Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Alexander (eesnimi), Baat, Codor (laev, 1951), Frédéric-Auguste Bartholdi, Gruusia keel, Hiina keel, Hiina kiri, Jaapani keel, Kfar Sava, Mõntu (laev, 1951), Mediolanum, Mercia, Meridianas, Mongoli keel, Omaladina, Põhja-Makedoonia ajalugu, Puštu keel, Sanskriti keel, Transliteratsioon, Valgevene-eesti transkriptsioon, Wade–Giles, Yuen Ren Chao.
Alexander (eesnimi)
Alexander on mehenimi, mis pärit Vana-Kreekast, Ἀλέξανδρος (ἀλέξειν + ἀνδρός) (Aléxandros – aléxein + andrós).
Uus!!: Latinisatsioon ja Alexander (eesnimi) · Näe rohkem »
Baat
Baat (ka baht või bath, tai keeles บาท, latiniseeritult enamasti baht) on Tai rahaühik sümboliga ฿.
Uus!!: Latinisatsioon ja Baat · Näe rohkem »
Codor (laev, 1951)
Codor (vene keeles Кодор, ametliku latinisatsiooni järgi Codor, tõlkes tõenäoliselt 'Kodori') oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud kolmemastiline puust purjelaev.
Uus!!: Latinisatsioon ja Codor (laev, 1951) · Näe rohkem »
Frédéric-Auguste Bartholdi
Frédéric-Auguste Bartholdi (2. august 1834 Colmar, Prantsusmaa – 4. oktoober 1904 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse skulptor, kelle tuntuim töö on New Yorgis asuv Vabadussammas.
Uus!!: Latinisatsioon ja Frédéric-Auguste Bartholdi · Näe rohkem »
Gruusia keel
Gruusia keel ehk georgia keel on ligikaudu 4 miljoni kõnelejaga kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia keel.
Uus!!: Latinisatsioon ja Gruusia keel · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Latinisatsioon ja Hiina keel · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Latinisatsioon ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Latinisatsioon ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Kfar Sava
270px Kfar Sava (kasutatakse ka nimekuju Kfar-Saba, vanemas latinisatsioonis Kefar Sava, heebrea keeles כפר סבא) on linn Iisraeli Keskringkonnas.
Uus!!: Latinisatsioon ja Kfar Sava · Näe rohkem »
Mõntu (laev, 1951)
Mõntu (vene keeles Мынту, ametliku latinisatsiooni järgi ka Myntu, nimetatud Mõntu koha järgi) oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.
Uus!!: Latinisatsioon ja Mõntu (laev, 1951) · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: Latinisatsioon ja Mediolanum · Näe rohkem »
Mercia
Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Latinisatsioon ja Mercia · Näe rohkem »
Meridianas
Meridianas (algselt vene keeles Меридиан, ametliku latinisatsiooni järgi Meridian, tõlkes 'meridiaan'; hiljem leedu keeles ametlikult Meridianas) on pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.
Uus!!: Latinisatsioon ja Meridianas · Näe rohkem »
Mongoli keel
Mongoli keel on mongoli keelerühma idarühma kuuluv keel.
Uus!!: Latinisatsioon ja Mongoli keel · Näe rohkem »
Omaladina
Omaladina (inglise national romanization) on ladina kirjast erinevat kirja kasutavale keelele seda keelt kasutavas riigis või kogukonnas kehtestatud latinisatsioonireeglid (transliteratsioon ladina kirja), mis võib, aga ei pruugi olla rahvusvaheliselt heaks kiidetud.
Uus!!: Latinisatsioon ja Omaladina · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia ajalugu
Põhja-Makedoonia ajalugu on tänapäevase Põhja-Makedoonia riigi ja selle alade ajalugu.
Uus!!: Latinisatsioon ja Põhja-Makedoonia ajalugu · Näe rohkem »
Puštu keel
Puštu keel ehk afgaani keel on iraani keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad puštud.
Uus!!: Latinisatsioon ja Puštu keel · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Latinisatsioon ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Transliteratsioon
Transliteratsioon ehk ümbertähtimine (translitereerimine) (trans- + ladina keeles litera 'täht') on ühes kirjas kirjutatud teksti tähttäheline kirjapanek teises kirjas.
Uus!!: Latinisatsioon ja Transliteratsioon · Näe rohkem »
Valgevene-eesti transkriptsioon
Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas.
Uus!!: Latinisatsioon ja Valgevene-eesti transkriptsioon · Näe rohkem »
Wade–Giles
Wade–Giles on reeglistik mandariini hiina keele latinisatsiooniks.
Uus!!: Latinisatsioon ja Wade–Giles · Näe rohkem »
Yuen Ren Chao
Yuen Ren Chao Yuen Ren Chao (hiina 赵元任, pinyin'is: Zhào Yuánrèn, 3. november 1892 Tianjin – 25. veebruar 1982 Cambridge, Ameerika Ühendriigid) oli hiina päritolu ameerika keeleteadlane.
Uus!!: Latinisatsioon ja Yuen Ren Chao · Näe rohkem »
