Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ketserlus

Index Ketserlus

Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.

120 suhted: Adamiidid, Aleksander VI, Alkeemia, Anastasius II, Anicetus, Arianism, Ateism, Athanasios, Augsburgi usutunnistus, Õigeusk, Bütsants, Bonifatius VIII, Bosnia banaat, Calixtus II, Christian Thomasius, Clemens VII, Constantius II, Düoteletism, Demonoloogia mõisteid, Diomedes (Dzjuban), Donatism, Donus, Ehituskuur, Ekskommunikatsioon, Galilei protsess, Gnostitsism, Gregorius I, Gregorius II, Gregorius XIII, Haridus Tallinnas, Hesühhasm, Hieronymus Bosch, Hilarius, Hinge surematus, Hispaania inkvisitsioon, How (Not) to Speak of God, Inimõigused, Innocentius I, Innocentius III, Innocentius IV, Innocentius X, Jean Bodin, Jean Hardouin, Jeanne d'Arc, Johannes Damaskusest, Johannes IV (paavst), Johannes Kepler, Johannes VIII (paavst), Johannes XXII, Jupiter, ..., Kaheksakümneaastane sõda, Kangelane tiigrinahas, Karl V, Katarid, Katoliku kirik, Kerjusmungaordu, Keskaja filosoofia, Ketser, Kindluskirik, Kirikuriik, Kirill, Kloostrikirik (Sighișoara), Konklaav, Kreekakatoliku kirik, Kristlus, Languedoc, Läänegoodid, Leo I (paavst), Lotringi hertsogkond, Luterlus, Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta, Monoenergism, Monofüsitism, Monoteletism, Nag Hammadi kirjad, Nõiahaamer, Nestorius, Nicolaus Cusanus, Ortodoksia, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Paschalis II, Pastoraalkirjad, Paulus IV, Paulus V, Pärispatt, Pelagius I, Pierre Abélard, Pius IV, Pius V, Reformatsioon, Reformatsioon Itaalias, Ristisõjad, Rooma Il Gesù kirik, Sallivus, Samlesbury nõiad, Schmalkaldeni sõda, Sekt, Sergios I, Sixtus III, Skopetsid, Summa paganate vastu, Suur-Määri riik, Tertullianus, Tommaso Campanella, Toulouse, Ulrich Zwingli, Usulahk, Utopistlik sotsialism, Vandaalid, Varauusaeg, Vastureformatsioon, William Harvey, Zosimus, 13. oktoober, 1307, 1520, 1556, 21. veebruar, 3. juuni. Laienda indeks (70 rohkem) »

Adamiidid

Adamiitideks ehk aadamlasteks on nimetatud peamiselt kristlikke usulahke, mis pretendeerivad paradiisliku seisundi taastamisele ja mida enamasti iseloomustab alastiolek (nudism) süütuse ilminguna.

Uus!!: Ketserlus ja Adamiidid · Näe rohkem »

Aleksander VI

Aleksander VI vapp Aleksander VI, ladinapäraselt Alexander VI (katalaani keeles Roderic Llançol i de Borja, hispaania keeles Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia; 1. jaanuar 1431 Xàtiva, València kuningriik – 18. august 1503 Rooma, Paavstiriik) oli 214.

Uus!!: Ketserlus ja Aleksander VI · Näe rohkem »

Alkeemia

"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.

Uus!!: Ketserlus ja Alkeemia · Näe rohkem »

Anastasius II

Anastasius II oli paavst 496–498.

Uus!!: Ketserlus ja Anastasius II · Näe rohkem »

Anicetus

Anicetus (kreeka keeles Ἀνίκητος – 'Aniketos' 'vallutamatu') oli 11.

Uus!!: Ketserlus ja Anicetus · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Ketserlus ja Arianism · Näe rohkem »

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Uus!!: Ketserlus ja Ateism · Näe rohkem »

Athanasios

Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.

Uus!!: Ketserlus ja Athanasios · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Ketserlus ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Õigeusk

liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.

Uus!!: Ketserlus ja Õigeusk · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Ketserlus ja Bütsants · Näe rohkem »

Bonifatius VIII

Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.

Uus!!: Ketserlus ja Bonifatius VIII · Näe rohkem »

Bosnia banaat

Bosnia banaat (bosnia keeles Banovina Bosna / Босɖɴскɖ бɖɴоvнɴɖ) oli keskaegne riik, mis hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on Bosnia ja Hertsegoviina, samuti Dalmaatsia, Serbia ja Montenegro osi.

Uus!!: Ketserlus ja Bosnia banaat · Näe rohkem »

Calixtus II

Calixtus II, ka Callistus II (Gui, ka Guy, Guido, prantsuse ajalookirjutuses Gui de Bourgogne; 1050 või 1060 – 13. detsember või 14. detsember 1124) oli paavst 1119–1124.

Uus!!: Ketserlus ja Calixtus II · Näe rohkem »

Christian Thomasius

Christian Thomasius Christian Thomasius (1. jaanuar 1655 Leipzig – 23. september 1728 Halle) oli saksa valgustaja.

Uus!!: Ketserlus ja Christian Thomasius · Näe rohkem »

Clemens VII

Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.

Uus!!: Ketserlus ja Clemens VII · Näe rohkem »

Constantius II

Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.

Uus!!: Ketserlus ja Constantius II · Näe rohkem »

Düoteletism

Düoteletism on kristoloogiline õpetus, mille kohaselt Kristusel oli kaks tahet, millest üks on jumalik ja teine inimlik, kusjuures inimlik tahe on jumalikule tahtele allutatud, nii et nende vahel ei ole lõhet.

Uus!!: Ketserlus ja Düoteletism · Näe rohkem »

Demonoloogia mõisteid

See on demonoloogiaga seotud mõistete loend, mis hõlmab ka satanismi, maagia, paganluse jmt mõisteid, isikuid ja organisatsioone.

Uus!!: Ketserlus ja Demonoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Diomedes (Dzjuban)

Diomedes (vene keeles Диомид; kodanikunimega Sergei Ivanovitš Dzjuban, vene keeles Сергей Иванович Дзюбан; 24. juuni 1961 Kadijivka, Ukraina – 20. november 2021) oli ukraina päritolu õigeusu vaimulik, aastatel 2000–2008 Vene Õigeusu Kiriku Anadõri ja Tšukotka piiskop.

Uus!!: Ketserlus ja Diomedes (Dzjuban) · Näe rohkem »

Donatism

Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.

Uus!!: Ketserlus ja Donatism · Näe rohkem »

Donus

Donus (ka Domnus) oli paavst 676–678.

Uus!!: Ketserlus ja Donus · Näe rohkem »

Ehituskuur

Ehituskuur (saksa keeles Bauhütte) on ajalooline kirikuehitajate (kiviraidurite, kujurite, müürseppade, seinamaalijate ja klaasimaalijate) tsunftilaadne organisatsioon peamiselt saksakeelsetes maades, ka Prantsusmaal ja Ungaris.

Uus!!: Ketserlus ja Ehituskuur · Näe rohkem »

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Uus!!: Ketserlus ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »

Galilei protsess

"Galilei Rooma inkvisitsiooni ees", Cristiano Banti 1857. aasta maal Galilei protsess oli 1610.

Uus!!: Ketserlus ja Galilei protsess · Näe rohkem »

Gnostitsism

Gnostitsism ehk gnoosis (kreeka keeles gnõstikos "teadja") on sünkretistlik süsteem, mis segab omavahel kristlust, uusplatonismi, iraani usundeid ning muid populaarseid filosoofiaid.

Uus!!: Ketserlus ja Gnostitsism · Näe rohkem »

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Uus!!: Ketserlus ja Gregorius I · Näe rohkem »

Gregorius II

Gregorius II (ka Gregorius Junior; 669 – 11. veebruar 731) oli paavst 715–731.

Uus!!: Ketserlus ja Gregorius II · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.

Uus!!: Ketserlus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Haridus Tallinnas

Tallinnas on õppetööga tegeletud alates 13. sajandist.

Uus!!: Ketserlus ja Haridus Tallinnas · Näe rohkem »

Hesühhasm

Hesühhasm on õigeusus spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest.

Uus!!: Ketserlus ja Hesühhasm · Näe rohkem »

Hieronymus Bosch

Hieronymus Bosch (sünninimega Jheronimus van Aken; u 1450 – 1516) oli Madalmaade maalikunstnik.

Uus!!: Ketserlus ja Hieronymus Bosch · Näe rohkem »

Hilarius

Hilarius (ka Hilarus) oli paavst 461–468.

Uus!!: Ketserlus ja Hilarius · Näe rohkem »

Hinge surematus

Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.

Uus!!: Ketserlus ja Hinge surematus · Näe rohkem »

Hispaania inkvisitsioon

Hispaania inkvisitsiooni vapp. Mõõk risti kõrval sümboliseerib ketserite karistamist, oliivioks teisel pool patukahetsejatele andestamist. Vappi ümbritseb ladinakeelne lause "''EXURGE DOMINE ET JUDICA CAUSAM TUAM. PSALM. 73''" ehk "Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi. Psalm. 73" Hispaania inkvisitsioon oli institutsioon, mis asutati 1478.

Uus!!: Ketserlus ja Hispaania inkvisitsioon · Näe rohkem »

How (Not) to Speak of God

"How (Not) to Speak of God" ("Kuidas (mitte) rääkida Jumalast") on Peter Rollinsi teoloogiline raamat.

Uus!!: Ketserlus ja How (Not) to Speak of God · Näe rohkem »

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.

Uus!!: Ketserlus ja Inimõigused · Näe rohkem »

Innocentius I

Innocentius I oli paavst 401–417.

Uus!!: Ketserlus ja Innocentius I · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Ketserlus ja Innocentius III · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Ketserlus ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Innocentius X

Innocentius X (Giovanni Battista Pamphili või Giambattista Pamphili, varasemas kirjapildis ka Pamphilj; 6. mai või 7. mai 1574 – 7. jaanuar 1655) oli paavst aastatel 1644–1655.

Uus!!: Ketserlus ja Innocentius X · Näe rohkem »

Jean Bodin

Jean Bodin Jean Bodin (1529 või 1530 Angers, Maine-et-Loire'i departemang – 1596 Laon, Aisne'i departemang) oli prantsuse õigus- ja poliitikafilosoof, õigusteadlane ja majandusteadlane, Pariisi parlamendi liige ja õigusteaduste professor Toulouse'i ülikoolis.

Uus!!: Ketserlus ja Jean Bodin · Näe rohkem »

Jean Hardouin

Jean Hardouin (ladina Joannes Harduinus; 23. detsember 1646 Quimper – 3. september 1729 Pariis) oli prantsuse teoloog, filoloog ja ajaloolane.

Uus!!: Ketserlus ja Jean Hardouin · Näe rohkem »

Jeanne d'Arc

Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Jeanne d'Arc (ka Orléansi neitsi; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak.

Uus!!: Ketserlus ja Jeanne d'Arc · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Ketserlus ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Johannes IV (paavst)

Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640–642.

Uus!!: Ketserlus ja Johannes IV (paavst) · Näe rohkem »

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Uus!!: Ketserlus ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

Johannes VIII (paavst)

Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.

Uus!!: Ketserlus ja Johannes VIII (paavst) · Näe rohkem »

Johannes XXII

Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.

Uus!!: Ketserlus ja Johannes XXII · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Ketserlus ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaheksakümneaastane sõda

Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.

Uus!!: Ketserlus ja Kaheksakümneaastane sõda · Näe rohkem »

Kangelane tiigrinahas

Lehekülg eepose vanast käsikirjast "Kangelane tiigrinahas" (gruusia keeles „ვეფხისტყაოსანი“, Vephhistkaosani) on gruusia rahvuseepos, mis pärineb 12. sajandist.

Uus!!: Ketserlus ja Kangelane tiigrinahas · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: Ketserlus ja Karl V · Näe rohkem »

Katarid

Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.

Uus!!: Ketserlus ja Katarid · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Ketserlus ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kerjusmungaordu

Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega.

Uus!!: Ketserlus ja Kerjusmungaordu · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Ketserlus ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Ketser

Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).

Uus!!: Ketserlus ja Ketser · Näe rohkem »

Kindluskirik

Pöide Maarja kindluskirik Kindluskirik on kirik mille üks oluline funktsioon on lisaks religioossete riituste läbiviimise kohaks olemisele ka arvestatava militaarse ülesande täitmine.

Uus!!: Ketserlus ja Kindluskirik · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Ketserlus ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Kirill

Patriarh Kirill 1. veebruaril 2009. Metropoliit Kirill (keskel), 2001. Kirill (eestipäraselt ka Kirillus, vene keeles Кирилл; kodanikunimega Vladimir Mihhailovitš Gundjajev, vene keeles Владимир Михаилович Гундяев; sündinud 20. novembril 1946 Leningradis) on Vene Õigeusu Kiriku vaimulik, alates 1. veebruarist 2009 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Uus!!: Ketserlus ja Kirill · Näe rohkem »

Kloostrikirik (Sighișoara)

Kloostrikirik Kloostrikirik, mida tuntakse ka dominiiklaste kloostri kirikuna (rumeenia keeles Biserica Mănăstirii Dominicane) on gooti kirik, mis varem oli keskaegse dominiiklaste kloostri osa Sighișoaras Rumeenias.

Uus!!: Ketserlus ja Kloostrikirik (Sighișoara) · Näe rohkem »

Konklaav

Vatikanis Sixtuse kabelis peeti esimene konklaav 1492. aastal, kui paavstiks valiti Aleksander VI. Alates 1878. aastast on seal peetud kõik konklaavid. Vaade Püha Peetri kiriku kuplilt Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti.

Uus!!: Ketserlus ja Konklaav · Näe rohkem »

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Uus!!: Ketserlus ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Ketserlus ja Kristlus · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Uus!!: Ketserlus ja Languedoc · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Ketserlus ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Leo I (paavst)

Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.

Uus!!: Ketserlus ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Ketserlus ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Ketserlus ja Luterlus · Näe rohkem »

Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta

Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta on mõned antiikaja allikad väljaspool Uut Testamenti ja kristlikke apokrüüfe.

Uus!!: Ketserlus ja Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta · Näe rohkem »

Monoenergism

Monoenergism on Konstantinoopoli patriarhi Sergios I poolt välja töötatud kristlik hereetiline ja skismaatiline õpetus, mis on tihedalt seotud monofüsiitliku hereesiaga.

Uus!!: Ketserlus ja Monoenergism · Näe rohkem »

Monofüsitism

Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.

Uus!!: Ketserlus ja Monofüsitism · Näe rohkem »

Monoteletism

Monoteletism (ka monotelitism) on hereetiline kristoloogiline õpetus, mille kohaselt Kristusel on küll kaks loomust (jumalik loomus ja inimlik loomus; düofüsitism), kuid ainult üks tahe (thelēma; eesmärk, suunitlus).

Uus!!: Ketserlus ja Monoteletism · Näe rohkem »

Nag Hammadi kirjad

Nag Hammadi kirjade leiukoht Egiptuses Nag Hammadi käsikirjad avastati 1945.

Uus!!: Ketserlus ja Nag Hammadi kirjad · Näe rohkem »

Nõiahaamer

"Malleus Maleficarum", pealkiri enamasti tõlgitud kui "Nõiahaamer", on 1487.

Uus!!: Ketserlus ja Nõiahaamer · Näe rohkem »

Nestorius

Nestorius ehk Nestorios (kreeka keeles Νεστόριος; u 386 – 450) oli Konstantinoopoli peapiiskop 10.

Uus!!: Ketserlus ja Nestorius · Näe rohkem »

Nicolaus Cusanus

pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.

Uus!!: Ketserlus ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »

Ortodoksia

Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.

Uus!!: Ketserlus ja Ortodoksia · Näe rohkem »

Otto IV (Saksa-Rooma keiser)

Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.

Uus!!: Ketserlus ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Ketserlus ja Paavst · Näe rohkem »

Paschalis II

Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.

Uus!!: Ketserlus ja Paschalis II · Näe rohkem »

Pastoraalkirjad

Pastoraalkirjad on kolm Uue Testamendi raamatut: Pauluse esimene kiri Timoteosele (1Tm), Pauluse teine kiri Timoteosele (2Tm) ja Pauluse kiri Tiitusele (Tt).

Uus!!: Ketserlus ja Pastoraalkirjad · Näe rohkem »

Paulus IV

Paulus IV (Gian Pietro Carafa, ka Giampietro Carafa või Giovanni Pietro Caraffa; 28. juuni 1476 – 18. august 1559) oli paavst aastatel 1555–1559.

Uus!!: Ketserlus ja Paulus IV · Näe rohkem »

Paulus V

Paulus V (Camillo Borghese, 17. september 1552 – 28. jaanuar 1621) oli paavst aastatel 1605–1621.

Uus!!: Ketserlus ja Paulus V · Näe rohkem »

Pärispatt

Pärispatt ehk algpatt (ladina keeles peccatum originale) on kristlikus teoloogias kontseptsioon, mille kohaselt on kõik inimesed patused.

Uus!!: Ketserlus ja Pärispatt · Näe rohkem »

Pelagius I

Pelagius I oli paavst 556–561.

Uus!!: Ketserlus ja Pelagius I · Näe rohkem »

Pierre Abélard

Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.

Uus!!: Ketserlus ja Pierre Abélard · Näe rohkem »

Pius IV

Pius IV (Giovanni Angelo de' Medici, 31. märts 1499 – 9. detsember 1565) oli paavst 1559–1565.

Uus!!: Ketserlus ja Pius IV · Näe rohkem »

Pius V

Pius V (Antonio Ghislieri, mungana Michele Ghislieri; 17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572.

Uus!!: Ketserlus ja Pius V · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Ketserlus ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Reformatsioon Itaalias

Protestantlik reformatsioon algas Itaalia linnriikides varakult, juba enne 15.

Uus!!: Ketserlus ja Reformatsioon Itaalias · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Ketserlus ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Rooma Il Gesù kirik

Il Gesù kirik Il Gesù kirik (täisnimi Santissimo Nome di Gesù) on Jeesuse Seltsi(Societas Jesu) peakirik Roomas, mis on pühendatud Jeesuse Pühale Nimele.

Uus!!: Ketserlus ja Rooma Il Gesù kirik · Näe rohkem »

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Uus!!: Ketserlus ja Sallivus · Näe rohkem »

Samlesbury nõiad

Lancasteri loss, kus 1612. aasta suvel mõisteti Samlesbury nõidade üle kohut 1 Samlesbury nõiad olid kolm Samlesbury Lancashire külast pärit naist – Jane Southworth, Jennet Bierley ja Ellen Bierley –, keda 14-aastane tüdruk Grace Sowerbutts süüdistas nõidumises.

Uus!!: Ketserlus ja Samlesbury nõiad · Näe rohkem »

Schmalkaldeni sõda

Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.

Uus!!: Ketserlus ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »

Sekt

Sekt ehk usulahk (ladina sõnast secta) on usuline rühmitus, mis vastandab end kõigile teistele (nn "maailmale") ja allub rangele ainujuhtimisele (juhikultus).

Uus!!: Ketserlus ja Sekt · Näe rohkem »

Sergios I

Sergios I (suri 9. detsembril 638 Konstantinoopolis) oli Konstantinoopoli patriarh 610.

Uus!!: Ketserlus ja Sergios I · Näe rohkem »

Sixtus III

Sixtus III oli paavst 432–440.

Uus!!: Ketserlus ja Sixtus III · Näe rohkem »

Skopetsid

Skopetsid (vene keeles скопцы skoptsõ, 'kohitsetud') olid 18.

Uus!!: Ketserlus ja Skopetsid · Näe rohkem »

Summa paganate vastu

"Summa paganate vastu" (originaalpealkirjaga "Summa contra gentiles" (ScG) ehk "Summa contra gentiles seu liber de veritate catholicae fidei contra errores infidelium" (1259–1265) on Aquino Thomase filosoofilis-teoloogiline traktaat. Neljaosalise teose maht on 300 000 sõna.

Uus!!: Ketserlus ja Summa paganate vastu · Näe rohkem »

Suur-Määri riik

Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".

Uus!!: Ketserlus ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »

Tertullianus

Kartaago Tertullianus Quintus Septimus Florens Tertullianus (latiniseeritult Tertullianus; u 155 – 230) oli kirikuliider ja tähtis varakristlik autor.

Uus!!: Ketserlus ja Tertullianus · Näe rohkem »

Tommaso Campanella

Tommaso Campanella Tommaso Campanella (5. september 1568 – 21. mai 1639) oli itaalia renessansiaegne filosoof, üks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog, astroloog ja luuletaja.

Uus!!: Ketserlus ja Tommaso Campanella · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Ketserlus ja Toulouse · Näe rohkem »

Ulrich Zwingli

Ulrich Zwingli (levinud on ka nimekuju Huldrych Zwingli; 1. jaanuar 1484 Šveits, Wildhaus – 11. oktoober 1531 Šveits, Kappel am Albis) oli šveitsi usu-uuendaja.

Uus!!: Ketserlus ja Ulrich Zwingli · Näe rohkem »

Usulahk

Peavoolust eraldunud religioosne liikumine.

Uus!!: Ketserlus ja Usulahk · Näe rohkem »

Utopistlik sotsialism

Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele.

Uus!!: Ketserlus ja Utopistlik sotsialism · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Ketserlus ja Vandaalid · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Ketserlus ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.

Uus!!: Ketserlus ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »

William Harvey

William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkestone, Kent – 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom.

Uus!!: Ketserlus ja William Harvey · Näe rohkem »

Zosimus

Zosimus oli paavst 417–418.

Uus!!: Ketserlus ja Zosimus · Näe rohkem »

13. oktoober

13.

Uus!!: Ketserlus ja 13. oktoober · Näe rohkem »

1307

1307.

Uus!!: Ketserlus ja 1307 · Näe rohkem »

1520

1520.

Uus!!: Ketserlus ja 1520 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Ketserlus ja 1556 · Näe rohkem »

21. veebruar

21.

Uus!!: Ketserlus ja 21. veebruar · Näe rohkem »

3. juuni

3.

Uus!!: Ketserlus ja 3. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hereesia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »