Sisukord
32 suhted: Aquileia patriarhaat, Auerspergi vürstkond, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Austria Rannikumaa, Austria ringkond, Baieri hertsogkond, Görzi krahvkond, Idamark, Istria mark, Itaalia ajalugu, Karantaania, Karawankid, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Kraini hertsogkond, Loibli kuru, Mark (territoorium), Meinhard II, Meinhardiinid, Morava, Ostsiedlung, Otakar II, Přemysliidid, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (C), Saksa-Rooma riik, Sise-Austria, Steiermark (mark), Tšehhi kuningriik, Tirooli krahvkond, Veneetsia vabariik.
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Vaata Kraini mark ja Aquileia patriarhaat
Auerspergi vürstkond
Auerspergid (sloveeni: Auerspergi või Turjaški) on Kraini juurtega (tänapäeva Sloveenia) Austria aadliperekond.
Vaata Kraini mark ja Auerspergi vürstkond
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Kraini mark ja Austria ertshertsogkond
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Vaata Kraini mark ja Austria hertsogkond
Austria Rannikumaa
Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).
Vaata Kraini mark ja Austria Rannikumaa
Austria ringkond
Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Vaata Kraini mark ja Austria ringkond
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Kraini mark ja Baieri hertsogkond
Görzi krahvkond
Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.
Vaata Kraini mark ja Görzi krahvkond
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Vaata Kraini mark ja Idamark
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Vaata Kraini mark ja Istria mark
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Vaata Kraini mark ja Itaalia ajalugu
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Kraini mark ja Karantaania
Karawankid
Vaade Ida-Karawankidele Hochstuhli/Stoli mäelt Karawankid või Karavankad või Karavankid (sloveeni: Karavanke; saksa: Karawanken) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik Sloveenia (lõunas) ja Austria (põhjas) vahelisel piiril.
Vaata Kraini mark ja Karawankid
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Kraini mark ja Kärnteni hertsogkond
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Kraini mark ja Kärnteni liidumaa
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Kraini mark ja Kärnteni mark
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Vaata Kraini mark ja Kraini hertsogkond
Loibli kuru
Ajalooline Loibli kuru obeliskidega Loibli kuru (saksa: Loiblpass) või Ljubelji kuru (sloveeni: prelaz Ljubelj) on kõrge mäekuru Lõuna-Lubjakivialpide Karawankide ahelikus, mis ühendab Austriat Sloveeniaga.
Vaata Kraini mark ja Loibli kuru
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Kraini mark ja Mark (territoorium)
Meinhard II
Meinhard II, Stamsi kloostri asutaja, 18. sajandi kujutis Meinhard II (u. 1238 – 1. november 1295), Meinhardiinide koja liige, valitses 1258.
Vaata Kraini mark ja Meinhard II
Meinhardiinid
130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.
Vaata Kraini mark ja Meinhardiinid
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Kraini mark ja Morava
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Kraini mark ja Ostsiedlung
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Vaata Kraini mark ja Otakar II
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Vaata Kraini mark ja Přemysliidid
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (C)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega C: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Kraini mark ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (C)
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Kraini mark ja Saksa-Rooma riik
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Vaata Kraini mark ja Sise-Austria
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Vaata Kraini mark ja Steiermark (mark)
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Kraini mark ja Tšehhi kuningriik
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Vaata Kraini mark ja Tirooli krahvkond
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Kraini mark ja Veneetsia vabariik