Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Aaspere mõis, Abruka, Aleksander I, Aleksander II, Balti eraseadus, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus, Eesti uusaeg, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Ennu tuulik, Fölkersahm, Göttingeni ülikool, Gustav Johann von Buddenbrock, Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff, I üldlaulupidu, Ilmjärve Jumalailmumise kogudus, Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik, Kanepi Gümnaasium, Karl Christoph von Lieven, Karu (perekonnanimi), Karula Jumalaema Kaitsmise kirik, Kask (perekonnanimi), Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik, Kihelkonnakohus, Kihelkonnakool, Kose-Uuemõisa sõda, Kreisikohus, Kvoodimaa, Läänemeremaade komitee, Läti ajalugu, Liivimaa Talurahva Rentpank, Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon, Liivimaa vallakogukonna seadus, Mõisapolitsei, Mõisavald, Mustvee, Otto Wilhelm Masing, Pärisorjus, Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern, Roseni deklaratsioon, Saar (perekonnanimi), Saarde vald (2005), Seaduste Kogu, Seisuste kaotamise seadus, Sillakohus, Sunnismaisus, Talude päriseksostmine, Talurahvaseadus, ..., Vald, Vallakohus, Vallakool, Venestamine, 12. märts, 15. veebruar, 18. jaanuar, 1804, 1809, 1819, 1820, 1846, 1849, 1860, 19. sajand Eestis, 21. juuli, 24. juuni, 24. märts, 25. november, 7. aprill. Laienda indeks (20 rohkem) »
Aaspere mõis
Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Aaspere mõis · Näe rohkem »
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Abruka · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Aleksander II · Näe rohkem »
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Balti eraseadus · Näe rohkem »
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »
Eesti haridus
Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Eesti haridus · Näe rohkem »
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Eestimaa Maapäev · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Ennu tuulik
Ennu tuulik on pukktuulik Saaremaa vallas Saare maakonnas.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Ennu tuulik · Näe rohkem »
Fölkersahm
Fölkersahm (saksakeelses kirjanduses ka Fölckersahm, Foelckersahm, Fölkersam, Foelkersam, Fölckersam, Foelckersahm, Fölkersamb, Völckersahm, Voelckersahm, Völckersam, Voelckersam, Völkersahm, Völkersam, venekeelses kirjanduses Фелькерзам) on alamsaksi päritolu vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Fölkersahm · Näe rohkem »
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Göttingeni ülikool · Näe rohkem »
Gustav Johann von Buddenbrock
Gustav Johann von Buddenbrock (5. september 1758 Budenbroka mõis, Dikļi kihelkond, Volmari maakond – 14. detsember 1821 Riia) oli baltisaksa aadlikust maaomanik, jurist ja Liivimaa poliitik.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Gustav Johann von Buddenbrock · Näe rohkem »
Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff
Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff (2/13. september 1784 Helme mõis, Liivimaa – 6. veebruar 1869 Bocardi mõis Helme lähedal) oli Eesti baltisaksa poliitik ja majandusteadlane.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff · Näe rohkem »
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »
Ilmjärve Jumalailmumise kogudus
Ilmjärve Jumalailmumise kogudus on EAÕK-sse kuulunud endine õigeusu kogudus, mis kasutas Valga maakonnas Otepää vallas Ilmjärve külas asuvat Ilmjärve Jumalailmumise kirikut.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Ilmjärve Jumalailmumise kogudus · Näe rohkem »
Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik
Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik kuulub EAÕK haldusalasse ja asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kaarepere külas.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik · Näe rohkem »
Kanepi Gümnaasium
Kanepi Gümnaasium on üldhariduskool Põlva maakonnas Kanepis.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kanepi Gümnaasium · Näe rohkem »
Karl Christoph von Lieven
Karl Christoph von Lieven (vkj 1. veebruar 1767 Kiiev – 31. detsember 1844 Balgale) oli Balti kiriku- ja haridustegelane, sõjaväelane, Tartu Ülikooli kuraator 1817–1828, Venemaa keisririigi rahvahariduse minister 1828–1833, alates 1826 Riiginõukogu liige.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Karl Christoph von Lieven · Näe rohkem »
Karu (perekonnanimi)
Karu on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Karu (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Karula Jumalaema Kaitsmise kirik
Karula Jumalaema Kaitsmise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Valga maakonnas Valga vallas Pikkjärve külas (vaadatud 18.12.2015).
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Karula Jumalaema Kaitsmise kirik · Näe rohkem »
Kask (perekonnanimi)
Kask on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kask (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik
Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik Kavilda kiriku sisevaade (2015) Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalasse kuuluv pühakoda Tartu maakonnas Elva vallas Mõisanurme külas.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »
Kose-Uuemõisa sõda
Kose-Uuemõisa sõda (ka: Kose-Uuemõisa ülestõus) oli 1805.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kose-Uuemõisa sõda · Näe rohkem »
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kreisikohus · Näe rohkem »
Kvoodimaa
Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Kvoodimaa · Näe rohkem »
Läänemeremaade komitee
Läänemeremaade komitee (ka: Läänemere kubermangude komitee; vene keeles Комитет для устройства быта Лифляндскихкрестьян või Остзейский комитет; saksa keeles Ostseekomitee) oli aastatel 1846–1875 tegutsenud asutus, mis vaatas läbi Balti kubermangude agraarseaduste projekte.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Läänemeremaade komitee · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Liivimaa Talurahva Rentpank
Liivimaa Talurahva Rentpank (saksa k. Livländische Bauerrentenbank) oli pank Liivimaal, mis asutati 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse alusel ja Liivimaa maamarssali (1848-1851) Wilhelm Hamilkar von Fölkersahmi eestvedamisel.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Liivimaa Talurahva Rentpank · Näe rohkem »
Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon
Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon (saksa Kommission zur Einführung der neuen Bauernverordnung in Livland, vene Комиссия для введения нового положения о Лифляндскихкрестьянах; ka Priiuse Kuulutamise Kohus) oli 1819 Liivimaa kubermangus asutatud komisjon, mille eesmärk oli rakendada uut Liivimaa talurahvaseadust (vanem oli kehtestatud 1804).
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon · Näe rohkem »
Liivimaa vallakogukonna seadus
Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »
Mõisapolitsei
Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Mõisavald · Näe rohkem »
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Mustvee · Näe rohkem »
Otto Wilhelm Masing
Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu – 15. märts (3. märts vkj) 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Otto Wilhelm Masing · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern
Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern (27. juuni 1778 Urvaste mõis – 26. november 1858 Urvaste) oli Eesti jurist ja Liivimaa aadli liberaalse rühmituse juhte.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern · Näe rohkem »
Roseni deklaratsioon
Roseni deklaratsioon oli 1739.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Roseni deklaratsioon · Näe rohkem »
Saar (perekonnanimi)
Saar on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Saar (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Saarde vald (2005)
Saarde kirik. Lodja postijaama postipoiste elamu maanteepoolne ots Lodja postijaama kelder Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Saarde vald (2005) · Näe rohkem »
Seaduste Kogu
Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Seaduste Kogu · Näe rohkem »
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Seisuste kaotamise seadus · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Sillakohus · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Talurahvaseadus
Talurahvaseadus on seisuslik eriseadus, mille ülesanne on reguleerida talurahva suhteid mõisnike ja riigiga, aga ka reguleerida talurahva omavahelisi suhteid.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Talurahvaseadus · Näe rohkem »
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Vald · Näe rohkem »
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Vallakohus · Näe rohkem »
Vallakool
Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Vallakool · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja Venestamine · Näe rohkem »
12. märts
12.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 12. märts · Näe rohkem »
15. veebruar
15.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 15. veebruar · Näe rohkem »
18. jaanuar
18.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 18. jaanuar · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1804 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1809 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1819 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1820 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1846 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1849 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 1860 · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
21. juuli
21.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 21. juuli · Näe rohkem »
24. juuni
24.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 24. juuni · Näe rohkem »
24. märts
24.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 24. märts · Näe rohkem »
25. november
25.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 25. november · Näe rohkem »
7. aprill
7.
Uus!!: Liivimaa talurahvaseadused ja 7. aprill · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
1804. aasta Liivimaa talurahvaseadus, 1819. aasta talurahvaseadus, 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus, 1849. aasta talurahvaseadus, Liivimaa Talurahva seadus, Liivimaa talurahvaseadus.
