Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kuralased

Index Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Sisukord

  1. 114 suhted: Aizpute, Alsėdžiai, Alsunga, Apriķi, Apuolė, Aukštaitija, Žemaičių Kalvarija, Ārlava vald, Babīte linnamägi, Bajorai, Baltlased, Biržuvėnai, Birutė, Dabrel, Dünamünde klooster, Durbe, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti rauaaeg, Eestimaa, Eestlased, Gavieze, Gėsalai, Gregorius IX, Grobiņa, Janapolė, Jüriöö ülestõus, Jedžiotai, Kartena, Karvaičiai, Kėdainiai, Keklysi kihistu, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Klaipėda, Knežė, Kuldīga, Kuldīga ordulinnus, Kura keel, Kura kuningad, Kuramaa, Kuramaa liivlased, Kuramaa piiskopkond, Kuršėnai, Lahing Ojamaa väinas, Latgalid, Läti, Läti ajalugu, Lätlased, Lēnas, Leckava, ... Laienda indeks (64 rohkem) »

Aizpute

Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Aizpute

Alsėdžiai

Alsėdžiai kirik Alsėdžiai on alev Leedus Plungė rajoonis, Alsėdžiai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Alsėdžiai

Alsunga

Alsunga (vanasti ka Alšvanga või Alsvanga) on küla (lielciems) Lätis Kuldīga piirkonnas, Alsunga valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Alsunga

Apriķi

left Apriķi on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas, Laža valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Apriķi

Apuolė

Apuolė linnamägi Apuolė (žemaidi Apoulė või Apūlė, läti Apūle või Apole) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.

Vaata Kuralased ja Apuolė

Aukštaitija

Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.

Vaata Kuralased ja Aukštaitija

Žemaičių Kalvarija

Žemaičių Kalvarija on alev Leedus Plungė rajoonis, Žemaičių Kalvarija valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Žemaičių Kalvarija

Ārlava vald

Ārlava mõisa peahoone Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Ārlava vald

Babīte linnamägi

Babīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.

Vaata Kuralased ja Babīte linnamägi

Bajorai

Bajorai viadukt Bajorai on Leedu linna Kretinga osa.

Vaata Kuralased ja Bajorai

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Vaata Kuralased ja Baltlased

Biržuvėnai

Biržuvėnai on küla Leedus Telšiai rajoonis Luokė vallas.

Vaata Kuralased ja Biržuvėnai

Birutė

Birutė (poola keeles Biruta; valgevene keeles Biruta (Бірута); umbes 1318 – oletatavasti 1382) oli kuralaste preestrinna ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Kęstutise teine abikaasa, Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Žygimantas Kęstutaitise ema.

Vaata Kuralased ja Birutė

Dabrel

Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13.

Vaata Kuralased ja Dabrel

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Vaata Kuralased ja Dünamünde klooster

Durbe

Durbe luteri kirik Durbe on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Durbe

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Vaata Kuralased ja Eesti ajalugu

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Vaata Kuralased ja Eesti esiajalugu

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Vaata Kuralased ja Eesti rauaaeg

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Vaata Kuralased ja Eestimaa

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Kuralased ja Eestlased

Gavieze

Gavieze mõisa häärber Gavieze on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas, Gavieze valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Gavieze

Gėsalai

pisi Gėsalai (žemaidi Giesalā) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.

Vaata Kuralased ja Gėsalai

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Vaata Kuralased ja Gregorius IX

Grobiņa

Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Grobiņa

Janapolė

Janapolė on alev Leedus Telšiai rajoonis Varniai vallas.

Vaata Kuralased ja Janapolė

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Kuralased ja Jüriöö ülestõus

Jedžiotai

Jedžiotai (žemaidi Jediuotā) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.

Vaata Kuralased ja Jedžiotai

Kartena

Kartena (vene keeles vanasti Корцяны) on alev (endine linn) Leedus Kretinga rajoonis, Kartena valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Kartena

Karvaičiai

Endine Karvaičiai vapp Vaade Karvaičiai luitelt Karvaičiai on endine küla Kura lahe kaldal, Leedu linna Neringa osa.

Vaata Kuralased ja Karvaičiai

Kėdainiai

Kėdainiai on linn Leedus endise Kaunase maakonna aladel, Kėdainiai rajooni ja Kėdainiai valla keskus.

Vaata Kuralased ja Kėdainiai

Keklysi kihistu

Keklysi kihistu on ordoviitsiumi ladestu Rakvere lademe kihistu.

Vaata Kuralased ja Keklysi kihistu

Keskaegsed kivilinnused Lätis

Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.

Vaata Kuralased ja Keskaegsed kivilinnused Lätis

Klaipėda

Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Vaata Kuralased ja Klaipėda

Knežė

Knežė on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.

Vaata Kuralased ja Knežė

Kuldīga

Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Vaata Kuralased ja Kuldīga

Kuldīga ordulinnus

Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.

Vaata Kuralased ja Kuldīga ordulinnus

Kura keel

Kura ehk kurši keel on kuni 16.–17.

Vaata Kuralased ja Kura keel

Kura kuningad

Kura kuningad (saksa keeles Kurische Könige; läti keeles kuršu ķoniņi; vene keeles куршские короли) oli sotsiaalne grupp Kuramaal tänapäeva Lätis, kes elas mitmetes külades praeguse Kuldīga piirkonna territooriumil.

Vaata Kuralased ja Kura kuningad

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Vaata Kuralased ja Kuramaa

Kuramaa liivlased

Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.

Vaata Kuralased ja Kuramaa liivlased

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Vaata Kuralased ja Kuramaa piiskopkond

Kuršėnai

Kuršėnai on linn Leedus Šiauliai rajoonis, Kuršėnai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Kuršėnai

Lahing Ojamaa väinas

Lahing Ojamaa väinas oli 1210.

Vaata Kuralased ja Lahing Ojamaa väinas

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Vaata Kuralased ja Latgalid

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Kuralased ja Läti

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Vaata Kuralased ja Läti ajalugu

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Vaata Kuralased ja Lätlased

Lēnas

Lēnas on küla (vidējciems) Lätis Kuldīga piirkonnas Nīkrāce vallas.

Vaata Kuralased ja Lēnas

Leckava

Leckava on alev Leedus Mažeikiai rajoonis Reivyčiai vallas.

Vaata Kuralased ja Leckava

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Vaata Kuralased ja Leedu ajalugu

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.

Vaata Kuralased ja Leedu suurvürstiriik

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Vaata Kuralased ja Liepāja

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Vaata Kuralased ja Liivimaa ristisõda

Liivimaa vanem riimkroonika

Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.

Vaata Kuralased ja Liivimaa vanem riimkroonika

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Vaata Kuralased ja Liivlased

Luoba

Luoba vanausuliste kalmistu Luoba (žemaidi Louba) on küla Leedus Skuodase rajoonis Ylakiai vallas.

Vaata Kuralased ja Luoba

Mažeikiai

Mažeikiai on linn Põhja-Leedus, Mažeikiai rajooni, Mažeikiai ja Reivyčiai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Mažeikiai

Medingėnai

Medingėnai kabel Medingėnai (ka Medingėnai I) on küla (endine alev) Leedus Rietavase omavalitsuses, Medingėnai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Medingėnai

Memeli piirkond

Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma.

Vaata Kuralased ja Memeli piirkond

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Vaata Kuralased ja Metsapoole

Mosėdis

Mosėdis (vene keeles vanasti Масяды) on alev Leedus Skuodase rajoonis, Mosėdise valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Mosėdis

Muhu lahing

Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.

Vaata Kuralased ja Muhu lahing

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Vaata Kuralased ja Muinaskihelkond

Muinasmaakond

Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.

Vaata Kuralased ja Muinasmaakond

Nevarėnai

Nevarėnai on alev Leedus Telšiai rajoonis, Nevarėnai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Nevarėnai

Notėnai

Notėnai kirik Notėnai (žemaidi Nuotienā, läti Nateye, poola Nociany, Naciany, saksa Natjany) on küla (endine alev) Leedus Skuodase rajoonis, Notėnai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Notėnai

Papilė

Papilė on alev Leedus Šiauliai maakonnas Akmenė rajoonis, Papilė valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Papilė

Pāvilosta

Pāvilosta (saksa keeles Paulshafen) on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Pāvilosta

Pūre

Pūre on küla (lielciems) Lätis Zemgales Tukumsi piirkonnas Pūre vallas; ühtlasi selle valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Pūre

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Vaata Kuralased ja Põhjala ristisõjad

Pedvāle

Pedvāle (vanasti ka Pedole, Pidole või Firkspedvāle) on küla (mazciems) Lätis Talsi piirkonnas Abava valla kaguosas.

Vaata Kuralased ja Pedvāle

Piltene

Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Piltene

Pope

Pope on küla (lielciems) Lätis Ventspilsi piirkonnas, Pope valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Pope

Rahvaste ja hõimude loend

Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.

Vaata Kuralased ja Rahvaste ja hõimude loend

Rietavas

Rietavas on linn Leedus, Rietavase omavalitsuse ja Rietavase valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Rietavas

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Vaata Kuralased ja Riia ajalugu

Riia lahing (1210)

Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.

Vaata Kuralased ja Riia lahing (1210)

Riia piiskopilinnus

Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).

Vaata Kuralased ja Riia piiskopilinnus

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Kuralased ja Ristisõjad

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Vaata Kuralased ja Saaremaa ajalugu

Sabile

Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Sabile

Saka vasallilinnus

Saka vasallilinnus (saksa Sackenhausen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonnas asunud väikelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse Kuramaale (Kurzeme) Pāvilosta piirkonda Saka valda (Sakas pagasts), Tebra jõe paremkaldale kohas, kus jõgi ühineb Durbe jõega Saka jõeks, mis voolab edasi Läänemerre.

Vaata Kuralased ja Saka vasallilinnus

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Vaata Kuralased ja Saksa ordu

Saldus

Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.

Vaata Kuralased ja Saldus

Saule lahing

Saule lahing toimus 1236.

Vaata Kuralased ja Saule lahing

Seeli keel

Seeli keel oli keel, mida kõnelesid kuni XV sajandini seelid.

Vaata Kuralased ja Seeli keel

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Vaata Kuralased ja Semgalid

Sendvarise vald

Sendvarise vald (leedu keeles Sendvario seniūnija) on teise järgu haldusüksus (vald) Leedus Klaipėda rajoonis.

Vaata Kuralased ja Sendvarise vald

Sigtuna

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Vaata Kuralased ja Sigtuna

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Vaata Kuralased ja Sigtuna hävitamine

Skrunda

Skrunda on linn Lätis Kurzemes Kuldīga piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Skrunda

Skrunda ordulinnus

Skrunda ordulinnus oli Liivi ordu kivist maanteelinnus, mis asus Lätis Kuramaal Skrunda linnas Venta jõe vasakkaldal, Riia–Liepaja maantee A9 jõesillast 100 m loodes.

Vaata Kuralased ja Skrunda ordulinnus

Skuodas

Skuodas, vene keeles vanasti Шкуды on linn Leedus Bartuva jõe ääres.

Vaata Kuralased ja Skuodas

Talsi

Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.

Vaata Kuralased ja Talsi

Talsi muinaslinnus

Talsi linnamägi 20. sajandi algul Talsi linnamägi tänapäeval Talsi muinaslinnus oli 10.–14.

Vaata Kuralased ja Talsi muinaslinnus

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Vaata Kuralased ja Tartu lahing (1224)

Telšiai

Telšiai on linn Leedus, Telšiai rajooni halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Telšiai

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.

Vaata Kuralased ja Theoderich (Eestimaa piiskop)

Torgu Kuningriik

Torgu Kuningriigi lipp Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves Kirill Teiter ehk Torgu esimene kuningas Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012. aastal Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.

Vaata Kuralased ja Torgu Kuningriik

Tukums

Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.

Vaata Kuralased ja Tukums

Turaida (ajalooline piirkond)

Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.

Vaata Kuralased ja Turaida (ajalooline piirkond)

Valdemārpils

Valdemārpils (kuni 1926 Sasmaka; saksa keeles Saßmacken, ka Sansmagen, Sassmaggen, Sassmaken) on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.

Vaata Kuralased ja Valdemārpils

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Vaata Kuralased ja Valgevene ajalugu

Vanema

Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.

Vaata Kuralased ja Vanema

Võndlased

Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.

Vaata Kuralased ja Võndlased

Veckuldīga linnamägi

left Veckuldīga linnamägi (läti keeles Veckuldīgas pilskalns) oli linnus kuralaste Bandava maakonnas, praegu asub Lätis Kuldīga linna põhjaosas.

Vaata Kuralased ja Veckuldīga linnamägi

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Vaata Kuralased ja Vendid

Ventava

Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.

Vaata Kuralased ja Ventava

Vesthard

Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Vaata Kuralased ja Vesthard

Viešvėnai I

left Viešvėnai I (ka lihtsalt Viešvėnai) on küla (endine alev) Leedus Telšiai rajoonis, Viešvėnai valla halduskeskus.

Vaata Kuralased ja Viešvėnai I

1187

1187.

Vaata Kuralased ja 1187

13. juuli

13.

Vaata Kuralased ja 13. juuli

13. sajand Eestis

13.

Vaata Kuralased ja 13. sajand Eestis

Tuntud ka kui Kurelased, Kuršid.

, Leedu ajalugu, Leedu suurvürstiriik, Liepāja, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Liivlased, Luoba, Mažeikiai, Medingėnai, Memeli piirkond, Metsapoole, Mosėdis, Muhu lahing, Muinaskihelkond, Muinasmaakond, Nevarėnai, Notėnai, Papilė, Pāvilosta, Pūre, Põhjala ristisõjad, Pedvāle, Piltene, Pope, Rahvaste ja hõimude loend, Rietavas, Riia ajalugu, Riia lahing (1210), Riia piiskopilinnus, Ristisõjad, Saaremaa ajalugu, Sabile, Saka vasallilinnus, Saksa ordu, Saldus, Saule lahing, Seeli keel, Semgalid, Sendvarise vald, Sigtuna, Sigtuna hävitamine, Skrunda, Skrunda ordulinnus, Skuodas, Talsi, Talsi muinaslinnus, Tartu lahing (1224), Telšiai, Theoderich (Eestimaa piiskop), Torgu Kuningriik, Tukums, Turaida (ajalooline piirkond), Valdemārpils, Valgevene ajalugu, Vanema, Võndlased, Veckuldīga linnamägi, Vendid, Ventava, Vesthard, Viešvėnai I, 1187, 13. juuli, 13. sajand Eestis.