Obi valgla Irtõš (vene keeles Иртыш, uiguuri keeles ئېرتىش (Ertix), kasahhi keeles Ертiс (Jertis)) on jõgi Aasias, Obi vasakpoolne ja suurim lisajõgi.

Vaata Lang ja Irtõš

Jõe pikiprofiil

Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.

Vaata Lang ja Jõe pikiprofiil

Kärestik

Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.

Vaata Lang ja Kärestik

Kehtna vald (1991)

Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas.

Vaata Lang ja Kehtna vald (1991)

Kiirvool

Kiirvool on suure langu ja käreda vooluga kanal või renn, mille kaudu liigvesi juhitakse paisust mööda või viiakse kanal järsust nõlvast alla.

Vaata Lang ja Kiirvool

Kosk

Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.

Vaata Lang ja Kosk

Kotra

Kotra on jõgi Leedus ning Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Kotra

Lahn

Lahni kaart Lahn on jõgi Saksamaal.

Vaata Lang ja Lahn

Langus

Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.

Vaata Lang ja Langus

Lasnaja jõgi

Lasnaja või Ljasnaja on jõgi Valgevenes Bresti oblastis, Bugi parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Lasnaja jõgi

Lebiada

Lebiada on jõgi Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Lebiada

Levaja Lasnaja

Levaja Lasnaja või Levaja Ljasnaja on jõgi Valgevenes Bresti oblastis, üks Lasnaja jõe lähtejõgedest.

Vaata Lang ja Levaja Lasnaja

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.

Vaata Lang ja Maateaduste mõisteid (L)

Mägijõgi

Rhône'i ülemjooks Mägijõgi ehk mäestikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab mägedes.

Vaata Lang ja Mägijõgi

Merkys

Merkys on jõgi Leedus ning Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Merkys

Miadziełka

Miadziełka või Mjadzelka on jõgi Valgevenes, Birvėta parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Miadziełka

Moŭčadź

Moŭčadź või Movtšadz on jõgi Valgevenes Hrodna ja Bresti oblastis, Nemunase vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Moŭčadź

Muchaviec

Muchaviec või Muhhavets on jõgi Valgevenes Bresti oblastis, Bugi parempoolne ja suurim lisajõgi.

Vaata Lang ja Muchaviec

Myšanka

Myšanka ehk Mõšanka on jõgi Valgevenes Bresti oblastis, Ščara jõe parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Myšanka

Navesti jõgi

Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Navesti jõgi

Nõo oja

Nõo oja (teise nimega ka Nabaoja, Timuski oja, Karujärve oja, Tõravere oja) on Lõuna-Tartumaal asuv oja, Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Nõo oja

Pałata

Palata on jõgi Venemaal ning Valgevenes, Daugava parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Pałata

Pärlijõgi

Pärlijõgi (läti keeles Pērļupīte) on jõgi Eesti kaguosas Võrumaal, Mustjõe keskjooksu suurim lisajõgi.

Vaata Lang ja Pärlijõgi

Pravaja Lasnaja

Pravaja Lasnaja või Pravaja Ljasnaja on jõgi Valgevenes Bresti oblastis ja Poolas, üks Lasnaja lähtejõgedest.

Vaata Lang ja Pravaja Lasnaja

Sarjanka

Sarjanka on jõgi Lätis ning Valgevenes, Daugava parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Sarjanka

Sälkorg

Sügavale mäekülje sisse lõikunud sälkorg Šotimaal. Sälkorg Norras. Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele.

Vaata Lang ja Sälkorg

Seimi jõgi

Seimi jõgi Desna jõe valgla kaardil Seim (ukraina ja vene keeles Сейм) on jõgi Euroopas, täpsemalt Venemaal ja Ukrainas.

Vaata Lang ja Seimi jõgi

Servač

Servač ehk Servatš on jõgi Valgevenes, Nerise parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Servač

Strača

Strača ehk Stratša on jõgi Valgevenes, Nerise parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Strača

Svisłači jõgi

Svisłač ehk Svislatš on jõgi Poolas ja Valgevenes, Nemunase vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Svisłači jõgi

Tasandikujõgi

Alaska osariigis Tasandikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab tasandikul.

Vaata Lang ja Tasandikujõgi

Timok

Timok (ladina keeles Timacus) on jõgi Serbia idaosas ning Bulgaarias, Doonau parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Timok

Torrensi jõgi

Torrensi jõgi Torrensi jõgi (inglise keeles River Torrens) on umbes 85 km pikkune jõgi Lõuna-Austraalia osariigis, mis suubub merre Adelaide'is.

Vaata Lang ja Torrensi jõgi

Už (Dnepr)

350px Už Už ehk Uša (ukraina keeles Уж või Уша) on jõgi Polesje lääneosas, Prõpjatsi parempoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Už (Dnepr)

Vääna jõgi

Vääna jõgi on jõgi Eestis Harjumaal.

Vaata Lang ja Vääna jõgi

Vićba

Vićba ehk Vitsba on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Vićba

Viedźma

Viedźma või Vedzma on jõgi Valgevenes Minski ja Bresti oblastis, Ščara jõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Viedźma

Zelvianka

Zelvianka või Zelvjanka on jõgi Valgevenes Hrodna ja Bresti oblastis, Nemunase vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lang ja Zelvianka

Tuntud ka kui Jõelang, Keskmine lang, Lang (jõgi).

, Vääna jõgi, Vićba, Viedźma, Zelvianka.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika