Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Alain Aspect, Anton Zeilinger, Arnold Sommerfeld, Arthur Compton, Carl Hempel, Comptoni hajumine, Dogmadeta teadus, Elektromagnetiline kiirgus, Elukutsete loend, Enrico Fermi, EPROM, Füüsika, Füüsika mõisteid, Felix Klein, Hilberti ruum, John Clauser, John Stewart Bell, John von Neumann, Jonathan Lowe, Juuli 2004, Keemiline side, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kvantbitt, Kvantiseerimine, Kvantkosmoloogia, Kvantkrüptograafia, Kvantmehaanika, Kvantoptika, Kvantpõimumine, Kvanttäpp, Kvantteleportatsioon, Laura Mersini-Houghton, Lineaaralgebra, Loodusseadus, Louis de Broglie, Mario Bunge, Max Planck, Määramatus, Mõõtmisprobleem, Midagi mitte millestki, Mikrofüüsika, Molekulaarorbitaalide teooria, Niels Bohri Instituut, Nobeli füüsikaauhind, Osakestefüüsika, Osakestefüüsika standardmudel, Peegel, Perioodilisusseadus, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Pikkusühik, ..., Plancki konstant, Poolklassikalised kvantteooriad, Relatiivsusteooria, Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Serge Haroche, Solvay konverents, Sonoluminestsents, Spektriklass, Spinn, Superarvuti, Superpositsiooniprintsiip, Tehniline füüsika, Transmissioonelektronmikroskoop, Universum, Vaakumi polarisatsioon, Võrdetegur, Veiko Palge, 14. detsember, 1900. Laienda indeks (19 rohkem) »
Alain Aspect
Alain Aspect 2015. aastal Alain Aspect (sündinud 15. juunil 1947 Agenis) on prantsuse kvantfüüsik, kelle peamine uurimisvaldkond on kvantoptika.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Alain Aspect · Näe rohkem »
Anton Zeilinger
Anton Zeilinger (2003) Anton Zeilinger (sündinud 20. mail 1945 Ried im Innkreisis Austrias) on austria kvantfüüsik, nobelist.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Anton Zeilinger · Näe rohkem »
Arnold Sommerfeld
Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (5. detsember 1868 – 26. aprill 1951) oli saksa füüsikateoreetik, kes on tuntud oma teedrajavate uurimustega aatomifüüsikas ja kvantfüüsikas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Arnold Sommerfeld · Näe rohkem »
Arthur Compton
Arthur Compton (vasakul) ja Werner Heisenberg 1929. aastal Chicagos Arthur Holly Compton (10. september 1892 Wooster – 15. märts 1962 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Arthur Compton · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Carl Hempel · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
Dogmadeta teadus
"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrake'i raamat.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Dogmadeta teadus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elukutsete loend
Siin on loetletud elukutseid ja ameteid.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Elukutsete loend · Näe rohkem »
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Enrico Fermi · Näe rohkem »
EPROM
EPROM-mälukomponent Läbi kvartsakna (keskel) saab ultraviolettvalgusega andmeid kustutada EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, mis võimaldab andmete korduvat kirjutamist ja mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta (nii nagu teisedki ROMi versioonid).
Uus!!: Kvantfüüsika ja EPROM · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Felix Klein
Felix Klein Felix Christian Klein (25. aprill 1849 – 22. juuni 1925) oli saksa matemaatik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Felix Klein · Näe rohkem »
Hilberti ruum
Hilberti ruume saab kasutada lainete uurimiseks Hilberti ruum on eukleidilise ruumi üldistus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Hilberti ruum · Näe rohkem »
John Clauser
John Clauser (2016) John Francis Clauser (sündinud 1. detsembril 1942 Pasadenas, Californias) on ameerika füüsikateoreetik, eksperimentaalfüüsik ja kvantmehaanikateadlane, nobelist.
Uus!!: Kvantfüüsika ja John Clauser · Näe rohkem »
John Stewart Bell
John Stewart Bell (28. juuni 1928 – 1. oktoober 1990) oli Põhja-Iirimaa füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja John Stewart Bell · Näe rohkem »
John von Neumann
John von Neumann John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.
Uus!!: Kvantfüüsika ja John von Neumann · Näe rohkem »
Jonathan Lowe
E.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Jonathan Lowe · Näe rohkem »
Juuli 2004
Juuli 2004, sündmuste kroonika.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Juuli 2004 · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kvantbitt
Kvantbitt (inglise keeles quantum bit, lühendatult qubit) on kvantinformatsiooni ühik, biti vaste kvantmehaanikas ning põhiline informatsiooniühik kvantarvutites.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantbitt · Näe rohkem »
Kvantiseerimine
Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantiseerimine · Näe rohkem »
Kvantkosmoloogia
Kvantkosmoloogia (inglise keeles Quantum cosmology) on teoreetilise füüsika valdkond, mis uurib kvantmehaanika efektide mõju Universumi kujunemisele ja selle varajasele arengule, eriti vahetult pärast Suurt Pauku.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantkosmoloogia · Näe rohkem »
Kvantkrüptograafia
Kvantkrüptograafia on krüptograafia haru, mis kasutab kvantmehaanika omadusi krüptoprotokollide rakendamiseks.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantkrüptograafia · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantoptika
Kvantoptika on optika valdkond, mis käsitleb kvantmehaanika kaudu valguse korpuskulaarset struktuuri ja sellest sõltuvaid nähtusi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantoptika · Näe rohkem »
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »
Kvanttäpp
Kvantpunktid, mille kiirgusspektrite maksimumid nihkuvad 10 nm sammude võrra Kvanttäpp (kvantpunkt) on fluorestseeruv, tavaliselt pooljuhtmaterjalist nanoosake, mille tüüpiline suurus on 10–100 aatomit (2–10 nm).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvanttäpp · Näe rohkem »
Kvantteleportatsioon
Kvantteleportatsioon on kvantfüüsikale tuginev infoedastusviis, milles kvantinformatsiooni edastamine ei toimu füüsilise meediumi kaudu, vaid põimumiseks nimetatava kvantefekti abil.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantteleportatsioon · Näe rohkem »
Laura Mersini-Houghton
Laura Mersini-Houghton Laura Mersini-Houghton on albaania kosmoloog.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Laura Mersini-Houghton · Näe rohkem »
Lineaaralgebra
Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Lineaaralgebra · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Louis de Broglie · Näe rohkem »
Mario Bunge
Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Mario Bunge · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Max Planck · Näe rohkem »
Määramatus
Määramatus on loogikas või matemaatikas küsimuse teadaolev vastus, mille tegelikku vastust ei suudeta leida.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Määramatus · Näe rohkem »
Mõõtmisprobleem
Mõõtmisprobleem on kvantfüüsikaline probleem, kas ja kuidas lainefunktsioon kollapseerub.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Mõõtmisprobleem · Näe rohkem »
Midagi mitte millestki
Midagi mitte millestki on arutlus küsimuse üle, kas mitte millestki saab midagi tekkida.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Midagi mitte millestki · Näe rohkem »
Mikrofüüsika
Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »
Niels Bohri Instituut
Niels Bohri Instituut Niels Bohri Instituut on Kopenhaageni Ülikooli uurimisinstituut.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Niels Bohri Instituut · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »
Peegel
Peegel Kõverpeegel suunab valguskiired ühte punkti Pildi moodustumine Auto külgmine tahavaatepeegel Louise Catherine Breslau. Tualett. 1898 Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Peegel · Näe rohkem »
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Perioodilisusseadus · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Pikkusühik
Pikkusühik on mõõtühik, millega mõõdetakse ruumilisi vahemaasid.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Pikkusühik · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »
Serge Haroche
Serge Haroche 2009. aastal. Serge Haroche (sündinud 11. septembril 1944 Casablancas Marokos) on prantsuse füüsik, kes koos David Winelandiga sai 2012.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Serge Haroche · Näe rohkem »
Solvay konverents
Rahvusvahelised Solvay füüsika ja keemia instituudid, mis asuvad Belgias Brüsselis, asutati tööstur Ernest Solvay poolt 1912.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Solvay konverents · Näe rohkem »
Sonoluminestsents
Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »
Spektriklass
Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Spektriklass · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Spinn · Näe rohkem »
Superarvuti
IBM Roadrunner oli esimene superarvuti, mis suutis teha üle petafloppi ehk kvadriljoni arvutuse sekundis Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlusvõimsuse, eriti arvutuskiiruse poolest.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Superarvuti · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »
Tehniline füüsika
Tehniline füüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika, matemaatika ja inseneriteaduse erialad, mõistmaks nende kolme valdkonna omavahelisi seoseid.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Tehniline füüsika · Näe rohkem »
Transmissioonelektronmikroskoop
nm ''Mycobacterium tuberculosis'' Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Transmissioonelektronmikroskoop · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Universum · Näe rohkem »
Vaakumi polarisatsioon
Vaakumi polarisatsioon on kvantfüüsika teooria, mille kohaselt moodustub ruumis pidevalt virtuaalseid osakeste-antiosakeste paare, mis elavad mõnda aeg ning seejärel annihileeruvad.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Vaakumi polarisatsioon · Näe rohkem »
Võrdetegur
Võrdetegur on suurus, mille lisamisel võrrandisse, kehtib võrdus antud suuruste vahel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Võrdetegur · Näe rohkem »
Veiko Palge
Veiko Palge (sündinud 13. mail 1971) on eesti filosoof.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Veiko Palge · Näe rohkem »
14. detsember
14.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 14. detsember · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1900 · Näe rohkem »
