Kiiremini kui brauser!
91 suhted: Alexander von Schrenck, Alfred Brehm, Altafjorden, Anders Celsius, Andesiit, Andra Teede, Arto Paasilinna, Asulad (S), Berliini fenomen, Eduard Ole, Eduard Wiiralt, Eerik Haamer, Eleri Hirv, Finnmargi maakond, Gällivare, Georg Bertram Adolf von Numers, Hapu oblikas, Händkakk, Hnefatafl, Ilves, Inari järv, Jäähotell, Jõululugu (film 2007), Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot, Johan Skytte, Julius Mark, Kaarle I, Kaelusrästas, Karin Mark, Karjalased, Kemi saami keel, Koltasaamid, Konstantin Korovin, Koroonapandeemia Soomes, Kummituslinn, Lapi sõda, Laur Tamm, Lenna Kuurmaa, Liet-Lávlut, Linnutee tuuled, Luleälven, Maa (piirkond), Maa kuju, Männiriisikas, Metsasoomlased, Metsotinto, Mikromegas, Muonio jõgi, Näätämöjoki, Nöörimaa, ..., Nils Linderstam, Norra, Nuorgam, Olof Swartz, Oulanka rahvuspark, Oulu linnus, Paatsjoki, Paavo Väyrynen, Põld, Polaarjoone sangarid, Raud-Ants, Rohukonn, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi rahvuspargid, Saami algkeel, Saami keeled, Saamid, Sõtkas, Severodvinsk, Sevettijärvi, Soome, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome köök, Soome keeled, Soome keskaeg, Soome ralli, Taani ajalugu, Tšuudid, Täyssinä rahu, Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud", Teodor Lippmaa, Toos Goorhuis-Tjalsma, Torneträsk, Tulepakk, Tuloma jõgi, Ume saami keel, Valgejänes, Võsaülane, Yle, 2012. aasta Euroopa külmalaine. Laienda indeks (41 rohkem) »
Alexander von Schrenck
Alexander Gustav von Schrenk Alexander Gustav von Schrenck (ka Schrenk; 4. veebruar 1816, Triznovo, Tula kubermang – 25. juuni 1876, Tartu) oli baltisaksa päritolu mineraloog, tuntud Siberi-uurija, hilisem Tartu ülikooli õppejõud ja Tartu Loodusuurijate Seltsi asutajaid.
Uus!!: Lapimaa ja Alexander von Schrenck · Näe rohkem »
Alfred Brehm
Alfred Brehm Alfred Edmund Brehm (2. veebruar 1829 Unterrenthendorf (praegune Renthendorfi vald) – 11. november 1884 Renthendorfi vald) oli saksa zooloog, kirjanik ja loodusteadusliku kirjanduse illustraator.
Uus!!: Lapimaa ja Alfred Brehm · Näe rohkem »
Altafjorden
Altafjorden (põhjasaami Álaheaivuotna) on Norra mere laht Lapimaa põhjarannikul.
Uus!!: Lapimaa ja Altafjorden · Näe rohkem »
Anders Celsius
Anders Celsius (27. november 1701 Uppsala – 25. aprill 1744 Uppsala) oli Rootsi astronoom ja füüsik.
Uus!!: Lapimaa ja Anders Celsius · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Lapimaa ja Andesiit · Näe rohkem »
Andra Teede
Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988 Tallinnas) on eesti kirjanik.
Uus!!: Lapimaa ja Andra Teede · Näe rohkem »
Arto Paasilinna
Arto Paasilinna, 2007 Arto Tapio Paasilinna (20. aprill 1942 Lapimaa, Kittilä vald – 15. oktoober 2018 Espoo) oli soome kirjanik.
Uus!!: Lapimaa ja Arto Paasilinna · Näe rohkem »
Asulad (S)
Asulad (S) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega.
Uus!!: Lapimaa ja Asulad (S) · Näe rohkem »
Berliini fenomen
Berliini fenomeniks nimetatakse stratosfääri äkilist soojenemist.
Uus!!: Lapimaa ja Berliini fenomen · Näe rohkem »
Eduard Ole
Eduard Ole (25. mai 1898 Kaagjärve – 20. november 1995 Stockholm) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Lapimaa ja Eduard Ole · Näe rohkem »
Eduard Wiiralt
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Kalitino mõis Volossovo lähedal, Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik.
Uus!!: Lapimaa ja Eduard Wiiralt · Näe rohkem »
Eerik Haamer
Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Lapimaa ja Eerik Haamer · Näe rohkem »
Eleri Hirv
Eleri Hirv (sündinud 18. juunil 1988 Lasval Võrumaal) on eesti orienteeruja ja rogainija.
Uus!!: Lapimaa ja Eleri Hirv · Näe rohkem »
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Uus!!: Lapimaa ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »
Gällivare
Gällivare asukoht kaardil Gällivare raudteejaam Gällivare (soome keeles Jällivaara, põhjasaami keeles Jiellevárri ja Váhčir, meä keeles Jellivaara) on Gällivare valla halduskeskus Norrbotteni läänis Rootsis Lapimaal 100 kilomeetrit polaarjoonest põhja pool.
Uus!!: Lapimaa ja Gällivare · Näe rohkem »
Georg Bertram Adolf von Numers
Georg Bertram Adolf von Numers (12. aprill 1873 Viljandi – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti baltisaksa entomoloog.
Uus!!: Lapimaa ja Georg Bertram Adolf von Numers · Näe rohkem »
Hapu oblikas
Hapu oblikas ehk hapuoblikas (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast.
Uus!!: Lapimaa ja Hapu oblikas · Näe rohkem »
Händkakk
Händkakk valvamas ja jahil. 2022. aasta kevad Kõrvemaal Isase ja emase händkaku territoriaalhüüded Tšehhis, Treškovás Händkakk (Strix uralensis) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Lapimaa ja Händkakk · Näe rohkem »
Hnefatafl
Hnefatafl Hnefatafl on ajalooline lauamäng, mida mängiti 4.–12.
Uus!!: Lapimaa ja Hnefatafl · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Lapimaa ja Ilves · Näe rohkem »
Inari järv
Inari (soome Inarijärvi, põhjasaami Anárjávri, Inari saami Aanaarjävri, koltasaami Aanarjäuʹrr, rootsi Enare träsk) on suuruselt Soome kolmas ja Põhja-Euroopa kuues järv.
Uus!!: Lapimaa ja Inari järv · Näe rohkem »
Jäähotell
Jukkasjärvi jäähotelli sissepääs Jäähotell on ajutine hotell, mis koosneb lumest ja vormitud jääplokkidest.
Uus!!: Lapimaa ja Jäähotell · Näe rohkem »
Jõululugu (film 2007)
"Jõululugu" (soome keeles "Joulutarina") on 2007.
Uus!!: Lapimaa ja Jõululugu (film 2007) · Näe rohkem »
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.
Uus!!: Lapimaa ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot · Näe rohkem »
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Uus!!: Lapimaa ja Johan Skytte · Näe rohkem »
Julius Mark
Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Lapimaa ja Julius Mark · Näe rohkem »
Kaarle I
Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kassel (1. mai 1868 – 28. mai 1940) oli Hesseni ja Brabandi prints ja maakrahv (Prinz und Landgraf von Hessen und Brabant).
Uus!!: Lapimaa ja Kaarle I · Näe rohkem »
Kaelusrästas
Kaelusrästas (Turdus torquatus) on linnuliik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.
Uus!!: Lapimaa ja Kaelusrästas · Näe rohkem »
Karin Mark
Karin Julia Mark (24. märts 1922 Tartu – 4. detsember 1999 Tallinn) oli eesti antropoloog.
Uus!!: Lapimaa ja Karin Mark · Näe rohkem »
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Uus!!: Lapimaa ja Karjalased · Näe rohkem »
Kemi saami keel
Kemi saami keel on 19. sajandil väljasurnud saami keel, mida kõneldi Soome Lapimaa lõunaosas Kuolajärvi ja Sompio piirkonnas.
Uus!!: Lapimaa ja Kemi saami keel · Näe rohkem »
Koltasaamid
Sverdloffi pere Suenjelis, 1903 Rühm koltasaame, 1871 Koltasaamid (ka koltad) on saamide hulka kuuluv etniline rühm Lapimaal ja Koola poolsaarel Soomes ja Venemaal.
Uus!!: Lapimaa ja Koltasaamid · Näe rohkem »
Konstantin Korovin
286x286px Konstantin Korovin (vene keeles Константин Алексеевич Коровин Konstantin Aleksejevitš Korovin; 5. detsember (vkj 23. november) 1861 Moskva – 11. september 1939 Pariis) oli vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik, vene impressionismi rajaja.
Uus!!: Lapimaa ja Konstantin Korovin · Näe rohkem »
Koroonapandeemia Soomes
Koroonapandeemia Soomes on osa 2019.
Uus!!: Lapimaa ja Koroonapandeemia Soomes · Näe rohkem »
Kummituslinn
Berlin, kummituslinn Nevadas USA-s (2004) Tänavanurk Bodie kummituslinnas USA-s Kummituslinn on mahajäetud inimtühi küla või linn, mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse.
Uus!!: Lapimaa ja Kummituslinn · Näe rohkem »
Lapi sõda
Muonio Lapi sõda oli relvakonflikt Soome ja Saksamaa vahel Teise maailmasõja lõpul 15. septembrist 1944 kuni 25. aprillini 1945 Lapimaal.
Uus!!: Lapimaa ja Lapi sõda · Näe rohkem »
Laur Tamm
Laur Tamm (kuni aastani 1933 Adolf Tamm; 6. august 1911 Pilve talu, Kargoja küla, Kavastu vald, Tartumaa – 2. november 1998 Tartu) oli eesti luuletaja.
Uus!!: Lapimaa ja Laur Tamm · Näe rohkem »
Lenna Kuurmaa
Lenna Kuurmaa (sündinud 26. septembril 1985 Tallinnas) on eesti muusik, ning ansambli Vanilla Ninja laulja.
Uus!!: Lapimaa ja Lenna Kuurmaa · Näe rohkem »
Liet-Lávlut
Liet-Lávlut (ka Liet, Liet Ynternasjonaal) on Euroopa vähemus- ja regionaalkeelte lauluvõistlus, mida korraldatakse kord aastas alates 2003.
Uus!!: Lapimaa ja Liet-Lávlut · Näe rohkem »
Linnutee tuuled
"Linnutee tuuled" on 1977.
Uus!!: Lapimaa ja Linnutee tuuled · Näe rohkem »
Luleälven
"Harsprångeti kosk". Carl Svantje Hallbeck (1856) Luleälven (saami Juleveatnu) on jõgi Rootsi Lapimaal.
Uus!!: Lapimaa ja Luleälven · Näe rohkem »
Maa (piirkond)
Maa on geograafiline piirkond.
Uus!!: Lapimaa ja Maa (piirkond) · Näe rohkem »
Maa kuju
sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.
Uus!!: Lapimaa ja Maa kuju · Näe rohkem »
Männiriisikas
Männiriisikas (Lactarius rufus; eesti keeles ka männiseen, paluseen) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv Eestis laialt levinud seen.
Uus!!: Lapimaa ja Männiriisikas · Näe rohkem »
Metsasoomlased
Östmarkis sügishooajal 1931 Metsasoomlaste lipp Metsasoomlased (soome k. metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi k. skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast.
Uus!!: Lapimaa ja Metsasoomlased · Näe rohkem »
Metsotinto
Metsotintotehnikas teose näide Metsotinto (itaalia sõnast mezzo-tinto 'poolmaalitud') on sügavtrükitehnika, mille puhul vask- või tsinkplaat esmalt karestatakse ning seejärel kujutist plaadile kandes kaabitakse kujutise heledamaks jäävad kohad madalamaks.
Uus!!: Lapimaa ja Metsotinto · Näe rohkem »
Mikromegas
“Mikromegas” on Voltaire’i 1752.
Uus!!: Lapimaa ja Mikromegas · Näe rohkem »
Muonio jõgi
Pajala valla vahel Muonio jõgi (soome Muonionjoki, rootsi Muonio älv, Muonioälven) on jõgi Lääne-Lapimaal, mis moodustab osa Rootsi (Norrbotteni lään) ja Soome (Lapimaa lään) piirist.
Uus!!: Lapimaa ja Muonio jõgi · Näe rohkem »
Näätämöjoki
Juga Neidenelval Norras Näätämö jõgi (soome keeles Näätämöjoki või Näätämönjoki, põhjasaami keeles Njávdánjohka või Njeävdám, norra keeles Neidenelva) on jõgi Soomes Lapimaal Inari järvest põhjas ning Norras.
Uus!!: Lapimaa ja Näätämöjoki · Näe rohkem »
Nöörimaa
Nöörimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaa osa.
Uus!!: Lapimaa ja Nöörimaa · Näe rohkem »
Nils Linderstam
Nils Linderstam (15. jaanuar 1878 Väversunda – 1930 Malmö) oli Eesti ja rootsi vaimulik.
Uus!!: Lapimaa ja Nils Linderstam · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Lapimaa ja Norra · Näe rohkem »
Nuorgam
Nuorgami küla Soome ja Euroopa Liidu põhjapoolseim punkt Nuorgam (põhjasaami: Njuorggán) on küla Lapimaal, Utsjoki vallas.
Uus!!: Lapimaa ja Nuorgam · Näe rohkem »
Olof Swartz
Olof Swartz (umbes 1810) Olof Peter Swartz (21. september 1760 Norrköping – 19. september 1818 Stockholm) oli rootsi botaanik.
Uus!!: Lapimaa ja Olof Swartz · Näe rohkem »
Oulanka rahvuspark
Oulanka rahvuspark on rahvuspark Soomes.
Uus!!: Lapimaa ja Oulanka rahvuspark · Näe rohkem »
Oulu linnus
Oulu linnuse vundament aprillis 2006, selle peal asub tähetorn Oulu linnus (rootsi keeles Uleåborgs slott) on linnus Soome keskosas Oulu linnas Põhja-Pohjanmaal, Oulu jõe suudmes Linnansaari ('linnusesaar', aga võib ka 'lossisaar') saarel.
Uus!!: Lapimaa ja Oulu linnus · Näe rohkem »
Paatsjoki
Paatsjoki (soome keeles Paatsjoki, koltasaami keeles Paaččjokk, põhjasaami keeles Báhčaveaijohka, norra keeles: Pasvikelva, rootsi keeles: Pasvik älv, vene keeles: Паз või Патсойоки) on jõgi Lapimaal, mis saab alguse Inari järvest Soomes, voolab läbi Norra ja Venemaa ning suubub Varangeri fjordi Kirkenesi lähedal.
Uus!!: Lapimaa ja Paatsjoki · Näe rohkem »
Paavo Väyrynen
Paavo Matti Väyrynen (sündinud 2. septembril 1946 Keminmaa vallas) on Soome poliitik, Matti Vanhase teise valitsuse ja Mari Kiviniemi valitsuse väliskaubandusminister.
Uus!!: Lapimaa ja Paavo Väyrynen · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Lapimaa ja Põld · Näe rohkem »
Polaarjoone sangarid
"Polaarjoone sangarid" on Soome 2010.
Uus!!: Lapimaa ja Polaarjoone sangarid · Näe rohkem »
Raud-Ants
Raud-Ants eesti folk metal-ansambel, mis ühendab eesti vanemat rahvalaulu ja raskemat rock-muusikat.
Uus!!: Lapimaa ja Raud-Ants · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Lapimaa ja Rohukonn · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Lapimaa ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Lapimaa ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Lapimaa ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Lapimaa ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Lapimaa ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Lapimaa ja Saamid · Näe rohkem »
Sõtkas
Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Lapimaa ja Sõtkas · Näe rohkem »
Severodvinsk
Lomonossovi prospekt Severodvinsk (1938–1957 Molotovsk) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Arhangelski oblastis.
Uus!!: Lapimaa ja Severodvinsk · Näe rohkem »
Sevettijärvi
Sevetin Baari, mis on ühtlasi postkontor ja bussijaam Sevettijärvi õigeusu kirik, mis on pühitsetud Petsamo pühale Trifonile Sevettijärvi (Inari saami keeles Čevetjävri, koltasaami keeles Čeʹvetjäuʹrr, põhjasaami keeles Čeavetjávri) on küla Soome Lapimaal Inari vallas.
Uus!!: Lapimaa ja Sevettijärvi · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Lapimaa ja Soome · Näe rohkem »
Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.
Uus!!: Lapimaa ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »
Soome köök
Karjala pirukas ehk ''karjalanpiirakka'' (riisi- või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog ''Kalakukko'' kujutab endast tainas küpsetatud kala ja seapekki murakamoosiga Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega; seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine.
Uus!!: Lapimaa ja Soome köök · Näe rohkem »
Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled.
Uus!!: Lapimaa ja Soome keeled · Näe rohkem »
Soome keskaeg
Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.
Uus!!: Lapimaa ja Soome keskaeg · Näe rohkem »
Soome ralli
Soome ralli, ametlikult peasponsori järgi Neste Rally Finland või Neste Ralli, igapäevases kõnes ka Jyväskylän MM-ralli ja Jyväskylän ralli on Soomes Jyväskyläs toimuv autoralli maailmameistrivõistluste etapp.
Uus!!: Lapimaa ja Soome ralli · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Lapimaa ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Lapimaa ja Tšuudid · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: Lapimaa ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud"
"Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud"" räägib lähemalt populaarse Soome telesarja "Varjatud elud" (1999–...) väljamõeldud tegelastest.
Uus!!: Lapimaa ja Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud" · Näe rohkem »
Teodor Lippmaa
Teodor Lippmaa Teodor Lippmaa (aastani 1924 Lipman; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) oli eesti botaanik ja taimegeograaf.
Uus!!: Lapimaa ja Teodor Lippmaa · Näe rohkem »
Toos Goorhuis-Tjalsma
Toos Goorhuis-Tjalsma (30. juuni 1915 Leiden – 5. jaanuar 2004 Tilburg) oli hollandlanna, kes koos oma sõbratari Bertje Jens'iga koostas Pieterpad'i, esimese pikamaa-matkaraja Hollandis.
Uus!!: Lapimaa ja Toos Goorhuis-Tjalsma · Näe rohkem »
Torneträsk
Torneträsk (põhjasaami Duortnosjávri, soome/meä Torniojärvi) on järv Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas.
Uus!!: Lapimaa ja Torneträsk · Näe rohkem »
Tulepakk
Saetud pakuküünal annab paari meetri raadiuses soojust ja valgust. 2020. aasta detsember Kõrvemaal Kahte tüüpi pakuküünla (saetud ja puuritud) valmistamine ja kasutamine 2022. aasta septembris Saetud tulepakud, 2014. aasta detsember Tulepakk (ka pakuküünal, pakutõrvik, Rootsi küünal, Rootsi tõrvik, Kanada küünal, lapi küünal) on puidust lõigatud või puuritud pakk, mida kasutatakse valguse ja soojuse tekitamiseks.
Uus!!: Lapimaa ja Tulepakk · Näe rohkem »
Tuloma jõgi
Tuloma (vene Тулома; koltasaami Tuållâmjokk, põhjasaami Doallánjohka; soome Tuulomajoki) on jõgi Euroopas Lapimaal.
Uus!!: Lapimaa ja Tuloma jõgi · Näe rohkem »
Ume saami keel
Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.
Uus!!: Lapimaa ja Ume saami keel · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Lapimaa ja Valgejänes · Näe rohkem »
Võsaülane
Võsaülane (Anemone nemorosa) on tulikaliste sugukonda ülase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Uus!!: Lapimaa ja Võsaülane · Näe rohkem »
Yle
Yle (täisnimi soome keeles Yleisradio Oy ja rootsi keeles Rundradion Ab) on Soome avalik-õiguslik ringhäälingukontsern, mis loodi 1926.
Uus!!: Lapimaa ja Yle · Näe rohkem »
2012. aasta Euroopa külmalaine
Miinimumtemperatuurid veebruari alguses Euroopas 2012.
Uus!!: Lapimaa ja 2012. aasta Euroopa külmalaine · Näe rohkem »
