Kihtsajupilved

Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 11 suhted: Front, Jäävihm, Kõrgkihtpilved, Lauslumi, Laussadu, Lumesadu, Maateaduste mõisteid (K), Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Pilv, Pilvisus, Välk.

Front

Front on eraldusvöönd ja üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel.

Vaata Kihtsajupilved ja Front

Jäävihm

Jäävihma tagajärjed 2014. aastal Sloveenias Jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega.

Vaata Kihtsajupilved ja Jäävihm

Kõrgkihtpilved

Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Vaata Kihtsajupilved ja Kõrgkihtpilved

Lauslumi

Lauslumi Soomes Lauslumi on tahkete sademete liik.

Vaata Kihtsajupilved ja Lauslumi

Laussadu

Laussadu on pikemat aega (mitmetest tundidest mitme ööpäevani) kestev nõrga või mõõduka intensiivsusega vihma- (lausvihm) või lumesadu (lauslumi, sealhulgas ka märg lauslumi ehk lauslörts).

Vaata Kihtsajupilved ja Laussadu

Lumesadu

Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.

Vaata Kihtsajupilved ja Lumesadu

Maateaduste mõisteid (K)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.

Vaata Kihtsajupilved ja Maateaduste mõisteid (K)

Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid

Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.

Vaata Kihtsajupilved ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid

Pilv

Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Vaata Kihtsajupilved ja Pilv

Pilvisus

Pilvisuse optiline paksus seisuga aprill 2001 Pilvisus on nähtaval taevaosal esinev pilvede hulk, mis määratletakse vaatluspunktis kindlatel kellaaegadel ning mis näitab, kui suurt osa taevast katavad pilved.

Vaata Kihtsajupilved ja Pilvisus

Välk

Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.

Vaata Kihtsajupilved ja Välk

Tuntud ka kui Kihtsajupilv, Nimbostratus.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika