Side

659 suhted: Aadlimatrikkel, Aahof, Aam, Abruka, Adam Peterson, Adlerberg, Ado Birk, Ado Grenzstein, Adolf von Harnack, Adrakohus, Adramaa, Adramaarevisjon, Aizkraukle kihelkond, Ajutine Põhja-Balti Komitee, Akmeņsala kihelkond, Alamkorrakohus, Alammaakohus (asutus), Alūksne, Alberts Kviesis, Aleksander II, Aleksander Jaakson, Aleksander Kesküla, Aleksander Podrätšik, Aleksander Thomson (keeleteadlane), Aleksandr Bulõgin, Aleksei Bellegarde, Alexander von Meyendorff, Alexander von Oettingen (1798–1846), Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912), Alfons Rebane, Alutaguse kihelkond, Anders Anton von Stiernman, Andrejs Priedkalns, Anna Tõrvand-Tellmann, Anrep, Anseküla kihelkond, Ants Dauman, Ants Piip, Arkadi Kelepovski, Artur Rööp, Asehaldur, Asti ordulinnus, Audru kihelkond, Augstroze vasallilinnus, August Eller, August Feldman, August Kork, August Pess, August Rei, August Rull, ..., August von Oettingen, Augusts Lietavietis, Aumeistri kihelkond, Autonoomne Eestimaa kubermang, Avinurme, Ļaudona piiskopilinnus, Ülemtalurahvakohus, Ülevenemaaline Asutav Kogu, Äksi kihelkond, Õigeusu abikool, Õigeusu kirik Eestis, Ārlava kihelkond, Bachmann, Balthasar von Campenhausen (1745–1800), Balti Konstitutsiooniline Erakond, Balti kubermangud, Balti laevastik, Balti raudtee, Baltimaad, Baltisakslased, Baltisches historisches Ortslexikon, Bērzaine gümnaasium, Bērzaune vasallilinnus, Bernhard Caspar Otto von Stackelberg, Budberg, Buxhoeveden, Campenhausen, Carl Friedrich von Stern, Carl Gustaf Dücker, Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden, Cēsis, Cesvaine piiskopilinnus, Christoph Adam von Richter, Clapier de Colongue, Daugavgrīva kihelkond, Dünaburgi maakond, Dole kihelkond, Dzērbene piiskopilinnus, Eduard Alexis von Krüdener, Eduard August Maass, Edvards Treimanis, Eesti ajalugu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti õigeusu koguduste loend, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus, Eesti Hüpoteegipank, Eesti juudid, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti lähiajalugu, Eesti mustlased, Eesti põllumajandus, Eesti posti ajalugu, Eesti postijaamade loend, Eesti rahvarõivad, Eesti raudteetransport, Eesti regionaalne areng, Eesti uusaeg, Eesti vapp, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa talurahvaseadused, Eestlased Titanicul, Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse, Ekesparre, Elmar Lipping, Erich Johann von Vietinghoff, Ernst Burchard von Mengden, Ernst Carl Kessler, Ernst Enno, Ernst von Blanckenhagen, Erwin Moritz, Evangeelne luterlik kirik Eestis, Evoim Verhoustinski, Faddei Bulgarin, Filaret (Gumilevski), Filippo Paulucci, Fjodor von Lysander, Frīdrihs Grosvalds, Friedrich Nineve, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich von Löwis of Menar, Friedrich Wilhelm von Sivers, Güldenstubbe, Georg Friedrich von Fölkersahm, Georg Leets, George Browne, Gooti teooria, Gostiņi, Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg, Gregor von Berg, Gustav Kunnos, Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff, Gustavs Klucis, Halliste kihelkond, Hans Kalm, Hans Rebane (1862–1911), Hans von Rosen, Hans von Wachten, Hargla kihelkond, Harju kreis, Häädemeeste kihelkond, Heinaste, Heinaste merekool, Heinrich Andreas Contius, Heinrich Georg von Jannau, Heinrich von Hagemeister, Hellenurme raamatukogu, Helme kihelkond, Helmersen, Herbert Hahn, Herman Wrangel, Hermann von Radingh, Hernhuutlus Eestis, Hugo Legzdiņš, Igelström, Ikšķile, Ikšķile kihelkond, Imants Sudmalis, Islam, Islam Eestis, IV üldlaulupidu, Ivan Ševitš, Iwan von Brevern, Jaan Põdra, Jaan Poska, Jaan Rink, Jaan Tõnisson, Jaani kihelkond, Jakov Bologovski, Jan Berzin, Jaunpilsi kihelkond, Jānis Balodis, Jānis Cimze, Jānis Ozols, Jämaja kihelkond, Jõgi (perekonnanimi), Johan Lepik, Johan Unt, Johann Friedrich Eurich, Johann Georg Schwartz, Johann Köler, Johann Leberecht Ehregott Punschel, Johann Philipp von Roth, Johann Reinhold von Patkul, Johann von Michelsohnen, Johannes Brever, Johannes Haller, Johannes Matthias Lütkens, Joosep Liiv, Joosep Tammemäe, Joseph Du Hamel, Juhan Puskar, Julius von Cube, Jumprava kihelkond, Kaarma õpetajate seminar, Kabile mõis, Kaksikvõim Eestis, Kambi mõis (Harju-Jaani), Kambja kihelkond, Kammerhärra (fiskaalametnik), Kandava kihelkond, Kanepi kihelkond, Karistusõigus, Karistussalk, Karja kihelkond, Karjamõis, Karksi kihelkond, Karl August Senff, Karl Gustav von Cahdeus, Karl Gustav von Patkul, Karl Gustav von Rönne, Karl Rimm, Karl von Löwis of Menar, Karl XI, Karp (perekonnanimi), Karula kihelkond, Kasimir von Meyendorff, Katlakalna kihelkond, Kārlis Kārkliņš, Kärla kihelkond, Köstrikool, Kümnik, Keeled Eestis, Kevade, Kihelkonna kihelkond, Kihelkonnakohus, Kihelkonnakonvent, Kihelkonnakool, Kihnu, Kihnu kool, Kindralkuberner, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Kivilaan, Kivirand, Kivisalu, Koch (perekonnanimi), Kodavere kihelkond, Koknese kihelkond, Kolga-Jaani kihelkond, Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus, Korporatsioon Curonia, Korporatsioon Nevania, Krüdener, Kreisikohus, Kreiskool, Krimulda piiskopilinnus, Kroonupalat, Kubermangugümnaasium, Kull (perekonnanimi), Kuramaa, Kuramaa kubermang, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare Püha Nikolai kirik, Kursi kihelkond, Kuuendikumaa, Kvoodimaa, Laiuse kihelkond, Latgale, Latgali keel, Latgalid (tänapäev), Lääne kreis, Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend, Läti, Läti ajalugu, Läti kindralkomissariaat, Läti kirjandusselts, Läti rahvusväeosad, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Leivu keel, Lemsalu piiskopilinnus, Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen, Leonhard von Stryk, Libateisik, Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender, Lieljumprava kihelkond, Lielvārde kihelkond, Liepāja, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa talurahvaseadused, Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon, Liivimaa vallakogukonna seadus, Liivimaa vojevoodkond, Limbaži, Linnakool (1873–1913), Lokstiņi vasallilinnus, Loomakaitse, Ludvig Jakobsen, Ludwig August Mellin, Ludwig von Cube, Ludza maakond, Maakohus, Maakond, Maakonna maanõukogu, Maamõõtjate ajad, Maapäev (rüütelkond), Maarja-Magdaleena kihelkond, Maavalitsus, Magasiait, Magnus Gustav von Essen, Mahtra sõda, Malama, Martin Klein, Martin Lipp, Martin Schulzenberg, Maximilian Theodor Buch, Mazsalaca, Mālpilsi kihelkond, Mālpilsi ordulinnus, Mālupe, Mārtiņš Lācis, Mühlen, Mõisaküla raudteejaam, Mõisakool, Mõisapolitsei, Mere puiestee, Michael von Wrangell, Mihhail Malein, Mihhail Paškov, Mihhail Tšihhatšov, Mihhail Zinovjev, Mihkli kihelkond, Mihkli Talumuuseum, Muhu, Muhu kihelkond, Mujani vasallilinnus, Mustjala kihelkond, Mustvee kirik, Narva provints, Nītaure ordulinnus, Nõo kihelkond, Nekrut, Nikita Panin, Nikolai Bogdanovitš, Nikolai Fischer, Nikolai Karotamm, Nikolai Kropotkin, Nikolai Lavrinovski, Nikolai Manassein, Nikolai Orlov, Nikolai Päts, Nikolai Protassov, Nikolai Verhoustinski, Nikolai Zvegintsov, Normann, Ohranka, Oskar Ruut, Otepää, Otepää kihelkond, Otto Magnus von Grünewaldt, Otto von Freymann, Otto Wilhelm von Essen, Paide kreis, Paistu kihelkond, Palamuse kihelkond, Pass, Patent (õigusakt), Paul Lilleleht, Paul von Hahn, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärnu kihelkond, Pärnu kreis, Pärnu maakond, Pärnu praostkond, Pärnu vojevoodkond, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa, Pöide kihelkond, Püha kihelkond, Püss (perekonnanimi), Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia", Põllumeesteselts, Põltsamaa kihelkond, Põlva kihelkond, Pēteris Stučka, Pearahamaks, Peeter I ausammas Riias, Peeter II, Peeter Põllu plats, Peeter Suure merekindlus, Peter Ludwig von der Pahlen, Peter von Sivers, Peter von Wrangell, Peter Wittgenstein, Peterburi sõjaväeringkond, Peterburi–Riia postimaantee, Piņķi kihelkond, Pihkva–Riia raudtee, Piiri (Tartu), Piirikaitse Üksikkorpus, Piiskopi mõis, Pilistvere kihelkond, Pill (perekonnanimi), Pjotr Nekljudov, Pjotr Skoropostižnõi, Politseikohus, Politseivalitsus (Venemaa), Post (perekonnanimi), Postimaantee, Praostkond, Puhja kihelkond, Raasiku mõis, Rahukohus, Rannapungerja, Rannu kihelkond, Raudteetransport Lätis, Rüütlimõis, Rõngu kihelkond, Rõuge kihelkond, Režitsa maakond, Rebas, Reformatsioon Liivimaal, Reinhold von Stackelberg, Rembert von Funcken (1724–1786), Rentei, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia Eesti Üliõpilaste Selts, Riia kreis, Riia Kristuse Sündimise katedraal, Riia kubermang, Riia linnapeade loend, Riia mägi, Riia piiskopkond (õigeusu kirik), Riia sõjakuberner, Riia tänav, Riia vikaarpiiskopkond, Riia–Daugavpilsi raudtee, Riia–Pihkva maantee, Robert Erhardt, Robert von Toll, Roberts Kļaviņš, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Ropaži ordulinnus, Rozbeķi vasallilinnus, Rudolf Kirhenštein, Ruhnu, Ruhnu kihelkond, Russalka, Russalka (monument), Saarde kihelkond, Saarde vald (2005), Saare maakond, Saare maavalitsus, Saaremaa, Saaremaa (maakond), Saaremaa ajalugu, Saaremaa asehaldurite loend, Saarlane, Sabile kihelkond, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sala kihelkond, Salaspilsi kihelkond, Salatsi piiskopilinnus, Samson von Himmelstjerna, Sangaste kihelkond, Schilling, Schulmann, Segarent, Sengbusch, Serafim Mansõrev, Sergei Šidlovski, Setomaa, Sievers (aadlisuguvõsa), Sigulda kihelkond, Sigulda ordulinnus, Sillakohus, Sindi kalevivabrik, Skulte kihelkond, Soodla (perekonnanimi), Staël von Holstein, Stackelberg, Steinberg, Stolõpini reformid, Strenči, Suure-Jaani kihelkond, Taani ajalugu, Tallinna Linna Politseivalitsus, Tallinna linnavolinike loend (1917), Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna–Narva raudtee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee, Tallinna–Peterburi postimaantee, Tallinna–Riia postimaantee, Tallinna–Tartu postimaantee, Talsi kihelkond, Talude päriseksostmine, Talumaa, Talurahvaasjade komissar, Talurendimaa, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu õpperingkond, Tartu Kaubandusliku Hariduse Edendamise Selts, Tartu kreis, Tartu Kreiskool, Tartu maakond, Tartu Reaalkool, Tartu vojevoodkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Tarvastu kihelkond, Tõnis Rotberg, Tõnu Walk, Tõstamaa kihelkond, Theodor von Balk, Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik, Tiit Nõges, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Torgu vald, Tori kihelkond, Torma kihelkond, Treumann, Turaida mõis, Ungern-Sternberg, Urvaste kihelkond, Usuvahetusliikumine, Uue-Kasti mõis, Vabadussõda, Vabatahtlik tuletõrje, Vaeslastekohus, Vainiži piiskopilinnus, Vaivara kihelkond, Valentin von Meyer, Valerian Carl Michael Russow, Valev Mere, Valga (Liivimaa), Valga kihelkond, Valga kreis, Valga lahing, Valga maakond, Valga–Koikküla raudtee, Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee, Valga–Riia rongiliin, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Valgamaa, Valjala kihelkond, Valla täiskogu, Vallakohus, Vallakool, Vallaseadus, Valmiera, Vana-Kasti mõis, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend, Vastseliina kihelkond, Vändra kihelkond, Vöörmünder, Võnnu kihelkond, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Võru, Võru kreis, Võru maakond, Võrumaa, VELK Eestimaa konsistooriumiringkond, VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond, VELK Riia konsistooriumiringkond, VELK Saaremaa konsistooriumiringkond, Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend, Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus, Venemaa Keisririigi haldusjaotus, Venestamine, Victor Mutt, Vidzeme, Viktor Kingissepp, Viktor Koern, Viljandi kihelkond, Viljandi kreis, Viljandi maakond, Viljandi praostkond, Villem Kanarik, Viru kreis, Viru maakond, Vitebski kubermang, Vladimir Dolgorukov (1708−1761), Vladimir Lunski, Vladimir Surovtsev, Volmari kreis, Wahl, Werner Bergengruen, Wilhelm von Fermor, Wilhelm von Lieven, Wilhelm von Ulrich (1810−1891), Winkler, Woldemar Dietrich von Budberg, Woldemar von Bock, Wrangell, Zaube ordulinnus, Zigfrīds Anna Meierovics, 1. aprill, 10. august, 10. detsember, 14. juuli, 1601, 1630, 1634, 1671, 1680, 17. november, 17. sajand Eestis, 1765, 1783, 18. sajand Eestis, 1802, 1803, 1804, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1841, 1842, 1854, 1866, 1881. aasta rahvaloendus Eestis, 1882, 1885, 19. sajand Eestis, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus, 1915, 1917, 1939. aasta vallareform, 2. august, 20. sajand Eestis, 20. september, 23. aprill, 23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik), 26. mai, 3. Tartu kütipolk, 4. märts, 95. Krasnojarski jalaväepolk. Laienda indeks (609 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Aahof

Aahof on mitme koha ajalooline nimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aahof · Näe rohkem »

Aam

Aam on vedelike, eriti alkohoolsete jookide (peamiselt õlle ja veini) hulga mõõtmiseks kasutatud mahuühik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aam · Näe rohkem »

Abruka

Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Abruka · Näe rohkem »

Adam Peterson

Adam Peterson (19. märts 1838 – 12. detsember 1918) oli eesti 19.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Adam Peterson · Näe rohkem »

Adlerberg

Adlerberg oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Adlerberg · Näe rohkem »

Ado Birk

Ado Birk (ka Aadu Birk, Aado Birk, õigeusu ristinimi Avdei või Avdi (2. vkj / 14. november 1883 Tarvastu vald, Viljandimaa – 2. veebruar 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik, peaminister 28. juulist 1920 kuni 30. juulini 1920 (ei astunud ametisse).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ado Birk · Näe rohkem »

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »

Adolf von Harnack

Adolf von Harnack Adolf von Harnack (kuni 1914 Adolf Harnack) (7. mai 1851 Tartu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 10. juuni 1930 Heidelberg, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu teoloog ja kirikuloolane, keda on peetud tähtsaimaks protestantlikuks teoloogiks, kirikuloolaseks ning teadustöö organisaatoriks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Saksamaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Adolf von Harnack · Näe rohkem »

Adrakohus

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Adrakohus · Näe rohkem »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Adramaa · Näe rohkem »

Adramaarevisjon

Adramaarevisjon (ka adrarevisjon) oli adramaade loendus (revisjon), millega määrati kindlaks maavalduse, võimalike tulude ja riigimaksude suurus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Adramaarevisjon · Näe rohkem »

Aizkraukle kihelkond

Aizkraukle kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ascheraden) oli haldusüksus Võnnu, Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Ilūkste kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aizkraukle kihelkond · Näe rohkem »

Ajutine Põhja-Balti Komitee

Ajutine Põhja-Balti Komitee oli 1915.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ajutine Põhja-Balti Komitee · Näe rohkem »

Akmeņsala kihelkond

Akmeņsala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Steinholm, Steenholm) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Akmeņsala kihelkond · Näe rohkem »

Alamkorrakohus

Alamkorrakohus ehk alamraspraava oli aastatel 1784–1796 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus maakonna tasemel olnud esimese astme kohus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alamkorrakohus · Näe rohkem »

Alammaakohus (asutus)

Alammaakohus oli aastatel 1783–1797 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus asehalduskorra ajal tegutsenud maakonna politsei- ja haldusasutus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alammaakohus (asutus) · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alūksne · Näe rohkem »

Alberts Kviesis

Alberts Kviesis (22. detsember 1881 Ērgļi – 9. august 1944 Riia) oli Läti advokaat ja poliitik, president aastatel 1930–1936.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alberts Kviesis · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander II · Näe rohkem »

Aleksander Jaakson

Aleksander Jaakson VR I/3 (29. jaanuar 1892 Holdre vald, Liivimaa kubermang – 2. oktoober 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1940).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander Jaakson · Näe rohkem »

Aleksander Kesküla

Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander Kesküla · Näe rohkem »

Aleksander Podrätšik

Aleksander Podrätšik (3. veebruar 1888 Konguta vald Tartu kreis Liivimaa kubermang – 8. veebruar 1921 Pärnu), ka Aleksander Podrätshik, oli eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander Podrätšik · Näe rohkem »

Aleksander Thomson (keeleteadlane)

Aleksander Thomson (3/15. juuni 1860 Tartu lähedal – 27. november 1935 Odessa) oli Eestist pärit keeleteadlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander Thomson (keeleteadlane) · Näe rohkem »

Aleksandr Bulõgin

Aleksandr Bulõgin on mitme tuntud inimese nimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksandr Bulõgin · Näe rohkem »

Aleksei Bellegarde

Aleksei Bellegarde (1905) Aleksei Valerianovitš Bellegarde (Алексей Валерианович (Беллегарде) Бельгард); 24. november 1861 Orjol – 28. märts 1942 Berliin) oli Venemaa keisririigi riigitegelane, kammerhärra, riiginõunik ja senaator. Ta oli keiser Nikolai II aegne Liivimaa asekuberner 22. detsembrist 1901 kuni 13. juulini 1902 ja Eestimaa kuberner 3. juulist 1902 kuni 4. märtsini 1905. Pärast revolutsiooni elas Bellegarde eksiilis Saksamaal, 1935. aastal naasis ta Eestisse.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksei Bellegarde · Näe rohkem »

Alexander von Meyendorff

Alexander von Meyendorff Alexander von Meyendorff (29. märts/10. aprill 1869 Baden-Baden – 20. veebruar 1964 London) oli baltisakslasest Venemaa jurist ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alexander von Meyendorff · Näe rohkem »

Alexander von Oettingen (1798–1846)

Alexander von Oettingen (29. märts (vkj 18. märts) 1798 Peterburi – 1. oktoober (vkj 19. september) 1846 Tartu) oli Liivimaa maamarssal ning Visusti ja Luua, Kuremaa, Vaimastvere ja Ripuka mõisnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alexander von Oettingen (1798–1846) · Näe rohkem »

Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912)

Alexander Karl Abraham von Üxküll-Güldenband (1907) Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband; vene Александр Александрович Икскуль фон Гильденбандт; 20. veebruar 1840 Peterburi – 10. juuli 1912 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, vabahärra.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912) · Näe rohkem »

Alfons Rebane

Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alfons Rebane · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Anders Anton von Stiernman

Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Anders Anton von Stiernman · Näe rohkem »

Andrejs Priedkalns

Andrejs Priedkalns Andrejs Priedkalns (28. november 1873 Tirza vald, Valga kreis – 1. aprill 1923 Riia) oli Läti arst ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Andrejs Priedkalns · Näe rohkem »

Anna Tõrvand-Tellmann

Anna Emilie Tõrvand-Tellmann (kuni 1906 Anna Mälk, aastatel 1906–1921 Anna Tellmann; 28. juuli (vkj)/ 9. august 1880 Ülenurme vald, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa – 23. august 1953 Molotovsk, Kirovi oblast, VNFSV või Kossa rajooni invaliididekodu, Molotovi oblast, VNFSV) oli Eesti pedagoog, haridus-, noorsoo- ja naisliikumise tegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Anna Tõrvand-Tellmann · Näe rohkem »

Anrep

Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Anrep · Näe rohkem »

Anseküla kihelkond

Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Anseküla kihelkond · Näe rohkem »

Ants Dauman

Ants Dauman (läti keeles Ansis Daumanis, vene keeles Анс Эрнестович Дауман, parteiline pseudonüüm Пуйка; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond, Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli enamlasest Venemaa poliitik (sealhulgas Narva linnapea 1917–1918) ja sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ants Dauman · Näe rohkem »

Ants Piip

Ants Piip (28. veebruar 1884 Anikatsi, Tuhalaane vald, Viljandimaa – 1. oktoober 1942 Nõroblagi vangilaager, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ants Piip · Näe rohkem »

Arkadi Kelepovski

Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (poola Arkadiusz Kelepowski; vene Аркадий Ипполитович Келеповский; 1870 – 1925 Novi Sad) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Arkadi Kelepovski · Näe rohkem »

Artur Rööp

Artur Rööp (16. veebruar 1907 Riidaja vald, Liivimaa kubermang – 24. oktoober 1967 Enköping) oli eesti agronoom.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Artur Rööp · Näe rohkem »

Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Asehaldur · Näe rohkem »

Asti ordulinnus

Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »

Audru kihelkond

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Audru kihelkond · Näe rohkem »

Augstroze vasallilinnus

Umurgase valla vapp Augstroze vasallilinnus (saksa Hochrosen) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 17 km kaugusel Lemsalust (Limbaži) idas, 25 km Volmarist (Valmiera) läänes ja 25 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Augstroze Lielezersi (Suurjärve) lõunakaldal, umbes 120 m kõrguste mägede künkal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Augstroze vasallilinnus · Näe rohkem »

August Eller

August Eller (1907 Viljandi Liivimaa kubermang – 1990 Haapsalu Eesti NSV) oli Eesti maletaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Eller · Näe rohkem »

August Feldman

August Feldman (15. märts 1899 Pärnu, Liivimaa kubermang – 5. august 1970 Tallinn, Eesti) oli Nõukogude sõjaväelane (polkovnik), aastatel 1951–1954 Eesti NSV sõjakomissar.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Feldman · Näe rohkem »

August Kork

August Kork (vene keeles traditsiooniliselt Август Иванович Корк, aga ka Аугуст Яанович Корк) (22. juuli (vkj)/2. august 1887 Aardla, Kasepää vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 11. juuni 1937 Moskva, NSV Liit) oli eestlasest Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, Punaarmee väejuht, 2. järgu armeekomandör.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Kork · Näe rohkem »

August Pess

August Pess (vene keeles Август Яковлевич Песс; 17. jaanuar 1895 Karkla vald, Valgamaa, Liivimaa kubermang – 29. juuli 1933 NSV Liit) oli Nõukogude sõjaväelane ja sõjaväeluuraja, rahvuselt eestlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Pess · Näe rohkem »

August Rei

August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Rei · Näe rohkem »

August Rull

August Rull (1898 Tarvastu vald, Viljandi kreis, Liivimaa kubermang – 1968) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu meresõjaväelane, kontradmiral (1947).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Rull · Näe rohkem »

August von Oettingen

August Georg Friedrich von Oettingen (läti keeles Augusts fon Etingens; vene keeles Августин Александрович (Август Георг Фридрих) фон Эттинген; 5. juuli 1823 Visusti – 7. aprill 1908 Tartu) oli baltisaksa jurist ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August von Oettingen · Näe rohkem »

Augusts Lietavietis

Augusts Lietavietis (vene keeles Август Андреевич Летавет; 18. veebruar (vkj 6. veebruar) 1893 Bērzaune vald, Liivimaa kubermang – 29. juuni 1984) oli läti päritolu Nõukogude Liidu töötervishoiuteadlane tööhügieeni alal ja alpinist.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Augusts Lietavietis · Näe rohkem »

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »

Autonoomne Eestimaa kubermang

Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Autonoomne Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Avinurme

Avinurme kitsarööpmelise raudtee rong ja sild. 11. aprill 2021 Avinurme on alevik Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Avinurme · Näe rohkem »

Ļaudona piiskopilinnus

Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ļaudona piiskopilinnus · Näe rohkem »

Ülemtalurahvakohus

Ülemtalurahvakohus (saksa k. Oberbauer(n)gericht, vene k. Верхний крестьянский суд) oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ülemtalurahvakohus · Näe rohkem »

Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ülevenemaaline Asutav Kogu · Näe rohkem »

Äksi kihelkond

Äksi kirik Äksi kihelkond (lühend Äks; saksa keeles Kirchspiel Ecks) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Äksi kihelkond · Näe rohkem »

Õigeusu abikool

Õigeusu abikool (ka lihtsalt abikool, vene keeles вспомогательная школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Õigeusu abikool · Näe rohkem »

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »

Ārlava kihelkond

Ārlava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Erwahlen) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ārlava kihelkond · Näe rohkem »

Bachmann

Bachmann on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Bachmann · Näe rohkem »

Balthasar von Campenhausen (1745–1800)

Balthasar von Campenhausen (1745–1800) Vabahärra Balthasar von Campenhausen (läti keeles Baltazars fon Kampenhauzens; vene keeles Балтазар Иванович Кампенгаузен) (28. november 1745 Ungurmuiža – 12. juuni 1800 Pädaste) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balthasar von Campenhausen (1745–1800) · Näe rohkem »

Balti Konstitutsiooniline Erakond

Balti Konstitutsiooniline Erakond (saksa keeles Baltische Konstitutionelle Partei) oli aastail 1905–1914 Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus tegutsenud erakond.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti Konstitutsiooniline Erakond · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti raudtee · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Baltisches historisches Ortslexikon

Baltisches historisches Ortslexicon (saksa keeles 'Baltimaade ajalooline kohaleksikon') on kaheosaline teatmeteos, mis käsitleb Eesti ja Läti ala asustusajalugu perioodil 1184–1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Baltisches historisches Ortslexikon · Näe rohkem »

Bērzaine gümnaasium

Bērzaine Maagümnaasium (1915) Bērzaine Maagümnaasium (saksapäraselt Birkenruh' (maa)gümnaasium; läti keeles Bērzaines ģimnāzija, saksa keeles Gymnasium Kaiser Alexanders II. zu Birkenruh bei Wenden) oli gümnaasium Liivimaa kubermangu Läti osas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Bērzaine gümnaasium · Näe rohkem »

Bērzaune vasallilinnus

Linnuse territooriumil olev tornivare, ilmselt ümara suurtükitorni oma. U. 2010. aastal Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »

Bernhard Caspar Otto von Stackelberg

Parun Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (28. veebruar (vkj 16. veebruar) 1841 Pärnu – 8. august (vkj 27. juuli) 1898 Hermani mõis) oli Liivimaa mõisnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Bernhard Caspar Otto von Stackelberg · Näe rohkem »

Budberg

Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Budberg · Näe rohkem »

Buxhoeveden

Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Buxhoeveden · Näe rohkem »

Campenhausen

Campenhauseni suguvõsa aadlivapp Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp Campenhausen (varem ka Kamphusen ja Kampfhausen) (vene keeles Кампенгаузен) on Lübeckist pärit Rootsi, Liivimaa ja Venemaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Campenhausen · Näe rohkem »

Carl Friedrich von Stern

Carl Friedrich von Stern (18. jaanuar 1859 Vana Salis, Liivimaa – 1. veebruar 1944 Posen) oli baltisaksa ajaloolane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Carl Friedrich von Stern · Näe rohkem »

Carl Gustaf Dücker

Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Carl Gustaf Dücker · Näe rohkem »

Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden

Parun Karlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden (14. märts 1856 (ukj) Tartu – 4. august 1935 Brüssel, Belgia) oli Venemaa keisririigi riigitegelane, diplomaat.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Cēsis · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Christoph Adam von Richter

Richteri suguvõsa vapp. Christoph Adam von Richter (vene keeles Кристоф Адам (Христофор Адамович) фон Рихтер) (27. mai 1751 – 3. jaanuar 1815 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Christoph Adam von Richter · Näe rohkem »

Clapier de Colongue

Clapier de Colongue (vene Клапье де Колонг) on Andaluusia päritolu Prantsusmaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Clapier de Colongue · Näe rohkem »

Daugavgrīva kihelkond

Daugavgrīva kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dünamünde) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugavgrīva kihelkond · Näe rohkem »

Dünaburgi maakond

Daugavpilsi maakond Läti vabariigis Dünaburgi maakond (läti keeles Daugavpils apriņķis; vene keeles Динабургский уезд, aastast 1893 Dvinski maakond, aastast 1920 Daugavpilsi maakond) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV Vitebski kubermangu haldusüksus, hiljem Läti ja Läti NSV haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Dünaburgi maakond · Näe rohkem »

Dole kihelkond

Dole kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dahlen) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus,Lätimaal Daugava jões asunud Dole jõesaarel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Dole kihelkond · Näe rohkem »

Dzērbene piiskopilinnus

Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Dzērbene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Eduard Alexis von Krüdener

Eduard Alexis von Krüdener (vene Эдуард Владимирович Криденер; 26. oktoober 1829 Püssi mõis, Lüganuse kihelkond – 11. aprill 1878 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, vabahärra.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eduard Alexis von Krüdener · Näe rohkem »

Eduard August Maass

Eduard August Maass (ka Maaß) (20. aprill 1875 Tartu – 18. märts 1958 Schönburg) oli Eesti- ja Liivimaal, Venemaal, Preisimaal ning Saksamaal töötanud vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eduard August Maass · Näe rohkem »

Edvards Treimanis

Edvards Treimanis Edvards Treimanis (pseudonüüm Edvards Zvārgulis; 2. oktoober 1866 Priekuļi vald, Võnnu kihelkond, Võnnu kreis – 8. aprill 1950 Priekuļi) oli Läti poliitik, näitleja ja luuletaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Edvards Treimanis · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Eesti õigeusu koguduste loend

Eesti õigeusu koguduste loend esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti õigeusu koguduste loend · Näe rohkem »

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti haridus · Näe rohkem »

Eesti Hüpoteegipank

Eesti Hüpoteegipank (varasema nimega Liivimaa Linna-Hüpoteegi Selts; saksa keeles Livländischer Stadt-Hypotheken Verein, vene keeles Лифляндское городское ипотeчное общество) oli pank (hüpoteegipank) Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Hüpoteegipank · Näe rohkem »

Eesti juudid

Juudid on üks Eesti territooriumil elavaist vähemusrahvustest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti juudid · Näe rohkem »

Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles) Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta · Näe rohkem »

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »

Eesti mustlased

Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti mustlased · Näe rohkem »

Eesti põllumajandus

Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti põllumajandus · Näe rohkem »

Eesti posti ajalugu

Vanaaegne postisaan Mustjõe kõrtsitalus Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti posti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti postijaamade loend

Saue postijaam, 19. sajand. Väike-Pungerja postijaam Eesti postijaamade loend on loetelu Eestimaal, Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus tegutsenud postijaamadest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti postijaamade loend · Näe rohkem »

Eesti rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti rahvarõivad · Näe rohkem »

Eesti raudteetransport

Eesti raudteede kaart Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti raudteetransport · Näe rohkem »

Eesti regionaalne areng

Eesti regionaalne areng on kirjeldus Eesti regionaalsest arengust läbi ajaloo, agraarühiskonnast kuni tänapäevani, liigendades Eesti regionaalarengu ajaloo etappidesse.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti regionaalne areng · Näe rohkem »

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »

Eesti vapp

Suur riigivapp Väike riigivapp Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti vapp · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi

Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi üle ülevaade ajavahemikus 1710–1917 Venemaa Keisririigis koosseisus olnud Eestimaa kubermangus asunud keisririigi sõjaväeasutustest, sõjaväeosadest ja kubermangu elanike osalusest keisririigi sõjaväes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi · Näe rohkem »

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusemõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu korrakaitse

Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »

Eestimaa kubermanguvalitsus

Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermanguvalitsus · Näe rohkem »

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eestlased Titanicul

Titanicu hukk kujutatuna Willy Stöweri 1912. aasta maalil Eestlaste seosed ookeaniliinilaevaga Titanic olid teoreetiliselt võimalikud, kuigi seda ei kinnita ükski konkreetne tõend.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestlased Titanicul · Näe rohkem »

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestlaste meeleavaldus Petrogradis · Näe rohkem »

Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse

Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse algas 19. sajandi teises pooles.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse · Näe rohkem »

Ekesparre

Ekesparre (vene keeles Экеспарре) on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ekesparre · Näe rohkem »

Elmar Lipping

Elmar Lipping (7. märts 1906 Ropaži kihelkond, Riia maakond, Liivimaa kubermang – 5. jaanuar 1994 New York) oli eesti õpetaja, ajakirjanik, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant) ning ka Saksamaa (Hauptsturmführer) ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Elmar Lipping · Näe rohkem »

Erich Johann von Vietinghoff

Erich Johann von Vietinghoff (13. juuni 1699 Vecmuiža mõis, Liepupe kihelkond – 11. jaanuar 1761) oli Liivimaa mõisnik ning Venemaa keisririigi kõrge ametnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Erich Johann von Vietinghoff · Näe rohkem »

Ernst Burchard von Mengden

Krahv Ernst Burchard von Mengden (vene Эрнст Бурхард фон Менгден; 1738 – 1797 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ernst Burchard von Mengden · Näe rohkem »

Ernst Carl Kessler

Ernst Carl Kessler (1808–1863) oli Tartu orelimeister.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ernst Carl Kessler · Näe rohkem »

Ernst Enno

Ernst Enno Ernst Enno (8. juuni (vkj 27. mai) 1875 Valguta, Rannu kihelkond Liivimaa kubermang – 7. märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ernst Enno · Näe rohkem »

Ernst von Blanckenhagen

Ernst Johann Gottlieb von Blanckenhagen (20. juuni (vkj) 1860 − 1. (ukj 14.) oktoober 1917 Tartu) oli Liivimaa põllumees ja mõisaomanik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ernst von Blanckenhagen · Näe rohkem »

Erwin Moritz

Erwin Moritz Friedrich Erwin Moritz (29. november/11. detsember 1842 Peterburi – 8. november/21. november 1907 Peterburi) oli baltisakslasest jurist ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Erwin Moritz · Näe rohkem »

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »

Evoim Verhoustinski

Evoim Verhoustinski (ka Eufimi Verhoustinski; 1. aprill 1821 Värska – 27. oktoober 1898 Lähte) oli Liivimaa kubermangu õigeusu vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Evoim Verhoustinski · Näe rohkem »

Faddei Bulgarin

Faddei Bulgarin Faddei Venediktovitš Bulgarin (vene keeles Фаддей Венедиктович Булгарин; poola keeles Jan Tadeusz Krzysztof Bułharyn või Faddiej Wenediktowicz Bułharyn; valgevene keeles Фадзей Булгарын, Fadziej Bułharyn; 24. juuni (ukj 5. juuli) 1789, Pyrašava küla Minski vojevoodkonnas, Rzeczpospolita – 1. september (ukj 13. september) 1859, Karlova mõis, Tartu kreis, Liivimaa kubermang) oli poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kriitik, kirjastaja, Napoleoni armee kapten, Auleegioni ordeni kavaler, Venemaa tegelik riiginõunik, paljude epigrammide "kangelane", riikliku julgeolekuorgani Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna palgaline agent ja Karlova mõisa omanik Tartu lähistel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Faddei Bulgarin · Näe rohkem »

Filaret (Gumilevski)

Piiskop Filaret. ''G. Gratšovi gravüür (1886)'' Filaret (kodanikunimega Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; varem eesti keeles kirjutatud ka kujul Humilevski; vene Дмитрий Григорьевич Гумилевский; sündides perekonnanimega Konobejevski, vene Конобеевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja usuteadlane, kirikuloo suurteose "Vene kiriku ajalugu" koostaja, Riia piiskop aastatel 1842–1848.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Filaret (Gumilevski) · Näe rohkem »

Filippo Paulucci

kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »

Fjodor von Lysander

Fjodor Vladimir von Lysander (ka Friedrich Woldemar von Lysander; vene Федор (ФридрихВальдемар) Станиславович Лизандер; 16. oktoober 1816 – 15. veebruar 1893 Pavlovsk) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Fjodor von Lysander · Näe rohkem »

Frīdrihs Grosvalds

Frīdrihs Grosvalds (saksa keeles Friedrich Grosswald; 1. detsember/13. detsember 1850 Šķirstiņi mõis, Katriņa kihelkond, Volmari kreis – 8. aprill 1924 Riia) oli Läti advokaat, poliitik ja diplomaat.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Frīdrihs Grosvalds · Näe rohkem »

Friedrich Nineve

Friedrich Nineve (30. august (18. august vkj) 1857 Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 21. aprill 1929 Tartu) oli Eesti arhivaar.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Friedrich Nineve · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Friedrich von Löwis of Menar

Friedrich von Löwis of Menar, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Friedrich von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm von Sivers

Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Friedrich Wilhelm von Sivers · Näe rohkem »

Güldenstubbe

Güldenstubbe (rootsi keeles Gyllenstubbe, vene keeles Гильденштуббе) on ilmselt Holsteinist pärit aadlisuguvõsa, Knutseni suguvõsa haru.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Güldenstubbe · Näe rohkem »

Georg Friedrich von Fölkersahm

George von Foelckersahm Suguvõsavapp Parun Georg Friedrich von Fölkersahm (vene keeles Егор Федорович Фелькерзам; 10. november 1766 Stelmužė mõis, Kuramaa – 18. november 1848 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Georg Friedrich von Fölkersahm · Näe rohkem »

Georg Leets

Georg Leets VR I/3 ja II/3 (7. august 1896 Pärnu, Liivimaa kubermang – 18. oktoober 1975 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel, 1929).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Georg Leets · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja George Browne · Näe rohkem »

Gooti teooria

Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gooti teooria · Näe rohkem »

Gostiņi

Gostiņi on Lätis asuva Pļaviņase linna osa; aastatel 1933–1956 oli see iseseisva linna staatuses.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gostiņi · Näe rohkem »

Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg

Vabahärra Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg (14. mai 1688 Riia, Liivimaa kubermang – 1778 Gotthardsbergi mõis, Lerbo, Södermanland) oli Rootsi sõjaväelane (feldmarssal).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg · Näe rohkem »

Gregor von Berg

Gregor von Berg (Venemaal tuntud kui Григорий Максимович Берг ja Григорий Маврикиевич Берг; 16. august 1765 Luunja mõis, Liivimaa kubermang – 26. märts 1838 Tallinn, Eestimaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gregor von Berg · Näe rohkem »

Gustav Kunnos

Gustav Kunnos (29. juuni 1878 Kapera küla, Vastseliina vald, Liivimaa kubermang – 17. august 1926 Tallinn) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gustav Kunnos · Näe rohkem »

Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff

Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff (2/13. september 1784 Helme mõis, Liivimaa – 6. veebruar 1869 Bocardi mõis Helme lähedal) oli Eesti baltisaksa poliitik ja majandusteadlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff · Näe rohkem »

Gustavs Klucis

Gustavs Klucis (1915) Gustavs Klucis Läti postmargil (2020) Gustavs Klucis (vene keeles Густав Густавович Клуцис, vkj 4. jaanuar/ukj 16. jaanuar 1895 Ruhja lähedal, Liivimaa kubermang – 26. veebruar 1938 Moskva) oli läti rahvusest nõukogude fotograaf ja plakatikunstnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gustavs Klucis · Näe rohkem »

Halliste kihelkond

Halliste kihelkond (lühend Hls; saksa keeles Kirchspiel Hallist, mulgi keeles Aliste) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Halliste kihelkond · Näe rohkem »

Hans Kalm

Hans Kalm VR I/1, VR II/3 (21. aprill (9. aprill Juliuse kalendri järgi) 1889 Taarasaare talu, Kotsama küla, Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa Liivimaa kubermang – 1. veebruar 1981 Jyväskylä, Soome) oli Eesti ja Soome sõjaväelane, üks Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja väejuhte.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hans Kalm · Näe rohkem »

Hans Rebane (1862–1911)

Hans Rebane (22. mai/3. juuni 1862 Eestimaa – 15. detsember 1911) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hans Rebane (1862–1911) · Näe rohkem »

Hans von Rosen

Hans von Rosen Johann von Rosen, ka Hans von Rosen, (30. september /12. oktoober 1870 Straupe – 10. oktoober 1945 Schwerin) oli baltisaksa aadlik, Lielstraupe lossi viimane omanik ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hans von Rosen · Näe rohkem »

Hans von Wachten

Hans Otto Wilhelm Friedrich von Wachten (Venemaal tuntud kui Otto Ivanovitš, vene keeles Отто Иванович Вахтен) (21. juuni (vkj) 1786 Hoomuli mõis − 15. juuli (vkj) 1874 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hans von Wachten · Näe rohkem »

Hargla kihelkond

Hargla kirik Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hargla kihelkond · Näe rohkem »

Harju kreis

Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Harju kreis · Näe rohkem »

Häädemeeste kihelkond

Häädemeeste kihelkond (lühend Hää) oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Häädemeeste kihelkond · Näe rohkem »

Heinaste

Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Heinaste · Näe rohkem »

Heinaste merekool

Heinaste merekool oli aastatel 1864–1916 tegutsenud merekool.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Heinaste merekool · Näe rohkem »

Heinrich Andreas Contius

Heinrich Andreas Contius (1708 Halle an der Saale, Magdeburgi hertsogkond – 1795 Valmiera, Liivimaa kubermang) oli baltisaksa orelimeister.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Heinrich Andreas Contius · Näe rohkem »

Heinrich Georg von Jannau

Heinrich Georg von Jannau (3. august (ukj 14. august) 1789 Laiuse kirikumõis Laiuse kihelkond Tartu kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 6. september (ukj 18. september) 1869 Dresden Saksimaa kuningriik) oli baltisaksa päritolu vaimulik, ajaloolane ja keeleuurija.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Heinrich Georg von Jannau · Näe rohkem »

Heinrich von Hagemeister

Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »

Hellenurme raamatukogu

Hellenurme raamatukogu on Elva valla rahvaraamatukogu.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hellenurme raamatukogu · Näe rohkem »

Helme kihelkond

Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Helme kihelkond · Näe rohkem »

Helmersen

Helmersen (vene keeles Гельмерсен), varem Helmes on Alam-Saksimaalt Braunschweigist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Helmersen · Näe rohkem »

Herbert Hahn

Herbert Hahn (5. juuni 1890 Pärnu – 20. juuni 1970 Stuttgart) oli saksa õpetaja ja antroposoof.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Herbert Hahn · Näe rohkem »

Herman Wrangel

Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Herman Wrangel · Näe rohkem »

Hermann von Radingh

Hermann Gustav von Radingh (ka Rading; vene Герман Иванович фон Радинг 14. veebruar 1753 – 10. märts 1827 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hermann von Radingh · Näe rohkem »

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »

Hugo Legzdiņš

Hugo Legzdiņš (7. detsember 1903 Liivimaa kubermang – 20. juuli 2004 Riia) oli läti mereväelane (allveelaevnik), mereväeohvitser.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hugo Legzdiņš · Näe rohkem »

Igelström

Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Igelström · Näe rohkem »

Ikšķile

Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ikšķile · Näe rohkem »

Ikšķile kihelkond

Ikšķile kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Uexküll), hiljem Ikšķile-Salaspilsi kihelkond (Kirchspiel Uexküll-Kircholm) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ikšķile kihelkond · Näe rohkem »

Imants Sudmalis

Imants Sudmalis (18. märts 1916 Cēsis, Liivimaa kubermang – 25. mai 1944 Riia) oli läti partisan ja kommunist, Nõukogude Liidu kangelane (postuumselt autasustatud 23. oktoobril 1957).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Imants Sudmalis · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Islam · Näe rohkem »

Islam Eestis

Moslemid Matkamajas 2005. aastal Islam on Eestis vähe levinud, islamiusuliste arv riigis on üks väiksemaid Euroopas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Islam Eestis · Näe rohkem »

IV üldlaulupidu

IV üldlaulupidu toimus 27.–29. juunil (vkj 15.–17. juunil) 1891 Tartus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja IV üldlaulupidu · Näe rohkem »

Ivan Ševitš

Ivan Jegorovitš Ševitš (vene Иван Егорович Шевич; 4. aprill 1838 – 24. veebruar 1912 Moskva) oli serbia päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ivan Ševitš · Näe rohkem »

Iwan von Brevern

Iwan von Brevern (vene keeles Иван (Иоганн) Христофорович Бреверн; ristinimi Iwan, hiljem nimetatud ka Johanniks; 3. detsember 1812 Seli, Juuru kihelkond, Harjumaa – 29. aprill 1885 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Iwan von Brevern · Näe rohkem »

Jaan Põdra

Jaan Põdra (29. mai 1894 Kabala vald, Viljandimaa – 4. veebruar 1942 Kirov, Nõukogude Liit) oli Eesti poliitik ja ettevõtja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jaan Põdra · Näe rohkem »

Jaan Poska

Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jaan Poska · Näe rohkem »

Jaan Rink

Jaan Rink VR I/2 (30. aprill 1886 (18. aprill (vkj) Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 30. juuli 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jaan Rink · Näe rohkem »

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »

Jaani kihelkond

Jaani kirik Jaani kihelkond (lühend Jaa; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Jakov Bologovski

Jakov Dmitrijevitš Bologovski (vene Яков Дмитриевич Бологовский); 14. november 1863 – pärast 1913) oli Venemaa keisririigi riigitegelane. Ta oli riiginõunik, Astrahani asekuberner 30. maist 1902 kuni 20. veebruarini 1904, Liivimaa asekuberner 27. juunist 1905 kuni 30. juunini 1909, tõeline riiginõunik, Jenissei tsiviilkuberner 30. juunist 1909 kuni 12. juunini 1913 ja Vologda tsiviilkuberner juulist novembrini 1913.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jakov Bologovski · Näe rohkem »

Jan Berzin

Jan Berzin (ka Jānis Bērziņš; õieti Pēteris Ķuzis, vene keeles Берзин (Беpзинь) Ян Карлович, Кюзис Петерис), hüüdnimi Vanamees «Старик»; 13.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jan Berzin · Näe rohkem »

Jaunpilsi kihelkond

Jaunpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jürgensburg, Neuenburg) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Tukumsi kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jaunpilsi kihelkond · Näe rohkem »

Jānis Balodis

Jānis Balodis VR I/1 (20. veebruar 1881 Trikata kihelkond Valga kreis – 8. august 1965 Saulkrasti) oli Läti sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jānis Balodis · Näe rohkem »

Jānis Cimze

Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jānis Cimze · Näe rohkem »

Jānis Ozols

Jānis Ozols (27. oktoober/8. november 1878 Platone vald, Jelgava kreis – 30. juuni 1968 Wilmington) oli läti sotsiaaldemokraatlik poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jānis Ozols · Näe rohkem »

Jämaja kihelkond

Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jämaja kihelkond · Näe rohkem »

Jõgi (perekonnanimi)

Jõgi on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jõgi (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Johan Lepik

Johan Lepik (ka Johannes Lepik ja Ivan Lepik) (vene keeles Иван Фомич Лепик) (22. aprill 1859 Võnnu kreis Liivimaa kubermang – surmaaeg ja -koht teadmata) oli eesti päritolu Venemaa keisririigi kindralmajor (1915) ja Nõukogude sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johan Lepik · Näe rohkem »

Johan Unt

Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johan Unt · Näe rohkem »

Johann Friedrich Eurich

Johann Friedrich Eurich (5. märts 1834 Rogosi mõis, Võrumaa, Liivimaa kubermang – 19. november 1886 Jamburg, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang) – Tallinna linnamaamõõtja, Tallinna üldmõõdistuse (1879–1881) läbiviija.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann Friedrich Eurich · Näe rohkem »

Johann Georg Schwartz

Johann Georg Schwartz (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) oli Liivimaa usu- ja haridustegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann Georg Schwartz · Näe rohkem »

Johann Köler

Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann Köler · Näe rohkem »

Johann Leberecht Ehregott Punschel

Johann Leberecht Ehregott Punschel (3. oktoober 1778 Ehrenfriedersdorf, praegu Saksimaal – 20. märts 1849 Liezēre) oli saksa päritolu Läti vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann Leberecht Ehregott Punschel · Näe rohkem »

Johann Philipp von Roth

Johann Philipp von Roth (13. november / 24. november 1754 Pärnu – 13. juuni / 25. juuni 1818 Kanepi) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann Philipp von Roth · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »

Johann von Michelsohnen

Johann von Michelsohnen Johann von Michelsohnen (ka Johann (Ivan) Michelson; Michelson.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johann von Michelsohnen · Näe rohkem »

Johannes Brever

Johannes Brever (ka Breverus; 11. märts 1616 Eisleben, Mansfeldi krahvkond – 12. mai 1700 Riia) oli saksa teoloog, Riia superintendent ja Brevernide aadlisuguvõsa esivanem Baltimaades.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johannes Brever · Näe rohkem »

Johannes Haller

Johannes Haller (16. oktoober 1865 Käina – 24. detsember 1947 Tübingen) oli baltisaksa päritolu saksa ajaloolane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johannes Haller · Näe rohkem »

Johannes Matthias Lütkens

Johannes Matthias Lütkens (16. november / 28. november 1829, Kastrāne, Suntaži kihelkond, Liivimaa kubermang – 28. oktoober / 9. november 1894 Riia) oli usuteadlane ja kirikuõpetaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Johannes Matthias Lütkens · Näe rohkem »

Joosep Liiv

Joosep Liiv (4. mai 1870 Alatskivi – 24. veebruar 1957 Kiisa) oli eesti kirikuõpetaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Joosep Liiv · Näe rohkem »

Joosep Tammemäe

Joosep Tammemäe (sündinud 28. oktoobril 1990) on eesti suusataja ja rogainija.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Joosep Tammemäe · Näe rohkem »

Joseph Du Hamel

Joseph Du Hamel (ka Duhamel, von Dühamel; vene Осип (Йозеф) Осипович Дюгамель; 2. august 1758 Varssavi – 20. detsember 1840 Peterburi) oli prantsuse päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Joseph Du Hamel · Näe rohkem »

Juhan Puskar

Juhan Puskar ka Johann Puskar, VR I/3 (6. mai 1885 Kabala vald, Viljandi kreis, Liivimaa kubermang – 10. august 1950 Cucamonga, California, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Juhan Puskar · Näe rohkem »

Julius von Cube

Julius Gustav von Cube (vene Юлиус Густав (Юлий Леонтьевич) фон Кубе; 13. august 1815 Riia – 6. september 1888 Baden-Baden) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Julius von Cube · Näe rohkem »

Jumprava kihelkond

Jumprava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jungfernhof) oli haldusüksus Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jumprava kihelkond · Näe rohkem »

Kaarma õpetajate seminar

Kaarma õpetajate seminar (vene keeles Кармельская учительская семинария) oli Saaremaal Kaarmal asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail 1871–1910.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kaarma õpetajate seminar · Näe rohkem »

Kabile mõis

Kabile mõisa peahoone (aprill 2011) Kabile mõis (läti keeles Kabiles muiža; saksa keeles Kabillen) oli mõis Liivimaa kubermangus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kuldīga piirkonnas Kabile vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kabile mõis · Näe rohkem »

Kaksikvõim Eestis

Jaan Poska Viktor Kingissepp Kaksikvõim Eestis 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kaksikvõim Eestis · Näe rohkem »

Kambi mõis (Harju-Jaani)

Kambi mõis (saksa keeles Kampen) oli Raasiku mõisa kõrvalmõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kambi mõis (Harju-Jaani) · Näe rohkem »

Kambja kihelkond

Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »

Kammerhärra (fiskaalametnik)

Kammerhärra oli fiskaalametnik Venemaa keisririigis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kammerhärra (fiskaalametnik) · Näe rohkem »

Kandava kihelkond

Kandava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kandau) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kandava kihelkond · Näe rohkem »

Kanepi kihelkond

Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kanepi kihelkond · Näe rohkem »

Karistusõigus

Karistusõigus (inglise keeles criminal law) ühe õigusharuna on õiguskorra osa, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja selle järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karistusõigus · Näe rohkem »

Karistussalk

Karistussalk on väesalk, mis on moodustatud ülestõusnute või partisanide vastu võitlemiseks.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karistussalk · Näe rohkem »

Karja kihelkond

Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karja kihelkond · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karjamõis · Näe rohkem »

Karksi kihelkond

Karksi kirik Karksi kihelkond (lühend Krk; saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karksi kihelkond · Näe rohkem »

Karl August Senff

Karl (ka Carl) August Senff (12. märts 1770 Kreypau, Preisimaa – 14. jaanuar 1838 Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl August Senff · Näe rohkem »

Karl Gustav von Cahdeus

Karl Gustav von Cahdeus (ka Cadaeus ja Cadens) (suri 14. (ukj 25. aprillil) 1768 Tallinnas) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl Gustav von Cahdeus · Näe rohkem »

Karl Gustav von Patkul

Karl Gustav von Patkul (5. mai 1686 Vaidava (Waidau), Liivimaa kubermang – 26. mai 1750) oli Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (polkovnik; 1736), mõisnik ning Liivimaa maanõunik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl Gustav von Patkul · Näe rohkem »

Karl Gustav von Rönne

Parun Karl Gustav von Rönne (vene Карл Иванович фон Ренне; 1720-ndad – vkj 4. / 15. aprill 1786) oli Vene keisririigi sõjaväelane (kindral-porutšik, 1782).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl Gustav von Rönne · Näe rohkem »

Karl Rimm

Karl Rimm (vene keeles Римм, Карл Мартынович) (1. detsember 1891 Antsla vald, Võru maakond, Liivimaa kubermang – 22. august 1938 Kommunarka, Moskva NSV Liit) oli eestlasest Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl Rimm · Näe rohkem »

Karl von Löwis of Menar

Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karl XI · Näe rohkem »

Karp (perekonnanimi)

Karp on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karp (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Karula kihelkond

Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Karula kihelkond · Näe rohkem »

Kasimir von Meyendorff

Vabahärra Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff (vene Казимир Иванович (Егорович) Мейендорф; 25. oktoober 1749 Mazstraupe mõis, Straupe kihelkond – 10. veebruar 1813 Mazstraupe mõis) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral, 1799).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kasimir von Meyendorff · Näe rohkem »

Katlakalna kihelkond

Katlakalna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kattelkaln) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Katlakalna kihelkond · Näe rohkem »

Kārlis Kārkliņš

Kārlis Kārkliņš (1. märts 1865 Madliena kihelkond – ?) oli Läti talunik ja vallakirjutaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kārlis Kārkliņš · Näe rohkem »

Kärla kihelkond

Kärla kirik Kärla kihelkond (lühend Kär; saksa keeles Kirchspiel Kergel in Oesel) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kärla kihelkond · Näe rohkem »

Köstrikool

Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Köstrikool · Näe rohkem »

Kümnik

Kümnik ehk külakümnik ehk kümnesmees ehk külakubjas oli algselt vahendaja mõisa ja taluperede vahel, hiljem vallale alluv madalaim politsei- ja haldusametnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kümnik · Näe rohkem »

Keeled Eestis

Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Keeled Eestis · Näe rohkem »

Kevade

"Kevade" esmaväljaande II osa kaas, Konrad Mägi kaanepilt 1913 "Kevade: pildikesi koolipõlvest" on Oskar Lutsu jutustus või lühiromaan, mille esimene väljaanne pealkirjaga "Kewade: Pildikesed koolipõlwest" ilmus kahes osas aastatel 1912 ja 1913.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kevade · Näe rohkem »

Kihelkonna kihelkond

Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Kihelkonnakonvent

Kihelkonnakonvent oli aastatel 1870–1917 tegutsenud Liivimaa kubermangu kihelkondade omavalitsusorgan.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihelkonnakonvent · Näe rohkem »

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »

Kihnu

Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihnu · Näe rohkem »

Kihnu kool

Kihnu koolipere 01.09.2023. Autor: Kihnu Kool. Kihnu Kool on Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linaküla külas asuv 9-klassiline põhikool.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihnu kool · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »

Kivilaan

Kivilaan on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kivilaan · Näe rohkem »

Kivirand

Kivirand on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kivirand · Näe rohkem »

Kivisalu

Kivisalu on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kivisalu · Näe rohkem »

Koch (perekonnanimi)

Koch on perekonnanimi (saksa keeles tähendab kokk, ka söögi tegija).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Koch (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Kodavere kihelkond

Kodavere kihelkond (lühend Kod; kohalikus murdes Kõdavere, saksa keeles Kirchspiel Koddafer) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kodavere kihelkond · Näe rohkem »

Koknese kihelkond

Koknese kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kokenhusen) oli haldusüksus Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Koknese kihelkond · Näe rohkem »

Kolga-Jaani kihelkond

Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kolga-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus

Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus oli pärast Saksa okupatsioonivõimu langemist, 12. novembril 1918 moodustatud teine Ajutine Valitsus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus · Näe rohkem »

Korporatsioon Curonia

Korporatsioon Curonia oli Tartus 1808.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Korporatsioon Curonia · Näe rohkem »

Korporatsioon Nevania

Nevania oli Peterburis 1847.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Korporatsioon Nevania · Näe rohkem »

Krüdener

Krüdeneride marmorvapp Suislepas Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Krüdener · Näe rohkem »

Kreisikohus

Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kreisikohus · Näe rohkem »

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kreiskool · Näe rohkem »

Krimulda piiskopilinnus

Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kroonupalat

Kroonupalat (vene keeles казённая палата) oli aastatel 1775–1917 Venemaa keisririigi Rahandusministeeriumi kubermanguasutus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kroonupalat · Näe rohkem »

Kubermangugümnaasium

Kubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »

Kull (perekonnanimi)

Kull on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kull (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »

Kursi kihelkond

Kursi kirik Kursi kihelkond (lühend Ksi; saksa keeles Kirchspiel Talkhof) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas, kunagise haldusjaotuse järgi ka Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kursi kihelkond · Näe rohkem »

Kuuendikumaa

Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »

Kvoodimaa

Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kvoodimaa · Näe rohkem »

Laiuse kihelkond

Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Latgale · Näe rohkem »

Latgali keel

Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Latgali keel · Näe rohkem »

Latgalid (tänapäev)

Latgalid on latgali keelt kõnelev lätlaste etniline rühm põhiasualaga Ida-Lätis Latgales.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Latgalid (tänapäev) · Näe rohkem »

Lääne kreis

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lääne kreis · Näe rohkem »

Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend

See on Läänemereprovintside ja Balti kubermangude (Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa) immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Läti kindralkomissariaat

Läti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Lettland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Lätis moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti kindralkomissariaat · Näe rohkem »

Läti kirjandusselts

Läti kirjandusselts (saksa keeles Lettisch-literärische Gesellschaft, läti keeles Latviešu literārā biedrība) asutati aastal 1824 Liivimaa ja Kuramaa kubermangu vaimulike poolt.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti kirjandusselts · Näe rohkem »

Läti rahvusväeosad

Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Leivu keel · Näe rohkem »

Lemsalu piiskopilinnus

Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen

Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (14. märts (vkj) 1727 − maeti 12. september (vkj) 1796 Riia) oli Liivimaa rüütelkonna tegelane ja mõisaomanik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen · Näe rohkem »

Leonhard von Stryk

Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »

Libateisik

"Doppelgänger No. 1" ('Libateisik nr 1'), Sebastian Bienieki maal 2018. aastast "How They Met Themselves" ('Kuidas nad kohtasid iseend'), Dante Gabriel Rossetti maal 1860. aastatest Libateisik või libakaksik (saksa keeles Doppelgänger 'topeltkäija') on inimese mittebioloogiline teisik või kaksik, mida on väidetavalt näinud inimene ise või teised inimesed.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Libateisik · Näe rohkem »

Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender

"Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender auf das Jahr Christi 1785" oli 1785 ilmunud aadressiraamat; ühtlasi esimene Liivimaa ja Eestimaa aadressiraamat.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender · Näe rohkem »

Lieljumprava kihelkond

Lieljumprava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Groß-Jungfernhof) oli haldusüksus Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Võnnu kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lieljumprava kihelkond · Näe rohkem »

Lielvārde kihelkond

Lielvārde kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lennewarden) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lielvārde kihelkond · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liepāja · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa Maakrediitselts · Näe rohkem »

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon

Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon (saksa Kommission zur Einführung der neuen Bauernverordnung in Livland, vene Комиссия для введения нового положения о Лифляндскихкрестьянах; ka Priiuse Kuulutamise Kohus) oli 1819 Liivimaa kubermangus asutatud komisjon, mille eesmärk oli rakendada uut Liivimaa talurahvaseadust (vanem oli kehtestatud 1804).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon · Näe rohkem »

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Limbaži · Näe rohkem »

Linnakool (1873–1913)

Linnakool oli Venemaa keisririigis ja sh Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu linnades ja mõnes alevis aastail 1873–1913 tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Linnakool (1873–1913) · Näe rohkem »

Lokstiņi vasallilinnus

Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lokstiņi vasallilinnus · Näe rohkem »

Loomakaitse

Loomakaitse on loomade kaitsmine, eelkõige julma kohtlemise, vägivalla ja piinamise eest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Loomakaitse · Näe rohkem »

Ludvig Jakobsen

Ludvig-Karl Jakobsen (nimed esinevad koos või eraldi ka kujul Louis-Carl Jacobsen; 29. mai 1893 Leebiku vald, Venemaa Keisririik – 11. detsember 1961 Köln, Saksamaa LV) oli Eesti sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ludvig Jakobsen · Näe rohkem »

Ludwig August Mellin

Ludwig August Mellin Krahv Ludwig August Mellin (3. veebruar 1754 Tuhala, Harju kreis, Eestimaa kubermang – 12. märts 1835 Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik) oli baltisaksa päritolu kartograaf ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ludwig August Mellin · Näe rohkem »

Ludwig von Cube

Johann Ludwig Ferdinand von Cube (vene Леонтий Иванович Кубе); 16. märts 1788 Tirza – 8. mai 1855 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane. Ta oli keiser Aleksander I ja Nikolai I aegne tõeline riiginõunik ja Liivimaa asekuberner 6. juunist 1821 kuni 14. juulini 1852.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ludwig von Cube · Näe rohkem »

Ludza maakond

Ludza maakond Läti vabariigis Ludza maakond (läti keeles Ludzas apriņķis; vene keeles Люцинский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV Vitebski kubermangu haldusüksus, hiljem Läti ja Läti NSV haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ludza maakond · Näe rohkem »

Maakohus

Maakohus on Eesti kohtusüsteemi regionaalne esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maakohus · Näe rohkem »

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maakond · Näe rohkem »

Maakonna maanõukogu

Maakonna maanõukogud olid 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maakonna maanõukogu · Näe rohkem »

Maamõõtjate ajad

"Maamõõtjate ajad" (läti keeles Mērnieku laiki) on 1879.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maamõõtjate ajad · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Maarja-Magdaleena kihelkond

Maarja-Magdaleena kirik Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maarja-Magdaleena kihelkond · Näe rohkem »

Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maavalitsus · Näe rohkem »

Magasiait

Nursi magasiait Vaimõisa mõisa sepikoda (vaadatud 12.06.2022) Magasiait (ka magasi) oli ühiste viljavarude (magasivili) hoidmiseks mõeldud ait.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Magasiait · Näe rohkem »

Magnus Gustav von Essen

Magnus Gustav von Essen. George Dawe maal. Johann Magnus Gustav von Essen (venepäraselt Иван Николаевич Эссен; 30. september (vkj. 19. september) 1759 Kalvi mõis – 20. juuli (vkj. 8. juuli) 1813 Baldone, Kuramaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Magnus Gustav von Essen · Näe rohkem »

Mahtra sõda

Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mahtra sõda · Näe rohkem »

Malama

Malama (vene keeles Малама) on Valahhiast pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Malama · Näe rohkem »

Martin Klein

Martin Klein (12. september 1884 Tarvastu vald, Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 11. veebruar 1947 Tarvastu vald, Viljandimaa) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912, hõbemedal Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Martin Klein · Näe rohkem »

Martin Lipp

Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru vald Tarvastu kihelkond Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 8. märts 1923 Nõo) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Martin Lipp · Näe rohkem »

Martin Schulzenberg

Martin Schulzenberg (2. november 1864 Pöögle – 17. jaanuar 1912 Tartu) oli eesti talunik (Liivimaa kubermangus) ja III Riigiduuma saadik Liivimaa kubermangust.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Martin Schulzenberg · Näe rohkem »

Maximilian Theodor Buch

Max Buch Maximilian Theodor (Max) Buch (29. august (vkj. 17. august) 1850 Räpina – 6. jaanuar 1920 Lappeenranta, Soome) oli baltisaksa päritoluga soome arst ja etnograaf.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Maximilian Theodor Buch · Näe rohkem »

Mazsalaca

Mazsalaca (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mazsalaca · Näe rohkem »

Mālpilsi kihelkond

Mālpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemburg) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mālpilsi kihelkond · Näe rohkem »

Mālpilsi ordulinnus

Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Mālupe

Mālupe mõisa hooned Mālupe (kohalikus murdes Molupe) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Mālupe valla halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mālupe · Näe rohkem »

Mārtiņš Lācis

Mārtiņš Lācis (1926) Mārtiņš Lācis NSV Liidu postmargil Mārtiņš Lācis (vene keeles Мартын Иванович Лацис, sünnijärgne nimi Jānis Sudrabs; 14. detsember 1888 Rozenbeksi vald, Võnnu kreis, Liivimaa kubermang – 11. veebruar 1938 Moskva, NSV Liit) oli läti päritolu Nõukogude riigitegelane ja Nõukogude Venemaa riikliku julgeolekuasutuse Tšekaa kolleegiumi liige ja Ukraina Tšekaa esimees (1919).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mārtiņš Lācis · Näe rohkem »

Mühlen

Mühlen, ka zur Mühlen, varem tor Molen ja thor Moelen on Eestimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mühlen · Näe rohkem »

Mõisaküla raudteejaam

Mõisaküla raudteejaam oli raudteejaam Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisaküla linnas, Läti piiri ääres.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mõisaküla raudteejaam · Näe rohkem »

Mõisakool

Mõisakool (luteri usu mõisakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mõisakool · Näe rohkem »

Mõisapolitsei

Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »

Mere puiestee

Vaade Merepuiesteele, Linnahalli ja mere poolt Mere puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mere puiestee · Näe rohkem »

Michael von Wrangell

Parun Michael von Wrangell (vene Михаил Егорович (Георгиевич) Врангель; 29. detsember 1836 Peterburi – 2. oktoober 1899 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Michael von Wrangell · Näe rohkem »

Mihhail Malein

Mihhail Malein (1825 – 14. november 1893 Lohusuu) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (preester).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mihhail Malein · Näe rohkem »

Mihhail Paškov

Mihhail Aleksejevitš Paškov (saksa Michael Paschkow; vene Михаил Алексеевич (Александрович) Пашков; 1853 – jaanuar 1908 Bern) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mihhail Paškov · Näe rohkem »

Mihhail Tšihhatšov

Mihhail Tšihhatšov (1823 – 22. märts 1896) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (ülempreester).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mihhail Tšihhatšov · Näe rohkem »

Mihhail Zinovjev

Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mihhail Zinovjev · Näe rohkem »

Mihkli kihelkond

Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »

Mihkli Talumuuseum

Elumaja Mihkli talu kaev Mihkli Talumuuseum on Saaremaa Muuseumi filiaal ja asub Saaremaal Saaremaa vallas Viki külas Mihkli talus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mihkli Talumuuseum · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Muhu · Näe rohkem »

Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Muhu kihelkond · Näe rohkem »

Mujani vasallilinnus

Mujani vasallilinnus (saksa keeles Mojahn, läti Mujāni) oli Riia peapiiskopkonna nn "liivlaste poolel", kuid juba arvatavasti lätlaste asualal (Lääne–Talavas) paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 34 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) ja 16 km Augstrozest idas, ning 9 km Volmarist (Valmiera) läänes, kunagise Riia peapiiskopkonna ja Liivimaa Ordu valduste piiril, Anuļa oja vasakkaldal, orgude ja küngastega tihedalt liigestatud maastikul, umbes 55 m kõrgusel üle merepinna.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mujani vasallilinnus · Näe rohkem »

Mustjala kihelkond

Mustjala kirik Mustjala kihelkond (lühend Mus; saksa keeles Kirchspiel Mustel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mustjala kihelkond · Näe rohkem »

Mustvee kirik

Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri kirik Mustvees.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mustvee kirik · Näe rohkem »

Narva provints

Narva provints (vene keeles Нарвская провинция) oli aastatel 1719−1727 Peterburi kubermangu koosseisu kuulunud haldusüksus, mille keskus oli Narva.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Narva provints · Näe rohkem »

Nītaure ordulinnus

Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonna (Amatas novads) Nītaure valla (Nītaures pagasts) Nītaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, kus asub praegu ka kohalik kihelkonnakirik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nītaure ordulinnus · Näe rohkem »

Nõo kihelkond

Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »

Nekrut

Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nekrut · Näe rohkem »

Nikita Panin

Krahv Nikita Ivanovitš Panin (vene keeles Панин Никита Иванович; 18. september 1718 Danzig – 31. märts 1783 Peterburi) oli Venemaa riigiametnik ja poliitik, Välisasjade Kolleegiumi juht aastail 1763–1781.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikita Panin · Näe rohkem »

Nikolai Bogdanovitš

Nikolai Bogdanovitš Nikolai Modestovitš Bogdanovitš (vene Николай Модестович Богданович; 1856 – 19. mai (6. mai vkj) 1903 Ufa) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Bogdanovitš · Näe rohkem »

Nikolai Fischer

Nikolai Fischer VR II/3 (21. märts 1895 Koknese, Liivimaa kubermang – 2. jaanuar 1919 Kärstna, Viljandimaa) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Fischer · Näe rohkem »

Nikolai Karotamm

Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Karotamm · Näe rohkem »

Nikolai Kropotkin

Nikolai Kropotkin 1901. aastal. Vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (vene keeles Николай Дмитриевич Кропоткин; 6. juuni 1872 Harkiv – 11. oktoober 1937 Berliin) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Kropotkin · Näe rohkem »

Nikolai Lavrinovski

Nikolai Lavrinovski (1910) Nikolai Nikolajevitš Lavrinovski (vene Николай Николаевич Лавриновский; 6. jaanuar 1875 Stremutka, Pihkva vald – 24. mai 1930 Riia) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Lavrinovski · Näe rohkem »

Nikolai Manassein

Nikolai Avksentjevitš Manassein (vene Николай Авксентьевич Манас(с)еин; 19. november 1834 – 16. september 1895) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Manassein · Näe rohkem »

Nikolai Orlov

Nikolai Orlov (26. märts 1834 Kuressaare – 3. august 1898 Kuressaare) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (ülempreester).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Orlov · Näe rohkem »

Nikolai Päts

Nikolai Pätsi haud Tallinna Siselinna kalmistulFoto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012 Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang – 29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Päts · Näe rohkem »

Nikolai Protassov

Krahv Nikolai Protassov Krahv Nikolai Aleksandrovitš Protassov (vene Николай Александрович Протасов; 7. jaanuar 1799 (27. detsember 1798 vkj) – 28. jaanuar (16. jaanuar vkj) 1855) oli Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik, aastast 1836 kuni oma surmani Vene Õigeusu Kiriku Pühima Valitseva Sinodi ülemprokurör.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Protassov · Näe rohkem »

Nikolai Verhoustinski

Nikolai Verhoustinski (1799 Värska – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Liivimaa kubermangu õigeusu vaimulik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Verhoustinski · Näe rohkem »

Nikolai Zvegintsov

Nikolai Zvegintsov (1908) Nikolai Aleksandrovitš Zvegintsov (ka Zvegintsev, Swegintsow, vene Николай Александрович Звегинцов (Звегинцев); 28. aprill 1848 – 26. veebruar 1920 Kopenhaagen) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Nikolai Zvegintsov · Näe rohkem »

Normann

Normann on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Normann · Näe rohkem »

Ohranka

Peterburi kaitsejaoskonna ülem Aleksandr Gerassimov, jaoskonna osakonnaülemate ja uurijatega 1905. aastal Ohranka, ametliku nimetusega Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu ühiskondliku korra ja rahu kaitsejaoskond (vene keeles отделение по охране общественной безопасности и порядка, охранное отделение) moodustasid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Politseidepartemangu eriosakonna piirkondlikud jälitusasutused aastatel 1882–1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ohranka · Näe rohkem »

Oskar Ruut

Oskar Ruut (sünninimega Oskar Rosenstock; 24. aprill 1916 Valga – 4. august 1944 Sinimäed, Eesti) oli Eesti (lipnik) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) ning jurist.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Oskar Ruut · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää kihelkond

Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »

Otto Magnus von Grünewaldt

Otto Magnus von Grünewaldt (8. juuli (vkj 26. juuni) 1801 – 18. oktoober (vkj 6. oktoober) 1890 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ning mõisnik, Venemaa keiserlik kammerhärra.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Otto Magnus von Grünewaldt · Näe rohkem »

Otto von Freymann

Otto von Freymann Carl Otto Friedrich von Freymann (Venemaal tuntud kui Otto Ottovitš, vene keeles Отто Оттович фон Фрейман) (26. mai (ukj 6. juuni) 1788 – 18. detsember (ukj 30. detsember) 1858 Kiiev) oli Vene keisririigi sõjaväelane (inseneriväe kindralleitnant).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Otto von Freymann · Näe rohkem »

Otto Wilhelm von Essen

Otto Wilhelm von Essen (vene: Отто Васильевич фон Эссен; 19. aprill (vkj. 8. aprill) 1761 Udenküll – 9. juuni (vkj. 28. mai) 1834 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa poliitik ja mereväelane (2. järgu kapten).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Otto Wilhelm von Essen · Näe rohkem »

Paide kreis

Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Paide kreis · Näe rohkem »

Paistu kihelkond

Paistu kihelkond (lühend Pst) on ajalooline kihelkond Mulgimaal, Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Paistu kihelkond · Näe rohkem »

Palamuse kihelkond

Palamuse kirik Palamuse kihelkond (lühend Pal; saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Palamuse kihelkond · Näe rohkem »

Pass

Pass (prantsuse sõnast passeport) on reisidokument, mis on ette nähtud isiku tuvastamiseks ja riigipiiri ületamiseks.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pass · Näe rohkem »

Patent (õigusakt)

Patent oli Liivimaa ja Kuramaa kubermangus 18.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Patent (õigusakt) · Näe rohkem »

Paul Lilleleht

Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Paul Lilleleht · Näe rohkem »

Paul von Hahn

Parun Paul von Hahn (läti Pauls fon Hāns; vene Павел Васильевич фон Ган; 7. august 1793 Miitavi – 18. jaanuar 1862 Mannheim) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Paul von Hahn · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnu kihelkond

Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (lühend Pär; saksa keeles Pernau-St. Elisabeth) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu kihelkond · Näe rohkem »

Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu kreis · Näe rohkem »

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu maakond · Näe rohkem »

Pärnu praostkond

Pärnu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu praostkond · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Pärnu-Jaagupi kihelkond

Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Pöide kihelkond

Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli haldusüksus Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pöide kihelkond · Näe rohkem »

Püha kihelkond

Vaade Püha kirikule edelast Püha kihelkond (lühend Pha; saksa keeles Kirchspiel Pyha) on kihelkond Saaremaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Püha kihelkond · Näe rohkem »

Püss (perekonnanimi)

Püss (Buesch, Püs, Püss) on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Püss (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus 3 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on psühhiaatriahaigla Merimetsa asumis kunagise Seewaldi suvemõisa territooriumil.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia"

Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia" oli Eestis aastatel 1912–1936 tegutsenud Eesti piimatööstuse ja piimaühistute keskasutus, keskliit.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia" · Näe rohkem »

Põllumeesteselts

Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põllumeesteselts · Näe rohkem »

Põltsamaa kihelkond

Põltsamaa kirik Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1797) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »

Põlva kihelkond

Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põlva kihelkond · Näe rohkem »

Pēteris Stučka

Nõukogude delegatsioon Brest-Litovski rahuläbirääkimistel (1918). Pēteris Stučka teises reas vasakult teine, temast paremal Lev Trotski. Esimeses reas keskel Adolf Joffe Pēteris Stučka (venepäraselt Пётр Иванович Стучка; 26. juuli (vkj. 12. juuli) 1865 Pakuļi talu, Koknese vald, Riia maakond, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 25. jaanuar 1932 Moskva, Nõukogude Liit) oli läti kirjanik, ajakirjanik, jurist ja Vene NFSV ning Nõukogude Liidu riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pēteris Stučka · Näe rohkem »

Pearahamaks

Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pearahamaks · Näe rohkem »

Peeter I ausammas Riias

Peeter I ausammas Riias, 1910-ndatel Peeter I ausammas Riias, 1910-ndatel Peeter I ausammas Riias on Venemaa keisri Peeter I mälestuseks Riiga püstitatud ratsamonument.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peeter I ausammas Riias · Näe rohkem »

Peeter II

Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peeter II · Näe rohkem »

Peeter Põllu plats

Peeter Põllu plats (varem Politsei plats, ka Politseiplats, ka Oktoobri väljak) on park Tartu kesklinnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peeter Põllu plats · Näe rohkem »

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »

Peter Ludwig von der Pahlen

Krahv Peter Ludwig von der Pahlen Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (läti Pēteris Ludvigs fon der Pālens, vene Пален фон дер, Петр Алексеевич; 17. juuli 1745 Palmse mõis – 13. veebruar 1826 Miitavi) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peter Ludwig von der Pahlen · Näe rohkem »

Peter von Sivers

Peter von Sivers (venepäraselt Петр Иванович Сиверс) (29. mai 1674 Stade, Skåne – 10. mai 1740 Peterburi, Venemaa keisririik) oli taani-hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral), Venemaa keisririigi Admiraliteedikolleegiumi (sõjamereministeerium) president, Vana Soome Viiburi provintsi Hiitola mõisnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peter von Sivers · Näe rohkem »

Peter von Wrangell

Peter von Wrangell Peter von Wrangell (vene keeles Пётр Николаевич фон Врангель, hüüdnimi Paiper Пайпер; 27. august (vkj 15. august) 1878 Zarasai (Novoaleksandrovsk), Kovno kubermang – 25. aprill 1928 Brüssel, Belgia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas ja parun.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peter von Wrangell · Näe rohkem »

Peter Wittgenstein

Krahv Peter Wittgenstein. George Dawe maal Krahv Ludwig Adolph Peter, Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (vene keeles Пётр Христианович Витгенштейн või Людвиг Адольф Петер Сайн-Витгенштейн-Берлебург; 5. jaanuar (vkj 25. detsember) 1769 Pereslavl-Zalesski – 11. juuni (vkj 30. mai) 1843 Lviv) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi kindralfeldmarssal (1826) ja preisi vürst (1834).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peter Wittgenstein · Näe rohkem »

Peterburi sõjaväeringkond

Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peterburi sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Peterburi–Riia postimaantee

Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peterburi–Riia postimaantee · Näe rohkem »

Piņķi kihelkond

Piņķi kirik. Johann Christoph Brotze kogust Riia kreis. Liivimaa atlas (1798) Piņķi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pinkenhof) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Piņķi kihelkond · Näe rohkem »

Pihkva–Riia raudtee

Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva–Riia raudtee · Näe rohkem »

Piiri (Tartu)

Piiri on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Piiri (Tartu) · Näe rohkem »

Piirikaitse Üksikkorpus

Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Piirikaitse Üksikkorpus · Näe rohkem »

Piiskopi mõis

Piiskopi mõis (saksa keeles Bischofshof) oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Piiskopi mõis · Näe rohkem »

Pilistvere kihelkond

Pärnu kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pilistvere kihelkond · Näe rohkem »

Pill (perekonnanimi)

Pill on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pill (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Pjotr Nekljudov

Pjotr Petrovitš Nekljudov (vene Пётр Петрович Неклюдов; 30. mai 1854 Saratovi kubermang – 7. juuni 1934 Ogre) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pjotr Nekljudov · Näe rohkem »

Pjotr Skoropostižnõi

Pjotr Skoropostižnõi (eestipäraselt ka Peeter Skoropostižnõi; 17. detsember 1829 Tailova – 20. aprill 1902 Jõõpre) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (preester).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pjotr Skoropostižnõi · Näe rohkem »

Politseikohus

Politseikohus on politseiasutus, mis lihtsustatud menetluse kaudu lahendab väiksemaid kohtuasju.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Politseikohus · Näe rohkem »

Politseivalitsus (Venemaa)

Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Politseivalitsus (Venemaa) · Näe rohkem »

Post (perekonnanimi)

Post on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Post (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Postimaantee

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Postimaantee · Näe rohkem »

Praostkond

Praostkond on kiriklik struktuuriüksus, mille vaimulikuks juhiks on praost.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Praostkond · Näe rohkem »

Puhja kihelkond

Puhja Püha Dionysiuse kirik Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Puhja kihelkond · Näe rohkem »

Raasiku mõis

Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Raasiku mõis · Näe rohkem »

Rahukohus

Rahukohus oli Venemaa keisririigis ja hiljem ka mujal (sh Eestis) olnud ainuisikuline (rahukohtunik) esimese astme kohus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rahukohus · Näe rohkem »

Rannapungerja

Rannapungerja on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rannapungerja jõe suudmealal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rannapungerja · Näe rohkem »

Rannu kihelkond

Rannu Püha Martini kirik Rannu kihelkond (lühend Ran; saksa keeles Kirchspiel Randen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rannu kihelkond · Näe rohkem »

Raudteetransport Lätis

Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Raudteetransport Lätis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Rõngu kihelkond

Rõngu kirik Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rõngu kihelkond · Näe rohkem »

Rõuge kihelkond

Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rõuge kihelkond · Näe rohkem »

Režitsa maakond

Daugavpilsi maakond Läti vabariigis Režitsa maakond (läti keeles Rēzeknes apriņķis, vene keeles Режицкий уезд, aastast 1920 Rēzekne maakond) oli haldusüksus Poola Liivimaa vojevoodkonnas (1629−1772), Venemaa Keisririigi Polotski kubermangus (1776−1777), Polotski asehaldurkonnas (1777−1796), Valgevene kubermangus (1796−1802) ja Vitebski kubermangus (1802−1917), Venemaa Vabariigi Liivimaa kubermangus (1918), Läti Sotsialistlikus Nõukogude Vabariigis (1919), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Režitsa maakond · Näe rohkem »

Rebas

Rebas (Rebbas) on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rebas · Näe rohkem »

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »

Reinhold von Stackelberg

Reinhold von Stackelberg Vabahärra Gustav Reinhold von Stackelberg (15. november 1777 Mäo mõis – 12. jaanuar 1863 Mäo mõis) oli Eesti- ja Liivimaa mõisnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Reinhold von Stackelberg · Näe rohkem »

Rembert von Funcken (1724–1786)

Rembert von Funcken (1724 – 1786) oli sillakohtunik (sks. ordnungsrichter) Liivimaa kubermangus ja Funckenite aadlisuguvõsa viimane meesliini esindaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rembert von Funcken (1724–1786) · Näe rohkem »

Rentei

Rentei oli Venemaa Keisririigi riigikassa osakond Eesti- ja Liivimaa kubermangu kreisides.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rentei · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia Eesti Üliõpilaste Selts

Riia Eesti Üliõpilaste Selts (REÜS) oli aastatel 1909–1915 Riias tegutsenud eesti üliõpilasorganisatsioon.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia Kristuse Sündimise katedraal

Riia Kristuse Sündimise katedraal (läti keeles Rīgas Kristus Piedzimšanas pareizticīgo katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonna katedraal Lätis Riia linnas Centrsi asumis aadressil Brīvības bulvāris 23.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia Kristuse Sündimise katedraal · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia linnapeade loend

Riia linnapeade loend on Liivimaa kubermangukeskuse ja Läti pealinna Riia linnajuhtide loetelu alates üldise Venemaa Keisririigi linnaseaduse kehtestamist 1878.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia linnapeade loend · Näe rohkem »

Riia mägi

Riia mägi (ka Riiamägi) on Tartus Emajõe orundi nõlv Riia tänava kohal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia mägi · Näe rohkem »

Riia piiskopkond (õigeusu kirik)

Riia piiskopkond (läti keeles Rīgas eparhija) on Läti Õigeusu Kiriku piiskopkond Läti lääneosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia piiskopkond (õigeusu kirik) · Näe rohkem »

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »

Riia tänav

Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia tänav · Näe rohkem »

Riia vikaarpiiskopkond

Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopkond (ka Riia abipiiskopkond) oli aastatel 1836–1850 eksisteerinud administratiivne üksus Vene Õigeusu Kirikus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia vikaarpiiskopkond · Näe rohkem »

Riia–Daugavpilsi raudtee

Riia–Daugavpilsi raudtee (vene keeles Риго-Динабургская железная дорога, Риго-Двинская железная дорога) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu ja Vitebski kubermangu ühendanud 1861.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia–Daugavpilsi raudtee · Näe rohkem »

Riia–Pihkva maantee

Riia–Pihkva maantee (põhimaantee nr 7) on Lätit, Eestit ja Venemaad läbiva maantee Eesti piiridesse jääva osa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia–Pihkva maantee · Näe rohkem »

Robert Erhardt

Robert Erhardt Robert Erhardt (28. mai / 9. juuni 1874 Riia – 10. jaanuar 1941 Berliin) oli baltisakslasest Läti ettevõtja ja poliitik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Robert Erhardt · Näe rohkem »

Robert von Toll

Parun Herman Robert von Toll (23. jaanuar 1802 Linnamäe mõis Antsla kihelkond, Võru kreis Liivimaa kubermang – 7. detsember 1876 Kukruse mõis Jõhvi kihelkond Viru kreis Eestimaa kubermang) oli Eestimaa aadlik, ajaloolane ning sõjaväelane Venemaa keisririigi armees, Eestimaa provintsiaalpoliitik ja Eestimaa maanõunik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Robert von Toll · Näe rohkem »

Roberts Kļaviņš

Roberts Kļaviņš Roberts Kļaviņš (10. november 1885 Liivimaa kubermang – 16. oktoober 1941 Kommunarka, Moskva oblast) oli Vene (alampolkovnik), Läti (kindral) ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Roberts Kļaviņš · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Ropaži ordulinnus

Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »

Rozbeķi vasallilinnus

Rozbeķi vasallilinnus (eesti Rosula, saksa keeles Rosenbeck) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 19 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 30 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 21 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Kaņepju ja Divupe oja ühinemiskohas, sellest 180 m põhja pool väikesel künkal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rozbeķi vasallilinnus · Näe rohkem »

Rudolf Kirhenštein

Rudolf Kirhenštein (vene keeles Кирхенштейн Рудольф Мартынович, läti keeles Rūdolfs Kirhenšteins; 7. mai 1891 Mazsalaca, Liivimaa kubermang – 25. august 1938) oli lätlasest Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, polkovnik (1936).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rudolf Kirhenštein · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ruhnu · Näe rohkem »

Ruhnu kihelkond

Ruhnu puukirik Ruhnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Runö in Oesel (inseln Runö)) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ruhnu kihelkond · Näe rohkem »

Russalka

Russalka (vene keeles Русалка 'näkineid') oli Venemaa keisririigi mereväe Tšarodeika-klassi kahetorniline monitor-soomuslaev, hiljem ümberklassifitseerituna rannakaitse soomuslaev.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Russalka · Näe rohkem »

Russalka (monument)

Russalka mälestussammas Kadriorus Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumist meenutav mälestusmärk Kadriorus Tallinnas aadressil Pirita tee 1.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Russalka (monument) · Näe rohkem »

Saarde kihelkond

Saarde kirik Saarde kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Saara, lühend Saa) oli kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saarde kihelkond · Näe rohkem »

Saarde vald (2005)

Saarde kirik. Lodja postijaama postipoiste elamu maanteepoolne ots Lodja postijaama kelder Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saarde vald (2005) · Näe rohkem »

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saare maakond · Näe rohkem »

Saare maavalitsus

Saare maavalitsus oli Saare maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Kuressaares aadressil Lossi tänav 1.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saare maavalitsus · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa (maakond)

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Saaremaa asehaldurite loend

Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saaremaa asehaldurite loend · Näe rohkem »

Saarlane

Saarlane oli ajaleht, mis ilmus Kuressaares Kuressaare kreisis, Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saarlane · Näe rohkem »

Sabile kihelkond

Sabile kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Zabeln) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sabile kihelkond · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Sala kihelkond

Sala kirik Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Sala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Holmhof) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal, Daugava jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sala kihelkond · Näe rohkem »

Salaspilsi kihelkond

Salaspilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kirchholm) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Salaspilsi kihelkond · Näe rohkem »

Salatsi piiskopilinnus

Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Samson von Himmelstjerna

Samson von Himmelstjerna (allikates ka Samson-Himmelstjerna) oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Samson von Himmelstjerna · Näe rohkem »

Sangaste kihelkond

Sangaste kihelkond (lühend San; saksa keeles Kirchspiel Theal) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sangaste kihelkond · Näe rohkem »

Schilling

Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Schilling · Näe rohkem »

Schulmann

Schulmann (ka Schulman, varem Scholman) on ilmselt Preisimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Schulmann · Näe rohkem »

Segarent

Segarent on maarendi niisugune vorm, mille korral osa rendimaksust tasutakse rahas, osa loonuse või teona.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Segarent · Näe rohkem »

Sengbusch

Sengbusch (vene keeles Зенгбуш, läti keeles Zengbušs) on Mecklenburgist Bartenshagenist pärit baltisaksa käsitöölise- ja aadlisuguvõsa, mis oli immatrikuleeritud Saaremaa rüütelkonda.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sengbusch · Näe rohkem »

Serafim Mansõrev

Serafim Mansõrev Vürst Serafim Mansõrev (vene keeles Серафим Петрович Мансырев; (11. märts 1866 Knjaževo, Temnikovi maakond, Tambovi kubermang – 14. veebruar 1928 Tallinn) oli Venemaa advokaat, ühiskonnategelane ja publitsist. Aastal 1912 valiti ta Vene keisririigi IV Riigiduuma liikmeks (Liivimaa kubermangust). Ta pärines Tambovi kubermangu päritud aadlikest. Ta sündis aastal 1866 Knjaževos Temnikovi maakonnas Tambovi kubermangus (praeguse haldusjaotuse järele Nižni Novgorodi oblasti Voskressenskoje rajoonis). Ta lõpetas Moskva 1. Gümnaasiumi ja Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Ta asus professor Tšuprovi soovitusel astus ta rahandusministeeriumi teenistusse: töötas Riias riigikassa sekretärina ja Liivimaa kubermangus Võru linnas maksuinspektorina (1890-1896). Seejärel oli ta kohtuuurija Samarkandi piirkonnas ja Ufa kubermangus. 1903. aastal, olles tõusnud riiginõunikuks, oli ta sunnitud politseijaoskonna nõudmisel teenistusest lahkuma. Kategooria:Advokaadid Kategooria:Venemaa poliitikud Kategooria:Vene Riigiduuma liikmed Kategooria:Moskva Riikliku Ülikooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1866 Kategooria:Surnud 1928.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Serafim Mansõrev · Näe rohkem »

Sergei Šidlovski

Sergei Šidlovski (1907) Sergei Aleksejevitš Šidlovski (Schidlowski, vene Сергей Алексеевич Шидловский; 2. oktoober vkj / 14. oktoober 1864 – 1922) oli valgevene päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sergei Šidlovski · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Setomaa · Näe rohkem »

Sievers (aadlisuguvõsa)

Sievers (vene keeles Сиверс) on Lübeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sievers (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Sigulda kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Sigulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Segewold, läti keeles Siguldas draudzes novads) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sigulda kihelkond · Näe rohkem »

Sigulda ordulinnus

Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Sillakohus

Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sillakohus · Näe rohkem »

Sindi kalevivabrik

Sindi kalevivabriku hoonete varemed 2016. aastal Sindi kalevivabrik oli Sindis tegutsenud tekstiilitööstusettevõte; tegutsemise ajal Venemaa keisririigi juhtivaid kalevitööstusettevõtteid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sindi kalevivabrik · Näe rohkem »

Skulte kihelkond

Skulte kihelkond (läti keeles Skultes draudzes novads, saksa keeles Kirchspiel Matthäi, Peters Kirchspiel) oli haldusüksus Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Skulte kihelkond · Näe rohkem »

Soodla (perekonnanimi)

Soodla on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Soodla (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Staël von Holstein

Staël von Holsteini vapikilp Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp Staël von Holstein on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Staël von Holstein · Näe rohkem »

Stackelberg

Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Stackelberg · Näe rohkem »

Steinberg

Steinberg on perekonnanimi, saksa ja Aškenazi juudi päritolu (tõlkes kivimägi).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Steinberg · Näe rohkem »

Stolõpini reformid

Stolõpini reformid on üldnimetus Vene Keisririigi peaministri Pjotr Stolõpini juhtimisel 20.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Stolõpini reformid · Näe rohkem »

Strenči

Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Strenči · Näe rohkem »

Suure-Jaani kihelkond

Suure-Jaani kirik Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Suure-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna Linna Politseivalitsus

Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna Linna Politseivalitsus · Näe rohkem »

Tallinna linnavolinike loend (1917)

Tallinna linnavolinike loend (1917) on 13.–18. veebruar 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna linnavolinike loend (1917) · Näe rohkem »

Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi 2.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna Ringkonnakohus · Näe rohkem »

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Narva raudtee · Näe rohkem »

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee

Eesti põhiteede kaart Maantee 67. kilomeeter Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) on maantee, mis algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, läheb läbi Pärnu ning lõpeb Ikla piiripunktis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee · Näe rohkem »

Tallinna–Peterburi postimaantee

Tallinna–Peterburi postimaantee, ka Tallinna–Narva–Peterburi postitrakt, oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Peterburi kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Venemaa keisririigi pealinna Peterburi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Peterburi postimaantee · Näe rohkem »

Tallinna–Riia postimaantee

Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Riia postimaantee · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu postimaantee

Tallinna–Tartu postimaantee, ka Tallinna–Tartu postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu Tartu.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Tartu postimaantee · Näe rohkem »

Talsi kihelkond

Talsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Talsen) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talsi kihelkond · Näe rohkem »

Talude päriseksostmine

Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »

Talumaa

Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talumaa · Näe rohkem »

Talurahvaasjade komissar

Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talurahvaasjade komissar · Näe rohkem »

Talurendimaa

Talurendimaaks ehk vallarendimaaks nimetati talumaad Eestimaa kubermangus pärast 1856. ja Saaremaal pärast 1865. aasta talurahvaseadustEesti entsüklopeedia, 12.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talurendimaa · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »

Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, 1893.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »

Tartu Kaubandusliku Hariduse Edendamise Selts

Tartu (Jurjewi) Kaubandusliku Hariduse Edendamise Selts (Юрьевское общество распространения коммерческого образования) oli haridusselts, mis tegutses Tartus 1911–1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Kaubandusliku Hariduse Edendamise Selts · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Tartu Kreiskool

Tartu Kreiskool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Kreiskool · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Tartu Reaalkool

Tartu Reaalkool (saksa keeles Dorpater Realschule) oli 1877.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Reaalkool · Näe rohkem »

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »

Tartu-Maarja kihelkond

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tarvastu kihelkond

Tarvastu kirik Tarvastu kihelkond (lühend Trv; saksa keeles Kirchspiel Tarwast) oli ajalooline kihelkond Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tarvastu kihelkond · Näe rohkem »

Tõnis Rotberg

Tõnis Rotberg VR I/2 (9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa Liivimaa kubermang – 24. juuli 1953 Irkutski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tõnis Rotberg · Näe rohkem »

Tõnu Walk

Anton Waldmann (sündinud Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tõnu Walk · Näe rohkem »

Tõstamaa kihelkond

Tõstamaa kihelkond (lühend Tõs) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tõstamaa kihelkond · Näe rohkem »

Theodor von Balk

Theodor von Balk (ka Friedrich von Balken; vene Фёдор Николаевич фон Балк (фон Балкен); 1670 – 1738/39 Moskva) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Theodor von Balk · Näe rohkem »

Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik

Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik (2011) Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik (ka Tiirimetsa Jeesuse Sündimise kirik) on EAÕK haldusalasse kuuluv varemetes õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Tiirimetsa külas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik · Näe rohkem »

Tiit Nõges

Tiit Nõges (aastani 1936 Sergei Nõges; 8. juuni 1916 Valmiera, Liivimaa kubermang – 18. märts 1993 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tiit Nõges · Näe rohkem »

Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland

"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland · Näe rohkem »

Torgu vald

Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Torgu vald · Näe rohkem »

Tori kihelkond

Tori kirik Tori kihelkond (lühend Tor; sks Kirchspiel Torgel) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tori kihelkond · Näe rohkem »

Torma kihelkond

Torma kirik Torma kihelkond (lühend Trm; kohalikus murdes Tõrma, saksa keeles Kirchspiel Torma) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Torma kihelkond · Näe rohkem »

Treumann

Treumann on perekonnanimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Treumann · Näe rohkem »

Turaida mõis

Mõisavalitseja maja Turaida mõis (läti keeles Turaidas muiža, saksa keeles Treiden, ka Treyden) on endine mõis Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas Turaida linnaosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Turaida mõis · Näe rohkem »

Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Urvaste kihelkond

Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »

Usuvahetusliikumine

Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Uue-Kasti mõis

Uue-Kasti mõis (saksa keeles Neu-Kasty) oli Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Uue-Kasti mõis · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Vabatahtlik tuletõrje

Vabatahtlik tuletõrje on tuletõrjeorganisatsioon, mille tegevliikmed on vabatahtlikud.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vabatahtlik tuletõrje · Näe rohkem »

Vaeslastekohus

Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Eestimaa alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus. Lisaks linnade vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega Liivimaa kubermangus Valgas, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus magistraat; Toompeal lossifoogtikohus; Rakveres, Paides ja Paldiskis tegutses aga analoogse kohtuinstantsina foogtikohus. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu. Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt Venemaa keisririigi keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse kubermangumagistraadile, pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eestkosteorganisatsioon.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vaeslastekohus · Näe rohkem »

Vainiži piiskopilinnus

Vainiži piiskopilinnus (saksa Wainsel) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud piiskopilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 14 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 33 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 26 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Brasla jõe paremkalda ja Vainiži paisjärve vahelisel väikesel künkal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vainiži piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vaivara kihelkond

Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vaivara kihelkond · Näe rohkem »

Valentin von Meyer

Valentin von Meyer (1601– 9. märts 1674 Jērkule mõis) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ja mitmete mõisate omanik Liivi- ja Eestimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valentin von Meyer · Näe rohkem »

Valerian Carl Michael Russow

Valerian Carl Michael Russow (30. aprill (vkj 18. aprill) 1842 Tallinn – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1879 Peterburi) oli Eesti ornitoloog, taksidermist-konservaator ja Baltimaade ornitoloogia rajaja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valerian Carl Michael Russow · Näe rohkem »

Valev Mere

Valev Mere VR I/3 (kuni 1936 Vassili Martson, 16. detsember 1893 Seli vald, Pärnumaa, Liivimaa kubermang – 12. detsember 1949 Göttingen, Lääne-Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (mereväekapten, 1936), Eesti merejõudude juhataja aastail 1938–1939.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valev Mere · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Valga kihelkond

Valga Jaani kirik Valga kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Walk, läti keeles Valkas draudzes novads) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas ja Valga kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga kihelkond · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valga lahing

Valga lahing oli 9. juunil 1657 Liivimaal Valgas toimunud Vene-Rootsi sõja (1656–1661) lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Moskva tsaaririigi väge.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga lahing · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valga–Koikküla raudtee

Valga–Koikküla raudteelõik oli 1923.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Koikküla raudtee · Näe rohkem »

Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee

Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Valga ja Pļaviņase, hiljem Gulbene vahel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee · Näe rohkem »

Valga–Riia rongiliin

Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Riia rongiliin · Näe rohkem »

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valgamaa · Näe rohkem »

Valjala kihelkond

Valjala kihelkond (lühend Vll; saksa keeles Kirchspiel Wolde in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valjala kihelkond · Näe rohkem »

Valla täiskogu

Valla täiskogu oli vallakogukonna talupoegade üldkoosolek (täiskogu).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valla täiskogu · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallakool

Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vallakool · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valmiera · Näe rohkem »

Vana-Kasti mõis

Vana-Kasti mõis (saksa keeles Alt-Kasty) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vana-Kasti mõis · Näe rohkem »

Vana-Pebalgi piiskopilinnus

Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend

Vanade ja vähem levinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend · Näe rohkem »

Vastseliina kihelkond

Vastseliina kirik Vastseliina kihelkond (lühend Vas; võru keeles Vahtsõliina kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Neuhausen) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vastseliina kihelkond · Näe rohkem »

Vändra kihelkond

Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vändra kihelkond · Näe rohkem »

Vöörmünder

Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vöörmünder · Näe rohkem »

Võnnu kihelkond

Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru · Näe rohkem »

Võru kreis

Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru kreis · Näe rohkem »

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru maakond · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võrumaa · Näe rohkem »

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Estländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja VELK Eestimaa konsistooriumiringkond · Näe rohkem »

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond (saksa keeles Livländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond · Näe rohkem »

VELK Riia konsistooriumiringkond

VELK Riia konsistooriumiringkond (saksa keeles Consistorialbezirk der Stadt Riga mit dem Patrimonial-Gebiete) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus Riia linnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja VELK Riia konsistooriumiringkond · Näe rohkem »

VELK Saaremaa konsistooriumiringkond

VELK Saaremaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Oeselscher Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus Saaremaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja VELK Saaremaa konsistooriumiringkond · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend

Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend Eesti territooriumil asuvad apostliku õigeusu kogudused allusid aastatel 1721–1917 Vene Õigeusu Kiriku kõrgeimale valitsusorganile — Pühimale Valitsevale Sinodile.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend · Näe rohkem »

Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus

Rahvaloenduse blanketi esimene lehekülg. Sellist blanketti kasutati Kiievi kubermangus Venemaa keisririigi 1897.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venestamine · Näe rohkem »

Victor Mutt

Victor Mutt, ka Viktor Mutt VR I/2 (25. mai 1886 Tuhalaane vald, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 30. aprill 1942 Kirov, NSV Liit) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel) ning diplomaat.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Victor Mutt · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vidzeme · Näe rohkem »

Viktor Kingissepp

Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Viktor Koern

Viktor-Johannes Koern VR II/3 (23. mai 1892 Puurmani vald, Liivimaa kubermang – 19. juuli 1941 Audru vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viktor Koern · Näe rohkem »

Viljandi kihelkond

Viljandi Pauluse kirik Viljandi kihelkond (lühend Vil) oli ajalooline kihelkond Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis Viljandimaal, mille alad jäävad Viljandi linna ümbrusse.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi kihelkond · Näe rohkem »

Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi kreis · Näe rohkem »

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi maakond · Näe rohkem »

Viljandi praostkond

Viljandi praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi praostkond · Näe rohkem »

Villem Kanarik

Villem Kanarik VR I/3 (5. mai 1892 Tartu; surma aeg ja koht teadmata) oli eesti advokaat ja sõjaväelane (kapten).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Villem Kanarik · Näe rohkem »

Viru kreis

Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viru kreis · Näe rohkem »

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viru maakond · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Vladimir Dolgorukov (1708−1761)

Vürst Vladimir Petrovitš Dolgorukov, ka Dolgoruki (vene keeles Владимир Петрович Долгоруков) (3. juuli (vkj) 1708 või 1696 – 31. mai (vkj) 1761 Riia) oli Venemaa sõjaväelane (aastast 1755 kindralporutšik) ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vladimir Dolgorukov (1708−1761) · Näe rohkem »

Vladimir Lunski

Vladimir Ivanovitš Lunski (vene keeles Владимир Иванович Лунский; 1862 Vilnius – 1920 Riia) oli Baltimaades tegutsenud arhitekt.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vladimir Lunski · Näe rohkem »

Vladimir Surovtsev

Vladimir Dmitrijevitš Surovtsev (vene Владимир Дмитриевич Суровцев; 23. jaanuar 1856 – 8. september 1900 Riia) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vladimir Surovtsev · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Wahl

Wahl on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wahl · Näe rohkem »

Werner Bergengruen

thumb Werner Max Oskar Paul Bergengruen (16. september 1892 Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 4. september 1964 Baden-Baden, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu ja saksa keeles kirjutav luuletaja, prosaist ja tõlkija.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Werner Bergengruen · Näe rohkem »

Wilhelm von Fermor

Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wilhelm von Fermor · Näe rohkem »

Wilhelm von Lieven

Parun Wilhelm Heinrich von Lieven Vabahärra Wilhelm Heinrich von Lieven (vene Василий (Вильгельм) Карлович Ливен; vkj 29. september 1800 Dinhofa mõis, Bauska kihelkond, Kuramaa kubermang – vkj 2. veebruar 1880 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wilhelm von Lieven · Näe rohkem »

Wilhelm von Ulrich (1810−1891)

Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (Venemaal tuntud kui Vassili Kornilovitš, vene keeles Василий Корнилович Ульрих) (19. oktoober 1810 Vaimastvere mõis – 17. oktoober 1891 Kehra mõis) oli Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wilhelm von Ulrich (1810−1891) · Näe rohkem »

Winkler

Winkler (ka Winckler) on Tüüringist Sulzast pärit baltisaksa literaadi- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Winkler · Näe rohkem »

Woldemar Dietrich von Budberg

Woldemar Dietrich von Budberg-Bönninghausen (läti keeles Voldemārs fon Budbergs-Benninghauzens; 8. oktoober 1740 Tallinn – 3. juuli 1784 Valga) oli baltisaksa mõisnik ja kunstnik, Valga kreisimarssal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Woldemar Dietrich von Budberg · Näe rohkem »

Woldemar von Bock

Woldemar Bernhard Wilhelm Georg Heinrich von Bock (9. november 1816 Loodi mõis Viljandi kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 1. veebruar 1903 Bamberg Baieri kuningriik, Saksa keisririik) oli Liivimaa jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Woldemar von Bock · Näe rohkem »

Wrangell

Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wrangell · Näe rohkem »

Zaube ordulinnus

Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »

Zigfrīds Anna Meierovics

Zigfrīds Anna Meierovics (5. veebruar 1887 Durbe – 22. august 1925) oli Läti poliitik, Läti esimene välisminister (1918–1924 ja 1924–1925) ja teine peaminister (1921–1923 ja 1923–1924).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Zigfrīds Anna Meierovics · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1. aprill · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 10. august · Näe rohkem »

10. detsember

10.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 10. detsember · Näe rohkem »

14. juuli

14.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 14. juuli · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1601 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1630 · Näe rohkem »

1634

1634.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1634 · Näe rohkem »

1671

1671.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1671 · Näe rohkem »

1680

1680.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1680 · Näe rohkem »

17. november

17.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 17. november · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1765 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1783 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1802 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1803 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1804 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1812 · Näe rohkem »

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1841 · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1842 · Näe rohkem »

1854

1854.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1854 · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1866 · Näe rohkem »

1881. aasta rahvaloendus Eestis

1881.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1881. aasta rahvaloendus Eestis · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1882 · Näe rohkem »

1885

1885.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1885 · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1905. aasta revolutsioon Eestis · Näe rohkem »

1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus

Ülevenemaaline algkoolide loendus toimus 1911.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1915 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1917 · Näe rohkem »

1939. aasta vallareform

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad 1939.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1939. aasta vallareform · Näe rohkem »

2. august

2.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 2. august · Näe rohkem »

20. sajand Eestis

20.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 20. sajand Eestis · Näe rohkem »

20. september

20.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 20. september · Näe rohkem »

23. aprill

23.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 23. aprill · Näe rohkem »

23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)

23.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik) · Näe rohkem »

26. mai

26.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 26. mai · Näe rohkem »

3. Tartu kütipolk

3.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 3. Tartu kütipolk · Näe rohkem »

4. märts

4.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 4. märts · Näe rohkem »

95. Krasnojarski jalaväepolk

95.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 95. Krasnojarski jalaväepolk · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva