitmist.

Uus!!: Keeleteadus ja Tingimuslause · Näe rohkem »

Toomas Help

Toomas Help (sündinud 29. augustil 1961) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Toomas Help · Näe rohkem »

Toon

Toon on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keeleteadus ja Toon · Näe rohkem »

Tore Janson

Tore Janson (sündinud 12. veebruaril 1936 Stockholmis) on rootsi keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Tore Janson · Näe rohkem »

Tromsø ülikool

Tromsø ülikool on ülikool Tromsøs Norras, maailma põhjapoolseim ülikool.

Uus!!: Keeleteadus ja Tromsø ülikool · Näe rohkem »

Tunnetusteadus

Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.

Uus!!: Keeleteadus ja Tunnetusteadus · Näe rohkem »

Turid Farbregd

Turid Farbregd (2018) Turid Farbregd (sündinud 8. märtsil 1941 Gjesdalis) on norra filoloog, leksikograaf, tõlkija ja estofiil.

Uus!!: Keeleteadus ja Turid Farbregd · Näe rohkem »

Uno Liivaku

Uno Liivaku (kuni 15. septembrini 1938 Toomberg; sündinud 20. mail 1926 Mornas Viljandimaal) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Uno Liivaku · Näe rohkem »

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Uus!!: Keeleteadus ja Uurali algkeel · Näe rohkem »

Uusrealism (filosoofia)

Uusrealism oli 1920ndate algul kuue USA teadlase (Edwin Bissell Holti (Harvard University), Walter Taylor Marvini (Rutgers College), William Pepperell Montague (Columbia University), Ralph Barton Perry (Harvard), Walter Boughton Pitkini (Columbia) ja Edward Gleason Spauldingu (Princeton University)) esitatud filosoofia.

Uus!!: Keeleteadus ja Uusrealism (filosoofia) · Näe rohkem »

Valev Uibopuu

Valev Uibopuu (19. oktoober 1913 Võrumaa – 18. märts 1997 Lund) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Keeleteadus ja Valev Uibopuu · Näe rohkem »

Valmen Hallap

Valmen Hallap (18. detsember 1928 Tallinn – 13. detsember 1987 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Valmen Hallap · Näe rohkem »

Valter Tauli

Valter Evald Tauli (kuni 1935. aastani Valter Poissman; 13. november 1907 Tallinn – 3. jaanuar 1986 Uppsala, Rootsi) oli eesti keeleteadlane, Eesti suurim keelekorraldusteoreetik.

Uus!!: Keeleteadus ja Valter Tauli · Näe rohkem »

Valve-Liivi Kingisepp

Valve-Liivi Kingisepp (neiupõlvenimi Presjärv; sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Uus!!: Keeleteadus ja Valve-Liivi Kingisepp · Näe rohkem »

Välitööd

Välitööd Kakrarahu kalakajakakoloonias. Ornitoloogid Kalev Rattiste ja Art Villem Adojaan Välitööd teevad keeruliseks heitlikud tingimused. Lisaks ehitatud tammid olid üle ujutanud süsinikdioksiidi mõõtmiseks paigaldatud raamid. Pilt on tehtud Soomaal. Välitöödeks nimetatakse toorandmete kogumist nende leidumise vahetus keskkonnas.

Uus!!: Keeleteadus ja Välitööd · Näe rohkem »

Veebruar 2011

Veebruar 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Keeleteadus ja Veebruar 2011 · Näe rohkem »

Vennad Grimmid

Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855 Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda – Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863), kes nimetasid end nii ühiste teoste avaldamisel, näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm).

Uus!!: Keeleteadus ja Vennad Grimmid · Näe rohkem »

Vera Leonova

Vera Aleksandrovna Leonova (vene keeles Вера Александровна Леонова; sündinud 23. novembril 1980 Moskvas Nõukogude Liidus) on Venemaa munitsipaalpoliitik, Moskva omavalitsustegelane ja urbanist.

Uus!!: Keeleteadus ja Vera Leonova · Näe rohkem »

Vestlusanalüüs

Vestlusanalüüs (lühend VA) ehk konversatsioonianalüüs on kvalitatiivne uurimismeetod salvestatud interaktiivse keelekasutuse uurimiseks.

Uus!!: Keeleteadus ja Vestlusanalüüs · Näe rohkem »

Victor Terras

Viktor Evald Voldemar Terras (välismaal elades kasutas nimekuju Victor Terras; 21. jaanuar 1921 Põltsamaa – 17. detsember 2006 Chevy Chase, Maryland, USA) oli ameerika ja eesti kirjandusteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Victor Terras · Näe rohkem »

Viktor Grigorjev

Viktor Petrovitš Grigorjev (vene Виктор Петрович Григорьев; 14. märts 1925 – 9. veebruar 2007 Moskva) oli vene keeleteadlane, esperanto keele uurija ja arendaja.

Uus!!: Keeleteadus ja Viktor Grigorjev · Näe rohkem »

Villem Ernits

Villem Ernits Villem Ernitsa hauakivi Raadi kalmistul Tartus Villem Ernits (16. juuli 1891 Nõva, Pala vald, Tartumaa – 10. mai 1982 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja.

Uus!!: Keeleteadus ja Villem Ernits · Näe rohkem »

Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov

Vjatšeslav Ivanov (vene keeles Вячеслав Всеволодович Иванов, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov; 21. august 1929 Moskva – 7. oktoober 2017 Moskva) oli vene keeleteadlane, semiootik ja antropoloog.

Uus!!: Keeleteadus ja Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov · Näe rohkem »

Vladimir Bogoraz

Vladimir Germanovitš Bogoraz (pseudonüümid Vladimir Bogoraz-Tan, N. A. Tan; 27. aprill 1865 – 10. mai 1936) oli vene antropoloog, keeleteadlane ja kirjanik.

Uus!!: Keeleteadus ja Vladimir Bogoraz · Näe rohkem »

Vokaalharmoonia

Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.

Uus!!: Keeleteadus ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »

Voor (keeleteadus)

Voor ehk kõnevoor on keeleteaduse mõiste, mis tähistab suulises vestluses ühe kõneleja jätkuvat häälesolekut.

Uus!!: Keeleteadus ja Voor (keeleteadus) · Näe rohkem »

Voprossõ Jazõkoznanija

Voprossõ Jazõkoznanija (Вопросы языкознания; tõlkes 'keeleteaduse küsimused') on keskne keeleteaduslik ajakiri Venemaal.

Uus!!: Keeleteadus ja Voprossõ Jazõkoznanija · Näe rohkem »

Vormiõpetus

Vormiõpetus võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Keeleteadus ja Vormiõpetus · Näe rohkem »

Wallace Chafe

Wallace Chafe (3. september 1927 Cambridge – 3. veebruar 2019) oli ameerika keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Wallace Chafe · Näe rohkem »

Wilhelm von Humboldt

Wilhelm von Humboldt Wilhelm von Humboldt (22. juuni 1767 Potsdam – 8. aprill 1835 Tegel) oli saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat.

Uus!!: Keeleteadus ja Wilhelm von Humboldt · Näe rohkem »

William James Sidis

William James Sidis (1. aprill 1898 – 17. juuli 1944) oli erakordsete matemaatiliste võimetega ameerika imelaps ja polühistor, kes väidetavalt oli polüglott.

Uus!!: Keeleteadus ja William James Sidis · Näe rohkem »

Winfried Nöth

Winfried Nöth Winfried Nöth (sündinud 12. septembril 1944 Saksamaal Gerolzhofenis) on saksa semiootik.

Uus!!: Keeleteadus ja Winfried Nöth · Näe rohkem »

Witold Doroszewski

Witold Jan Doroszewski (1. mai 1899, Moskva – 26. jaanuar 1976, Varssavi) oli poola keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Witold Doroszewski · Näe rohkem »

Wolfgang Heinrich Julius Schlüter

pisi Wolfgang Heinrich Julius Schlüter (28. juuli 1848, Hannover – 14. jaanuar 1919, Königsberg) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Wolfgang Heinrich Julius Schlüter · Näe rohkem »

Wolfgang U. Dressler

Wolfgang Ulrich Dressler (sündinud 22. detsembril 1939 Viinis Austrias) on Austria keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Wolfgang U. Dressler · Näe rohkem »

X'-teooria

X'-teooria (inglise keeles X-bar theory) ehk X'-süntaks on keeleteaduses Noam Chomsky (1970) esitatud ja Ray Jackendoffi (1977) edasiarendatud teooria süntaktiliste moodustajate seesmise struktuuri kohta.

Uus!!: Keeleteadus ja X'-teooria · Näe rohkem »

Xenokrates

Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.

Uus!!: Keeleteadus ja Xenokrates · Näe rohkem »

Zellig Harris

Zellig Sabbettai Harris (23. oktoober 1909 Balta – 22. mai 1992) oli keeleteadlane.

Uus!!: Keeleteadus ja Zellig Harris · Näe rohkem »

Zhou Youguang

Zhou Youguang 1920. aastatel Zhou Youguang 2012. aastal Zhou Youguang (hiina keeles 周有光 pinyin: Zhōu Yǒuguāng; õieti Zhou Yaoping, 周耀平 Zhōu Yàopíng; 13. jaanuar 1906 – 14. jaanuar 2017) oli hiina majandusteadlane, harrastuskeeleteadlane ja pikaealine.

Uus!!: Keeleteadus ja Zhou Youguang · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Keeleteadlane, Keeleteadused, Lingvist, Lingvistika.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva