Sisukord
86 suhted: Alsunga loss, Altene ordulinnus, Anna Ivanovna, Anna Leopoldovna, Arnd von Galen, Ķērkliņi vasallilinnus, Żagań, Bramberģe mõis, Buļļi mõis, Budberg, Caspar von Oldenbockum, Christoph von Mecklenburg, Dobele, Dobele ordulinnus, Eesti ajalugu, Eesti keskaeg, Embūte piiskopilinnus, Emburga vasallilinnus, Ernst Johann von Biron, Ferdinand Kettler, Fredrik I, Friedrich Kasimir Kettler, Friedrich Kettler, Friedrich Wilhelm Kettler, Gārsene, Gārsene mõis, Georg Friedrich von Fölkersahm, George Browne, Gotthard Kettler, Grobiņa, Heinrich von Galen (jutlustaja), Hoyningen-Huene, Jakob I, Jakob Kettler, Jaunjelgava, Jelgava, Jelgava loss, Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal, Jodokus Clodt von Jürgensburg, Johann Albrecht I, Karl Magnus von Bergholtz, Karl XIII, Kettler, Kuldīga ordulinnus, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa rüütelkond, Lielezere mõis, Liivi sõda, Liivimaa kuningriik, ... Laienda indeks (36 rohkem) »
Alsunga loss
Alsunga loss Alsunga loss (Alsungas pilsmuiža) on loss Lätis Alsunga piirkonnas Alsungas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Alsunga loss
Altene ordulinnus
Jaunjelgava piirkonna vapp Alteni ordulinnus (läti Altene, saksa Altona) oli Liivi ordu abilinnus Lätis Jaunjelgava piirkonnas (Jaunjelgavas novads, saksa Friedrichstadt) Sece vallas (Seces pagasts), Väina (Daugava) jõe vasakul kaldal umbes 3 km Koknese linnast ning linnusest ülesvoolu Brencēni ja Bruņenieki talude lähedal.
Vaata Kuramaa hertsog ja Altene ordulinnus
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Vaata Kuramaa hertsog ja Anna Ivanovna
Anna Leopoldovna
Suurvürstinna Anna Leopoldovna''19. sajandi alguse õlimaal, tundmatu autor'' Anna Leopoldovna (sünninimi Elisabeth Katharina Christine; 18. detsember (vkj 7. detsember) 1718 Rostock – 18. märts (vkj 7. märts) 1746 Holmogorõ) oli Mecklenburg-Schwerini printsess, Venemaa valitseva Romanovite perekonna liige ja aastatel 1740–1741 Venemaa Keisririigi regent oma alaealise poja Ivan VI valitsusajal.
Vaata Kuramaa hertsog ja Anna Leopoldovna
Arnd von Galen
Arnd von Galen oli Liivimaa ordu rüütelvend 16. sajandi keskpaigas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Arnd von Galen
Ķērkliņi vasallilinnus
Ķērkliņi vasallilinnus (läti Ķerkliņu muiža, saksa Kerklingen) oli tõenäoliselt Liivi ordu vasallilinnus, mis asus Lätis, ajaloolisel Kuramaal (Kurzeme), Salduse piirkonnas (Saldus novads), Zvārde vallas (Zvārdes pagasts – varem ka Vārde), Ķērkliņi järve edelakaldal, kunagisel mõisaasemel (Gut Kerklingen).
Vaata Kuramaa hertsog ja Ķērkliņi vasallilinnus
Żagań
Żagań (prantsuse ja saksa keeles Sagan) on linn Lääne-Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Bóbri jõe ääres.
Vaata Kuramaa hertsog ja Żagań
Bramberģe mõis
Bramberģe mõisahoone Bramberģe mõis (saksa keeles Brandenburg, läti keeles Bramberģes muiža) oli riigimõis Kuramaal Miitavi kreisis Jelgava kihelkonnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Bramberģe mõis
Buļļi mõis
Buļļi mõis (läti keeles Buļļu muiža, saksa keeles Bullenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Rītabuļļi asumis.
Vaata Kuramaa hertsog ja Buļļi mõis
Budberg
Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Kuramaa hertsog ja Budberg
Caspar von Oldenbockum
Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.
Vaata Kuramaa hertsog ja Caspar von Oldenbockum
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Vaata Kuramaa hertsog ja Christoph von Mecklenburg
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Vaata Kuramaa hertsog ja Dobele
Dobele ordulinnus
Dobele ordulinnus (saksa keeles Doblen, läti keeles Dobeles pils) oli Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Lätis Bērze jõe ääres Dobeles.
Vaata Kuramaa hertsog ja Dobele ordulinnus
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Kuramaa hertsog ja Eesti ajalugu
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Kuramaa hertsog ja Eesti keskaeg
Embūte piiskopilinnus
Embūte piiskopilinnus (saksa keeles Bischofsburg Amboten) oli Kuramaa piiskopkonna piiskopi linnus, mis tänapäeval jääb Vaiņode piirkonda (Wainoden) Embūte valda ja Embute külasse ja asus Lanka jõe vasakul kaldal, maanteede P106 ja P116 teeristis.
Vaata Kuramaa hertsog ja Embūte piiskopilinnus
Emburga vasallilinnus
Emburga vasallilinnus (saksa keeles Annenburg) oli Liivi ordu vasallilinnus Lätis, Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas, Ozolnieki piirkonna Salgale vallas, Emburga aleviku lõunaotsas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Emburga vasallilinnus
Ernst Johann von Biron
Ernst Johann von Biron Ernst Johann von Biron (õigemini Ernst Johann von Bühren; läti keeles Ernsts Johans Bīrons; vene keeles Эрнст Иоганн Бирон; 23. november 1690 Kalnciems – 29. detsember 1772 Jelgava) oli Kuramaa hertsog.
Vaata Kuramaa hertsog ja Ernst Johann von Biron
Ferdinand Kettler
Ferdinand Kettler Ferdinand Kettler (1655 – 4. mai 1737) oli Kuramaa hertsog aastatel 1730–1737, viimane Kettlerite dünastia esindaja.
Vaata Kuramaa hertsog ja Ferdinand Kettler
Fredrik I
Fredrik I Fredrik I oli Rootsi kuningas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Fredrik I
Friedrich Kasimir Kettler
Friedrich Kasimir Kettler (6. juuli 1650 Miitavi – 22. jaanuar 1698 Miitavi) oli Kuramaa hertsog aastatel 1682–1698.
Vaata Kuramaa hertsog ja Friedrich Kasimir Kettler
Friedrich Kettler
Friedrich Kettler (25. november 1569 Miitavi – 17. august 1642) oli Kuramaa hertsog aastatel 1587–1642.
Vaata Kuramaa hertsog ja Friedrich Kettler
Friedrich Wilhelm Kettler
Friedrich Wilhelm Kettler (11. juuli 1692 – 21. jaanuar (vkj 10. jaanuar) 1711 Kipen, Peterburi kubermang) oli Kuramaa ja Zemgale hertsog aastatel 1698–1711.
Vaata Kuramaa hertsog ja Friedrich Wilhelm Kettler
Gārsene
Gārsene on küla (vidējciems) Lätis Jēkabpilsi piirkonnas, Gārsene valla halduskeskus.
Vaata Kuramaa hertsog ja Gārsene
Gārsene mõis
Gārsene mõisa peahoone Gārsene mõis (läti keeles Gārsene muiža, saksa keeles Garssen) on mõis Lätis Aknīste piirkonnas Gārsene vallas Gārsenes.
Vaata Kuramaa hertsog ja Gārsene mõis
Georg Friedrich von Fölkersahm
George von Foelckersahm Suguvõsavapp Parun Georg Friedrich von Fölkersahm (vene keeles Егор Федорович Фелькерзам; 10. november 1766 Stelmužė mõis, Kuramaa – 18. november 1848 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.
Vaata Kuramaa hertsog ja Georg Friedrich von Fölkersahm
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Vaata Kuramaa hertsog ja George Browne
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Kuramaa hertsog ja Gotthard Kettler
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Grobiņa
Heinrich von Galen (jutlustaja)
Heinrich von Galen oli viimase Liivi ordumeistri ja esimese Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri väli- ja õuepreester, hiljem jutlustaja Kandavas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Heinrich von Galen (jutlustaja)
Hoyningen-Huene
Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.
Vaata Kuramaa hertsog ja Hoyningen-Huene
Jakob I
Jakob I nime all võib olla tuntud mitu isikut.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jakob I
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jakob Kettler
Jaunjelgava
Jaunjelgava (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jaunjelgava
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jelgava
Jelgava loss
thumb thumb Miitavi loss ehk Jelgava loss on Lätis Jelgavas asuv Baltimaade suurim barokkstiilis loss.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jelgava loss
Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal
Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal (Läti keeles Jelgavas Bezvainīgās Jaunavas Marijas Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Katoļu ielā 11.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal
Jodokus Clodt von Jürgensburg
Jost (Jodokus, Justus) Clodt (Claudius) (1517–1572) oli Tallinna rae juures tegutsenud kõrgem ametnik.
Vaata Kuramaa hertsog ja Jodokus Clodt von Jürgensburg
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Kuramaa hertsog ja Johann Albrecht I
Karl Magnus von Bergholtz
Karl Magnus von Bergholtz (10. mai 1714 Riia – 20. aprill 1792 Vaidava) oli Liivimaa päritolu Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik).
Vaata Kuramaa hertsog ja Karl Magnus von Bergholtz
Karl XIII
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Vaata Kuramaa hertsog ja Karl XIII
Kettler
Kuramaa hertsog Kettlerite vapp Kettler, ka Ketteler, on Vestfaalist pärinev Saksa aadlisuguvõsa, mille liikmed olid ka Kuramaa hertsogid aastatel 1561–1737.
Vaata Kuramaa hertsog ja Kettler
Kuldīga ordulinnus
Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Kuldīga ordulinnus
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Kuramaa hertsog ja Kuramaa
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Kuramaa hertsog ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Kuramaa hertsog ja Kuramaa rüütelkond
Lielezere mõis
Lielezere mõis, ka Ezere mõis (saksa keeles Groß-Essern, läti keeles Lielezeres muiža, ka Ezeres muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss a-st 1877) Kuramaal Kuldīga kreisis Salduse kihelkonnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Lielezere mõis
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Kuramaa hertsog ja Liivi sõda
Liivimaa kuningriik
Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.
Vaata Kuramaa hertsog ja Liivimaa kuningriik
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Kuramaa hertsog ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Kuramaa hertsog ja Liivimaa ordu maameister
Luste loss
Lossi varemed 2011. aastal Luste loss (Lustes pils) on loss Lätis Dobele piirkonnas Jaunbērze valla ja Dobele valla piiril Dravniekis.
Vaata Kuramaa hertsog ja Luste loss
Mathias von der Recke
Mathias von der Recke (ka Thiess; surnud enne 1581. aastat) oli Liivi ordu liige, viimane Dobele komtuur aastail 1548–1562 ja sama piirkonna valitseja 1562–1576.
Vaata Kuramaa hertsog ja Mathias von der Recke
Mežotne mõis
Mežotne mõisa peahoone Mežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes.
Vaata Kuramaa hertsog ja Mežotne mõis
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Vaata Kuramaa hertsog ja Monarh
Nurmuiža vasallilinnus
Nurmuiža vasallilinnus (saksa Nurmhusen, ladina Normis, eesti ja liivi Nurme) oli Liivi ordu maadel asunud kindlustatud mõisahoone, mis tänapäeval asub Lätis Talsi piirkonnas (Talsu novads) Lauciene vallas (Laucienes pagasts) Lauciene asula idaservas, 10 km kaugusel Talsist idas, Talsi-Sloka (Jurmala) maantee P128 ääres.
Vaata Kuramaa hertsog ja Nurmuiža vasallilinnus
Ozoli mõis (Kuramaa)
Ozoli mõis (saksa keeles Eckhof, ka Paulsgnade, läti keeles Ozolu muiža, ka Ozolmuiža) oli riigimõis Kuramaal.
Vaata Kuramaa hertsog ja Ozoli mõis (Kuramaa)
Peter von Biron
Peter von Biron Peter von Biron (ka Peter von Bühren; 15. veebruar 1724 – 16. jaanuar 1800) oli Kuramaa hertsog 1769–1795.
Vaata Kuramaa hertsog ja Peter von Biron
Philipp I (Pommer-Wolgast)
Philipp I, Pommer-Wolgasti hertsog Philipp I (14. juuli 1515 Szczecin – 14. veebruar 1560 Wolgast) oli Pommer-Wolgasti hertsog alates 1531 kuni surmani.
Vaata Kuramaa hertsog ja Philipp I (Pommer-Wolgast)
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Piltene
Platon Zubov
Platon Zubov Platon Aleksandrovitš Zubov (Платон Александрович Зубов; 26. (15.) november 1767 – 19. (7.) aprill 1822 Joniškis) oli Venemaa riigitegelane, Katariina II soosik.
Vaata Kuramaa hertsog ja Platon Zubov
Priekule vasallilinnus
Priekule vapp, millel on kujutatud vasallilinnust ümbritsenud kaitsemüüri väravat Priekule vasallilinnus (saksa Preekuln) oli vasallilinnus Liivi orduriigi Kuramaa valdustes.
Vaata Kuramaa hertsog ja Priekule vasallilinnus
Pusgaldiņi
Pusgaldiņi (vanasti ka Upesmuiža) on küla (mazciems) Lätis Kuldīga piirkonnas Kabile vallas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Pusgaldiņi
Renda mõis
Renda mõis ehk Lielrenda mõis (Rendas muiža) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Renda vallas Rendas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Renda mõis
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Kuramaa hertsog ja Riia ajalugu
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O.
Vaata Kuramaa hertsog ja Riia kreis
Robert Douglas
Robert Douglas Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Kuramaa hertsog ja Robert Douglas
Ropaži ordulinnus
Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.
Vaata Kuramaa hertsog ja Ropaži ordulinnus
Rundāle loss
Rundāle loss (saksa keeles Schloss Ruhental, ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene keeles Рухенталь, läti keeles Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis.
Vaata Kuramaa hertsog ja Rundāle loss
Rundāle vasallilinnus
Rundāle vasallilinnus (saksa Ruhenthal) oli Liivi ordule kuuluv väike piirilinnus.
Vaata Kuramaa hertsog ja Rundāle vasallilinnus
Salomon Henning
Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.
Vaata Kuramaa hertsog ja Salomon Henning
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Kuramaa hertsog ja Sēlpilsi foogtilinnus
Skulte kihelkond
Skulte kihelkond (läti keeles Skultes draudzes novads, saksa keeles Kirchspiel Matthäi, Peters Kirchspiel) oli haldusüksus Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Vaata Kuramaa hertsog ja Skulte kihelkond
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Vaata Kuramaa hertsog ja Sloka
Spilve lahing
Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.
Vaata Kuramaa hertsog ja Spilve lahing
Sprēstiņi mõis
Sprēstiņi mõis (saksa keeles Spurnal, läti keeles Sprēstiņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Vaata Kuramaa hertsog ja Sprēstiņi mõis
Svēte mõis
Svēte mõis (Svētes muiža) on riigimõis Lätis Jelgava piirkonnas Svēte vallas Svētes.
Vaata Kuramaa hertsog ja Svēte mõis
Tunnustusrist
Tunnustusrist Tunnustusrist (läti keeles Atzinības krusts) on Läti riiklik autasu (teenetemärk).
Vaata Kuramaa hertsog ja Tunnustusrist
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Kuramaa hertsog ja Vene-Liivi sõda
Wilhelm Kettler
Wilhelm Kettler (20. juuli 1574 Miitavi – 17. august 1640 Kukułowo, Pommeri) oli Kuramaa hertsog aastatel 1595–1616.
Vaata Kuramaa hertsog ja Wilhelm Kettler
Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop)
Wilhelm Kettler (ka Wilhelm Ketteler, Keteler; umbes 1512 Assen – 18. mai 1582 Coesfeld) oli Münsteri piiskop aastatel 1553–1557.
Vaata Kuramaa hertsog ja Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop)
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Kuramaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern
Zaļenieki mõis
Mõisa peahoone 2010. aastal Mõisa peahoone 2012. aastal Zaļenieki mõis (läti keeles Zaļenieku muiža või Zaļā muiža, saksa keeles Grünhof) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Zaļenieki vallas Zaļeniekis.
Vaata Kuramaa hertsog ja Zaļenieki mõis
16. sajand Eestis
16.
Vaata Kuramaa hertsog ja 16. sajand Eestis
Tuntud ka kui Kuramaa ja Semgallia hertsog, Kuramaa ja Zemgale hertsog.