Kiiremini kui brauser!
244 suhted: Aģe, Abragciems, Abruka, Abruka looduskaitseala, Aizklāņi, Aleksandr Koltšak, Aleksei Jelissejev (kindralleitnant), Allirahu (Pihtla), Apšuciems, Šķīsterciems, Ģipka, Ķīšezers, Ķurmrags, Žocene, Ülträ, Ārņi, Balti areaali keeled, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, Bērzciems, Bigauņciems, Blusupīte, Brest-Litovski rahuleping, Carnikava vald, Daugava, Daugavgrīva, Daugavgrīva kindlus, Dubulti, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti lahtede loend, Eesti loodus, Eesti merejõud, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti nimi, Eesti poolakeelsed kohanimed, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Eesti-Läti piir, Engure, Engure järve looduspark, Engure jõgi, Engure piirkond, Engure vald, Epp Maria Kokamägi, Erkki Raappana, Garciems, Garupe, Gauja (Carnikava), ..., Gretagrund, Hallhüljes, Harakarahu, Harilik kammeljas, Harilik silenastik, Harklaid, Häädemeeste jõgi, Häädemeeste kihelkond, Häädemeeste vald, Häädemeeste vald (1990), Heinaste, Heinaste tuletorn, Hiiumaa ajalugu, Idarinne (Teine maailmasõda), Imutlaid, Imutlao suardu, Jaan Klaar, Jaunķemeri, Jūrmala, Jõesilm, Kabli, Kalngale, Kaltene, Kasselaid, Kastna (Pärnu), Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaugurciems, Küti jõgi, Kõrksaar, Keretü soo, Kihnu, Kihnu keel, Kihnu vald, Kirjurahu, Kirjurahu madal, Kitselaid (Liivi laht), Klapkalnciems, Koiva jõgi, Kolka nina, Kolka vald, Krimulda (ajalooline piirkond), Krundiküla, Kumari kanal, Kunnati laid, Kura kurk, Kura poolsaar, Kuralaid, Kuramaa, Kuressaare kreis, Laidunina–Kaavi rand, Lapmežciems, Lapmežciemsi vald, Lāņi, Lääne maakonna mereosade loend, Lääne-Eesti madalik, Läänemeri, Läti, Läti ajalugu, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Lēdurga (ajalooline piirkond), Leeltserahu, Lembit (suurtükipaat), Lemmejõgi, Lemsalu piiskopilinnus, Lielupe, Lielupe (Jūrmala), Liivi (täpsustus), Liivi keel, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Lilaste (Carnikava vald), Mai 2009, Mangaļsala, Manilaid, Mart Simm, Mīlgrāvis, Mõntu mõis, Mõntu rand, Mērsrags, Mērsragsi vald, Melnsils, Merise madal, Metsapoole, Metsapoole (Häädemeeste), Moonsundi lahing, Mudakrabi, Munaderahu, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus, NSV Liidu piirivalve Eestis, Nudrirahu, Oandu-Aegviidu-Ikla, Oosäär, Operatsioon Albion, Ostsiedlung, Paadla lade, Paadrema jõgi, Paatsalu laht, Pärnu laht, Pärnumaa, Pūrciems, Pöörilaid, Põdvalaid, Peamine Muhu väina laevatee, Peeter Suure merekindlus, Pihelgalaid, Pihtla vald, Piiritsoon, Piiukaarelaid, Pisimudil, Plieņciems, Positivus, Pulli asula, Punningalaid, Ragaciems, Randu pļavas, Rannametsa luitestik, Räim, Räimesõda, Riia, Riia lahing (1919), Riia peapiiskopkond, Riia plutoon, Riia sadam, Roja, Rootsiklaid, Ruhnu, Ruhnu vald, Ruirahu, Rusulaid, Saaremaa sild, Salatsi, Salatsi jõgi, Salatsi liivi keel, Salme vald, Sangõ, Saulkrasti, Saulkrasti vald, Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sõmeri tuletorn, Selglaid, Siiakare, Silmarank, Sjõll-laid, Skulte, Skulte vald, Soondrerank, Sorgu, Suur Asalaid, Suur väin, Svētupe, Tartu lahing (1944), Tūja, Tõrvanõmme oja, Tõstamaa laht, Tondi kasarmud, Torgu Kuningriik, Torgu vald, Torm, Treimani, Tukumsi kreis, Turaida (ajalooline piirkond), Tuuleenergia Eestis, Uši, Umalaid, Unģeni, Upesgrīva, Vahase, Vaiste lõpp, Valeri Sablin, Valgalciems, Vanema, Varbla laiud, Vareserahu, Väegrupp Nord, Väike Asalaid, Väike Harklaid, Väike-Tulpe saar, Väinameri, Välismaa merede ja lahtede loend, Värati laht, Vööt-kirpvähk, Võilaid, Vecāķi, Veiserahu, Vesipüks, Viire takka, Viljandi järv, Virtsu Kalur, Vitrupe, Zvejniekciems, 13. aprill, 2005. aasta jaanuaritorm, 9. mai. Laienda indeks (194 rohkem) »
Aģe
Aģe on 41 km pikkune jõgi Lätis Lääne-Vidzemes.
Uus!!: Liivi laht ja Aģe · Näe rohkem »
Abragciems
Abragciems (vanasti ka Ābragciems) on küla (mazciems) Lätis, Tukumsi piirkonna Engure vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Abragciems · Näe rohkem »
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Liivi laht ja Abruka · Näe rohkem »
Abruka looduskaitseala
Lippmaa pärn looduskaitsealal Veesilm Abruka looduskaitsealal Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel.
Uus!!: Liivi laht ja Abruka looduskaitseala · Näe rohkem »
Aizklāņi
Aizklāņi, vanasti ka Aizklāņciems on küla (mazciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Aizklāņi · Näe rohkem »
Aleksandr Koltšak
Aleksandr Vassiljevitš Koltšak (Александр Васильевич Колчак; 16. november (4. november vkj) 1874 – 7. veebruar 1920) oli Venemaa admiral, polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918–1920.
Uus!!: Liivi laht ja Aleksandr Koltšak · Näe rohkem »
Aleksei Jelissejev (kindralleitnant)
Aleksei Borissovitš Jelissejev (vene keeles Алексей Борисович Елисеев) (17. märts 1887 Peredolski vald, Luuga maakond – 22. detsember 1942 Leningrad) oli NSV Liidu sõjaväelane (kindralleitnant).
Uus!!: Liivi laht ja Aleksei Jelissejev (kindralleitnant) · Näe rohkem »
Allirahu (Pihtla)
Allirahu Maa-ameti kaldaerofotol 2020. aastal Allirahu on rahu Liivi lahes, halduslikult Saare maakonnas Saaremaa vallas küla lähistel 8 kilomeetrit Vätta poolsaarest kagus.
Uus!!: Liivi laht ja Allirahu (Pihtla) · Näe rohkem »
Apšuciems
Apšuciems (saksa keeles Espenhof) on küla (vidējciems) Lätis, Tukumsi piirkonnas ja Engure vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Apšuciems · Näe rohkem »
Šķīsterciems
Šķīsterciems on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Salatsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Šķīsterciems · Näe rohkem »
Ģipka
Ģipka (liivi Gipko, vanasti ka Ģibka, Ģibks ciems või Ģibkas ciems) on küla (vidējciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Ģipka · Näe rohkem »
Ķīšezers
Ķīšezers on järv Lätis Riia linna kirdeosas.
Uus!!: Liivi laht ja Ķīšezers · Näe rohkem »
Ķurmrags
Ķurmragsi rannik Ķurmrags (ka Ķurmragciems) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Liepupe vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Ķurmrags · Näe rohkem »
Žocene
Žocene, vanasti ka Žociems, on küla (mazciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Žocene · Näe rohkem »
Ülträ
Ülträ on saar (laid) Liivi lahes, üks Sangelaidudest.
Uus!!: Liivi laht ja Ülträ · Näe rohkem »
Ārņi
Ārņi on küla (vasarnīcu ciems ehk suvilapiirkond) Lätis Limbaži piirkonnas Skulte vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Ārņi · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Liivi laht ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Balti laevastik Teises maailmasõjas
Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940.
Uus!!: Liivi laht ja Balti laevastik Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.
Uus!!: Liivi laht ja Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse · Näe rohkem »
Bērzciems
Bērzciems on küla (vidējciems) Lätis, Tukumsi piirkonna Engure vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Bērzciems · Näe rohkem »
Bigauņciems
Bigauņciems on küla (vidējciems) Lätis Tukumsi piirkonna Lapmežciemsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Bigauņciems · Näe rohkem »
Blusupīte
Blusupīte ehk Plussu oja on vooluveekogu, mis suubub Lätis Heinastes Randu pļavases Liivi lahte.
Uus!!: Liivi laht ja Blusupīte · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Liivi laht ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Carnikava vald
Carnikava vald (läti keeles Carnikavas pagasts) on vald Lätis Ādaži piirkonnas.
Uus!!: Liivi laht ja Carnikava vald · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Liivi laht ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Uus!!: Liivi laht ja Daugavgrīva · Näe rohkem »
Daugavgrīva kindlus
Daugavgrīva kindlus (saksa keeles Neumünde Schanz või Festung Dünamünde, poola keeles Twierdza Dynemunt, vene keeles крепость Дюнамюнде või Усть-Двинск) oli 1624.
Uus!!: Liivi laht ja Daugavgrīva kindlus · Näe rohkem »
Dubulti
Dubulti asendikaart Dubulti jaamahoone Dubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Liivi laht ja Dubulti · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti lahtede loend
Eesti lahtede loend loetleb Eesti lahed ja abajad.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti lahtede loend · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti merejõud
Eesti merejõud oli Eesti mereväe nimetus 1918–1940 ja tänapäevase Eesti mereväe eelkäija.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti merejõud · Näe rohkem »
Eesti mitmekeelne kohanimede loend
Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Liivi laht ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eesti poolakeelsed kohanimed
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti poolakeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti Vabadussõja kronoloogia
Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti Vabadussõja kronoloogia · Näe rohkem »
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Uus!!: Liivi laht ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »
Engure
Engure on küla (lielciems) Lätis Tukumsi piirkonnas, Engure valla halduskeskus.
Uus!!: Liivi laht ja Engure · Näe rohkem »
Engure järve looduspark
Engure järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Talsi piirkonna Ķūļciemsi ja Mērsragsi vallas ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Engure järve looduspark · Näe rohkem »
Engure jõgi
Engure jõgi on jõgi Lätis Tukumsi piirkonnas Engure vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Engure jõgi · Näe rohkem »
Engure piirkond
Engure piirkond (läti keeles Engures novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis Kuramaal Liivi lahe ääres.
Uus!!: Liivi laht ja Engure piirkond · Näe rohkem »
Engure vald
Valla maastik Engure vald (läti keeles Engures pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Engure vald · Näe rohkem »
Epp Maria Kokamägi
Epp Maria Kokamägi (sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, elab Sepamaa talus Tõstamaa lähistel Pärnumaal.
Uus!!: Liivi laht ja Epp Maria Kokamägi · Näe rohkem »
Erkki Raappana
Erkki Johannes Raappana (2. juuni 1893 Oulujoki – 14. september 1962 Joensuu) oli soome ohvitser (jäägrikindralmajor), keda tuntakse ka hüüdnimega "Korpikenraali" ('Kõrvekindral').
Uus!!: Liivi laht ja Erkki Raappana · Näe rohkem »
Garciems
Garciems on küla (lielciems) Lätis Liivi lahe ääres Ādaži piirkonnas Carnikava vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Garciems · Näe rohkem »
Garupe
Garupe on küla (vasarnīcu ciems ehk suvilapiirkond) Lätis Liivi lahe ääres Ādaži piirkonnas Carnikava vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Garupe · Näe rohkem »
Gauja (Carnikava)
Gauja on küla (lielciems) Lätis Liivi lahe ääres Ādaži piirkonnas Carnikava vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Gauja (Carnikava) · Näe rohkem »
Gretagrund
Gretagrund (sks Greta-Grund) on madal Liivi lahes Ruhnust kagus.
Uus!!: Liivi laht ja Gretagrund · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Liivi laht ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Harakarahu
Harakarahu on Lääne maakonnas Lääneranna vallas Liivi lahes asuv väike saar (rahu).
Uus!!: Liivi laht ja Harakarahu · Näe rohkem »
Harilik kammeljas
Kammeljas ehk harilik kammeljas ehk kivikammeljas (Scophthalmus maximus ehk Psetta maxima) on rombkalalaste sugukonda kammelja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Liivi laht ja Harilik kammeljas · Näe rohkem »
Harilik silenastik
Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.
Uus!!: Liivi laht ja Harilik silenastik · Näe rohkem »
Harklaid
Harklaid (varem ka 1. Harklaid) on Saare maakonnas Liivi lahes asuv väike saar (laid).
Uus!!: Liivi laht ja Harklaid · Näe rohkem »
Häädemeeste jõgi
Häädemeeste jõgi on jõgi Pärnumaa lõunaosas.
Uus!!: Liivi laht ja Häädemeeste jõgi · Näe rohkem »
Häädemeeste kihelkond
Häädemeeste kihelkond (lühend Hää) oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Liivi laht ja Häädemeeste kihelkond · Näe rohkem »
Häädemeeste vald
Häädemeeste vald on vald Pärnu maakonna lõunaosas, Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Häädemeeste vald · Näe rohkem »
Häädemeeste vald (1990)
Häädemeeste vald oli vald Pärnu maakonna lõunaosas, Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Häädemeeste vald (1990) · Näe rohkem »
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Uus!!: Liivi laht ja Heinaste · Näe rohkem »
Heinaste tuletorn
Heinaste tuletorn (läti Ainažu bāka) on tuletorn Lätis Heinastes Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Heinaste tuletorn · Näe rohkem »
Hiiumaa ajalugu
Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.
Uus!!: Liivi laht ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Liivi laht ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Imutlaid
Imutlaid ja väiksem Imutlao suardu. Taamal paistavad ka Piälmine rava ja Iedikrava Imutlaid on saar Liivi lahes, halduslikult Pärnumaal Kihnu vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Imutlaid · Näe rohkem »
Imutlao suardu
Imutlao suardu (ka Imutlaaru) on Pärnu maakonnas Kihnu vallas Liivi lahes asuv väike saar (laid).
Uus!!: Liivi laht ja Imutlao suardu · Näe rohkem »
Jaan Klaar
Jaan Klaar VR I/3, VR II/2, VR II/3 (kuni 1936 Jaen Klaar; 27. jaanuar 1889 Peedu talu, Viira küla, Muhu-Suure vald – 2. aprill 1943 Vožajoli asula, Ust-Võmi (Jemdini) rajoon, Ustvõmlag, Komi ANSV) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti mereväeohvitser (kaptenmajor), kaugsõidukapten ja merendustegelane.
Uus!!: Liivi laht ja Jaan Klaar · Näe rohkem »
Jaunķemeri
Jaunķemeri asendikaart. pisi Jaunķemeri on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Liivi laht ja Jaunķemeri · Näe rohkem »
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Uus!!: Liivi laht ja Jūrmala · Näe rohkem »
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Uus!!: Liivi laht ja Jõesilm · Näe rohkem »
Kabli
Kabli on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Kabli · Näe rohkem »
Kalngale
Kalngale on küla (lielciems) Lätis Liivi lahe ääres Ādaži piirkonnas Carnikava vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Kalngale · Näe rohkem »
Kaltene
Kaltene on küla (vidējciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Kaltene · Näe rohkem »
Kasselaid
Kasselaid (ka Kassemaa) on 54,4 hektari suurune saar Saaremaa vallas Abrukast idas.
Uus!!: Liivi laht ja Kasselaid · Näe rohkem »
Kastna (Pärnu)
Kastna kaitseala. Kastna on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas Liivi lahe ääres.
Uus!!: Liivi laht ja Kastna (Pärnu) · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Liivi laht ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kaugurciems
Kaugurciemsi asendi kaart Kaugurciems on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Liivi laht ja Kaugurciems · Näe rohkem »
Küti jõgi
Küti jõgi (ka Küti oja) on oja Pärnumaal Lääneranna vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Küti jõgi · Näe rohkem »
Kõrksaar
Kõrksaar (ka Kõrgesaar, Kõrgessaare laid, Kõrksa) on 91 hektari suurune saar Pärnumaal Lääneranna vallas Saulepi küla territooriumil.
Uus!!: Liivi laht ja Kõrksaar · Näe rohkem »
Keretü soo
Keretü soo (ka Keretu soo, Kerreti soo) on raba Võru-Hargla nõos.
Uus!!: Liivi laht ja Keretü soo · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Liivi laht ja Kihnu · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Liivi laht ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Kihnu vald
Kihnu vald on vald Pärnumaal.
Uus!!: Liivi laht ja Kihnu vald · Näe rohkem »
Kirjurahu
Kirjurahu Maa-ameti kaldaerofotol Kirjurahu (ka Kerju, Kerjurahu) on Liivi lahes olev 5,2 hektari suurune saar, mis jääb Abrukast 4 kilomeetrit kagusse.
Uus!!: Liivi laht ja Kirjurahu · Näe rohkem »
Kirjurahu madal
Kirjurahu madal on madalik Liivi lahes, 14,5 km Leeltseninast itta.
Uus!!: Liivi laht ja Kirjurahu madal · Näe rohkem »
Kitselaid (Liivi laht)
Kitselaid. Kitselaid on 7,6 hektari suurune saar Liivi lahes, üks Varbla laidudest.
Uus!!: Liivi laht ja Kitselaid (Liivi laht) · Näe rohkem »
Klapkalnciems
Klapkalnciems on küla (vidējciems) Lätis, Tukumsi piirkonnas ja Engure vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Klapkalnciems · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Liivi laht ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Kolka nina
Kolka nina (liivi keeles Kūolka nanā, läti keeles Kolkasrags) on neem Lätis Kura poolsaare põhjatipus.
Uus!!: Liivi laht ja Kolka nina · Näe rohkem »
Kolka vald
Kolka valla rannad Kolka vald (läti keeles Kolkas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas Kura poolsaare põhjatipus Liivi lahe ja Irbe väina kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Kolka vald · Näe rohkem »
Krimulda (ajalooline piirkond)
Krimulda (Cubbesele) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Liivi laht ja Krimulda (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Krundiküla
Krundiküla on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Krundiküla · Näe rohkem »
Kumari kanal
Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.
Uus!!: Liivi laht ja Kumari kanal · Näe rohkem »
Kunnati laid
Kunnati laid (ka Kunnati saar) on 4,6 hektari suurune laid Saare maakonnas Saaremaa vallas Kunnati ja Kõiguste lahe piiril.
Uus!!: Liivi laht ja Kunnati laid · Näe rohkem »
Kura kurk
Kura kurk ehk Irbe väin ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.
Uus!!: Liivi laht ja Kura kurk · Näe rohkem »
Kura poolsaar
Kura poolsaar ehk Kuramaa on poolsaar Läti lääneosas, mida läänest piirab Läänemeri ja idast Läänemere osa: Liivi laht.
Uus!!: Liivi laht ja Kura poolsaar · Näe rohkem »
Kuralaid
Kuralaid (ka Kuuralaid) on 4,4 hektari suurune saar Liivi lahes Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, üks Varbla laidudest.
Uus!!: Liivi laht ja Kuralaid · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivi laht ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Liivi laht ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Laidunina–Kaavi rand
Laidunina–Kaavi rand on veemajanduslik mereala Liivi lahes, Sõrve poolsaare idarannikul Laiduninast Kaavi ninani.
Uus!!: Liivi laht ja Laidunina–Kaavi rand · Näe rohkem »
Lapmežciems
Lapmežciems on küla (läti keeles lielciems) Lätis Tukumsi piirkonnas, Lapmežciemsi valla halduskeskus.
Uus!!: Liivi laht ja Lapmežciems · Näe rohkem »
Lapmežciemsi vald
Valla maastik Lapmežciemsi vald (läti keeles Lapmežciema pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Lapmežciemsi vald · Näe rohkem »
Lāņi
Lāņi jahiloss Lāņi (vanasti ka Lānmuiža) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Limbaži piirkonnas Salatsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Lāņi · Näe rohkem »
Lääne maakonna mereosade loend
Siin on loetletud Lääne maakonna territooriumile jäävaid lahtesid ja väinu.
Uus!!: Liivi laht ja Lääne maakonna mereosade loend · Näe rohkem »
Lääne-Eesti madalik
Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon.
Uus!!: Liivi laht ja Lääne-Eesti madalik · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Liivi laht ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivi laht ja Läti · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Liivi laht ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Uus!!: Liivi laht ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Liivi laht ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Leeltserahu
Leeltserahu (ka Leeltse rahu) on madalik Liivi lahes, 5 km Leeltseninast idakagus.
Uus!!: Liivi laht ja Leeltserahu · Näe rohkem »
Lembit (suurtükipaat)
Lembit oli Vene Keisririigis ehitatud ja hiljem Eesti merejõudude kasutuses olnud Giljak-klassi suurtükilaev (toonases kõnepruugis suurtükipaat).
Uus!!: Liivi laht ja Lembit (suurtükipaat) · Näe rohkem »
Lemmejõgi
Lemmejõgi on jõgi Pärnumaal.
Uus!!: Liivi laht ja Lemmejõgi · Näe rohkem »
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Uus!!: Liivi laht ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Liivi laht ja Lielupe · Näe rohkem »
Lielupe (Jūrmala)
Lielupe jaamahoone. Lielupe asendikaart Lielupe on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Liivi laht ja Lielupe (Jūrmala) · Näe rohkem »
Liivi (täpsustus)
*Liivi on küla Läänemaal Kullamaa vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Liivi (täpsustus) · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Liivi laht ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivi laht ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Liivi laht ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Lilaste (Carnikava vald)
Lilaste on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Liivi lahe ääres Ādaži piirkonnas Carnikava vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Lilaste (Carnikava vald) · Näe rohkem »
Mai 2009
Mai 2009, kroonika 2009.
Uus!!: Liivi laht ja Mai 2009 · Näe rohkem »
Mangaļsala
Mangaļsala asendikaart Mangaļsala suvilad Mangaļsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 8,036 km².
Uus!!: Liivi laht ja Mangaļsala · Näe rohkem »
Manilaid
Manilaid (ka Manija, kihnu murrakus Manõja) on laid Liivi lahes Kihnu ja Tõstamaa poolsaare vahel.
Uus!!: Liivi laht ja Manilaid · Näe rohkem »
Mart Simm
Mart Simm (sündinud 10. novembril 1946 Pärnus) on eesti hüdrobioloog, bioloogiakandidaat (1976).
Uus!!: Liivi laht ja Mart Simm · Näe rohkem »
Mīlgrāvis
Mīlgrāvis ('Veskikraav'; saksa Mühlen Graben) on kanal Lätis Riia linnas.
Uus!!: Liivi laht ja Mīlgrāvis · Näe rohkem »
Mõntu mõis
Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Liivi laht ja Mõntu mõis · Näe rohkem »
Mõntu rand
Mõntu rand on veemajanduslik mereala Liivi lahes, Sõrve poolsaare kagurannikul Sõrve säärest Kaavi ninani.
Uus!!: Liivi laht ja Mõntu rand · Näe rohkem »
Mērsrags
Mērsrags (saksa keeles Markgrafen) on küla (lielciems) Lätis, Talsi piirkonna Mērsragsi valla halduskeskus.
Uus!!: Liivi laht ja Mērsrags · Näe rohkem »
Mērsragsi vald
Mērsragsi vald on vald Lätis Kuramaa kirdeosas Liivi lahe rannikul Talsi piirkonnas.
Uus!!: Liivi laht ja Mērsragsi vald · Näe rohkem »
Melnsils
Melnsils (ka Mellsils, liivi keeles Mustānum) on küla (vidējciems) Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Melnsils · Näe rohkem »
Merise madal
Merise madal on madalik Liivi lahes, 3 km Leeltseninast loodes.
Uus!!: Liivi laht ja Merise madal · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Liivi laht ja Metsapoole · Näe rohkem »
Metsapoole (Häädemeeste)
Metsapoole on Pärnumaal Häädemeeste vallas asuv küla, mis paikneb Liivi lahe kaldal Iklast vahetult põhjas.
Uus!!: Liivi laht ja Metsapoole (Häädemeeste) · Näe rohkem »
Moonsundi lahing
Moonsundi merelahing oli Esimese maailmasõja ajal operatsiooni Albion osana 17. oktoobril 1917.
Uus!!: Liivi laht ja Moonsundi lahing · Näe rohkem »
Mudakrabi
Harilik rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) ehk harrise mudakrabi on liik krabilisi.
Uus!!: Liivi laht ja Mudakrabi · Näe rohkem »
Munaderahu
Munaderahu on rahu Saare maakonnas Saaremaa vallas Siiksaare küla alal 200 meetri kaugusel Saaremaa rannikust.
Uus!!: Liivi laht ja Munaderahu · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Liivi laht ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.
Uus!!: Liivi laht ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus · Näe rohkem »
NSV Liidu piirivalve Eestis
Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel Hara 10. piirivalvekordonis NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.
Uus!!: Liivi laht ja NSV Liidu piirivalve Eestis · Näe rohkem »
Nudrirahu
Nudrirahu on Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tamba küla alal Liivi lahes asuv 790 m² suurune saar (rahu).
Uus!!: Liivi laht ja Nudrirahu · Näe rohkem »
Oandu-Aegviidu-Ikla
Oandu-Ikla matakatee tähis Kakerdaja rabas, Kõrvemaa serval Droonivideo Oandu-Ikla matkateele jäävast Kakerdaja rabast 2021. aasta veebruaris Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee on kirde-edela (või edela-kirde) suunaline, 372 kilomeetri pikkune matkatee.
Uus!!: Liivi laht ja Oandu-Aegviidu-Ikla · Näe rohkem »
Oosäär
Oosäär (ka Oossaar, Kuradisäär, Oossäär) on 1,83 hektari suurune laid Liivi lahes Paatsalu lahe suudme ees.
Uus!!: Liivi laht ja Oosäär · Näe rohkem »
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Uus!!: Liivi laht ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Liivi laht ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Paadla lade
Kaali kraatri siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud Paadla lademe dolomiidi kihid. Paadla lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Liivi laht ja Paadla lade · Näe rohkem »
Paadrema jõgi
Paadrema jõgi on jõgi Pärnumaal.
Uus!!: Liivi laht ja Paadrema jõgi · Näe rohkem »
Paatsalu laht
Paatsalu laht on laht Pärnumaal Lääneranna vallas, Liivi lahe mereosa.
Uus!!: Liivi laht ja Paatsalu laht · Näe rohkem »
Pärnu laht
Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.
Uus!!: Liivi laht ja Pärnu laht · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Liivi laht ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Pūrciems
Pūrciems on küla (mazciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Pūrciems · Näe rohkem »
Pöörilaid
Pöörilaiu tulepaak Pöörilaid (ka Pööriotsa laid) on endine saar Liivi lahes.
Uus!!: Liivi laht ja Pöörilaid · Näe rohkem »
Põdvalaid
Põdvalaid (ka Pede saar, Põdva rahu, Põdva laid, Ledalaid, Leedva laid, Ledvalaid) on 2,2 hektari suurune laid Saare maakonnas Saaremaa vallas Turja küla alal Turja poolsaare ja Vahelmiserahu vahel 200 meetrit Siiksaare poolsaarest idas.
Uus!!: Liivi laht ja Põdvalaid · Näe rohkem »
Peamine Muhu väina laevatee
Peamine Muhu väina laevatee on umbes 50 meremiili pikkune põhja–lõunasuunaline faarvaater läbi Väinamere.
Uus!!: Liivi laht ja Peamine Muhu väina laevatee · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Uus!!: Liivi laht ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »
Pihelgalaid
Pihelgalaid talvel. Loojang Pihelgalaiul Pihelgalaid (ka Pihelga laid) on 13,9 hektari suurune saar Liivi lahes Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Mereäärse külas.
Uus!!: Liivi laht ja Pihelgalaid · Näe rohkem »
Pihtla vald
Pihtla vald oli vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12.
Uus!!: Liivi laht ja Pihtla vald · Näe rohkem »
Piiritsoon
Piiritsoon on kindlaksmääratud maa-ala riigipiiri ääres, kus isikute liikumine ja lubatud tegevused on piirivalve eesmärkidel piiratud.
Uus!!: Liivi laht ja Piiritsoon · Näe rohkem »
Piiukaarelaid
Piiukaarelaid (ka Piiukaare laid, Piiukare, Piiulaid) on 8,49 hektari suurune saar Liivi lahes, halduslikult Pärnumaal Lääneranna vallas Mereäärse külas, üks Varbla laidudest.
Uus!!: Liivi laht ja Piiukaarelaid · Näe rohkem »
Pisimudil
Pisimudil (Pomatoschistus microps) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Liivi laht ja Pisimudil · Näe rohkem »
Plieņciems
Plieņciems on küla (vidējciems) Lätis, Tukumsi piirkonnas ja Engure vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Plieņciems · Näe rohkem »
Positivus
King Charles Positivuse Nordea laval 19. juulil 2014 Positivus on iga-aastane suvine muusika- ja kultuurifestival, mida peetakse juulikuu kolmandal nädalavahetusel Salatsis Lätis.
Uus!!: Liivi laht ja Positivus · Näe rohkem »
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Uus!!: Liivi laht ja Pulli asula · Näe rohkem »
Punningalaid
Punningalaid (ka Puninglaid, Puninga laid, Puninga saar, Puningu saar, Puningi saar) on 1 hektari suurune laid Saare maakonnas Saaremaa vallas Turja küla territooriumil.
Uus!!: Liivi laht ja Punningalaid · Näe rohkem »
Ragaciems
Ragaciems on küla (lielciems) Lätis Tukumsi piirkonna Lapmežciemsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Ragaciems · Näe rohkem »
Randu pļavas
Randu pļavas on hoiuala Lätis Liivi lahe ääres Heinaste ja Kuiviži vahel.
Uus!!: Liivi laht ja Randu pļavas · Näe rohkem »
Rannametsa luitestik
Rannametsa luitestik (ka: Rannametsa mäed, Häädemeeste luitestik, Rannametsa-Soometsa luited) on Lääne-Eestis Pärnu maakonnas asuvad luited, mis jäävad Liivi lahe ja Tolkuse raba vahele.
Uus!!: Liivi laht ja Rannametsa luitestik · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Liivi laht ja Räim · Näe rohkem »
Räimesõda
Räimesõda oli Eesti ja Läti vaheline merepiirivaidlus.
Uus!!: Liivi laht ja Räimesõda · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivi laht ja Riia · Näe rohkem »
Riia lahing (1919)
Riia lahing ehk Riia operatsioon oli Landeswehri sõja viimane lahing, mis toimus 30. juunist 3. juulini 1919 Riia ümbruses ja Daugava jõel.
Uus!!: Liivi laht ja Riia lahing (1919) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Liivi laht ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riia plutoon
Riia plutoon ehk Riia rabakiviplutoon ehk Riia batoliit, ka Riia massiiv,, on Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon, mis oma suuruse tõttu liigitub batoliidiks.
Uus!!: Liivi laht ja Riia plutoon · Näe rohkem »
Riia sadam
Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Liivi lahe rannikul ja Daugava suudmes.
Uus!!: Liivi laht ja Riia sadam · Näe rohkem »
Roja
Roja on küla (lielciems) Lätis Kurzemes Talsi piirkonnas, Roja valla halduskeskus.
Uus!!: Liivi laht ja Roja · Näe rohkem »
Rootsiklaid
Rootsiklaid (ka Rootsiku laid, Rootsiku saar) on 18,14 hektari suurune saar Liivi lahes, halduslikult Pärnumaal Lääneranna vallas Saulepi küla alal.
Uus!!: Liivi laht ja Rootsiklaid · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Liivi laht ja Ruhnu · Näe rohkem »
Ruhnu vald
Uus ja vana kirik Ruhnus Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda.
Uus!!: Liivi laht ja Ruhnu vald · Näe rohkem »
Ruirahu
Ruirahu on Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Mereäärse küla alal Liivi lahes asuv 0,66 hektari suurune saar (rahu).
Uus!!: Liivi laht ja Ruirahu · Näe rohkem »
Rusulaid
Rusulaid (ka Pisilaid) on 4,7 hektari suurune saar (laid) Saare maakonnas Saaremaa vallas Saaremetsa küla alal Liivi lahes.
Uus!!: Liivi laht ja Rusulaid · Näe rohkem »
Saaremaa sild
Saaremaa sild on Eestis pikka aega kavandatud sild üle Suure väina Muhu saare ja Mandri-Eesti ühendamiseks.
Uus!!: Liivi laht ja Saaremaa sild · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Liivi laht ja Salatsi · Näe rohkem »
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Uus!!: Liivi laht ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »
Salatsi liivi keel
Salatsi liivi keel on liivi keele kuju, mida kõneldi Liivimaal Salatsi jõe lähikonnas Liivi lahest idas.
Uus!!: Liivi laht ja Salatsi liivi keel · Näe rohkem »
Salme vald
Salme vallamaja (2009) Salme vald oli vald Saare maakonnas Saaremaa edelaosas ja hõlmas Sõrve poolsaare kaela.
Uus!!: Liivi laht ja Salme vald · Näe rohkem »
Sangõ
Sangõ Maa-ameti kaldaerofotol mais 2019 Sangõ (ka Sangelaid, Sange saar, Sangõtõ) on saar (laid) Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linaküla küla alal Liivi lahes, mis asub 7 kilomeetrit Kihnust loodes, üks Sangelaidudest.
Uus!!: Liivi laht ja Sangõ · Näe rohkem »
Saulkrasti
Saulkrasti ('päikeserannad'; saksa keeles Neubad) on kuurortlinn Lätis Liivi lahe lõunarannal.
Uus!!: Liivi laht ja Saulkrasti · Näe rohkem »
Saulkrasti vald
Via Baltica Saulkrasti vald (läti keeles Saulkrastu pagasts) on vald Lätis Saulkrasti piirkonnas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Saulkrasti vald · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Uus!!: Liivi laht ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »
Sõmeri tuletorn
Sõmeri tuletorn Sõmeri tuletorn. Kristian Pikneri foto Sõmeri tuletorn on tuletorn Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Matsi külas, Liivi lahe idakaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Sõmeri tuletorn · Näe rohkem »
Selglaid
Selglaid on 30 hektari suurune saar Liivi lahes, Varbla laidudest suurim.
Uus!!: Liivi laht ja Selglaid · Näe rohkem »
Siiakare
Siiakare on Saare maakonda Saaremaa valda Turja küla alale jääv 3,17 hektari suurune saar (kare) Liivi lahes.
Uus!!: Liivi laht ja Siiakare · Näe rohkem »
Silmarank
Silmarank on Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saulepi küla alal Liivi lahes asuv 0,15 hektari suurune saar.
Uus!!: Liivi laht ja Silmarank · Näe rohkem »
Sjõll-laid
Sjõll-laid (ka Sillalaid, Sill-laid) on 0,17 hektari suurune saar Liivi lahes Kihnu väinas, halduslikult Pärnu maakonnas Kihnu vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Sjõll-laid · Näe rohkem »
Skulte
Skulte on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Skulte vallas ja Skulte kihelkonnas.
Uus!!: Liivi laht ja Skulte · Näe rohkem »
Skulte vald
Skulte raudteejaam Skulte vald (läti keeles Skultes pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivi laht ja Skulte vald · Näe rohkem »
Soondrerank
Soondrerank on Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Haapsi küla alal Liivi lahes asuv 1,34 hektari suurune saar.
Uus!!: Liivi laht ja Soondrerank · Näe rohkem »
Sorgu
Sorgu (rootsi ja saksa keeles Sorkholm) on 5,88 hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiust 5,5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Liivi laht ja Sorgu · Näe rohkem »
Suur Asalaid
Suur Asalaid on Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla küla alal Liivi lahes asuv 0,5 hektari suurune saar (laid).
Uus!!: Liivi laht ja Suur Asalaid · Näe rohkem »
Suur väin
Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.
Uus!!: Liivi laht ja Suur väin · Näe rohkem »
Svētupe
Svētupe (juuni 2008) Svētupe ('Pühajõgi') on jõgi Lätis Limbaži piirkonnas.
Uus!!: Liivi laht ja Svētupe · Näe rohkem »
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Uus!!: Liivi laht ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »
Tūja
left Tūja on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Liepupe vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Tūja · Näe rohkem »
Tõrvanõmme oja
Tõrvanõmme oja (ka Tõrvanõmme jõgi, Jaagu oja) on oja Pärnumaal Pärnu linna lääneosas.
Uus!!: Liivi laht ja Tõrvanõmme oja · Näe rohkem »
Tõstamaa laht
Tõstamaa laht on Liivi lahe osa.
Uus!!: Liivi laht ja Tõstamaa laht · Näe rohkem »
Tondi kasarmud
Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinnapoolne hoonekompleksi osa Tondi 55 Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008 Tondi 51, september 2011 Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25 Tondi kasarmud on endised militaarehitised Tallinnas Tondi sõjaväelinnakus (Kristiine linnaosas Tondi tänava ääres).
Uus!!: Liivi laht ja Tondi kasarmud · Näe rohkem »
Torgu Kuningriik
Torgu Kuningriigi lipp Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves Kirill Teiter ehk Torgu esimene kuningas Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012. aastal Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.
Uus!!: Liivi laht ja Torgu Kuningriik · Näe rohkem »
Torgu vald
Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Liivi laht ja Torgu vald · Näe rohkem »
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Uus!!: Liivi laht ja Torm · Näe rohkem »
Treimani
Treimani on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Treimani · Näe rohkem »
Tukumsi kreis
Tukumsi kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Tukkum) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal aastatel 1819–1917.
Uus!!: Liivi laht ja Tukumsi kreis · Näe rohkem »
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Uus!!: Liivi laht ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Tuuleenergia Eestis
Tuuleturbiin Tahkuna poolsaarel Hiiumaal 2020 oli Eestis tuuleenergia elektrijaamade koguvõimsus 320 MW.
Uus!!: Liivi laht ja Tuuleenergia Eestis · Näe rohkem »
Uši
Uši (ka Ušciems, liivi keeles Mägkilā) on küla (mazciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivi laht ja Uši · Näe rohkem »
Umalaid
Umalaid on saar Liivi lahes, üks Sangelaidudest.
Uus!!: Liivi laht ja Umalaid · Näe rohkem »
Unģeni
Unģeni (ka Uņģeni) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Salatsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Unģeni · Näe rohkem »
Upesgrīva
Grīva jõgi Upesgrīvas Upesgrīva on küla (vidējciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Mērsragsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Upesgrīva · Näe rohkem »
Vahase
Vahase saar on 72 hektari suurune ja ligi tuhande aasta vanune pikliku kujuga saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka küla alal Abrukast 200 meetrit läänes.
Uus!!: Liivi laht ja Vahase · Näe rohkem »
Vaiste lõpp
Vaiste lõpp (ka Vaiste laht) on väike laht pindalaga 299 ha Liivi lahe kirdeosas Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Vaiste lõpp · Näe rohkem »
Valeri Sablin
Valeri Sablin (vene keeles Вале́рий Миха́йлович Са́блин; 1. jaanuar 1939 Leningrad – 3. august 1976 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (3. järgu kapten – vastab Eesti mereväe kaptenmajorile).
Uus!!: Liivi laht ja Valeri Sablin · Näe rohkem »
Valgalciems
Valgalciems on küla (vidējciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Valgalciems · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Liivi laht ja Vanema · Näe rohkem »
Varbla laiud
Varbla laiud Varbla laiud on laidude ja rahude rühm Liivi lahes, mis halduslikult kuuluvad Pärnu maakonda Lääneranna valda.
Uus!!: Liivi laht ja Varbla laiud · Näe rohkem »
Vareserahu
Vareserahu on Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Liivi lahes asuv 0,2 hektari suurune saar (rahu).
Uus!!: Liivi laht ja Vareserahu · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: Liivi laht ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Väike Asalaid
Väike Asalaid (ka Pisike Asalaid) oli saar (laid) Pärnu maakonnas Kihnu vallas Liivi lahes.
Uus!!: Liivi laht ja Väike Asalaid · Näe rohkem »
Väike Harklaid
Väike Harklaid (varem ka 2. Harklaid) on Saare maakonnas Saaremaa vallas Saaremetsa küla alal Liivi lahes asuv 1 hektari suurune saar (laid).
Uus!!: Liivi laht ja Väike Harklaid · Näe rohkem »
Väike-Tulpe saar
Väike-Tulpe saar (ka Väike Tulpe saar) on 2,09 km² suurune saar Saaremaa lõunarannikul Liivi lahes, kuulub halduslikult Saaremaa valda Muratsi küla alale.
Uus!!: Liivi laht ja Väike-Tulpe saar · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Liivi laht ja Väinameri · Näe rohkem »
Välismaa merede ja lahtede loend
Siin loetletakse välismaa meresid ja lahti.
Uus!!: Liivi laht ja Välismaa merede ja lahtede loend · Näe rohkem »
Värati laht
Värati laht on laht Lääne-Eestis, Liivi lahe osa.
Uus!!: Liivi laht ja Värati laht · Näe rohkem »
Vööt-kirpvähk
Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.
Uus!!: Liivi laht ja Vööt-kirpvähk · Näe rohkem »
Võilaid
Võilaid (Woielaid) on endine saar Liivi lahes Muhust kagus.
Uus!!: Liivi laht ja Võilaid · Näe rohkem »
Vecāķi
Vecāķi Vecāķi asendikaart Vecāķi on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,303 km².
Uus!!: Liivi laht ja Vecāķi · Näe rohkem »
Veiserahu
Veiserahu on madalik Liivi lahes, 13,5 km Kaavi ninast idas.
Uus!!: Liivi laht ja Veiserahu · Näe rohkem »
Vesipüks
Vesipüks Mallorca lähedal Vesipüks Kuivastus 13. juulil 2011 2021. aasta augustis Peipsi järve põhjaosa kohal vaadeldud vesipüks Vesipüks ehk pilvesammas on laias tähenduses ükskõik milline tornaado vee kohal, olles tavaliselt 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.
Uus!!: Liivi laht ja Vesipüks · Näe rohkem »
Viire takka
"Viire takka" (see tähendab 'Viirelaiu tagant') on eesti rahvalaul, mis räägib Krimmi sõja ajal Riia lahte väisanud aurulaevade dessandist (Baltic fleet) ning nende laevade jõudmisest Arensburgi (Kuressaarde) 23.
Uus!!: Liivi laht ja Viire takka · Näe rohkem »
Viljandi järv
Viljandi järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustikul, Viljandi maakonnas Viljandi linnas.
Uus!!: Liivi laht ja Viljandi järv · Näe rohkem »
Virtsu Kalur
Virtsu Kalur silt Virtsi Kalur oli 1949–1975 tegutsenud kalurikolhoos.
Uus!!: Liivi laht ja Virtsu Kalur · Näe rohkem »
Vitrupe
left Vitrupe on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Salatsi vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Vitrupe · Näe rohkem »
Zvejniekciems
Aģe jõgi Zvejniekciemsis Zvejniekciems on küla (lielciems) Lätis Saulkrasti piirkonnas Saulkrasti vallas.
Uus!!: Liivi laht ja Zvejniekciems · Näe rohkem »
13. aprill
13.
Uus!!: Liivi laht ja 13. aprill · Näe rohkem »
2005. aasta jaanuaritorm
Jaanuaritorm Lätis Liepupe valla rannas 2005.
Uus!!: Liivi laht ja 2005. aasta jaanuaritorm · Näe rohkem »
9. mai
9.
Uus!!: Liivi laht ja 9. mai · Näe rohkem »
