Kiiremini kui brauser!
135 suhted: Aatomifüüsika, Aatomiraadius, Aktseptor (keemia), Alkoholaadid, Alkoholid, Arvutuskeemia, Atsetüleen, Aufbau printsiip, Üksikside, Benseen, Bromiidid, Coulomb'i barjäär, D-elemendid, Doonor (keemia), Een-reaktsioon, Eksotermiline reaktsioon, Elektrijaam, Elektrijuht, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiirlitograafia, Empiiriline valem, Endotermiline reaktsioon, Energia, Entalpia, Etanool, Fluoriidid, Fourier' spektroskoopia, Friedrich August Kekulé, Geel, Grafeen, Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed, Hüdriidid, Hüdrofiilsus, Hüdrolüüs, Heterogeenne katalüüs, Heterolüüs, Homolüüs, Iooniline side, Jodiidid, Kaksikside, Karbiidid, Keemia mõisteid, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Keemiliste sidemete energia, Kemoselektiivsus, Kemosorptsioon, ..., Keto-enooltautomeeria, Kloriidid, Kolmikside, Kompuutertomograaf, Kondenseerunud tsüklitega molekulid, Kooskõlareaktsioon, Kordne side, Kovalentne side, Ksenoon, Kserograafia, Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus, Lagunemisreaktsioon, Lahkuv rühm, Lõhenevus, Lineaarne molekul, Madal-k dielektrik, Märgumine, Meaning and Knowledge, Meeter, Metallid, Metalliline side, Mineraal, Mitokondriaalne DNA, Mittekovalentne side, Mittemolekulaarne aine, Mohsi astmik, Molekul, Molekulaarorbitaalide teooria, Molekuli konfiguratsioon, Molekuli polaarsus, Molekuli steeriline pinge, Naatriumioonaku, Newmani projektsioon, Nitraadid, Nitreerimine, Nitriidid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Ongström, Orgaaniline keemia, Orgaanilised ühendid, Paramagnetism, Peritsükliline reaktsioon, Pikomeeter, Poolmetallid, Prootonjuhtoksiidid, Radiolüüs, Räni, Röntgendifraktsioonanalüüs, Reaktiivne molekulaardünaamika, Reaktsiooni mehhanism, Regioselektiivsus, Resonants (keemia), Saarsilikaadid, Süsiniknanotoru, Seondumissait, Seoseenergia, Side, Siirdeseisund, Silikaatsed mineraalid, Sonokeemia, Sool-geel-meetod, Stereoisomeer, Struktuurivalem, Sulamistemperatuur, Sulfiidsed mineraalid, Suzuki reaktsioon, Termokeemiline muundamine, Termolüüs, The Language of Thought, Trans-efekt, Tsüklilised ühendid, Tsüklilised nukleotiidid, Tsooniteooria, Tuli, UV/Vis-spektroskoopia, Vahetusmõju, Valentselektron, Valentssidemete teooria, Valgusüntees prokarüootides, Väävel, Vesiliiv, Vesinik, Vesinikside, Vingugaas. Laienda indeks (85 rohkem) »
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Uus!!: Keemiline side ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »
Aatomiraadius
Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.
Uus!!: Keemiline side ja Aatomiraadius · Näe rohkem »
Aktseptor (keemia)
Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.
Uus!!: Keemiline side ja Aktseptor (keemia) · Näe rohkem »
Alkoholaadid
Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.
Uus!!: Keemiline side ja Alkoholaadid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Keemiline side ja Alkoholid · Näe rohkem »
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Uus!!: Keemiline side ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Keemiline side ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Aufbau printsiip
Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Uus!!: Keemiline side ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »
Üksikside
Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Uus!!: Keemiline side ja Üksikside · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Keemiline side ja Benseen · Näe rohkem »
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Keemiline side ja Bromiidid · Näe rohkem »
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Uus!!: Keemiline side ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Keemiline side ja D-elemendid · Näe rohkem »
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Uus!!: Keemiline side ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »
Een-reaktsioon
Een-reaktsioon (mõnedes allikates Alder-een-reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus liidab alkeen allüülse vesinikuga (een) ühendit, mis sisaldab kordset sidet (enofiil).
Uus!!: Keemiline side ja Een-reaktsioon · Näe rohkem »
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Uus!!: Keemiline side ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Elektrijaam
Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest.
Uus!!: Keemiline side ja Elektrijaam · Näe rohkem »
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Uus!!: Keemiline side ja Elektrijuht · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Keemiline side ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Keemiline side ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Keemiline side ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronkiirlitograafia
Elektronkiirlitograafia on fotolitograafiast välja arenenud eraldiseisev tehnoloogia pooljuhtmaterjalide tööstuses mikrokiipide valmistamiseks.
Uus!!: Keemiline side ja Elektronkiirlitograafia · Näe rohkem »
Empiiriline valem
Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.
Uus!!: Keemiline side ja Empiiriline valem · Näe rohkem »
Endotermiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Uus!!: Keemiline side ja Endotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Keemiline side ja Energia · Näe rohkem »
Entalpia
Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).
Uus!!: Keemiline side ja Entalpia · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Keemiline side ja Etanool · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Keemiline side ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fourier' spektroskoopia
Fourier' spektroskoopia on mõõtemeetod, milles rakendatakse matemaatilist operaatorit Fourier' teisendust.
Uus!!: Keemiline side ja Fourier' spektroskoopia · Näe rohkem »
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Uus!!: Keemiline side ja Friedrich August Kekulé · Näe rohkem »
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Uus!!: Keemiline side ja Geel · Näe rohkem »
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Uus!!: Keemiline side ja Grafeen · Näe rohkem »
Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed
Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed (inglise reactive oxygen species, lühend ROS) ehk reaktiivsed hapnikuühendid ehk hapniku reaktiivsed vormid ehk hapnikuradikaalid on reaktiivsed molekulaarüksused, milles on paardumata elektronidega hapnikuaatomeid (radikaalid) või O−O sidemeid (peroksürühm) ning mis võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, mis etendavad olulist osa organismide ainevahetuses ja vananemises.
Uus!!: Keemiline side ja Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed · Näe rohkem »
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Uus!!: Keemiline side ja Hüdriidid · Näe rohkem »
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Uus!!: Keemiline side ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Keemiline side ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Heterogeenne katalüüs
Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.
Uus!!: Keemiline side ja Heterogeenne katalüüs · Näe rohkem »
Heterolüüs
Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').
Uus!!: Keemiline side ja Heterolüüs · Näe rohkem »
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Uus!!: Keemiline side ja Homolüüs · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Keemiline side ja Iooniline side · Näe rohkem »
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Keemiline side ja Jodiidid · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Keemiline side ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Keemiline side ja Karbiidid · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Keemiline side ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Keemiline side ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Keemiline side ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Keemiline side ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemiliste sidemete energia
Keemiliste sidemete energia on keemilistes sidemetes olev energia.
Uus!!: Keemiline side ja Keemiliste sidemete energia · Näe rohkem »
Kemoselektiivsus
Kemoselektiivsus (kemoselektiivne reaktsioon) on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes.
Uus!!: Keemiline side ja Kemoselektiivsus · Näe rohkem »
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Uus!!: Keemiline side ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »
Keto-enooltautomeeria
Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.
Uus!!: Keemiline side ja Keto-enooltautomeeria · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Keemiline side ja Kloriidid · Näe rohkem »
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Uus!!: Keemiline side ja Kolmikside · Näe rohkem »
Kompuutertomograaf
Tänapäevane kompuutertomograaf Kompuutertomograaf (edaspidi KT, inglise keeles computer tomography (CT)), algselt ka computed axial tomography (CAT) on kompuuteruuringuteks ja piltdiagnostikaks kasutatav meditsiiniseade, mis kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid.
Uus!!: Keemiline side ja Kompuutertomograaf · Näe rohkem »
Kondenseerunud tsüklitega molekulid
Spiro2.2pentaan, spirotsükliline molekul Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan Kondenseerunud tsüklitega molekulid ehk kondenseerunud tsüklid (fused rings) on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis.
Uus!!: Keemiline side ja Kondenseerunud tsüklitega molekulid · Näe rohkem »
Kooskõlareaktsioon
Kooskõlareaktsioon (concerted reaction) tähendab sellist keemilist reaktsiooni, milles kõik keemiliste sidemete katkemised ja uute keemiliste sidemete moodustumised toimuvad ühes reaktsiooni staadiumis.
Uus!!: Keemiline side ja Kooskõlareaktsioon · Näe rohkem »
Kordne side
Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil.
Uus!!: Keemiline side ja Kordne side · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Keemiline side ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Keemiline side ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kserograafia
Kserograafia (ξηρός xeros 'kuiv', -γραφία -graphia 'kirjutus') on kuiv fotokopeerimise ehk paljundustehnika, mille Chester Carlson leiutas 1938.
Uus!!: Keemiline side ja Kserograafia · Näe rohkem »
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Uus!!: Keemiline side ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Keemiline side ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Uus!!: Keemiline side ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Uus!!: Keemiline side ja Lõhenevus · Näe rohkem »
Lineaarne molekul
Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.
Uus!!: Keemiline side ja Lineaarne molekul · Näe rohkem »
Madal-k dielektrik
Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39. 10.1016/S1369-7021(04)00053-7. Transistoride mõõdu vähenemisega tõuseb integraalskeemide töökiirus. Suuremat mõju kiirusele hakkab avaldama vaheühendustes signaali levimiskiirus. Madal-κ dielektrikud (ingl. k. low-κ dielectric) on materjalid, mille suhteline dielektriline läbitavus on madalam kui ränidioksiidil (κr.
Uus!!: Keemiline side ja Madal-k dielektrik · Näe rohkem »
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Uus!!: Keemiline side ja Märgumine · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Keemiline side ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Keemiline side ja Meeter · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Keemiline side ja Metallid · Näe rohkem »
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Uus!!: Keemiline side ja Metalliline side · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Keemiline side ja Mineraal · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Keemiline side ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Mittekovalentne side
Mittekovalentne side on keemiline side, tavaliselt makromolekulide vahel, mis ei jaga omavahel elektronide paare, vaid pigem seisneb selles, et elektromagnetilised interaktsioonid on suuremalt hajutatud.
Uus!!: Keemiline side ja Mittekovalentne side · Näe rohkem »
Mittemolekulaarne aine
Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Keemiline side ja Mittemolekulaarne aine · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Keemiline side ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Keemiline side ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Uus!!: Keemiline side ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »
Molekuli konfiguratsioon
Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.
Uus!!: Keemiline side ja Molekuli konfiguratsioon · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Keemiline side ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Molekuli steeriline pinge
Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.
Uus!!: Keemiline side ja Molekuli steeriline pinge · Näe rohkem »
Naatriumioonaku
Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.
Uus!!: Keemiline side ja Naatriumioonaku · Näe rohkem »
Newmani projektsioon
1-bromo-2-kloroetaani Newmani projektsioon (paremal). Vasakpoolne ja keskmine joonis näitavad molekuli ruumilist kuju, kusjuures vasakpoolsel joonisel on noolega näidatud suund, kust vaatleja molekuli vaatab esitatud projektsiooni saamiseks. Newmani projektsioon on keemias molekuli kujutamise viis, mis annab infot ühe keemilise sideme koosseisu kuuluvate aatomite asendajate ruumilise paigutuse kohta.
Uus!!: Keemiline side ja Newmani projektsioon · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Keemiline side ja Nitraadid · Näe rohkem »
Nitreerimine
Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.
Uus!!: Keemiline side ja Nitreerimine · Näe rohkem »
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Keemiline side ja Nitriidid · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Keemiline side ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Keemiline side ja Oksiidid · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Keemiline side ja Ongström · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Keemiline side ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Keemiline side ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Uus!!: Keemiline side ja Paramagnetism · Näe rohkem »
Peritsükliline reaktsioon
Peritsüklilise reaktsiooni näide Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.
Uus!!: Keemiline side ja Peritsükliline reaktsioon · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Keemiline side ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Uus!!: Keemiline side ja Poolmetallid · Näe rohkem »
Prootonjuhtoksiidid
Prootonjuhtoksiid (ingl proton conducting oxide) on materjal, mida saab kasutada tahkeoksiidse kütuseelemendi elektrolüüdina.
Uus!!: Keemiline side ja Prootonjuhtoksiidid · Näe rohkem »
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Uus!!: Keemiline side ja Radiolüüs · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Keemiline side ja Räni · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Keemiline side ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Reaktiivne molekulaardünaamika
Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.
Uus!!: Keemiline side ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Uus!!: Keemiline side ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »
Regioselektiivsus
Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.
Uus!!: Keemiline side ja Regioselektiivsus · Näe rohkem »
Resonants (keemia)
Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.
Uus!!: Keemiline side ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »
Saarsilikaadid
Saarsilikaadid ehk nesosilikaadid ehk ortosilikaadid ehk singelsilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad isoleeritud ränioksiidi tetraeedreid.
Uus!!: Keemiline side ja Saarsilikaadid · Näe rohkem »
Süsiniknanotoru
Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.
Uus!!: Keemiline side ja Süsiniknanotoru · Näe rohkem »
Seondumissait
issn.
Uus!!: Keemiline side ja Seondumissait · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Keemiline side ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Side
Side on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Keemiline side ja Side · Näe rohkem »
Siirdeseisund
bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.
Uus!!: Keemiline side ja Siirdeseisund · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Keemiline side ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Sonokeemia
Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.
Uus!!: Keemiline side ja Sonokeemia · Näe rohkem »
Sool-geel-meetod
Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.
Uus!!: Keemiline side ja Sool-geel-meetod · Näe rohkem »
Stereoisomeer
Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.
Uus!!: Keemiline side ja Stereoisomeer · Näe rohkem »
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Uus!!: Keemiline side ja Struktuurivalem · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Keemiline side ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Keemiline side ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Suzuki reaktsioon
Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.
Uus!!: Keemiline side ja Suzuki reaktsioon · Näe rohkem »
Termokeemiline muundamine
Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.
Uus!!: Keemiline side ja Termokeemiline muundamine · Näe rohkem »
Termolüüs
Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Keemiline side ja Termolüüs · Näe rohkem »
The Language of Thought
"The Language of Thought" on Jerry Fodori filosoofiline teos.
Uus!!: Keemiline side ja The Language of Thought · Näe rohkem »
Trans-efekt
Trans-efekt kirjeldab kompleksühendite asendusreaktsiooni korral lahkuva rühma valikut lähtuvalt selle rühma suhtes trans-asendis paikneva ligandi olemuse järgi.
Uus!!: Keemiline side ja Trans-efekt · Näe rohkem »
Tsüklilised ühendid
Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.
Uus!!: Keemiline side ja Tsüklilised ühendid · Näe rohkem »
Tsüklilised nukleotiidid
Tsükliline adenosiinmonofosfaat Tsükliline guanosiinmonofosfaat Tsüklilised nukleotiidid on nukleotiidid, milles fosfaadirühm on seotud mõne suhkru hüdroksüülrühmadest kahega, moodustades tsüklilise struktuuri.
Uus!!: Keemiline side ja Tsüklilised nukleotiidid · Näe rohkem »
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Uus!!: Keemiline side ja Tsooniteooria · Näe rohkem »
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Uus!!: Keemiline side ja Tuli · Näe rohkem »
UV/Vis-spektroskoopia
Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.
Uus!!: Keemiline side ja UV/Vis-spektroskoopia · Näe rohkem »
Vahetusmõju
Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.
Uus!!: Keemiline side ja Vahetusmõju · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Keemiline side ja Valentselektron · Näe rohkem »
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Uus!!: Keemiline side ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »
Valgusüntees prokarüootides
Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk. Valgusüntees ehk translatsioon prokarüootides on protsess, mille käigus sünteesitakse eeltuumsetes organismides aminohapetest koosnevaid peptiidahelaid ehk valke.
Uus!!: Keemiline side ja Valgusüntees prokarüootides · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Keemiline side ja Väävel · Näe rohkem »
Vesiliiv
Hoiatussilt vesiliiva esinemisest, mille juures olevasse veekogusse ei tohi ujuma minna Vesiliiv on veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal.
Uus!!: Keemiline side ja Vesiliiv · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Keemiline side ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Keemiline side ja Vesinikside · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Keemiline side ja Vingugaas · Näe rohkem »
