Sisukord
56 suhted: Abrasioon (geoloogia), Aerosool, Afineerimine, Alabaster, Aldehüüdid, Allikalubi, Allikas, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Ambra, Diagenees, Eksotermiline reaktsioon, Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria, Haffi tõbi, Haliit, Hüdrofoobsus, Hüdroloogia mõisteid, Isopropüülalkohol, Jahutamine, Jahutussegu, Jaotuskromatograafia, Kaltsiit, Karst, Karstumine, Küllastumata lahus, Krooneetrid, Lahus, Lahusti, Lahustuvus, Lahustuvus vees, Lahustuvuskorrutis, Lateriit, Lüofiilsus, Linnud, Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (S), Mpemba efekt, Murenemine, Ordoviitsium, Pindaktiivsed ained, Polümeeride pundumine, Porsumine, Ränikivi, Sedimentoloogia mõisteid, Sekundaarne mineraal, Sikatiiv, Solvatatsioon, Soolsus, Speleoteem, Subduktsioon, Teemant, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Abrasioon (geoloogia)
Liustiku poolt abradeeritud kivid Norras Abrasioon kivimite pinna mehaaniline kulutamine, mille põhjustavad tuule, lainete, vooluvee, liustiku, gravitatsiooni vms poolt kantud setteosakesed.
Vaata Lahustamine ja Abrasioon (geoloogia)
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Vaata Lahustamine ja Aerosool
Afineerimine
Afineerimine on kulla, hõbeda, plaatina või mõne muu väärismetalli puhastamine lisanditest.
Vaata Lahustamine ja Afineerimine
Alabaster
Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.
Vaata Lahustamine ja Alabaster
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Lahustamine ja Aldehüüdid
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Vaata Lahustamine ja Allikalubi
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Lahustamine ja Allikas
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Vaata Lahustamine ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Ambra
Ambra Ambra on kašeloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal.
Vaata Lahustamine ja Ambra
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Vaata Lahustamine ja Diagenees
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Lahustamine ja Eksotermiline reaktsioon
Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria
Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria on tänapäeval üldist tunnustust leidnud teooria, mille kohaselt iooniliste sidemetega ühendite lahustumise mehhanismiks polaarsetes lahustites on elektrolüütiline dissotsiatsioon.
Vaata Lahustamine ja Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria
Haffi tõbi
Haffi tõbi on haigus, mis seisneb selles, et ööpäeva jooksul pärast kala söömist hakkavad skeletilihased kiiresti lagunema.
Vaata Lahustamine ja Haffi tõbi
Haliit
Haliit on mineraal.
Vaata Lahustamine ja Haliit
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Vaata Lahustamine ja Hüdrofoobsus
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Lahustamine ja Hüdroloogia mõisteid
Isopropüülalkohol
Isopropüülalkoholi molekuli mudel. Isopropüülalkohol (IUPAC nimetus 2-propanool), mida kutsutakse ka isopropanooliks, on ühend summaarse valemiga C3H8O, täpsemalt C3H7OH või CH3CHOHCH3.
Vaata Lahustamine ja Isopropüülalkohol
Jahutamine
Jahutamine ehk jahutus on keskkonna, eseme, materjali, seadme või selle osa temperatuuri alandamine.
Vaata Lahustamine ja Jahutamine
Jahutussegu
Jahutussegu on kahe või enama tahke või tahke ja vedela aine segu, mille komponentide sulamisel või lahustumisel neeldub soojust ja seetõttu temperatuur langeb.
Vaata Lahustamine ja Jahutussegu
Jaotuskromatograafia
Jaotuskromatograafia hõlmab ainete segude kromatograafilise lahutamise neid meetodeid, milles korduvad sorptsiooni ja desorptsiooni protsessid toimuvad õhukeses vedeliku kihis (statsionaarne faas), mis on kantud kromatografeerimiseks kasutatavale tahkele adsorbendile või kapillaarkolonni seinale või kromatograafilisele paberile.
Vaata Lahustamine ja Jaotuskromatograafia
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Vaata Lahustamine ja Kaltsiit
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Vaata Lahustamine ja Karst
Karstumine
Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.
Vaata Lahustamine ja Karstumine
Küllastumata lahus
A. '''Küllastumata lahus''' B. Küllastunud lahus C. Üleküllastunud lahus Küllastumata lahus on lahus, milles tingimusi (temperatuur, rõhk) muutmata saab veel lahustatavat ainet lahustada.
Vaata Lahustamine ja Küllastumata lahus
Krooneetrid
Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.
Vaata Lahustamine ja Krooneetrid
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Lahustamine ja Lahus
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Lahustamine ja Lahusti
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Vaata Lahustamine ja Lahustuvus
Lahustuvus vees
Lahustuvus vees ehk vees lahustuvus on suurus, mis iseloomustab mingisuguse keemilise aine võimet teatud temperatuuril vees lahustuda.
Vaata Lahustamine ja Lahustuvus vees
Lahustuvuskorrutis
Lahustuvuskorrutis on analüütilises ja füüsikalises keemias kasutatav suurus, mis iseloomustab vees raskesti lahustuvate iooniliste ainete (osalisel) lahustumisel tekkivat dünaamilist tasakaalu.
Vaata Lahustamine ja Lahustuvuskorrutis
Lateriit
Amfiboliit (keskel) ja temast murenemise teel tekkinud lateriit Lateriit on rauast ning alumiiniumist rikastunud kivimite murenemise jääk.
Vaata Lahustamine ja Lateriit
Lüofiilsus
Lüofiilsus on aine (keha) ja vedeliku tugev vastastikmõju.
Vaata Lahustamine ja Lüofiilsus
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Lahustamine ja Linnud
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Vaata Lahustamine ja Maateaduste mõisteid (K)
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Vaata Lahustamine ja Maateaduste mõisteid (S)
Mpemba efekt
Külma õhku visatud keev vesi muutub hetkega jääkristallideks Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.
Vaata Lahustamine ja Mpemba efekt
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Vaata Lahustamine ja Murenemine
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Lahustamine ja Ordoviitsium
Pindaktiivsed ained
Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.
Vaata Lahustamine ja Pindaktiivsed ained
Polümeeride pundumine
Pundumiseks (inglise keeles Polymer Swelling) nimetatakse lahusti neeldumist polümeeri, mille käigus kasvavad selle mass ja ruumala ning toimub polümeeri omaduste muutus.
Vaata Lahustamine ja Polümeeride pundumine
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Vaata Lahustamine ja Porsumine
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Vaata Lahustamine ja Ränikivi
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Vaata Lahustamine ja Sedimentoloogia mõisteid
Sekundaarne mineraal
vesikulaarne andesiit, mille vesiikulid on peale kivimi moodustumist täitunud sekundaarsete tseoliitidega (valged kogumid) Sekundaarne mineraal on mineraal, mis on tekkinud teda ümbritsevast kivimist hiljem.
Vaata Lahustamine ja Sekundaarne mineraal
Sikatiiv
Sikatiiv (prantsuse sõnast siccatif 'kuivatav'. Sikatiive lisatakse näiteks värnitsatele, õlilakkidele ja õlivärvidele.
Vaata Lahustamine ja Sikatiiv
Solvatatsioon
Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.
Vaata Lahustamine ja Solvatatsioon
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Vaata Lahustamine ja Soolsus
Speleoteem
Speleoteemid on koobastes tekkinud sekundaarsetest mineraalidest koosnevad moodustised.
Vaata Lahustamine ja Speleoteem
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Vaata Lahustamine ja Subduktsioon
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Lahustamine ja Teemant
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Vaata Lahustamine ja Termokarst
Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine
CsCl tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugitud tuub ultraviolettvalguses. Heledad jooned on tasakaalulisse punkti liikunud DNA Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine on molekulaarbioloogias laialdaselt levinud meetod, mille abil eraldatakse nukleiinhappeid olenevalt nende liikumiskiirusest tseesiumkloriidi (edaspidi CsCl) gradiendis.
Vaata Lahustamine ja Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Lahustamine ja Väävel
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Lahustamine ja Vääveldioksiid
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Vaata Lahustamine ja Vääveltrioksiid
Väävlishape
Väävlishape (keemiline valem H2SO3 või H2O3S) on keskmise tugevusega hape, mida saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees.
Vaata Lahustamine ja Väävlishape
Tuntud ka kui Lahustumine.