Sisukord
133 suhted: Aatomiraadius, Aatomvõre, Abstsiishape, Afiinsus (biokeemia), Afiinsuskromatograafia, Aktiivtsenter, Aktseptor (keemia), Alküülkloriidid, Alküünid, Anorgaaniline ühend, Antiferromagnetism, ARC-tüüpi inhibiitorid, Aromaatsus, Aukjuhtivus, Üksikside, Õhukesed polümeerkiled, Biokiip, Biotransistor, Bisubstraatsed inhibiitorid, Bromiidid, Diaminopimeliinhape, DNA metülatsioon, DNA-mikrokiiptehnoloogia, Doonor (keemia), Dopeerimine, Elektronegatiivsus, Elektrood, Fluoriidid, Fluorofoor, Fototransduktsioon, Fullereen, G-valgud, Graafiline struktuurivalem, Grafiit, Gramnegatiivsed bakterid, Hüdrasiin, Hüpertriglütserideemia, IC50, Immunoloogiline kapillaarülekanne, Infrapunaspektroskoopia, Iooniline side, Ioonne elektroaktiivne polümeer, Ioonreaktsioon, Jodiidid, Kaksikside, Karbiidid, Karbokatioonid, Kataboolne plasmiid, Katioonne polümerisatsioon, Keemia mõisteid, ... Laienda indeks (83 rohkem) »
Aatomiraadius
Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.
Vaata Kovalentne side ja Aatomiraadius
Aatomvõre
Teemandi kristallvõre Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid.
Vaata Kovalentne side ja Aatomvõre
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Vaata Kovalentne side ja Abstsiishape
Afiinsus (biokeemia)
Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).
Vaata Kovalentne side ja Afiinsus (biokeemia)
Afiinsuskromatograafia
Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.
Vaata Kovalentne side ja Afiinsuskromatograafia
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Vaata Kovalentne side ja Aktiivtsenter
Aktseptor (keemia)
Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.
Vaata Kovalentne side ja Aktseptor (keemia)
Alküülkloriidid
''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).
Vaata Kovalentne side ja Alküülkloriidid
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Vaata Kovalentne side ja Alküünid
Anorgaaniline ühend
Anorgaaniline ühend on anorgaaniline aine, mis on keemiline ühend.
Vaata Kovalentne side ja Anorgaaniline ühend
Antiferromagnetism
Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Vaata Kovalentne side ja Antiferromagnetism
ARC-tüüpi inhibiitorid
ARC-tüüpi inhibiitorid (lühendatult ARC-d) on sünteetilised ühendid, mis koosnevad nukleosiidi analoogist ja peptiidist või peptiidi analoogist.
Vaata Kovalentne side ja ARC-tüüpi inhibiitorid
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata Kovalentne side ja Aromaatsus
Aukjuhtivus
Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus, kus laengukandjateks on augud.
Vaata Kovalentne side ja Aukjuhtivus
Üksikside
Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Vaata Kovalentne side ja Üksikside
Õhukesed polümeerkiled
Õhukesed polümeerkiled on polümeerist valmistatud kiled, mille paksus ulatub 300–100 nanomeetrist kuni mõne mikromeetrini.
Vaata Kovalentne side ja Õhukesed polümeerkiled
Biokiip
Molekulaarbioloogias on biokiibid sisuliselt miniatuursed laborid, mis suudavad läbi viia sadu või tuhandeid üheaegselt toimuvaid biokeemilisi reaktsioone.
Vaata Kovalentne side ja Biokiip
Biotransistor
Biotransistor (ka bioloogiline väljatransistor, BioFET, Bio-FET) on seade, mis sisaldab väljatransistori (field-effect transistor, FET) ja sellega seotud bioloogilist signaali ära tundvat sensorit (biosensor).
Vaata Kovalentne side ja Biotransistor
Bisubstraatsed inhibiitorid
Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.
Vaata Kovalentne side ja Bisubstraatsed inhibiitorid
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Vaata Kovalentne side ja Bromiidid
Diaminopimeliinhape
Struktuurivalem stereoisomeere arvestamata. pisi Diaminopimeliinhape ehk 2,6-diaminopimeliinhape (lühend DAP) on üks aminohapetest.
Vaata Kovalentne side ja Diaminopimeliinhape
DNA metülatsioon
DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus.
Vaata Kovalentne side ja DNA metülatsioon
DNA-mikrokiiptehnoloogia
DNA-mikrokiiptehnoloogia on meetod molekulaarbioloogias, kus tahkele kandjale (milleks võib olla nt klaas, silikoonist Affymetrixi kiip, Illumina platvormi kuulikesed, nailonfilter) on kovalentselt kinnitatud kümneid tuhandeid spetsiifilisi oligonukleotiidseid järjestusi ning neid hübriiditakse kindlate cDNA või cRNA (komplementaarsete DNA või RNA) proovidega.
Vaata Kovalentne side ja DNA-mikrokiiptehnoloogia
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Vaata Kovalentne side ja Doonor (keemia)
Dopeerimine
Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.
Vaata Kovalentne side ja Dopeerimine
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Kovalentne side ja Elektronegatiivsus
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Kovalentne side ja Elektrood
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Kovalentne side ja Fluoriidid
Fluorofoor
Erinevate fluorofooride vesilahused UV-valguse all Fluorofoor on keemiline ühend, mis ergastamisel kiirgab valgust emissiooni teel tagasi.
Vaata Kovalentne side ja Fluorofoor
Fototransduktsioon
Protsessi skeem Fototransduktsioon on protsess, mille käigus silma võrkkesta kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks.
Vaata Kovalentne side ja Fototransduktsioon
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Vaata Kovalentne side ja Fullereen
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Vaata Kovalentne side ja G-valgud
Graafiline struktuurivalem
Skelettvalem ehk skelettstruktuur ehk graafiline struktuurivalem on orgaanilise ühendi struktuuri lihtsustatud üleskirjutus, milles süsiniku aatomite ja nendega seotud vesiniku aatomite sümbolid on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad.
Vaata Kovalentne side ja Graafiline struktuurivalem
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Kovalentne side ja Grafiit
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Vaata Kovalentne side ja Gramnegatiivsed bakterid
Hüdrasiin
Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.
Vaata Kovalentne side ja Hüdrasiin
Hüpertriglütserideemia
Hüpertriglütserideemia tähistab normaalsest suuremat triglütseriidide ehk rasvade sisaldust vereringes.
Vaata Kovalentne side ja Hüpertriglütserideemia
IC50
fosforüülimine) inhibeerimine kahe ainega, A ja B. Inhibiitor A toimib madalamal kontsentratsioonil ning on seetõttu antud süsteemis efektiivsem. IC50 ehk poolmaksimaalne inhibeerimiskontsentratsioon on ensüümi pöörduva inhibiitori kontsentratsioon, mille juures ensümaatiliselt katalüüsitava reaktsiooni kiirus väheneb poole võrra.
Vaata Kovalentne side ja IC50
Immunoloogiline kapillaarülekanne
Pildil on nähtavad antikehaga seondunud uuritavate valkude fragmendid ja marker valkude molekulmasside määramiseks Immunoloogiline kapillaarülekanne (inglise keeles western blot) on valguanalüüsi meetod, mida kasutatakse valkude tuvastamiseks.
Vaata Kovalentne side ja Immunoloogiline kapillaarülekanne
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Vaata Kovalentne side ja Infrapunaspektroskoopia
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Vaata Kovalentne side ja Iooniline side
Ioonne elektroaktiivne polümeer
IEAP tavaolekus IEAP liigutus temale 3V rakendamisel Ioonne elektroaktiivne polümeer (IEAP, ioonjuhtiv elektroaktiivne polümeer) on elektroaktiivsete polümeeride (EAP) alaliik, mille korral mehaanilist liigutust või kuju muutust EAPle elektrilise pinge rakendamise korral põhjustab ioonide liikumine (migratsioon) välises elektriväljas ning ka elektroosmoosiga seonduvad efektid.
Vaata Kovalentne side ja Ioonne elektroaktiivne polümeer
Ioonreaktsioon
Ioonreaktsioon on ioonidevaheline reaktsioon lahuses, mis kulgeb gaasilise aine, sademe või nõrga elektrolüüdi tekke suunas.
Vaata Kovalentne side ja Ioonreaktsioon
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Vaata Kovalentne side ja Jodiidid
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Kovalentne side ja Kaksikside
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Kovalentne side ja Karbiidid
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Kovalentne side ja Karbokatioonid
Kataboolne plasmiid
Kataboolne plasmiid on kromosoomiväline geneetiline element, mis võimaldab bakteril lagundada erinevaid ühendeid, kasutades neid süsiniku-, lämmastiku- või energiaallikatena.
Vaata Kovalentne side ja Kataboolne plasmiid
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Vaata Kovalentne side ja Katioonne polümerisatsioon
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Kovalentne side ja Keemia mõisteid
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Vaata Kovalentne side ja Keemiline kineetika
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Kovalentne side ja Keemiline side
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Kovalentne side ja Keemiline valem
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Vaata Kovalentne side ja Kemosorptsioon
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Kovalentne side ja Kloriidid
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Vaata Kovalentne side ja Kolmikside
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Vaata Kovalentne side ja Kolvikesed
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Vaata Kovalentne side ja Kompleksühend
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Vaata Kovalentne side ja Konjugeerunud sidemed
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Kovalentne side ja Kristall
Kromatograafia
paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Vaata Kovalentne side ja Kromatograafia
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Kovalentne side ja Ksenoon
Kvaternaarne süsinikuaatom
Kvaternaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.
Vaata Kovalentne side ja Kvaternaarne süsinikuaatom
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Kovalentne side ja Lämmastik
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Vaata Kovalentne side ja Lämmastikalused
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Vaata Kovalentne side ja Lõhenevus
Levaansukraas
Levaansukraasid (ehk sahharoos:2,6-fruktaan 6-D-fruktosüültransferaas; EC 2.4.1.10) on bakteriaalsed ekstratsellulaarsed (rakuvälised) ensüümid.
Vaata Kovalentne side ja Levaansukraas
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Vaata Kovalentne side ja Ligand
Lignotselluloosi lagundamine
Lignotselluloosi lagundamine seisneb polüsahhariididest koosneva lignotselluloosi ensümaatilisel lagundamisel seente ja bakterite poolt.
Vaata Kovalentne side ja Lignotselluloosi lagundamine
Liitiumorgaanilised ühendid
Liitiumorgaanilised ühendid on metallorgaanilised ained, kus esineb kovalentne side liitiumi aatomi ja orgaanilise rühma süsiniku vahel.
Vaata Kovalentne side ja Liitiumorgaanilised ühendid
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Kovalentne side ja Magneesium
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Vaata Kovalentne side ja Märgumine
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Kovalentne side ja Metaan
Metallorgaanilised ühendid
Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.
Vaata Kovalentne side ja Metallorgaanilised ühendid
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Kovalentne side ja Mineraal
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Vaata Kovalentne side ja Mittemetallid
Mittemolekulaarne aine
Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Kovalentne side ja Mittemolekulaarne aine
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Kovalentne side ja Molekul
Molekulaarne aine
Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.
Vaata Kovalentne side ja Molekulaarne aine
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Kovalentne side ja Molekuli polaarsus
Multiferroidid
Multiferroidid on defineeritud kui materjalid, millel esinevad samaaegselt ehk samas faasis vähemalt kaks peamist ferromagnetilist korrastusparameetrit.
Vaata Kovalentne side ja Multiferroidid
N-butüülliitium
N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel.
Vaata Kovalentne side ja N-butüülliitium
N-V-tsentrid teemandis
Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.
Vaata Kovalentne side ja N-V-tsentrid teemandis
Newmani projektsioon
1-bromo-2-kloroetaani Newmani projektsioon (paremal). Vasakpoolne ja keskmine joonis näitavad molekuli ruumilist kuju, kusjuures vasakpoolsel joonisel on noolega näidatud suund, kust vaatleja molekuli vaatab esitatud projektsiooni saamiseks. Newmani projektsioon on keemias molekuli kujutamise viis, mis annab infot ühe keemilise sideme koosseisu kuuluvate aatomite asendajate ruumilise paigutuse kohta.
Vaata Kovalentne side ja Newmani projektsioon
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Kovalentne side ja Nitraadid
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Kovalentne side ja Nitriidid
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Kovalentne side ja Nukleotiidid
Nukleotiidide väljalõikereparatsioon
Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ehk ekstsisioonreparatsioon (inglise nucleotide excision repair; NER) on üks kolmest põhilisest DNA reparatsioonimehhanismist, kus kahjustused eemaldatakse väljalõikega.
Vaata Kovalentne side ja Nukleotiidide väljalõikereparatsioon
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Vaata Kovalentne side ja Orgaaniline reaktsioon
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Kovalentne side ja Orgaanilised ühendid
Organokatalüüs
Organokatalüüs tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse tõstmist madalmolekulaarse orgaanilise ühendiga, mille molekul sisaldab mittemetalset heteroaatomit.
Vaata Kovalentne side ja Organokatalüüs
Parvoviirused
Parvoviirused on üldnimetuseks ssDNA viirustele, mis kuuluvad sugukonda Parvoviridae.
Vaata Kovalentne side ja Parvoviirused
PepFectid
PepFectid on klass amfipaatseid rakku sisenevaid peptiidide, mis on osutunud efektiivseks erineva nanosuuruses nukleotiidse materjali, nagu plasmiidne DNA, väikese interfereeriva RNA (siRNA), antisense oligonukleotiidid (asON), splassingut korrigeerivate oligonukleotiidide (SKO) ja anti-mikroRNA (AMO) rakku transportijateks in vitro ja in vivo.
Vaata Kovalentne side ja PepFectid
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Vaata Kovalentne side ja Peptiidside
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-).
Vaata Kovalentne side ja Peroksiidid
Pikkuste suurusjärgud
Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.
Vaata Kovalentne side ja Pikkuste suurusjärgud
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Kovalentne side ja Polümeerid
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Kovalentne side ja Pooljuht
Rakku sisenevad peptiidid
Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d; inglise keeles cell-penetrating peptides) on peptiidid, mis keskmiselt koosnevad 5–40 aminohappest ja on võimelised tungima rakku.
Vaata Kovalentne side ja Rakku sisenevad peptiidid
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Vaata Kovalentne side ja Rakuhingamine
Ramachandrani graafik
pmid.
Vaata Kovalentne side ja Ramachandrani graafik
Ristseos
Ristseos on side, mis ühendab ühe polümeerahela teisega.
Vaata Kovalentne side ja Ristseos
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Kovalentne side ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kovalentne side ja Süsinik
Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon
Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon on süsiniknanotorude modifitseerimine mitmesuguste meetoditega, millega muudetakse nanotorude keemilisi ja füüsikalisi omadusi.
Vaata Kovalentne side ja Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon
Süsinikuskeleti hargnemine
Süsinikuskeleti hargnemine tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kas kahe, kolme või nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.
Vaata Kovalentne side ja Süsinikuskeleti hargnemine
Sekundaarne süsinikuaatom
Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.
Vaata Kovalentne side ja Sekundaarne süsinikuaatom
Sihtmärkravi
pmid.
Vaata Kovalentne side ja Sihtmärkravi
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.
Vaata Kovalentne side ja Siirdemetallid
Sindbisi viirus
Sindbisi viiruse virion Sindbisi viirus kuulub Togaviridae sugukonda alfaviiruste perekonda.
Vaata Kovalentne side ja Sindbisi viirus
Sool-geel-meetod
Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.
Vaata Kovalentne side ja Sool-geel-meetod
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Vaata Kovalentne side ja Statsionaarne faas
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Vaata Kovalentne side ja Struktuurivalem
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Kovalentne side ja Sulfiidid
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Vaata Kovalentne side ja Sulfiidsed mineraalid
Supramolekulaarkeemia
Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.
Vaata Kovalentne side ja Supramolekulaarkeemia
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Kovalentne side ja Teemant
Tertsiaarne süsinikuaatom
Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.
Vaata Kovalentne side ja Tertsiaarne süsinikuaatom
Tetraeedriline süsinik
Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse.
Vaata Kovalentne side ja Tetraeedriline süsinik
Trypanosoma brucei
Trypanosoma brucei on ainurakne eukarüoot, kes põhjustab haigusi nagu Aafrika trüpanosomiaas (unitõbi) inimestel ja nagana loomadel.
Vaata Kovalentne side ja Trypanosoma brucei
Tsüaan
Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.
Vaata Kovalentne side ja Tsüaan
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Vaata Kovalentne side ja Tsüsteiin
Ubikvitiin
'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.
Vaata Kovalentne side ja Ubikvitiin
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Vaata Kovalentne side ja Valentssidemete teooria
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Kovalentne side ja Valgud
Valgusüntees prokarüootides
Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk.
Vaata Kovalentne side ja Valgusüntees prokarüootides
Valgustundlikud kaitserühmad
520pxValgustundlik kaitserühm on molekuli osa, millega saab funktsionaalrühma keemilist või bioloogilist aktiivsust blokeerida ning mis eemaldub valgusega kiiritades (üldiselt UV-kiirgus).
Vaata Kovalentne side ja Valgustundlikud kaitserühmad
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Vaata Kovalentne side ja Van der Waalsi jõud
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Vaata Kovalentne side ja Vääveltrioksiid
Võõrustaja-külalise kompleks
p-ksüleendiammoniumi ja kukurbituriili võõrustaja-külaline kompleks, see on sulgühend (Freeman in Acta. Crystallogr. B, 1984, 382-387) Supramolekulaarkeemias on võõrustaja-külalise kompleks (host-guest complex) selline kahe (või enama) molekuli või iooni ühendus, mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate interaktsioonidega, aga mitte kovalentsete keemiliste sidemetega.
Vaata Kovalentne side ja Võõrustaja-külalise kompleks
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Kovalentne side ja Vesinik
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Vaata Kovalentne side ja Vesinikkloriid
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Kovalentne side ja Vesinikside
Tuntud ka kui Aatomside, Atomaarne side, Homöopolaarne side, Kovalentside.