Sisukord
101 suhted: Adalbert Toots, Aksel Berg, Aleksei Škurin, Armeenia, Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV, Üleminekuperiood (1990–1992), Belarus, Boriss Jeltsin, Bosnia ja Hertsegoviina, Buhhaara emiraat, Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus, Dugoba alpilaager, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon, Eesti NSV Prokuratuur, Eesti vähemusrahvused, Ele ja Kaja Kõlar, Gorky Park, Gruusia NSV, Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend, Isemajandava Eesti ettepanek, Juri Andropov, Karjala ANSV, Karjala-Soome NSV, Karjala-Soome NSV lipp, Kasahhi ANSV, Kasahhi NSV, Kasahstan, Kasahstani pealinn, Kasekäsnaravimid, KGB (Valgevene), Kirgiisi NSV, Kirgiisi NSV vapp, Kolhoos, Kommunistlik sümboolika, Kriminaalkoodeks, Kriminaalmiilits, Läti Kommunistlik Partei, Läti NSV, Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend, Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Läti Teaduste Akadeemia, Līga Purmale, Leedu Kommunistlik Partei, Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919), Leedu NSV, Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend, Leedu NSV valitsusjuhtide loend, ... Laienda indeks (51 rohkem) »
Adalbert Toots
Adalbert Toots, ka Aristokles-Adelberg Toots (12. märts 1910 Tartu – 25. august 1948 Južkuzbasslagi vangilaager, Kemerovo oblast, Vene NFSV) oli eesti maadleja.
Vaata Liiduvabariik ja Adalbert Toots
Aksel Berg
Aksel Ivanovitš Berg (vene keeles Аксель Иванович Берг; 10. november (vkj 29. oktoober) 1893 Orenburg, Orenburgi kubermang – 9. juuli 1979 Moskva) oli Nõukogude Liidu mereväelane, allveelaevnik, raadiotehnikateadlane ja küberneetik.
Vaata Liiduvabariik ja Aksel Berg
Aleksei Škurin
Aleksei Škurin (vene keeles Алексей Калинникович Шкурин; 1904 Georgijevsk – ?) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja siseasjade organite juhtivtöötaja, juuniküüditamise üks läbiviijaid Eestis 1941.
Vaata Liiduvabariik ja Aleksei Škurin
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Liiduvabariik ja Armeenia
Armeenia NSV
Armeenia NSV (täieliku nimega Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Armeenia NSV
Aserbaidžaani NSV
Aserbaidžaani NSV (täieliku nimetusega Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Aserbaidžaani NSV
Üleminekuperiood (1990–1992)
Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990.
Vaata Liiduvabariik ja Üleminekuperiood (1990–1992)
Belarus
Belarusi logo Traktor Belarus (MTZ) 1025.3 näitusel Belarus MTZ-82-L Kõrvemaa metsas 2021. aasta novembris Belarus (Беларус, nõukogude ajal Беларусь) on traktorimark, mida on toodetud alates 1946.
Vaata Liiduvabariik ja Belarus
Boriss Jeltsin
Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevitš Jeltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Butka küla, Sverdlovski oblast – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).
Vaata Liiduvabariik ja Boriss Jeltsin
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Liiduvabariik ja Bosnia ja Hertsegoviina
Buhhaara emiraat
Buhhaara emiraat oli riik Zarafšoni alamjooksu ja Amudarja keskjooksu oaasides.
Vaata Liiduvabariik ja Buhhaara emiraat
Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus
Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus, tuntud ka oma rumeeniakeelse nime järgi kui Stînga Nistrului või Stânga Nistrului, on Moldova keskvõimu loodud haldusala, mis peaks haldama Dnestri jõe vasakkaldal olevaid Moldovale kuuluvaid alasid.
Vaata Liiduvabariik ja Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus
Dugoba alpilaager
Dugoba alpilaager (vene keeles Альплагерь «Дугоба») on mägironimise keskus Fergana orust lõunas Alai ahelikus Batkeni oblastis Kõrgõzstanis.
Vaata Liiduvabariik ja Dugoba alpilaager
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Liiduvabariik ja Eesti NSV
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.
Vaata Liiduvabariik ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon
Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon oli Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal tegutsenud kommunistlik noorteorganisatsioon, mis kuulus V. I. Lenini nimelisse Üleliidulisse Pioneeriorganisatsiooni.
Vaata Liiduvabariik ja Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon
Eesti NSV Prokuratuur
Eesti NSV Prokuratuur oli aastatel 1940–1990 tegutsenud Eesti NSV valitsusasutus, mis allus NSV Liidu Prokuratuurile.
Vaata Liiduvabariik ja Eesti NSV Prokuratuur
Eesti vähemusrahvused
Eesti vähemusrahvusteks nimetatakse Eestis elavad rahvusgruppe (vähemusrahvuseid), kes erinevad riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.
Vaata Liiduvabariik ja Eesti vähemusrahvused
Ele ja Kaja Kõlar
Ele ja Kaja Kõlar oli 1970.
Vaata Liiduvabariik ja Ele ja Kaja Kõlar
Gorky Park
Gorky Park (vene keeles Парк Горького Park Gorkogo) on Venemaa rokkmuusika ansambel, kes saavutas perestroika ajal populaarsuse Ameerika Ühendriikides.
Vaata Liiduvabariik ja Gorky Park
Gruusia NSV
Gruusia NSV (täieliku nimega Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Gruusia NSV
Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend loetleb aastatel 1922–1990 Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumit juhtinud isikud.
Vaata Liiduvabariik ja Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Vaata Liiduvabariik ja Isemajandava Eesti ettepanek
Juri Andropov
Juri Vladimirovits Andropov (vene keeles Юрий Владимирович Андропов; 15. juuni 1914 Nagutskaja jaam Mineralnõje Vodõ lähedal Stavropoli kubermangus – 9. veebruar 1984 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu poliitik (NLKP KK peasekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee juht.
Vaata Liiduvabariik ja Juri Andropov
Karjala ANSV
Karjala ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus aastatel 1923–1940 ja 1956–1991.
Vaata Liiduvabariik ja Karjala ANSV
Karjala-Soome NSV
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956.
Vaata Liiduvabariik ja Karjala-Soome NSV
Karjala-Soome NSV lipp
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp oli Nõukogude Liidu liiduvabariigi Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ametlik lipp.
Vaata Liiduvabariik ja Karjala-Soome NSV lipp
Kasahhi ANSV
Kasahhi ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik – kasahhide rahvusautonoomia Vene SFNV koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Kasahhi ANSV
Kasahhi NSV
Kasahhi NSV Nõukogude Liidus 1989 Kasahhi NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Kasahhi NSV
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Vaata Liiduvabariik ja Kasahstan
Kasahstani pealinn
Nur-Sultan Mitmed Kasahstani linnad on olnud pealinna staatuses.
Vaata Liiduvabariik ja Kasahstani pealinn
Kasekäsnaravimid
Kasekäsnaravimid ehk musta pässiku ravimid ehk tšaaga on mustast pässikust ja/või tema osadest valmistatud kuivatatud saadused (pässikumügarad), pulbrid, siirupid, tõmmised ja ekstraktid, mida kasutatakse nende saaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.
Vaata Liiduvabariik ja Kasekäsnaravimid
KGB (Valgevene)
Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee (valgevene keeles Камітэт дзяржаўнай бяспекі Рэспублікі Беларусь, lühend КДБ KDB; vene keeles Комитет государственной безопасности Республики Беларусь, lühend КГБ KGB) on Valgevene ametkond (eriteenistus), mille ülesanne on riikliku julgeoleku tagamine ning luure- ja vastuluuretegevus.
Vaata Liiduvabariik ja KGB (Valgevene)
Kirgiisi NSV
Kirgiisi NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Kirgiisi NSV
Kirgiisi NSV vapp
Kirgiisi NSV vapp 1948–1991 Kirgiisi NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Kirgiisi NSV vapp.
Vaata Liiduvabariik ja Kirgiisi NSV vapp
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Liiduvabariik ja Kolhoos
Kommunistlik sümboolika
Sirp ja vasar Kommunistlik sümboolika (kitsamas tähenduses ka nõukogude sümboolika) on sümboolika, mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid alates 19.
Vaata Liiduvabariik ja Kommunistlik sümboolika
Kriminaalkoodeks
Kriminaalkoodeks (ingl k Criminal Code) on Eestis kehtinud seadus, mis määras kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja karistused.
Vaata Liiduvabariik ja Kriminaalkoodeks
Kriminaalmiilits
Kriminaalmiilits oli Venemaa kriminoloogias kasutatav üldnimetus kriminaal-, majanduskuritegude ja ebaseadusliku narkootikumide käitlemise tõkestamise ja avastamisega tegelevate allüksuste kohta, kes tegevad kuritegude avastamisega, milles on eeluurimine enne kohtumenetlust kohustuslik.
Vaata Liiduvabariik ja Kriminaalmiilits
Läti Kommunistlik Partei
Läti Kommunistlik Partei (ka Lätimaa Kommunistlik Partei, lühend LKP; läti keeles Latvijas Komunistiskā partija) oli 1919–1991 Lätis ja Läti NSVs tegutsenud kommunistlik partei.
Vaata Liiduvabariik ja Läti Kommunistlik Partei
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Liiduvabariik ja Läti NSV
Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend loetleb aastatel 1940–1990 Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumit juhtinud isikud.
Vaata Liiduvabariik ja Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat oli 1940.
Vaata Liiduvabariik ja Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Läti Teaduste Akadeemia
Riias Läti Teaduste Akadeemia (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmija, ladina keeles Academia Scientiarum Latviensis, lühendatult LZA) on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest.
Vaata Liiduvabariik ja Läti Teaduste Akadeemia
Līga Purmale
Līga Purmale (sündinud 4. oktoobril 1948) on läti maalikunstnik.
Vaata Liiduvabariik ja Līga Purmale
Leedu Kommunistlik Partei
Leedu Kommunistlik Partei (ka Leedumaa Kommunistlik Partei; leedu keeles Lietuvos komunistų partija) oli aastatel 1918–1991 Leedus ja Leedu NSV-s tegutsenud kommunistlik partei.
Vaata Liiduvabariik ja Leedu Kommunistlik Partei
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik.
Vaata Liiduvabariik ja Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Vaata Liiduvabariik ja Leedu NSV
Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend loetleb aastatel 1940–1990 Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumit juhtinud isikud.
Vaata Liiduvabariik ja Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Leedu NSV valitsusjuhtide loend
Leedu NSV valitsusjuhtide loend loetleb Leedu NSV valitsusjuhid aastatel 1940–1990 sõltumata nende ametinimetusest (Rahvakomissaride Nõukogu esimees, Ministrite Nõukogu esimees).
Vaata Liiduvabariik ja Leedu NSV valitsusjuhtide loend
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Vaata Liiduvabariik ja Lenini orden
Leonti Ramenski
Leonti Ramenski Leonti Grigorjevitš Ramenski (vene keeles Леонтий Григорьевич Раменский) (18. juuni 1884 Peterburi – 27. jaanuar 1953 Moskva) oli NSV Liidu botaanik ja ökoloog.
Vaata Liiduvabariik ja Leonti Ramenski
Memorial
Memorial (Мемориал; ametlikult «Международное историко-просветительское, благотворительное и правозащитное общество "Мемориал"» (Международный Мемориал) ehk Memorial: rahvusvaheline ajaloo, hariduse, inimõiguste ja heategevuse ühing; eesti keeles ka Memoriaal) on mitteriiklik Vene ajaloo- ja inimõigusorganisatsioon, mis tegutseb mitmes endise Nõukogude Liidu vabariigis ja mujal.
Vaata Liiduvabariik ja Memorial
Miilitsa piirkonnainspektor
Miilitsa piirkonnainspektor oli NSV Liidu ja liiduvabariikide Siseministeeriumi territoriaalüksuste, Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade osakondade juhtivkoosseisu (ohvitseride) kuulunud avaliku korra taganud miilitsaametnike ametinimetus.
Vaata Liiduvabariik ja Miilitsa piirkonnainspektor
Moldaavia Kommunistlik Partei
Moldaavia Kommunistlik Partei ehk MKP (rumeenia (ametlikult moldaavia) keeles: Партидул Комунист ал Молдовей/Partidul Comunist al Moldovei; vene keeles: Коммунистическая партия Молдавии), 1952.
Vaata Liiduvabariik ja Moldaavia Kommunistlik Partei
Moldaavia NSV
Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Sovietică Socialistă Moldovenească, vene keeles Молдавская Советская Социалистическая Республика, tuntud lühendatult ka kui Moldaavia NSV, MNSV või lihtsalt Moldaavia või Moldova), oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1991.
Vaata Liiduvabariik ja Moldaavia NSV
Montenegro lipp
Montenegro lipp juulist 2004 Montenegro lipu kinnitas Montenegro Vabariigi Skupština 12. juulil 2004 ning see kehtib alates 15. juulist 2004.
Vaata Liiduvabariik ja Montenegro lipp
Nõukogude Liidu kodakondsus
Nõukogude Liidu ühtne kodakondsus kehtestati esmakordselt 30.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude Liidu kodakondsus
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liidu vapp
Nõukogude Liidu vapp Nõukogude Liidu vapp oli Nõukogude Liidu riigivapp.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude Liidu vapp
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude Liit
Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel
Nõukogude Liit pole kunagi osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel, kuigi seda üritati 1980.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Liiduvabariik ja Nõukogude Venemaa
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Liiduvabariik ja NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.
Vaata Liiduvabariik ja NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
NSV Liidu Vabariikidevaheline Julgeolekuteenistus
NSV Liidu Vabariikidevaheline Julgeolekuteenistus (vene keeles Межреспубликанская служба безопасности СССР, lühend МСБ) oli 1991.
Vaata Liiduvabariik ja NSV Liidu Vabariikidevaheline Julgeolekuteenistus
Operatsioon Sever
Operatsioon Sever (vene keeles Операция "Север", tõlkes Operatsioon "Põhi") oli 1951.
Vaata Liiduvabariik ja Operatsioon Sever
OVIR
Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (vene keeles Отдел виз и регистрации; lühend ОВИР, OVIR) oli NSV Liidu Siseministeeriumi ja liiduvabariikide siseministeeriumite allüksus NSV Liidus ning selle õigusjärglases Venemaa Föderatsioonis aastatel 1935–2005.
Vaata Liiduvabariik ja OVIR
Pentagramm
Pentagramm Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk.
Vaata Liiduvabariik ja Pentagramm
Rahvakomissar
Rahvakomissar oli nõukogude vabariikide (1917–1922) ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (1922–1946) ametiisik, kes juhtis rahvakomissariaati ehk praegusele ministeeriumile vastavat asutust.
Vaata Liiduvabariik ja Rahvakomissar
Rahvakomissariaat
Rahvakomissariaat (lühend RK) oli ministeeriumi nimetus nõukogude vabariikides (aastatel 1917–1922) ja NSV Liidus (aastatel 1922–1946).
Vaata Liiduvabariik ja Rahvakomissariaat
Rahvakomissaride Nõukogu
Rahvakomissaride Nõukogu (lühend RKN; vene keeles Совет народныхкомиссаров) oli kõrgem riigivalitsemise organ (valitsus) Nõukogude Venemaal, mis asutati Oktoobrirevolutsiooni järel 1917 aastal.
Vaata Liiduvabariik ja Rahvakomissaride Nõukogu
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Liiduvabariik ja Rahvarinne
Rossija (laevaklass)
Rossija-klassi laevad (vene keeles Россия) on kahetekilised jõereisilaevad, mis ehitati 1952–1958 Slovakkias Komárno laevatehases.
Vaata Liiduvabariik ja Rossija (laevaklass)
Sõltumatute Riikide Ühendus
SRÜ lippSõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество НезависимыхГосударств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
Vaata Liiduvabariik ja Sõltumatute Riikide Ühendus
Sotsialistlik realism
Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool.
Vaata Liiduvabariik ja Sotsialistlik realism
Sotsialistlik riik
Sotsialistlik riik on mitmetähenduslik mõiste.
Vaata Liiduvabariik ja Sotsialistlik riik
Tadžiki NSV
Tadžiki NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Tadžiki NSV
Tadžiki NSV lipp
23pxTadžiki NSV lipp 1953–1991 Tadžiki NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Tadžiki NSV lipp.
Vaata Liiduvabariik ja Tadžiki NSV lipp
Taga-Kaukaasia SFNV
Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d.
Vaata Liiduvabariik ja Taga-Kaukaasia SFNV
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Liiduvabariik ja Tallinna ajalugu
Teadmistepäev
Teadmistepäev (vene keeles День Знаний, Eestis ka tarkusepäev), on lipupäev 1. septembril, mil tähistatakse esimest koolipäeva Eestis, Venemaa Föderatsioonis ja paljudes endistes liiduvabariikides.
Vaata Liiduvabariik ja Teadmistepäev
Tsitramoon
Tsitramoon on valu vaigistav, verd vedeldav, palavikku alandav ja põletikuvastane ravim.
Vaata Liiduvabariik ja Tsitramoon
Turkmeeni NSV
Turkmeeni NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Turkmeeni NSV
Turkmeeni NSV vapp
Turkmeeni NSV vapp 1937–1992 Turkmeeni NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Turkmeeni NSV vapp.
Vaata Liiduvabariik ja Turkmeeni NSV vapp
Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu
Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu (ukraina keeles Верховна Рада Української РСР, vene keeles Верховный Совет Украинской ССР) oli aastatel 1937–1991 Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kõrgeim seadusandlik valitsusorgan ja Ukraina NSV parlament.
Vaata Liiduvabariik ja Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Vaata Liiduvabariik ja Ukraina NSV
Usbeki NSV
Usbeki NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Usbeki NSV
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Liiduvabariik ja Valgevene NSV
Valgevene Rahvavabariik
Valgevene Rahvavabariik (valgevene keeles Беларуская Народная Рэспубліка (БНР)) oli 25. märtsil 1918 Minskis välja kuulutatud vabariik, mis taotles rahvusriigi loomist valgevenelastega asustatud aladel.
Vaata Liiduvabariik ja Valgevene Rahvavabariik
Võidupüha (9. mai)
Võidupüha ehk võidupäev (vene keeles День Победы) on tähtpäev, millega tähistatakse liitlasvägede võitu teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle.
Vaata Liiduvabariik ja Võidupüha (9. mai)
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Liiduvabariik ja Vene NFSV
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.
Vaata Liiduvabariik ja Vene SFNV
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Liiduvabariik ja Venemaa
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Vaata Liiduvabariik ja Venemaa ajalugu
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Liiduvabariik ja Venestamine
XIII üldtantsupidu
XIII tantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 19.–21.
Vaata Liiduvabariik ja XIII üldtantsupidu
ZIL
Avatud Aktsiaselts I. A. Lihhatšovi nimeline Tehas ehk AMO ZIL (vene keeles Публичное акционерное общество "Завод имени И.А. Лихачёва," АМО ЗИЛ), enne 2015.
Vaata Liiduvabariik ja ZIL
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
22.
Vaata Liiduvabariik ja 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Liiduvabariik ja 8. Eesti Laskurkorpus