Sisukord
44 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Asverus von Brandt, Christoph von Mecklenburg, Christoph von Neuhof, Dzērbene piiskopilinnus, Eesti keskaeg, Franz von Lipperheide, Friedrich von Ampten, Georg Krüdener, Gotthard Kettler, Heinrich von Galen, Hermann von Brüggenei, Jasper von Münster, Jasper von Syburg zu Wischlingen, Johann Albrecht I, Johann Lohmüller, Johann Renner, Johann von Hoete, Karl V, Liivi sõda, Liivimaa kodusõda, Liivimaa ordu maamarssal, Madis Maasing, Magnus, Matthias Unverferth, Miitavi ordulinnus, Nītaure ordulinnus, Philipp Schall von Bell, Posvoli leping, Rauna, Rēzekne ordulinnus, Riia ajalugu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Sigulda ordulinnus, Tartu maks, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Vana-Väina ordulinnus, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, 1555, 1556, 1557, 16. sajand Eestis.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Albrecht von Hohenzollern
Asverus von Brandt
Asverus von Brandt (ka Ahasverus või Ahasver von Brandt; tõenäoliselt 16. sajandi algus – enne 1563) oli Preisimaa diplomaat, hertsog Albrecht von Hohenzollerni lähikondlane.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Asverus von Brandt
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Christoph von Mecklenburg
Christoph von Neuhof
Christoph von Neuhof, teise nimega Ley (surnud 1564) oli Liivi ordu maamarssal aastatel 1556–1558.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Christoph von Neuhof
Dzērbene piiskopilinnus
Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Dzērbene piiskopilinnus
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Eesti keskaeg
Franz von Lipperheide
Franz von Lipperheide (surnud 2. augustil 1560) oli Liivi ordu rüütelvend, koadjuutorivaenuse ajal Koknese peamees ehk ordufoogt.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Franz von Lipperheide
Friedrich von Ampten
Friedrich von Ampten (ka Friedrich von Ambten; surnud 1557) oli Tallinna piiskop aastatel 1551–1557.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Friedrich von Ampten
Georg Krüdener
Georg Krüdener (ka Georg von Krüdener zu Rosenbeck või Jürgen Krüdener) oli Riia peapiiskopkonna ametnik ja vasall 16. sajandil.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Georg Krüdener
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Gotthard Kettler
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Heinrich von Galen
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Hermann von Brüggenei
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Jasper von Münster
Jasper von Syburg zu Wischlingen
Jasper von Syburg zu Wischlingen (surnud 1571) oli Liivi ordu rüütelvend ja viimane Riia linnusekomtuur.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Jasper von Syburg zu Wischlingen
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Johann Albrecht I
Johann Lohmüller
Johann Lohmüller (ka Johannes Lomoller; umbes 1483 – 1560 lõpp) oli Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Johann Lohmüller
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Johann Renner
Johann von Hoete
Johann von Hoete (surnud 1568) oli Liivi ordu rüütelvend ja diplomaat.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Johann von Hoete
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Karl V
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda
Liivimaa kodusõda
Liivimaa kodusõda oli sisemine relvakonflikt keskaegsel ehk Vana-Liivimaal 13.–16. sajandil.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Liivimaa kodusõda
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Liivimaa ordu maamarssal
Madis Maasing
Madis Maasing (sündinud 15. juunil 1984) on eesti ajaloolane, erialaselt medievist ja varauusaja uurija.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Madis Maasing
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Magnus
Matthias Unverferth
Matthias Unverferth (ka Mathias Unverfert, Unvorffert või Unvorvert) oli Vana-Liivimaa vaimulik, Riia toomhärra (alates 1522) ning toompraost (1543–1555).
Vaata Koadjuutorivaenus ja Matthias Unverferth
Miitavi ordulinnus
Miitavi (Jelgava) vapp Miitavi ordulinnus (läti keeles Jelgava ja Mītava, saksa Mitau, poola Mitawa ja Jełgawa, liivi Jālgab, leedu Mintauja) oli keskajal kivist Liivi ordu suurlinnus, mis asus Lätis Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas Jelgava (Miitavi) linnas Lielupe jõe ja selle harujõe Drisa (saksa Drixen) vahelisel Pilssala ('linnusesaare') saarel.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Miitavi ordulinnus
Nītaure ordulinnus
Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonna (Amatas novads) Nītaure valla (Nītaures pagasts) Nītaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, kus asub praegu ka kohalik kihelkonnakirik.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Nītaure ordulinnus
Philipp Schall von Bell
Philipp Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu viimane maamarssal.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Philipp Schall von Bell
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Posvoli leping
Rauna
Rauna (saksa keeles Ronneburg, vanasti ka Raunas pilsmuiža) on küla (lielciems) Lätis Vidzemes, Rauna valla halduskeskus.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Rauna
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Rēzekne ordulinnus
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Riia ajalugu
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Riia peapiiskopkond
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Saare-Lääne vaenus
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Sigulda ordulinnus
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Tartu maks
Vana-Pebalgi piiskopilinnus
Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Vana-Väina ordulinnus
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern
1555
1555.
Vaata Koadjuutorivaenus ja 1555
1556
1556.
Vaata Koadjuutorivaenus ja 1556
1557
1557.
Vaata Koadjuutorivaenus ja 1557
16. sajand Eestis
16.
Vaata Koadjuutorivaenus ja 16. sajand Eestis
Tuntud ka kui Koadjuutorisõda, Koadjuutoritüli.