Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Koot

Index Koot

Koot Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist.

16 suhted: Kolk (viljapeks), Kupatamine, Lade (etnoloogia), Liha, Liiva-Annus, Nuiasõda, Põllumajanduse mõisteid, Poluvernikud, Rabamine, Rabamispink, Rehepeks, Reherull, Rehi, Tööriistade loend, Tuulilehvik, Vart (etnograafia).

Kolk (viljapeks)

Kolk oli koodi varre külge liikuvalt kinnitatud puust nui, mis tagas tõhusama tulemuse rehepeksul.

Uus!!: Koot ja Kolk (viljapeks) · Näe rohkem »

Kupatamine

Kupatamine on toiduainete lühiajaline kuumutamine keevas vees (harvemini aurus) valkude denatureerimiseks või veesisalduse vähendamiseks.

Uus!!: Koot ja Kupatamine · Näe rohkem »

Lade (etnoloogia)

Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.

Uus!!: Koot ja Lade (etnoloogia) · Näe rohkem »

Liha

Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.

Uus!!: Koot ja Liha · Näe rohkem »

Liiva-Annus

Vikatimees Oskar Kallise pastellmaal "Liiva-Annus" Liiva-Annus on eestlastel isikustatud surma või surmavaimu levinumaid nimetusiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Koot ja Liiva-Annus · Näe rohkem »

Nuiasõda

Nuiasõda (soome keeles Nuijasota, rootsi keeles Klubbekriget) oli aastatel 1596–1597 Rootsi Kuningriigis (tänapäeva Soome aladel) aset leidnud talupoegade ülestõus, mille peamised põhjused olid koormiste suurendamine, veel alistamata rahva vastupanu ja väline ärgitamine.

Uus!!: Koot ja Nuiasõda · Näe rohkem »

Põllumajanduse mõisteid

Siin on loetletud põllumajanduse mõisteid.

Uus!!: Koot ja Põllumajanduse mõisteid · Näe rohkem »

Poluvernikud

Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.

Uus!!: Koot ja Poluvernikud · Näe rohkem »

Rabamine

Rabamine on viljavihkude teradest tühjakslöömine vastu pinki (rabamispink), seina vms.

Uus!!: Koot ja Rabamine · Näe rohkem »

Rabamispink

Rabamispink on spetsiaalne pink, mida vanasti kasutati rehepeksul rabamisalusena.

Uus!!: Koot ja Rabamispink · Näe rohkem »

Rehepeks

Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.

Uus!!: Koot ja Rehepeks · Näe rohkem »

Reherull

Reherull (ka rehetamp) oli hobuse jõul mööda viljaladet ringiveetav jäme puurull.

Uus!!: Koot ja Reherull · Näe rohkem »

Rehi

Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.

Uus!!: Koot ja Rehi · Näe rohkem »

Tööriistade loend

Siin on loetletud tööriistu.

Uus!!: Koot ja Tööriistade loend · Näe rohkem »

Tuulilehvik

Tuulilehvik (kirderanniku murdes ka löühkä) oli lehvikutaoline riist, millega lehvitades eemaldati vilja tuulamisel puhta vilja hunnikule kukkunud prahtEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Koot ja Tuulilehvik · Näe rohkem »

Vart (etnograafia)

Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.

Uus!!: Koot ja Vart (etnograafia) · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »