Sisukord
114 suhted: Aizpute, Alsėdžiai, Alsunga, Apriķi, Apuolė, Aukštaitija, Žemaičių Kalvarija, Ārlava vald, Babīte linnamägi, Bajorai, Baltlased, Biržuvėnai, Birutė, Dabrel, Dünamünde klooster, Durbe, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti rauaaeg, Eestimaa, Eestlased, Gavieze, Gėsalai, Gregorius IX, Grobiņa, Janapolė, Jüriöö ülestõus, Jedžiotai, Kartena, Karvaičiai, Kėdainiai, Keklysi kihistu, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Klaipėda, Knežė, Kuldīga, Kuldīga ordulinnus, Kura keel, Kura kuningad, Kuramaa, Kuramaa liivlased, Kuramaa piiskopkond, Kuršėnai, Lahing Ojamaa väinas, Latgalid, Läti, Läti ajalugu, Lätlased, Lēnas, Leckava, ... Laienda indeks (64 rohkem) »
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Aizpute
Alsėdžiai
Alsėdžiai kirik Alsėdžiai on alev Leedus Plungė rajoonis, Alsėdžiai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Alsėdžiai
Alsunga
Alsunga (vanasti ka Alšvanga või Alsvanga) on küla (lielciems) Lätis Kuldīga piirkonnas, Alsunga valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Alsunga
Apriķi
left Apriķi on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas, Laža valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Apriķi
Apuolė
Apuolė linnamägi Apuolė (žemaidi Apoulė või Apūlė, läti Apūle või Apole) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.
Vaata Kuralased ja Apuolė
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Vaata Kuralased ja Aukštaitija
Žemaičių Kalvarija
Žemaičių Kalvarija on alev Leedus Plungė rajoonis, Žemaičių Kalvarija valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Žemaičių Kalvarija
Ārlava vald
Ārlava mõisa peahoone Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Ārlava vald
Babīte linnamägi
Babīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.
Vaata Kuralased ja Babīte linnamägi
Bajorai
Bajorai viadukt Bajorai on Leedu linna Kretinga osa.
Vaata Kuralased ja Bajorai
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Kuralased ja Baltlased
Biržuvėnai
Biržuvėnai on küla Leedus Telšiai rajoonis Luokė vallas.
Vaata Kuralased ja Biržuvėnai
Birutė
Birutė (poola keeles Biruta; valgevene keeles Biruta (Бірута); umbes 1318 – oletatavasti 1382) oli kuralaste preestrinna ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Kęstutise teine abikaasa, Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Žygimantas Kęstutaitise ema.
Vaata Kuralased ja Birutė
Dabrel
Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13.
Vaata Kuralased ja Dabrel
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Vaata Kuralased ja Dünamünde klooster
Durbe
Durbe luteri kirik Durbe on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Durbe
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Kuralased ja Eesti ajalugu
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Kuralased ja Eesti esiajalugu
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Vaata Kuralased ja Eesti rauaaeg
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Kuralased ja Eestimaa
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Kuralased ja Eestlased
Gavieze
Gavieze mõisa häärber Gavieze on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas, Gavieze valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Gavieze
Gėsalai
pisi Gėsalai (žemaidi Giesalā) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.
Vaata Kuralased ja Gėsalai
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Vaata Kuralased ja Gregorius IX
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Grobiņa
Janapolė
Janapolė on alev Leedus Telšiai rajoonis Varniai vallas.
Vaata Kuralased ja Janapolė
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Kuralased ja Jüriöö ülestõus
Jedžiotai
Jedžiotai (žemaidi Jediuotā) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.
Vaata Kuralased ja Jedžiotai
Kartena
Kartena (vene keeles vanasti Корцяны) on alev (endine linn) Leedus Kretinga rajoonis, Kartena valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Kartena
Karvaičiai
Endine Karvaičiai vapp Vaade Karvaičiai luitelt Karvaičiai on endine küla Kura lahe kaldal, Leedu linna Neringa osa.
Vaata Kuralased ja Karvaičiai
Kėdainiai
Kėdainiai on linn Leedus endise Kaunase maakonna aladel, Kėdainiai rajooni ja Kėdainiai valla keskus.
Vaata Kuralased ja Kėdainiai
Keklysi kihistu
Keklysi kihistu on ordoviitsiumi ladestu Rakvere lademe kihistu.
Vaata Kuralased ja Keklysi kihistu
Keskaegsed kivilinnused Lätis
Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.
Vaata Kuralased ja Keskaegsed kivilinnused Lätis
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Kuralased ja Klaipėda
Knežė
Knežė on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.
Vaata Kuralased ja Knežė
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Kuralased ja Kuldīga
Kuldīga ordulinnus
Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.
Vaata Kuralased ja Kuldīga ordulinnus
Kura keel
Kura ehk kurši keel on kuni 16.–17.
Vaata Kuralased ja Kura keel
Kura kuningad
Kura kuningad (saksa keeles Kurische Könige; läti keeles kuršu ķoniņi; vene keeles куршские короли) oli sotsiaalne grupp Kuramaal tänapäeva Lätis, kes elas mitmetes külades praeguse Kuldīga piirkonna territooriumil.
Vaata Kuralased ja Kura kuningad
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Kuralased ja Kuramaa
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Vaata Kuralased ja Kuramaa liivlased
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Kuralased ja Kuramaa piiskopkond
Kuršėnai
Kuršėnai on linn Leedus Šiauliai rajoonis, Kuršėnai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Kuršėnai
Lahing Ojamaa väinas
Lahing Ojamaa väinas oli 1210.
Vaata Kuralased ja Lahing Ojamaa väinas
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Kuralased ja Latgalid
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Kuralased ja Läti
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Kuralased ja Läti ajalugu
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Kuralased ja Lätlased
Lēnas
Lēnas on küla (vidējciems) Lätis Kuldīga piirkonnas Nīkrāce vallas.
Vaata Kuralased ja Lēnas
Leckava
Leckava on alev Leedus Mažeikiai rajoonis Reivyčiai vallas.
Vaata Kuralased ja Leckava
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Vaata Kuralased ja Leedu ajalugu
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Kuralased ja Leedu suurvürstiriik
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Kuralased ja Liepāja
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Kuralased ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Vaata Kuralased ja Liivimaa vanem riimkroonika
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Kuralased ja Liivlased
Luoba
Luoba vanausuliste kalmistu Luoba (žemaidi Louba) on küla Leedus Skuodase rajoonis Ylakiai vallas.
Vaata Kuralased ja Luoba
Mažeikiai
Mažeikiai on linn Põhja-Leedus, Mažeikiai rajooni, Mažeikiai ja Reivyčiai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Mažeikiai
Medingėnai
Medingėnai kabel Medingėnai (ka Medingėnai I) on küla (endine alev) Leedus Rietavase omavalitsuses, Medingėnai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Medingėnai
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma.
Vaata Kuralased ja Memeli piirkond
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata Kuralased ja Metsapoole
Mosėdis
Mosėdis (vene keeles vanasti Масяды) on alev Leedus Skuodase rajoonis, Mosėdise valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Mosėdis
Muhu lahing
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.
Vaata Kuralased ja Muhu lahing
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Kuralased ja Muinaskihelkond
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Vaata Kuralased ja Muinasmaakond
Nevarėnai
Nevarėnai on alev Leedus Telšiai rajoonis, Nevarėnai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Nevarėnai
Notėnai
Notėnai kirik Notėnai (žemaidi Nuotienā, läti Nateye, poola Nociany, Naciany, saksa Natjany) on küla (endine alev) Leedus Skuodase rajoonis, Notėnai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Notėnai
Papilė
Papilė on alev Leedus Šiauliai maakonnas Akmenė rajoonis, Papilė valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Papilė
Pāvilosta
Pāvilosta (saksa keeles Paulshafen) on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Pāvilosta
Pūre
Pūre on küla (lielciems) Lätis Zemgales Tukumsi piirkonnas Pūre vallas; ühtlasi selle valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Pūre
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Kuralased ja Põhjala ristisõjad
Pedvāle
Pedvāle (vanasti ka Pedole, Pidole või Firkspedvāle) on küla (mazciems) Lätis Talsi piirkonnas Abava valla kaguosas.
Vaata Kuralased ja Pedvāle
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Piltene
Pope
Pope on küla (lielciems) Lätis Ventspilsi piirkonnas, Pope valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Pope
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Vaata Kuralased ja Rahvaste ja hõimude loend
Rietavas
Rietavas on linn Leedus, Rietavase omavalitsuse ja Rietavase valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Rietavas
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Kuralased ja Riia ajalugu
Riia lahing (1210)
Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.
Vaata Kuralased ja Riia lahing (1210)
Riia piiskopilinnus
Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).
Vaata Kuralased ja Riia piiskopilinnus
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Kuralased ja Ristisõjad
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Kuralased ja Saaremaa ajalugu
Sabile
Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Sabile
Saka vasallilinnus
Saka vasallilinnus (saksa Sackenhausen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonnas asunud väikelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse Kuramaale (Kurzeme) Pāvilosta piirkonda Saka valda (Sakas pagasts), Tebra jõe paremkaldale kohas, kus jõgi ühineb Durbe jõega Saka jõeks, mis voolab edasi Läänemerre.
Vaata Kuralased ja Saka vasallilinnus
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Kuralased ja Saksa ordu
Saldus
Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.
Vaata Kuralased ja Saldus
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata Kuralased ja Saule lahing
Seeli keel
Seeli keel oli keel, mida kõnelesid kuni XV sajandini seelid.
Vaata Kuralased ja Seeli keel
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Kuralased ja Semgalid
Sendvarise vald
Sendvarise vald (leedu keeles Sendvario seniūnija) on teise järgu haldusüksus (vald) Leedus Klaipėda rajoonis.
Vaata Kuralased ja Sendvarise vald
Sigtuna
Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Vaata Kuralased ja Sigtuna
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Vaata Kuralased ja Sigtuna hävitamine
Skrunda
Skrunda on linn Lätis Kurzemes Kuldīga piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Skrunda
Skrunda ordulinnus
Skrunda ordulinnus oli Liivi ordu kivist maanteelinnus, mis asus Lätis Kuramaal Skrunda linnas Venta jõe vasakkaldal, Riia–Liepaja maantee A9 jõesillast 100 m loodes.
Vaata Kuralased ja Skrunda ordulinnus
Skuodas
Skuodas, vene keeles vanasti Шкуды on linn Leedus Bartuva jõe ääres.
Vaata Kuralased ja Skuodas
Talsi
Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.
Vaata Kuralased ja Talsi
Talsi muinaslinnus
Talsi linnamägi 20. sajandi algul Talsi linnamägi tänapäeval Talsi muinaslinnus oli 10.–14.
Vaata Kuralased ja Talsi muinaslinnus
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Vaata Kuralased ja Tartu lahing (1224)
Telšiai
Telšiai on linn Leedus, Telšiai rajooni halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Telšiai
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Kuralased ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Torgu Kuningriik
Torgu Kuningriigi lipp Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves Kirill Teiter ehk Torgu esimene kuningas Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012. aastal Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.
Vaata Kuralased ja Torgu Kuningriik
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Vaata Kuralased ja Tukums
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Kuralased ja Turaida (ajalooline piirkond)
Valdemārpils
Valdemārpils (kuni 1926 Sasmaka; saksa keeles Saßmacken, ka Sansmagen, Sassmaggen, Sassmaken) on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.
Vaata Kuralased ja Valdemārpils
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Vaata Kuralased ja Valgevene ajalugu
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Vaata Kuralased ja Vanema
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Vaata Kuralased ja Võndlased
Veckuldīga linnamägi
left Veckuldīga linnamägi (läti keeles Veckuldīgas pilskalns) oli linnus kuralaste Bandava maakonnas, praegu asub Lätis Kuldīga linna põhjaosas.
Vaata Kuralased ja Veckuldīga linnamägi
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Kuralased ja Vendid
Ventava
Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.
Vaata Kuralased ja Ventava
Vesthard
Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Kuralased ja Vesthard
Viešvėnai I
left Viešvėnai I (ka lihtsalt Viešvėnai) on küla (endine alev) Leedus Telšiai rajoonis, Viešvėnai valla halduskeskus.
Vaata Kuralased ja Viešvėnai I
1187
1187.
Vaata Kuralased ja 1187
13. juuli
13.
Vaata Kuralased ja 13. juuli
13. sajand Eestis
13.
Vaata Kuralased ja 13. sajand Eestis
Tuntud ka kui Kurelased, Kuršid.