Sisukord
76 suhted: A Model of the Universe, Aatom, Aeg, Albert Einstein, Analüütiline mehaanika, Arvutuskeemia, Üldrelatiivsusteooria, Ballistika, Ballistiline juhtivus, Diferentseeruv muutkond, Diferentsiaalvõrrand, Eeter (füüsika), Elektromagnetiline vastastikmõju, Erirelatiivsusteooria, Falsifikatsionism, Füüsika, Füüsika mõisteid, Galilei teisendus, Giovanni Poleni, Gravitatsiooniline potentsiaal, Gravitatsiooniväli, Gustav Naan, Hamiltoni mehaanika, Harmooniline võnkumine, Impulsi jäävuse seadus, Inertsijõud, Invariant, Isaac Newton, Jaan Kalda, Joseph-Louis Lagrange, Kahe keha probleem, Karl Popper, Keemiline element, Keha, Klassikaline füüsika, Kolme keha probleem, Kroneckeri deltafunktsioon, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Kvantolek, Kvantpõimumine, Lagrange (täpsustus), Lagrange'i funktsioon, Lagrange'i mehaanika, Laura Bassi, Liikumine, Liikumisvõrrand, Logik der Forschung, Loodusseadus, Mass, ... Laienda indeks (26 rohkem) »
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Vaata Klassikaline mehaanika ja A Model of the Universe
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Aatom
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Aeg
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Albert Einstein
Analüütiline mehaanika
Analüütiline mehaanika on teoreetilise mehaanika haru, mis käsitleb tema alternatiivseid formuleeringuid, näiteks Lagrange'i ja Hamiltoni mehaanikat.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Analüütiline mehaanika
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Arvutuskeemia
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Üldrelatiivsusteooria
Ballistika
Ballistika on klassikalise mehaanika haru, mis käsitleb visatud või lastud esemete/kehade lendu ja lennujoont aegruumis erinevates keskkondades.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Ballistika
Ballistiline juhtivus
Ballistiliseks juhtivuseks nimetatakse elektronide liikumise režiimi, kus puudub hajuvusest tingitud takistus.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Ballistiline juhtivus
Diferentseeruv muutkond
Diferentseeruv muutkond (inglise keeles differentiable manifold, differential manifold) on matemaatikas geomeetriline objekt, mis näeb lokaalselt välja nagu vektorruum üle reaalarvude korpuse, nii et seal on rakendatavad tuletise mõiste ja sellega seotud mõisted.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Diferentseeruv muutkond
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Diferentsiaalvõrrand
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Eeter (füüsika)
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Elektromagnetiline vastastikmõju
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Erirelatiivsusteooria
Falsifikatsionism
Falsifikatsionism on Karl Popperilt pärinev induktsionismi vastustav teadusekäsitus.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Falsifikatsionism
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Füüsika
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Füüsika mõisteid
Galilei teisendus
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Galilei teisendus
Giovanni Poleni
Giovanni Poleni (umbes 1683 Veneetsia, Itaalia – november 1761 Padua) oli itaalia markii, füüsik, matemaatik, insener ja muinsusuurija.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Giovanni Poleni
Gravitatsiooniline potentsiaal
Gravitatsiooniline potentsiaal (inglise keeles gravitational potential) on koordinaatide ja aja skalaarne funktsioon, mis on piisav gravitatsioonivälja täielikuks kirjeldamiseks klassikalises mehaanikas.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Gravitatsiooniline potentsiaal
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Gravitatsiooniväli
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Gustav Naan
Hamiltoni mehaanika
Hamiltoni mehaanika (inglise keeles Hamiltonian mechanics) on teooria, mis on välja töötatud kui klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Lagrange'i mehaanika).
Vaata Klassikaline mehaanika ja Hamiltoni mehaanika
Harmooniline võnkumine
Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Harmooniline võnkumine
Impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Impulsi jäävuse seadus
Inertsijõud
Inertsijõud, tuntud ka kui d'Alemberti jõud, on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Inertsijõud
Invariant
Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Invariant
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Isaac Newton
Jaan Kalda
teaduskeskuse Ahhaa ees. Foto: Lauri Kulpsoo. Jaan Kalda (sündinud 12. novembril 1963 Väike-Maarjas) on eesti füüsik.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Jaan Kalda
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Joseph-Louis Lagrange
Kahe keha probleem
pisi Kahe keha probleem (inglise two-body problem) tähendab klassikalises mehaanikas ülesannet, kus tuleb määrata kahe vastastikmõjus oleva punktobjekti liikumine; n keha probleemi erijuht.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kahe keha probleem
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Karl Popper
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Keemiline element
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Keha
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Klassikaline füüsika
Kolme keha probleem
Kolme võrdse massiga erikülgse kolmnurga tippudes asetseva keha mille algkiirus on võrdne nulliga liikumine vastavalt Newtoni seadustele. Kolme keha masskese ei muuda vastavalt liikumishulga jäävuse seadusele oma asukohta. Kolme keha probleem on tuntud probleem füüsikas ja klassikalises mehaanikas, milles antakse ette kolme keha algasukohad ja algkiirused (impulsid) ja lahendatakse antud süsteem kolme punktmassi järgnevate liikumiste jaoks vastavalt Newtoni seadustele ja Newtoni gravitatsiooniteooriale.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kolme keha probleem
Kroneckeri deltafunktsioon
Kroneckeri deltafunktsioon (ka lihtsalt Kroneckeri delta) on kahe muutuja funktsioon diskreetses matemaatikas, mille väärtus on 1, kui argumendid on võrdsed ning väärtus on 0, kui argumendid pole võrdsed.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kroneckeri deltafunktsioon
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kvantfüüsika
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kvantmehaanika
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kvantolek
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Kvantpõimumine
Lagrange (täpsustus)
Lagrange võib tähendada järgmist.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Lagrange (täpsustus)
Lagrange'i funktsioon
Dünaamilise süsteemi Lagrange'i funktsioon ehk lagranžiaan L on skalaarne funktsioon, millega määratakse süsteemi dünaamika.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Lagrange'i funktsioon
Lagrange'i mehaanika
Lagrange'i mehaanika (inglise keeles Lagrangian mechanics) on klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Hamiltoni mehaanika).
Vaata Klassikaline mehaanika ja Lagrange'i mehaanika
Laura Bassi
Laura Maria Caterina Bassi (31. oktoober 1711 – 20. veebruar 1778) oli itaalia õpetlane.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Laura Bassi
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Klassikaline mehaanika ja Liikumine
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Liikumisvõrrand
Logik der Forschung
"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Logik der Forschung
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Loodusseadus
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Mass
Mõhhailo Ostrohradskõi
Mõhhailo Vassõljovõtš Ostrohradskõi (ukraina keeles Михайло Васильович Остроградський; 24. september 1801 – 1. jaanuar 1862) oli Ukraina kasakate päritolu Ukraina matemaatik, mehaanik ja füüsik.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Mõhhailo Ostrohradskõi
Mõju (füüsika)
Mõju on füüsikas suurus, mida kasutatakse füüsikalise süsteemi liikumisvõrrandite tuletamiseks statsionaarse mõju printsiibi alusel.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Mõju (füüsika)
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Mehaanika
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Merkuur
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
Muutkond
Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab joont kolmemõõtmelises ruumis. See joon on ühemõõtmeline muutkond ehk 1-muutkond Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab Whiteheadi muutkonda, mis on kolmemõõtmeline muutkond Muutkonna mõistet geomeetrias võib intuitiivselt mõista üldistusena klassifikatsioonist, mille järgi joon on ühemõõtmeline muutkond ja pind on kahemõõtmeline muutkond.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Muutkond
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Newtoni seadused
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Njuuton
Paul Thagard
Paul Richard Thagard (sündinud 28. septembril 1950 Saskatchewani provintsis Yorktonis) on Kanada filosoof.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Paul Thagard
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Pluuto
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Vaata Klassikaline mehaanika ja Realism (teadus)
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Relatiivsusteooria
Skaneeriv tunnelmikroskoopia
Skaneeriv tunnelmikroskoopia, lühend STM (inglise keele sõnadest scanning tunneling microscopy) on meetod keemias, mis võimaldab saada pinna topograafiast kolmemõõtmelist informatsiooni ja kujutada pinda atomaarsel tasemel.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Skaneeriv tunnelmikroskoopia
Staatika
Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Staatika
Steineri teoreem
Pöörlemistelg 1 läbib keha m massikeset. Paralleelne telg '''2''' on kaugusel d Steineri teoreem on klassikalises mehaanikas valem tahke keha inertsimomendi arvutamiseks pöörlemistelje suhtes, mis on paralleelne keha massikeset läbiva teljega: kus Steineri teoreemi rööpnimetusena on kasutusel Steineri lause: Steiner teoreem määrab niisiis kindlaks, kuidas muutub keha inertsimoment sõltuvalt sellest, kui kaugel on tema massikese (praktiliselt ka raskuskese) pöörlemisteljest.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Steineri teoreem
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Taevamehaanika
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Taustsüsteem
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Töö (füüsika)
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Teadusrevolutsioonide struktuur
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Teoreetiline füüsika
Teoreetiline mehaanika
Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Teoreetiline mehaanika
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Tunneliefekt
Tunnelmagnetotakistus
394x394px Tunnelmagnetotakistus (ingl k tunneling magnetoresistance ehk TMR) on magnetotakistuslik efekt, mis esineb magnetilistes tunnelventiilides.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Tunnelmagnetotakistus
Viini ring
Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.
Vaata Klassikaline mehaanika ja Viini ring
Tuntud ka kui Newtoni mehaanika.