Sisukord
124 suhted: Abieluvaraleping, Administratiivakt, Andmebaas, Andrew Oldenquist, Arhailine õigus, Artell, Artikkel, Autopant, Avaliku ja eraõiguse eristamine, Avaliku ja erasektori koostöö, Avatud elektrituru andmeladu, Üürileandja, Üürnik, Ülalpidamisleping, Äriõigus, Õigusteaduse mõisteid, Éloge de l'amour, Brutopalk, Budapesti leping, CITES, Costa v ENEL, David Chalmers, Demarkatsioon, Demilitariseeritud tsoon, Dispositsioon (õigusteadus), Donetsk, Eelleping, Eestkoste (Rooma õigus), Faktooringuleping, Finantsinstrument, Frantsiisileping, G. E. M. Anscombe, Gregorius I, Haiglavõrgu arengukava, Haldusleping, Haldusmenetlus, Hea usu põhimõte, Hoius, Isikusamasus, Juhutöö, Juriidiline isik, Kaadriohvitser, Kaasomand, Katre Pärn, Käendusleping, Käsundusleping, Käsundusleping Vana-Roomas, Käsutamine, Kõrvalkohustus, Kiievi-Vene, ... Laienda indeks (74 rohkem) »
Abieluvaraleping
Abieluvaraleping on abikaasade vaheline kokkulepe, mis täiel määral või teatud kindlaksmääratud osas muudab abikaasadevahelistes varalistes suhetes kehtivat varasuhteliiki.
Vaata Leping ja Abieluvaraleping
Administratiivakt
Administratiivakt on akt, mida annab välja administratiiv-võim ja/või valitsus.
Vaata Leping ja Administratiivakt
Andmebaas
Andmebaas on korrastatud infokogum.
Vaata Leping ja Andmebaas
Andrew Oldenquist
Andrew G. Oldenquist (1932–) on USA filosoof, Ohio Osariigi Ülikooli emeriitprofessor.
Vaata Leping ja Andrew Oldenquist
Arhailine õigus
Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.
Vaata Leping ja Arhailine õigus
Artell
Artell on lepingu alusel moodustatud tööliste organisatsioon, kus töötatakse ühiselt või kasutatakse ühist tööjõudu.
Vaata Leping ja Artell
Artikkel
Artikkel (ladina articulus) on sõna, mis on kasutuses mitmes tähenduses.
Vaata Leping ja Artikkel
Autopant
Autopant on asjaõiguslik instituut Eesti õiguses (antud juhul registerpant), vallasvara tagatis.
Vaata Leping ja Autopant
Avaliku ja eraõiguse eristamine
Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine on üks vanimaid õiguslikke küsimusi, millel praegu on süstemaatiline ("Kas tööõigus on era- või avaliku õiguse haru?") ning ka praktiline ("Kas antud vaidlus kuulub tsiviil- või halduskohtu pädevusse?") tähtsus.
Vaata Leping ja Avaliku ja eraõiguse eristamine
Avaliku ja erasektori koostöö
Kiirteede rajamine ning hooldamine on üheks levinumaiks näiteks avaliku ja erasektori koostööst Avaliku ja erasektori koostöö ehk AE-koostöö puhul on tegemist avaliku ja erasektori koostööprojektiga (Public Private Partnership, PPP) ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või teostades projekti.
Vaata Leping ja Avaliku ja erasektori koostöö
Avatud elektrituru andmeladu
Elektrituru andmeladu on avatud elektrituru sõltumatu infosüsteem, milles säilitatakse elektriturul osalejate lepingute ja mõõtepunktide andmeid ning mõõtetulemuste ajalugu.
Vaata Leping ja Avatud elektrituru andmeladu
Üürileandja
Üürileandja (inglise keeles landlord) on füüsiline või juriidiline isik, kes annab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, saades selle eest üürniku käest kokkulepitud üüri.
Vaata Leping ja Üürileandja
Üürnik
Üürnik on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, makstes selle kasutamise eest asja omanikule kokkulepitud üüri.
Vaata Leping ja Üürnik
Ülalpidamisleping
Ülalpidamisleping on leping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.
Vaata Leping ja Ülalpidamisleping
Äriõigus
Äriõigus (“commercial law”) on õigusvaldkond, millega reguleeritakse kaubandust ja äritegevust.
Vaata Leping ja Äriõigus
Õigusteaduse mõisteid
Õigusteaduse mõisteid Sellel leheküljel on loetletud õigusteaduse mõisteid.
Vaata Leping ja Õigusteaduse mõisteid
Éloge de l'amour
"Éloge de l'amour" ("Armastuse ülistus") on 2009.
Vaata Leping ja Éloge de l'amour
Brutopalk
Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse järgi kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.
Vaata Leping ja Brutopalk
Budapesti leping
Budapesti leping (täisnimega mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping, inglise keeles Budapest Treaty on the International Recognition of the Deposit of Microorganisms for the Purposes of Patent Procedure) on 28. aprillil 1977 Budapestis sõlmitud leping, mille järgi osalisriigid tunnustavad samal eesmärgil mikroorganismide deponeerimist ükskõik millises rahvusvahelises deponeerimisasutuses.
Vaata Leping ja Budapesti leping
CITES
CITESi ehk Washingtoni (1973) konventsioon (akronüüm ingliskeelsest nimetusest Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora – 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
Vaata Leping ja CITES
Costa v ENEL
Costa v ENEL on Euroopa Kohtu 1964. aasta pretsedentlik otsus, mis kinnitas tollase Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja seega tänase Euroopa Liidu (EL) õiguse ülimuslikkust liikmesriikide siseriikliku õiguse suhtes.
Vaata Leping ja Costa v ENEL
David Chalmers
David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.
Vaata Leping ja David Chalmers
Demarkatsioon
Demarkatsioon on piiristus, piirjoone määramine sõlmitud lepingute alusel.
Vaata Leping ja Demarkatsioon
Demilitariseeritud tsoon
Demilitariseeritud tsoon on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud.
Vaata Leping ja Demilitariseeritud tsoon
Dispositsioon (õigusteadus)
Dispositsioon (ingl disposition) on õigusteaduses õigusnormi osa, mis osutab õigustele ja kohustustele, mida õigussubjekt peab hüpoteesi tingimuse korral järgima.
Vaata Leping ja Dispositsioon (õigusteadus)
Donetsk
Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas Donetsk (1924. aastani Juzovka / raudteejaamana Juzovo / ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, endine Donetski oblasti keskus.
Vaata Leping ja Donetsk
Eelleping
Eelleping (ingl letter of intent, preliminary agreement) on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
Vaata Leping ja Eelleping
Eestkoste (Rooma õigus)
Vana-Rooma perekonna hauakivi, Aquincumist (tänapäeva Ungari) Eestkoste (ld tutela) Rooma õiguses oli instituut eelkõige vabadele iseseisvatele isikutele (ld persona sui iuris) varahooldusõiguse andmiseks, alaealiste üle anti teatud juhul ka isikuhooldusõigus.
Vaata Leping ja Eestkoste (Rooma õigus)
Faktooringuleping
Faktooringuleping ehk arvemüügileping on leping, millega oma toodangut või teenuseid realiseeriv majandusüksus kohustub ostjatele esitatavad arved müüma teisele lepinguosalisele - faktooringufirmale, kes nende alusel raha sisse nõuab.
Vaata Leping ja Faktooringuleping
Finantsinstrument
Finantsinstrumentidega kaubeldakse börsidel (foto: Wikipedia) Finantsinstrument (ingl financial instrument) on rahaline leping eri osaliste vahel.
Vaata Leping ja Finantsinstrument
Frantsiisileping
Frantsiisileping on leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtjale) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
Vaata Leping ja Frantsiisileping
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Vaata Leping ja G. E. M. Anscombe
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Vaata Leping ja Gregorius I
Haiglavõrgu arengukava
Haiglavõrgu arengukava on kehtestatud "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse"» §55 lõike 1 alusel.
Vaata Leping ja Haiglavõrgu arengukava
Haldusleping
Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.
Vaata Leping ja Haldusleping
Haldusmenetlus
Haldusmenetlus (ingl administrative proceeding) on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, halduslepingu sõlmimisel või toimingu sooritamisel.
Vaata Leping ja Haldusmenetlus
Hea usu põhimõte
Hea usu põhimõte (ladina keeles bona fide(s)) on üks õiguse üldpõhimõtteid, mida tunneb enamik maailma suuri õigussüsteeme.
Vaata Leping ja Hea usu põhimõte
Hoius
Hoiuseks ehk deposiidiks ehk tagatisrahaks (ladina keeles depositum 'hoiustamistoiming ja -mõju') nimetatakse raha, mis on antud finantsasutusse hoiule kogumise või hoiustamise eesmärgil.
Vaata Leping ja Hoius
Isikusamasus
Isikusamasus ehk isiku identifitseerimine kajastab konkreetseks sünnipäraseks isikuks olemist ehk ühe kindla isiku järjepidevat iseendaks olemist.
Vaata Leping ja Isikusamasus
Juhutöö
Mustikakorjajad Serbias Juhutöö ehk tööamps on ajutise iseloomuga juhuslikku laadi tööots.
Vaata Leping ja Juhutöö
Juriidiline isik
Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.
Vaata Leping ja Juriidiline isik
Kaadriohvitser
Kaadriohvitser on lepingulisel alusel sõjaväeteenistuses olev ohvitser.
Vaata Leping ja Kaadriohvitser
Kaasomand
Kaasomand on üheaegselt mitme isiku omand.
Vaata Leping ja Kaasomand
Katre Pärn
Katre Pärn (sündinud 25. aprillil 1982) on eesti semiootik.
Vaata Leping ja Katre Pärn
Käendusleping
Käendusleping on leping, mis reguleerib võlaõiguslikku käendussuhet.
Vaata Leping ja Käendusleping
Käsundusleping
Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Vaata Leping ja Käsundusleping
Käsundusleping Vana-Roomas
Mandatum – käsundusleping – on Vana-Rooma õiguses kasutatav konsensuaalne (vastastikuste tahteavaldustega sõlmitud) leping, mille alusel üks pool – käsundiandja ehk mandant ehk volitaja - teeb teisele poolele, käsundi saajale ehk mandataarile ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise.
Vaata Leping ja Käsundusleping Vana-Roomas
Käsutamine
Käsutamine on asja juriidilise staatuse määramine, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine.
Vaata Leping ja Käsutamine
Kõrvalkohustus
Kõrvalkohustus (ingl secondary obligation) on võlasuhtest tulenev kohustus, mida saab eristada põhikohustusest võlasuhte olemuse, poolte tahte ning lepingu eesmärgi järgi.
Vaata Leping ja Kõrvalkohustus
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Leping ja Kiievi-Vene
Kinkeleping
Kinkeleping on leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Vaata Leping ja Kinkeleping
Kohustuse täitmise nõue
Kohustuse täitmise nõue (inglise keeles requirement to fulfill an obligation) on lepingupoolte lepingueelse olukorra taastamine.
Vaata Leping ja Kohustuse täitmise nõue
Kollektiivleping
Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid reguleeriv leping.
Vaata Leping ja Kollektiivleping
Kolmas isik
Kolmas isik (inglise keeles third party) on isik, kes ei ole lepingu ega tehingu pool, kuid kellel on oma osalus.
Vaata Leping ja Kolmas isik
Kompromissleping
Kompromissleping on leping, mis muudab lepingupoolte õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte poolte mõlemapoolsete järeleandmiste teel vaieldamatuks.
Vaata Leping ja Kompromissleping
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Vaata Leping ja Laen
Laenamine
Laenamine on kahe või enama osapoole vahel aset leidev finantsteenuse tehing, kus üks osapool annab teisele osapoolele kasutamiseks raha ning viimast kohustatakse lepingus sätestatud tingimuste alusel seda tagasi maksma.
Vaata Leping ja Laenamine
Laenu vahetamine looduskaitse vastu
Laenu vahetamine looduskaitse vastu (ka võlgade kustutamine looduskaitse eest; inglise debt-for-nature swap) on leping võlgades oleva riigi ja laenuandja vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale teatud keskkonnakaitselisi kohustusi.
Vaata Leping ja Laenu vahetamine looduskaitse vastu
Laenuleping
Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik (laenuandja ehk krediidiandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja/krediidisaaja) rahasumma või asendatava asja (laenu) ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Vaata Leping ja Laenuleping
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Vaata Leping ja Leo XIII
Lepingu vorm
Lepingu vorm on viis, kuidas leping sõlmitakse.
Vaata Leping ja Lepingu vorm
Lepinguõigus
Lepinguõigus reguleerib pooltevahelisi õigussuhteid, mis põhinevad lepingul.
Vaata Leping ja Lepinguõigus
Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina
Lepingust taganemine (inglise keeles withdrawal from a contract) on lepingupoolte lepingueelse olukorra taastamine.
Vaata Leping ja Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina
Lepinguvälised võlasuhted
Lepinguväliste võlasuhete puhul on tegemist võlaõiguse eriosa instituudiga, mis reguleerib neid võlasuhteid, mis ei teki lepingu alusel.
Vaata Leping ja Lepinguvälised võlasuhted
Liising
Liising on leping, millega liisinguandja ehk rendileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks.
Vaata Leping ja Liising
Liitlasriik
Liitlasriik ehk liitlane on kas.
Vaata Leping ja Liitlasriik
Likviidsuskriis
Likviidsuskriis (inglise keeles liquidity crisis) tähendab finantsmajanduses teravat rahapuudust.
Vaata Leping ja Likviidsuskriis
Maksesüsteem
Maksesüsteem ehk maksemeetod (inglise keeles payment system, saksa keeles Zahlungsverfahren) on rahanduses vorm ja protsess rahaliste vahendite ülekandmiseks.
Vaata Leping ja Maksesüsteem
Mõistlikkuse põhimõte
Mõistlikkuse põhimõte (inglise keeles standard of reasonableness) on õigusprintsiip, mida tunnustatakse mitmetes maailma õigussüsteemides.
Vaata Leping ja Mõistlikkuse põhimõte
Merereisija õigused
Irish Ferries Ltd versus National Transport Authority (Iiri transpordiamet) on Euroopa Kohtu 2.
Vaata Leping ja Merereisija õigused
NAFTA
NAFTA logo Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Leping (ka Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) oli Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 17.
Vaata Leping ja NAFTA
Negotiorum gestio
Negotiorum gestio (ld volituseta võõraste asjade ajamine; sks Geschäftsführung ohne Auftrag) on õiguse instituut, mida Rooma eraõiguses nimetatakse volituseta võõraste asjade ajamiseks ja Eesti õiguses käsundita asjaajamiseks.
Vaata Leping ja Negotiorum gestio
Nutileping
Nutileping ehk lepingumonitor (ingl Smart Contract) on arvestusraamatu kirje, mis esitab mingit kasutajatevahelist lepingut.
Vaata Leping ja Nutileping
Obligatsiooniõigus
Obligatsiooniõigus Rooma eraõiguses on relatiivne õigus, s.t see on suunatud konkreetse isiku vastu.
Vaata Leping ja Obligatsiooniõigus
Omandireservatsioon
Omandireservatsioon (inglise keeles reservation of ownership või retention of title) on pooltevaheline kokkulepe vallasasja müügilepingus, millega müüja täidab omandi üleandmise kohustuse ehk omand läheb üle ostjale siis, kui ostja on ostuhinna täielikult tasunud.
Vaata Leping ja Omandireservatsioon
Optsioon
Optsioon on tuletisinstrument ehk derivatiiv, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, tulevikus osta või müüa finantsvara varem kokkulepitud koguses kokkulepitud hinnaga.
Vaata Leping ja Optsioon
Otsekorraldus
Otsekorraldus on pangatehingute maksevorm, mille korral kannab pank otsekorralduslepingu teinud kliendi kontolt makse saaja kontole tema poolt nõutud summa.
Vaata Leping ja Otsekorraldus
Pakkumus
Pakkumus ehk pakkumine ehk ofert (inglise keeles offer ehk tender offer) on lepingu sõlmimise ettepanek.
Vaata Leping ja Pakkumus
Pariisi leping
Pariisi leping on nimi, mida kasutatakse paljude Prantsusmaa pealinnas Pariisis sõlmitud lepingute kohta.
Vaata Leping ja Pariisi leping
Päästekomando
Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.
Vaata Leping ja Päästekomando
Pärand
Pärand on pärandaja vara, mis tema surma korral (pärandi avamisel) läheb üle pärijale või pärijatele.
Vaata Leping ja Pärand
Pärimisleping
Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
Vaata Leping ja Pärimisleping
Püsikorraldus
Püsikorraldus on pangandustoimingute maksevorm, mille korral kannab pank püsikorralduslepingu teinud kliendi kontolt kliendi poolt fikseeritud summa kliendi poolt eelnevalt kindlaksmääratud saajale.
Vaata Leping ja Püsikorraldus
Pro bono
Pro bono märgib võimalust tsiviilkaasustes osapooltel leida tasuta juriidilist abi.
Vaata Leping ja Pro bono
Protokoll
Protokoll on ametlik ülestähendus koosolekul läbivaadatud küsimustest ja vastuvõetud otsustest.
Vaata Leping ja Protokoll
Puuküürnik
Puuküürnik on elu- või muu ruumi üürinud füüsiline või juriidiline isik, kes keeldub üüripinnalt lahkumast.
Vaata Leping ja Puuküürnik
Puy du Fou
Logo Keskaegne linn Puy du Fou teemapargis Puy du Fou on üks neljast Prantsusmaa suurimast teemapargist.
Vaata Leping ja Puy du Fou
Rahvusvaheline organisatsioon
Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus.
Vaata Leping ja Rahvusvaheline organisatsioon
Rahvusvahelise kohtu statuut
Rahvusvahelise Kohtu statuut (ingl Statute of the International Court of Justice) on dokument, millega asutati 1945.
Vaata Leping ja Rahvusvahelise kohtu statuut
Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping
Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise piiri- ja sõpruse lepingu sõlmimine Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping (saksa keeles Deutsch-Sowjetischer Grenz- und Freundschaftsvertrag) oli 28. septembril 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud leping, mis oli ühtlasi Molotovi-Ribbentropi pakti täiendav dokument.
Vaata Leping ja Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping
Selge sõnumi auhind
Selge sõnumi auhind on selge sõnumi algatuse raames väljaantav auhind.
Vaata Leping ja Selge sõnumi auhind
Societas
Rooma societas (seltsinguleping) on selline konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oskusi seadusega lubatud ühise kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.
Vaata Leping ja Societas
Sponsor
Sponsor ehk toetaja on osaline, kes pakub raha, tooteid ja/või teenuseid, et soodustada mingit ettevõtmist või toetada mõne isiku või organisatsiooni tegevust.
Vaata Leping ja Sponsor
Stipulatsioon
Stipulatsioon (ld stipulatio) oli Vana-Rooma õiguses kasutatav verbaalne leping, mis seisnes suulises lubaduses täita teatav kohustus.
Vaata Leping ja Stipulatsioon
Stridsvagn 103
Stridsvagn 103 on Rootsi külma sõja aegne lahingutank.
Vaata Leping ja Stridsvagn 103
Tallinna raekoda
Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.
Vaata Leping ja Tallinna raekoda
Tarbijakaitse ja lepingutingimuste selgus
Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on turu tõhus ja tulemuslik toimimine, mis sisaldab ka õiguste andmist tarbijale ja nende kaitse tagamist.
Vaata Leping ja Tarbijakaitse ja lepingutingimuste selgus
Tarnija
Tarnija, (inglise keeles provider), on majanduslik ettevõte või isik, kes varustab mõnda teist ettevõtet vajalike ressurssidega.
Vaata Leping ja Tarnija
Töötasu
Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.
Vaata Leping ja Töötasu
Töövõtja
Töövõtja (ka tööettevõtja) on inimene või ettevõte, kes võtab lepingu alusel teha mingi töö.
Vaata Leping ja Töövõtja
Tüüptingimus
Tüüptingimus on lepingu tingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingus kasutamiseks.
Vaata Leping ja Tüüptingimus
Tõlgendamine (õigusteadus)
Tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte.
Vaata Leping ja Tõlgendamine (õigusteadus)
Teenusleping
Antud artikkel annab ülevaate ebaõiglastest lepingutingimustest tarbijaga sõlmitud teenuslepingus.
Vaata Leping ja Teenusleping
Tegevusetus (karistusõigus)
Tegevusetus (ingl omission) on välismaailma mitte sekkumine, mille puhul lastakse asjadel minna oma rada.
Vaata Leping ja Tegevusetus (karistusõigus)
Tehing
Tehing (inglise keeles transaction) on toiming või omavahel seotud tegude kogum, mille esitatud tahteavaldusega tahetakse saavutada õiguslik tagajärg.
Vaata Leping ja Tehing
The Alfee
The Alfee (アルフィー) on Jaapani folkrokkansambel, mis tegi debüüdi 1974.
Vaata Leping ja The Alfee
The Sources of Normativity
"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.
Vaata Leping ja The Sources of Normativity
Tingimuslikkuse mehhanism
Euroopa Liidu välja töötatud tingimuslikkuse mehhanismi eesmärk on kaitsta liidu eelarvet EL-i liikmete rikkumiste eest, kui õigusriigi rikkumine võib mõjutada ELi finantshuve.
Vaata Leping ja Tingimuslikkuse mehhanism
Toetamisleping
Toetamisleping (ingl support contract) on leping, millega toetatakse teise lepingupoole või kolmanda isiku toimetulekut elatusvahendite ning mõnel juhul ka hoolduse pakkumisega.
Vaata Leping ja Toetamisleping
Tohtkiri nr 292
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel 1957.
Vaata Leping ja Tohtkiri nr 292
Tuletisinstrument
Tuletisinstrument (ka derivatiiv või tuletisväärtpaber) on finantsinstrument, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutakursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutustest ja mille arveldamine toimub tulevikus.
Vaata Leping ja Tuletisinstrument
Vabaabielu
Vabaabielu ehk mitteabieluline kooselu on ametlikult registreerimata kooselu.
Vaata Leping ja Vabaabielu
Vahetusleping
Vahetusleping on leping, millega lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
Vaata Leping ja Vahetusleping
Vallasekretär
Valla- või linnasekretär on valla või linna järjepidevust tagav juhtiv ametnik, kes allub vallavanemale või linnapeale.
Vaata Leping ja Vallasekretär
Vanem Vend, Vanem Õde
MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde logo MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde (VVVÕ) on heategevuslik vabatahtliku tugiisiku programm Tartus.
Vaata Leping ja Vanem Vend, Vanem Õde
Varaühisuse varasuhe
Varaühisuse varasuhe on üks kolmest varasuhte liigist vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahuse kõrval.
Vaata Leping ja Varaühisuse varasuhe
Varssavi leping (1922)
Varssavi leping oli 17. märtsil 1922 Varssavis sõlmitud leping Poola, Läti, Eesti ja Soome vahel.
Vaata Leping ja Varssavi leping (1922)
Vääramatu jõud
Vääramatu jõud (prantsuse keeles force majeure; ladina keeles vis maior) on ettearvamatu asjaolu, mis ei sõltu kokkulepet sõlmivate poolte tahtest, mida ei saanud pooled mõjutada ega ära hoida ja mis ei võimalda täita kokkuleppejärgseid kohustusi.
Vaata Leping ja Vääramatu jõud
Võlaõiguslik leping
Võlaõiguslikuks lepinguks (saksa keeles schuldrechtlicher Vertrag) nimetatakse lepingut, millest tekivad võlasuhted.
Vaata Leping ja Võlaõiguslik leping
Võlakiri
Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).
Vaata Leping ja Võlakiri
Võlasuhe
Võlasuhe (inglise keeles obligation) on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Vaata Leping ja Võlasuhe
Viivis
Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.
Vaata Leping ja Viivis
Viivisekalkulaator
on 2016.
Vaata Leping ja Viivisekalkulaator
Winfried Nöth
Winfried Nöth Winfried Nöth (sündinud 12. septembril 1944 Saksamaal Gerolzhofenis) on saksa semiootik.
Vaata Leping ja Winfried Nöth
Tuntud ka kui Eraõiguslik leping.