Sisukord
135 suhted: Aatomifüüsika, Aatomiraadius, Aktseptor (keemia), Alkoholaadid, Alkoholid, Arvutuskeemia, Atsetüleen, Aufbau printsiip, Üksikside, Benseen, Bromiidid, Coulomb'i barjäär, D-elemendid, Doonor (keemia), Een-reaktsioon, Eksotermiline reaktsioon, Elektrijaam, Elektrijuht, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiirlitograafia, Empiiriline valem, Endotermiline reaktsioon, Energia, Entalpia, Etanool, Fluoriidid, Fourier' spektroskoopia, Friedrich August Kekulé, Geel, Grafeen, Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed, Hüdriidid, Hüdrofiilsus, Hüdrolüüs, Heterogeenne katalüüs, Heterolüüs, Homolüüs, Iooniline side, Jodiidid, Kaksikside, Karbiidid, Keemia mõisteid, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Keemiliste sidemete energia, Kemoselektiivsus, Kemosorptsioon, ... Laienda indeks (85 rohkem) »
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Vaata Keemiline side ja Aatomifüüsika
Aatomiraadius
Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.
Vaata Keemiline side ja Aatomiraadius
Aktseptor (keemia)
Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.
Vaata Keemiline side ja Aktseptor (keemia)
Alkoholaadid
Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.
Vaata Keemiline side ja Alkoholaadid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Keemiline side ja Alkoholid
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Vaata Keemiline side ja Arvutuskeemia
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Keemiline side ja Atsetüleen
Aufbau printsiip
Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Vaata Keemiline side ja Aufbau printsiip
Üksikside
Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Vaata Keemiline side ja Üksikside
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Keemiline side ja Benseen
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline side ja Bromiidid
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Vaata Keemiline side ja Coulomb'i barjäär
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata Keemiline side ja D-elemendid
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Vaata Keemiline side ja Doonor (keemia)
Een-reaktsioon
Een-reaktsioon (mõnedes allikates Alder-een-reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus liidab alkeen allüülse vesinikuga (een) ühendit, mis sisaldab kordset sidet (enofiil).
Vaata Keemiline side ja Een-reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Keemiline side ja Eksotermiline reaktsioon
Elektrijaam
Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest.
Vaata Keemiline side ja Elektrijaam
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Keemiline side ja Elektrijuht
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Keemiline side ja Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Keemiline side ja Elektronegatiivsus
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Keemiline side ja Elektronkate
Elektronkiirlitograafia
Elektronkiirlitograafia on fotolitograafiast välja arenenud eraldiseisev tehnoloogia pooljuhtmaterjalide tööstuses mikrokiipide valmistamiseks.
Vaata Keemiline side ja Elektronkiirlitograafia
Empiiriline valem
Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.
Vaata Keemiline side ja Empiiriline valem
Endotermiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Vaata Keemiline side ja Endotermiline reaktsioon
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Keemiline side ja Energia
Entalpia
Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).
Vaata Keemiline side ja Entalpia
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Keemiline side ja Etanool
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline side ja Fluoriidid
Fourier' spektroskoopia
Fourier' spektroskoopia on mõõtemeetod, milles rakendatakse matemaatilist operaatorit Fourier' teisendust.
Vaata Keemiline side ja Fourier' spektroskoopia
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Vaata Keemiline side ja Friedrich August Kekulé
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Vaata Keemiline side ja Geel
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Vaata Keemiline side ja Grafeen
Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed
Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed (inglise reactive oxygen species, lühend ROS) ehk reaktiivsed hapnikuühendid ehk hapniku reaktiivsed vormid ehk hapnikuradikaalid on reaktiivsed molekulaarüksused, milles on paardumata elektronidega hapnikuaatomeid (radikaalid) või O−O sidemeid (peroksürühm) ning mis võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, mis etendavad olulist osa organismide ainevahetuses ja vananemises.
Vaata Keemiline side ja Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Keemiline side ja Hüdriidid
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Vaata Keemiline side ja Hüdrofiilsus
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Keemiline side ja Hüdrolüüs
Heterogeenne katalüüs
Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.
Vaata Keemiline side ja Heterogeenne katalüüs
Heterolüüs
Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').
Vaata Keemiline side ja Heterolüüs
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Vaata Keemiline side ja Homolüüs
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Vaata Keemiline side ja Iooniline side
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline side ja Jodiidid
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Keemiline side ja Kaksikside
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Keemiline side ja Karbiidid
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Keemiline side ja Keemia mõisteid
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Keemiline side ja Keemiline ühend
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Keemiline side ja Keemiline reaktsioon
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Keemiline side ja Keemiline valem
Keemiliste sidemete energia
Keemiliste sidemete energia on keemilistes sidemetes olev energia.
Vaata Keemiline side ja Keemiliste sidemete energia
Kemoselektiivsus
Kemoselektiivsus (kemoselektiivne reaktsioon) on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes.
Vaata Keemiline side ja Kemoselektiivsus
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Vaata Keemiline side ja Kemosorptsioon
Keto-enooltautomeeria
Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.
Vaata Keemiline side ja Keto-enooltautomeeria
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline side ja Kloriidid
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Vaata Keemiline side ja Kolmikside
Kompuutertomograaf
Tänapäevane kompuutertomograaf Kompuutertomograaf (edaspidi KT, inglise keeles computer tomography (CT)), algselt ka computed axial tomography (CAT) on kompuuteruuringuteks ja piltdiagnostikaks kasutatav meditsiiniseade, mis kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid.
Vaata Keemiline side ja Kompuutertomograaf
Kondenseerunud tsüklitega molekulid
Spiro2.2pentaan, spirotsükliline molekul Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan Kondenseerunud tsüklitega molekulid ehk kondenseerunud tsüklid (fused rings) on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis.
Vaata Keemiline side ja Kondenseerunud tsüklitega molekulid
Kooskõlareaktsioon
Kooskõlareaktsioon (concerted reaction) tähendab sellist keemilist reaktsiooni, milles kõik keemiliste sidemete katkemised ja uute keemiliste sidemete moodustumised toimuvad ühes reaktsiooni staadiumis.
Vaata Keemiline side ja Kooskõlareaktsioon
Kordne side
Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil.
Vaata Keemiline side ja Kordne side
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Keemiline side ja Kovalentne side
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Keemiline side ja Ksenoon
Kserograafia
Kserograafia (ξηρός xeros 'kuiv', -γραφία -graphia 'kirjutus') on kuiv fotokopeerimise ehk paljundustehnika, mille Chester Carlson leiutas 1938.
Vaata Keemiline side ja Kserograafia
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Vaata Keemiline side ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Keemiline side ja Lagunemisreaktsioon
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Vaata Keemiline side ja Lahkuv rühm
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Vaata Keemiline side ja Lõhenevus
Lineaarne molekul
Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.
Vaata Keemiline side ja Lineaarne molekul
Madal-k dielektrik
Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39.
Vaata Keemiline side ja Madal-k dielektrik
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Vaata Keemiline side ja Märgumine
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Vaata Keemiline side ja Meaning and Knowledge
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel.
Vaata Keemiline side ja Meeter
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Keemiline side ja Metallid
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Vaata Keemiline side ja Metalliline side
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Keemiline side ja Mineraal
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.
Vaata Keemiline side ja Mitokondriaalne DNA
Mittekovalentne side
Mittekovalentne side on keemiline side, tavaliselt makromolekulide vahel, mis ei jaga omavahel elektronide paare, vaid pigem seisneb selles, et elektromagnetilised interaktsioonid on suuremalt hajutatud.
Vaata Keemiline side ja Mittekovalentne side
Mittemolekulaarne aine
Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Keemiline side ja Mittemolekulaarne aine
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Vaata Keemiline side ja Mohsi astmik
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Keemiline side ja Molekul
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Vaata Keemiline side ja Molekulaarorbitaalide teooria
Molekuli konfiguratsioon
Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.
Vaata Keemiline side ja Molekuli konfiguratsioon
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Keemiline side ja Molekuli polaarsus
Molekuli steeriline pinge
Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.
Vaata Keemiline side ja Molekuli steeriline pinge
Naatriumioonaku
Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.
Vaata Keemiline side ja Naatriumioonaku
Newmani projektsioon
1-bromo-2-kloroetaani Newmani projektsioon (paremal). Vasakpoolne ja keskmine joonis näitavad molekuli ruumilist kuju, kusjuures vasakpoolsel joonisel on noolega näidatud suund, kust vaatleja molekuli vaatab esitatud projektsiooni saamiseks. Newmani projektsioon on keemias molekuli kujutamise viis, mis annab infot ühe keemilise sideme koosseisu kuuluvate aatomite asendajate ruumilise paigutuse kohta.
Vaata Keemiline side ja Newmani projektsioon
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Keemiline side ja Nitraadid
Nitreerimine
Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.
Vaata Keemiline side ja Nitreerimine
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Keemiline side ja Nitriidid
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Keemiline side ja Oksüdatsiooniaste
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Keemiline side ja Oksiidid
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Vaata Keemiline side ja Ongström
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata Keemiline side ja Orgaaniline keemia
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Keemiline side ja Orgaanilised ühendid
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Vaata Keemiline side ja Paramagnetism
Peritsükliline reaktsioon
Peritsüklilise reaktsiooni näide Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.
Vaata Keemiline side ja Peritsükliline reaktsioon
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Vaata Keemiline side ja Pikomeeter
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Vaata Keemiline side ja Poolmetallid
Prootonjuhtoksiidid
Prootonjuhtoksiid (ingl proton conducting oxide) on materjal, mida saab kasutada tahkeoksiidse kütuseelemendi elektrolüüdina.
Vaata Keemiline side ja Prootonjuhtoksiidid
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Vaata Keemiline side ja Radiolüüs
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Keemiline side ja Räni
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Keemiline side ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Reaktiivne molekulaardünaamika
Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.
Vaata Keemiline side ja Reaktiivne molekulaardünaamika
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Keemiline side ja Reaktsiooni mehhanism
Regioselektiivsus
Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.
Vaata Keemiline side ja Regioselektiivsus
Resonants (keemia)
Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.
Vaata Keemiline side ja Resonants (keemia)
Saarsilikaadid
Saarsilikaadid ehk nesosilikaadid ehk ortosilikaadid ehk singelsilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad isoleeritud ränioksiidi tetraeedreid.
Vaata Keemiline side ja Saarsilikaadid
Süsiniknanotoru
Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.
Vaata Keemiline side ja Süsiniknanotoru
Seondumissait
issn.
Vaata Keemiline side ja Seondumissait
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Vaata Keemiline side ja Seoseenergia
Side
Side on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Keemiline side ja Side
Siirdeseisund
bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.
Vaata Keemiline side ja Siirdeseisund
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Vaata Keemiline side ja Silikaatsed mineraalid
Sonokeemia
Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.
Vaata Keemiline side ja Sonokeemia
Sool-geel-meetod
Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.
Vaata Keemiline side ja Sool-geel-meetod
Stereoisomeer
Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.
Vaata Keemiline side ja Stereoisomeer
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Vaata Keemiline side ja Struktuurivalem
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Keemiline side ja Sulamistemperatuur
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Vaata Keemiline side ja Sulfiidsed mineraalid
Suzuki reaktsioon
Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.
Vaata Keemiline side ja Suzuki reaktsioon
Termokeemiline muundamine
Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.
Vaata Keemiline side ja Termokeemiline muundamine
Termolüüs
Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Keemiline side ja Termolüüs
The Language of Thought
"The Language of Thought" on Jerry Fodori filosoofiline teos.
Vaata Keemiline side ja The Language of Thought
Trans-efekt
Trans-efekt kirjeldab kompleksühendite asendusreaktsiooni korral lahkuva rühma valikut lähtuvalt selle rühma suhtes trans-asendis paikneva ligandi olemuse järgi.
Vaata Keemiline side ja Trans-efekt
Tsüklilised ühendid
Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.
Vaata Keemiline side ja Tsüklilised ühendid
Tsüklilised nukleotiidid
Tsükliline adenosiinmonofosfaat Tsükliline guanosiinmonofosfaat Tsüklilised nukleotiidid on nukleotiidid, milles fosfaadirühm on seotud mõne suhkru hüdroksüülrühmadest kahega, moodustades tsüklilise struktuuri.
Vaata Keemiline side ja Tsüklilised nukleotiidid
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Vaata Keemiline side ja Tsooniteooria
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Vaata Keemiline side ja Tuli
UV/Vis-spektroskoopia
Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.
Vaata Keemiline side ja UV/Vis-spektroskoopia
Vahetusmõju
Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.
Vaata Keemiline side ja Vahetusmõju
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Vaata Keemiline side ja Valentselektron
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Vaata Keemiline side ja Valentssidemete teooria
Valgusüntees prokarüootides
Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk.
Vaata Keemiline side ja Valgusüntees prokarüootides
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Keemiline side ja Väävel
Vesiliiv
Hoiatussilt vesiliiva esinemisest, mille juures olevasse veekogusse ei tohi ujuma minna Vesiliiv on veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal.
Vaata Keemiline side ja Vesiliiv
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Keemiline side ja Vesinik
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Keemiline side ja Vesinikside
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Keemiline side ja Vingugaas
Tuntud ka kui Keemilised sidemed.