Kiiremini kui brauser!
267 suhted: Agnija Ģērmane, Ako, Albert (Riia piiskop), Alebrand, Andres Saal, Anno, Arendole, Arnold Häusler, Autine, Avispea linnus, Ķipēni mõis, Üksküla linnus, Ümera (ajalooline piirkond), Ümera lahing, Ārlava vald, Bīriņi mõis, Berthold (Liivimaa piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Beverini linnus, Brekši, Ciemupe, Clemens III, Coelestinus III, Conradus de Meyiendorpe, Dabrel, Daniel (Lielvārde foogt), Daniel (preester), Daugavgrīva, Daugmale, Daugmale muinaslinnus, Dāvis Stalts, Dembel, Dikļi, Dikļi vald, Dote, Drang nach Osten, Dundaga piiskopilinnus, Edgar Vaalgamaa, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti dokumentaalfilmide loend, Eesti esiajalugu, Eesti rauaaeg, Eesti viikingiaeg, Eestimaa, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus, Enn Kippel, Ennisile, ..., Ernst Ederberg, Esimene sõjakäik Ugandisse, Friedrich Pacius, Gooti teooria, Grizelda Kristiņ, Hasso Krull, Hõimurahvaste programm, Heinaste, Helmī Stalte, Idumea, Idumealased, Ieva Liepiņa, Igavere (Tartu), Ihamaru, Ikšķile, Imanta, Innocentius III, Jüriöö ülestõus, Jersika vürstiriik, Johann Leonhard von Parrot, Jugla, Julgī Stalte, Kareda lahing, Kaupo, Kaupo (ooper), Kōrli Stalte, Keekandja, Kiigepüha, Košrags, Koiva liivlased, Koivaliina, Koknese vürstiriik, Kotsu, Kreevinid, Kristi Salve, Kultuur, Kuramaa, Kuramaa liivlased, Lahing Ojamaa väinas, Latgale, Latgalid, Lauri Kettunen, Lauri Posti, Läänemaa, Läänemeresoomlased, Läti, Läti ajalugu, Läti Henrik, Lätlased, Lūžņa, Līvi, Līvli, Leegajus, Leili, Leivu keel, Lembitu, Lemsalu piiskopilinnus, Leole lahing, Lielirbe, Lielvārde, Lielvārde vasallilinnus, Lieven, Lihula linnus, Liivi keel, Liivi lipp, Liivi murre, Liivi rahvamaja, Liivi rand, Liivi rannal, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Limbaži, Linnusepiirkond, Lohu linnuse piiramine, Loja (Läti), Maailma rahvaste mitmekeelne loend, Maavanem, Madisepäeva lahing, Madliena, Malev, Mazirbe, Mazirbe (Dundaga vald), Mazsalaca, Mazsalaca muinaslinnus, Mazsalaca vasallilinnus, Mālpilsi ordulinnus, Mežotne muinaslinnus, Mežotne piiramine, Meinhard, Melnsils, Metsapoole, Metsapoole (Häädemeeste), Miķeļtornis, Min izāmō, Mittesakslane, Muhu lahing, Muinasmaakond, Mujani vasallilinnus, Nabe vasallilinnus, Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus, Nõukogude Liidu 1970. aasta rahvaloendus, Nõukogude Liidu 1979. aasta rahvaloendus, Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus, Ogre, Oskar Loorits, Otepää lahing, Otepää muinaslinnus, Otepää vald, Ovaalsõlg, Paike, Paul Ariste, Põhjala ristisõjad, Pētõr Damberg, Pētõr Kīnkamäg, Pelgupaik, Piltene, Pitrags, Pivarootsi, Pronksspiraalkaunistus, Puhu tuul ja tõuka paatiǃ, Rahvaste ja hõimude loend, Rehielamu lõunatüüp, Renāte Blumberga, Riia ajalugu, Riia lahing (1198), Riia lahing (1210), Riia lahing (1215), Riia peapiiskopkond, Riia piiskopilinnus, Ristisõjad, Rootsi ajalugu, Russin, Saaremaa ajalugu, Sabile, Sakala, Salaspils, Salatsi, Sattesele linnus, Sattesele piiramine (1206), Sattesele piiramine (1212), Saulkrasti, Saunags, Sīkrags, Sēlpilsi muinaslinnus, Seelid, Semgalid, Sidgunda, Sigtuna, Sigulda mõis, Sigulda ordulinnus, Skaņkalne vald, Somelinde linnus, Soome-ugri rahvad, Soontagana, Sotecle linnus, Staicele, Suži, Svastika, Taani sõjakäik Saaremaale, Talibald, Talsi rajoon, Tapa, Tartu lahing (1224), Tālava, Tõrma (Rakvere), Teine Ümera lahing, Tinuline, Tome, Toots, Torgu Kuningriik, Torme, Trikāta (ajalooline piirkond), Tuļļi Lum, Turaida lahing, Turaida vaherahu, Uļi Kīnkamäg, Ugandi, Uldis Krasts, Ungern-Sternberg, Ungurpilsi vasallilinnus, Ustav Ülo, Uurali kaja, Vainiži piiskopilinnus, Valdemārpils, Valli Helde, Valts Ernštreits, Vanasõna, Väina liivlased, Väljasurnud keel, Võndlased, Võnnu piiramine, Vecdaugava, Veljo Tormis, Vesike, Viezo, Viljandi, Viljandi ajalugu, Viljandi ordulinnus, Viljandi piiramine (1211), Viljandi piiramine (1223), Virumaa, Vissevalde, Vjatško, Waridote, Wendeculla, Ykemele, Ylo, Ymaut, 1. august, 1200, 1201, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing, 1215, 13. sajand Eestis, 4. juuni. Laienda indeks (217 rohkem) »
Agnija Ģērmane
Agnija Ģērmane (sündinud 1964) on läti maalikunstnik ja kunstipedagoog.
Uus!!: Liivlased ja Agnija Ģērmane · Näe rohkem »
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Uus!!: Liivlased ja Ako · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Liivlased ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Alebrand
Alebrand (ka Alabrand) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riia piiskopi misjonär ja preester.
Uus!!: Liivlased ja Alebrand · Näe rohkem »
Andres Saal
Andres Saal (Selja (Kaseküla) – 23. juuni 1931 Los Angeles, USA) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog.
Uus!!: Liivlased ja Andres Saal · Näe rohkem »
Anno
Anno oli Turaida ülik 12.
Uus!!: Liivlased ja Anno · Näe rohkem »
Arendole
Arendole (vana nimekuju Randauka) on küla (mazciems) Lätis Preiļi piirkonnas Rožkalni vallas.
Uus!!: Liivlased ja Arendole · Näe rohkem »
Arnold Häusler
Arnold Häusler (9. aprill 1871 Läti – ?) oli eesti vaimulik Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Arnold Häusler · Näe rohkem »
Autine
Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.
Uus!!: Liivlased ja Autine · Näe rohkem »
Avispea linnus
Avispea linnus oli oletatav linnus, mille asukoht jääb nüüdisajal Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valda Avispea külassse.
Uus!!: Liivlased ja Avispea linnus · Näe rohkem »
Ķipēni mõis
Mõisa peahoone Ķipēni mõis (saksa keeles Eck, varem Neu-Eck, läti keeles Ķipēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Ķipēni mõis · Näe rohkem »
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Uus!!: Liivlased ja Üksküla linnus · Näe rohkem »
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Uus!!: Liivlased ja Ümera (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Uus!!: Liivlased ja Ümera lahing · Näe rohkem »
Ārlava vald
Ārlava mõisa peahoone Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Ārlava vald · Näe rohkem »
Bīriņi mõis
Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Bīriņi mõis · Näe rohkem »
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Uus!!: Liivlased ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Uus!!: Liivlased ja Bertold (Võnnu komtuur) · Näe rohkem »
Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13.
Uus!!: Liivlased ja Beverini linnus · Näe rohkem »
Brekši
Brekši asendikaart Brekši on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 2,039 km².
Uus!!: Liivlased ja Brekši · Näe rohkem »
Ciemupe
Ciemupe on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonna Ogresgalsi vallas.
Uus!!: Liivlased ja Ciemupe · Näe rohkem »
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Uus!!: Liivlased ja Clemens III · Näe rohkem »
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Uus!!: Liivlased ja Coelestinus III · Näe rohkem »
Conradus de Meyiendorpe
Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.
Uus!!: Liivlased ja Conradus de Meyiendorpe · Näe rohkem »
Dabrel
Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13.
Uus!!: Liivlased ja Dabrel · Näe rohkem »
Daniel (Lielvārde foogt)
Daniel oli esimene Lielvārde foogt.
Uus!!: Liivlased ja Daniel (Lielvārde foogt) · Näe rohkem »
Daniel (preester)
Daniel on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riia piiskopi preester ja misjonär.
Uus!!: Liivlased ja Daniel (preester) · Näe rohkem »
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Uus!!: Liivlased ja Daugavgrīva · Näe rohkem »
Daugmale
Daugmale on asula Lätis, Ķekava piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Daugmale · Näe rohkem »
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Uus!!: Liivlased ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »
Dāvis Stalts
Dāvis Stalts (sündinud 23. veebruaril 1982 Riias) on liivi rahvusest Läti poliitik, muusik ja ajakirjanik; ta on ka Liivi Kultuuriseltsi esimees.
Uus!!: Liivlased ja Dāvis Stalts · Näe rohkem »
Dembel
Dembel (Djoma, Dunai, Djomkin; 1978 – 4. juuni 2000) oli piirivalvekoer Rutja külas (Haljala vald, Lääne-Virumaa).
Uus!!: Liivlased ja Dembel · Näe rohkem »
Dikļi
Dikļi on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Dikļi valla halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Dikļi · Näe rohkem »
Dikļi vald
Mazbrenguļi tuulik Dikļi vald (läti keeles Dikļu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Dikļi vald · Näe rohkem »
Dote
Dote (surnud 1211) oli üks 13.
Uus!!: Liivlased ja Dote · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Liivlased ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Dundaga piiskopilinnus
Vaade linnusele üle tiigi Dundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.
Uus!!: Liivlased ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »
Edgar Vaalgamaa
Edgar Vaalgamaa (läti keeles Edgars Vālgamā; 14. september 1912 Kūoštrõg – 20. detsember 2003 Soome) oli liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija.
Uus!!: Liivlased ja Edgar Vaalgamaa · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Liivlased ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti dokumentaalfilmide loend
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud dokumentaalfilme.
Uus!!: Liivlased ja Eesti dokumentaalfilmide loend · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Liivlased ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Liivlased ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Uus!!: Liivlased ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Liivlased ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Liivlased ja Eestlased · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Liivlased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus
"Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" (originaalis "Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö") on Carl Russwurmi 1855.
Uus!!: Liivlased ja Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus · Näe rohkem »
Enn Kippel
Enn Kippel (aastani 1935 Eduard Ferdinand Kippel; 16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Leningrad) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Liivlased ja Enn Kippel · Näe rohkem »
Ennisile
Ennisile oli liivlaste küla Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Saulkrasti piirkonnas Sēja vallas.
Uus!!: Liivlased ja Ennisile · Näe rohkem »
Ernst Ederberg
Ernst Ederberg (10. mai 1891 Kaarma kihelkond, Saaremaa – 18. märts 1973 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane ja arhitekt.
Uus!!: Liivlased ja Ernst Ederberg · Näe rohkem »
Esimene sõjakäik Ugandisse
Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.
Uus!!: Liivlased ja Esimene sõjakäik Ugandisse · Näe rohkem »
Friedrich Pacius
Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.
Uus!!: Liivlased ja Friedrich Pacius · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Liivlased ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Grizelda Kristiņ
Grizelda Kristiņ (läti keeles Grizelda Kristiņa, neiupõlvenimega Grizelda Bertholde; 19. märts 1910 Vaid – 2. juuni 2013) oli viimane elus olnud liivlane, kelle emakeel oli liivi keel.
Uus!!: Liivlased ja Grizelda Kristiņ · Näe rohkem »
Hasso Krull
Hasso Krull 2010. aastal rääkimas Põhja-Ameerika indiaanlaste antropoloogiast Otepää külje all Ketta talus Tartu NAK-i seminaril "Lätete pääl" Hasso Krull (sündinud 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.
Uus!!: Liivlased ja Hasso Krull · Näe rohkem »
Hõimurahvaste programm
Hõimurahvaste programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav programm, mida haldab Eesti Keele Instituut.
Uus!!: Liivlased ja Hõimurahvaste programm · Näe rohkem »
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Uus!!: Liivlased ja Heinaste · Näe rohkem »
Helmī Stalte
Helmī Stalte (7. august 1949 – 6. juuni 2023) oli liivi rahvaluuleteadlane, koorijuht ja rahvamuusik.
Uus!!: Liivlased ja Helmī Stalte · Näe rohkem »
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Uus!!: Liivlased ja Idumea · Näe rohkem »
Idumealased
Idumealased olid Henriku Liivimaa kroonika järgi 13.
Uus!!: Liivlased ja Idumealased · Näe rohkem »
Ieva Liepiņa
Ieva Liepiņa (sündinud 7. septembril 1967 Riias) on läti maalikunstnik.
Uus!!: Liivlased ja Ieva Liepiņa · Näe rohkem »
Igavere (Tartu)
Igavere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Liivlased ja Igavere (Tartu) · Näe rohkem »
Ihamaru
Ihamaru on Põlvamaal Kanepi vallas asuv küla.
Uus!!: Liivlased ja Ihamaru · Näe rohkem »
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Uus!!: Liivlased ja Ikšķile · Näe rohkem »
Imanta
*Imanta tänav on tänav Tallinnas.
Uus!!: Liivlased ja Imanta · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Liivlased ja Innocentius III · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Liivlased ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Uus!!: Liivlased ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »
Johann Leonhard von Parrot
Johann Leonhard von Parrot (1755 Mömpelgard – 1836) oli Eesti saksa ametnik, harrastusteadlane (lingvist ja ajaloolane).
Uus!!: Liivlased ja Johann Leonhard von Parrot · Näe rohkem »
Jugla
Jugla asendikaart Jugla on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 14,099 km².
Uus!!: Liivlased ja Jugla · Näe rohkem »
Julgī Stalte
Julgī Stalte. Julgī Stalte (sündinud 28. oktoobril 1978 Riias) on liivi laulja, rahvamuusik.
Uus!!: Liivlased ja Julgī Stalte · Näe rohkem »
Kareda lahing
Kareda lahing oli 1220.
Uus!!: Liivlased ja Kareda lahing · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivlased ja Kaupo · Näe rohkem »
Kaupo (ooper)
"Kaupo" on Adolf Vedro meloodilisel retsitatiivil baseeruv ajaloolis-psühholoogiline ooper neljas vaatuses ja viies pildis Georg Tuksami libretole.
Uus!!: Liivlased ja Kaupo (ooper) · Näe rohkem »
Kōrli Stalte
Kōrli (Karl) Stalte (9. august 1870 Ire – 12. jaanuar 1947 Fehrbellin Brandenburg) on liivi ühiskonnategelane, kirjanik, liivi kultuuri uurija; üks tuntumaid liivlasi üldse.
Uus!!: Liivlased ja Kōrli Stalte · Näe rohkem »
Keekandja
Keekandja (soome keeles ketjunkantaja) on rauaaegse riietuse juurde kuulunud ehtedetail, pronksist plaadike, mille külge kinnitusid rinna- või vööketid.
Uus!!: Liivlased ja Keekandja · Näe rohkem »
Kiigepüha
Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Uus!!: Liivlased ja Kiigepüha · Näe rohkem »
Košrags
Košrags (ka Košragciems, liivi Kūoštrõg) on küla (mazciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Košrags · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Liivlased ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Koivaliina · Näe rohkem »
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »
Kotsu
Kotsu (ka Cozzo) oli muinaskihelkond Läänemaal.
Uus!!: Liivlased ja Kotsu · Näe rohkem »
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Uus!!: Liivlased ja Kreevinid · Näe rohkem »
Kristi Salve
Kristi Salve (sündinud 8. aprillil 1942 Tartus) on eesti folklorist.
Uus!!: Liivlased ja Kristi Salve · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Liivlased ja Kultuur · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivlased ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Uus!!: Liivlased ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »
Lahing Ojamaa väinas
Lahing Ojamaa väinas oli 1210.
Uus!!: Liivlased ja Lahing Ojamaa väinas · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Liivlased ja Latgale · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Liivlased ja Latgalid · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Liivlased ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Liivlased ja Lauri Posti · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Liivlased ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivlased ja Läti · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Liivlased ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Uus!!: Liivlased ja Läti Henrik · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Liivlased ja Lätlased · Näe rohkem »
Lūžņa
Lūžņa (liivi keeles Lūž, Lūžkila) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Lūžņa · Näe rohkem »
Līvi
Līvi (läti keeles liivlased) tähendab ka.
Uus!!: Liivlased ja Līvi · Näe rohkem »
Līvli
Līvli ('liivlane') on liivikeelne ajaleht, mis ilmub korra kuus.
Uus!!: Liivlased ja Līvli · Näe rohkem »
Leegajus
Leegajus oli aastatel 1971–1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel.
Uus!!: Liivlased ja Leegajus · Näe rohkem »
Leili
Leili on eesti naisenimi.
Uus!!: Liivlased ja Leili · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Liivlased ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Liivlased ja Lembitu · Näe rohkem »
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Uus!!: Liivlased ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Leole lahing
Leole lahing (ka Lõhavere lahing, Lehola lahing) oli 1215.
Uus!!: Liivlased ja Leole lahing · Näe rohkem »
Lielirbe
left Lielirbe (liivi keeles Īra) on vana kaluriküla Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Lielirbe · Näe rohkem »
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Liivlased ja Lielvārde · Näe rohkem »
Lielvārde vasallilinnus
Lielvārde vasallilinnus (saksa keeles Alt-Lennewarden) oli Riia piiskopkonna vasallilinnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.
Uus!!: Liivlased ja Lielvārde vasallilinnus · Näe rohkem »
Lieven
Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.
Uus!!: Liivlased ja Lieven · Näe rohkem »
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Uus!!: Liivlased ja Lihula linnus · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Liivlased ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi lipp
Liivi lipp Liivi lipp on liivlaste lipp.
Uus!!: Liivlased ja Liivi lipp · Näe rohkem »
Liivi murre
Liivi murre (ka tāmnieku murre) on läti keele murre, mida iseloomustab eelkõige liivi keele substraat.
Uus!!: Liivlased ja Liivi murre · Näe rohkem »
Liivi rahvamaja
Liivi rahvamaja on liivlaste rahvamaja Lätis Liivi rannal Mazirbes.
Uus!!: Liivlased ja Liivi rahvamaja · Näe rohkem »
Liivi rand
Liivi rand on 1991.
Uus!!: Liivlased ja Liivi rand · Näe rohkem »
Liivi rannal
"Liivi rannal" on 1966.
Uus!!: Liivlased ja Liivi rannal · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivlased ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Liivlased ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Liivlased ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Uus!!: Liivlased ja Limbaži · Näe rohkem »
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Uus!!: Liivlased ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »
Lohu linnuse piiramine
Lohu linnuse piiramine toimus 1223./1224.
Uus!!: Liivlased ja Lohu linnuse piiramine · Näe rohkem »
Loja (Läti)
Loja on küla (vidējciems) Lätis Saulkrasti piirkonnas, Sēja valla halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Loja (Läti) · Näe rohkem »
Maailma rahvaste mitmekeelne loend
Maailma rahvaste mitmekeelne loend.
Uus!!: Liivlased ja Maailma rahvaste mitmekeelne loend · Näe rohkem »
Maavanem
Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.
Uus!!: Liivlased ja Maavanem · Näe rohkem »
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Uus!!: Liivlased ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »
Madliena
Madliena on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonnas Madliena vallas.
Uus!!: Liivlased ja Madliena · Näe rohkem »
Malev
Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.
Uus!!: Liivlased ja Malev · Näe rohkem »
Mazirbe
Mazirbe (vanasti ka Maģiere või Maģirve,, Piški Īra või Irai) on liivi küla (vidējciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Mazirbe · Näe rohkem »
Mazirbe (Dundaga vald)
Üks katkukividest Mazirbe (vanasti ka Maģiere või Maģirve,, Piški Īra või Irai) on liivi küla Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Mazirbe (Dundaga vald) · Näe rohkem »
Mazsalaca
Mazsalaca (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Mazsalaca · Näe rohkem »
Mazsalaca muinaslinnus
Mazsalaca muinaslinnus oli noorema rauaaja linnus tänapäeva Põhja-Läti Valmiera piirkonna Skaņkalne valla territooriumil Salatsi jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Liivlased ja Mazsalaca muinaslinnus · Näe rohkem »
Mazsalaca vasallilinnus
Väike-Salatsi ehk Mazsalaca vasallilinnus (saksa keeles Salisburg, läti keeles Mazsalaca, liivi keeles Piški Salats) oli linnus Lätis praeguse Mazsalaca linna lähistel.
Uus!!: Liivlased ja Mazsalaca vasallilinnus · Näe rohkem »
Mālpilsi ordulinnus
Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.
Uus!!: Liivlased ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Uus!!: Liivlased ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »
Mežotne piiramine
Mežotne piiramine oli Liivimaa ristisõja käigus toimunud Mežotne muinaslinnuse ja seal end kaitsvate kohalike semgalite piiramine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate vägede poolt.
Uus!!: Liivlased ja Mežotne piiramine · Näe rohkem »
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Uus!!: Liivlased ja Meinhard · Näe rohkem »
Melnsils
Melnsils (ka Mellsils, liivi keeles Mustānum) on küla (vidējciems) Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivlased ja Melnsils · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Liivlased ja Metsapoole · Näe rohkem »
Metsapoole (Häädemeeste)
Metsapoole on Pärnumaal Häädemeeste vallas asuv küla, mis paikneb Liivi lahe kaldal Iklast vahetult põhjas.
Uus!!: Liivlased ja Metsapoole (Häädemeeste) · Näe rohkem »
Miķeļtornis
Miķeļbāka tuletorn Miķeļtornis on liivi küla (mazciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Miķeļtornis · Näe rohkem »
Min izāmō
"Min izāmō" ('Minu isamaa') on liivlaste rahvushümn.
Uus!!: Liivlased ja Min izāmō · Näe rohkem »
Mittesakslane
Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.
Uus!!: Liivlased ja Mittesakslane · Näe rohkem »
Muhu lahing
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.
Uus!!: Liivlased ja Muhu lahing · Näe rohkem »
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Uus!!: Liivlased ja Muinasmaakond · Näe rohkem »
Mujani vasallilinnus
Mujani vasallilinnus (saksa keeles Mojahn, läti Mujāni) oli Riia peapiiskopkonna nn "liivlaste poolel", kuid juba arvatavasti lätlaste asualal (Lääne–Talavas) paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 34 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) ja 16 km Augstrozest idas, ning 9 km Volmarist (Valmiera) läänes, kunagise Riia peapiiskopkonna ja Liivimaa Ordu valduste piiril, Anuļa oja vasakkaldal, orgude ja küngastega tihedalt liigestatud maastikul, umbes 55 m kõrgusel üle merepinna.
Uus!!: Liivlased ja Mujani vasallilinnus · Näe rohkem »
Nabe vasallilinnus
Vaade elutornile kagust Nabe vasallilinnus (saksa Nabben) on endine Riia peapiiskopi vasallidele kuulunud väikelinnus, mis oli Lemsalu piiskopiresidentsi abilinnus ja mis asub Lade järve (Nabe ehk Laadjärve, Nabbenschen, Ladenhofschen) edelakalda lähedal Vitrupe (Reiņupe, Wetterbach) jõe lõunakaldal Limbaži piirkonnas Limbažist umbes 10 km lõunaedelas.
Uus!!: Liivlased ja Nabe vasallilinnus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1959.
Uus!!: Liivlased ja Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1970. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1970.
Uus!!: Liivlased ja Nõukogude Liidu 1970. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1979. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1979.
Uus!!: Liivlased ja Nõukogude Liidu 1979. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1989.
Uus!!: Liivlased ja Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Ogre
Ogre on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivlased ja Ogre · Näe rohkem »
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Uus!!: Liivlased ja Oskar Loorits · Näe rohkem »
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Uus!!: Liivlased ja Otepää lahing · Näe rohkem »
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Uus!!: Liivlased ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »
Otepää vald
Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Liivlased ja Otepää vald · Näe rohkem »
Ovaalsõlg
Ovaalsõlg ehk kilpkonnsõlg, ka kupalsõlg, on laias plaanis ketassõlega sarnanev sõlg, millel on ovaalne väga kumer sõlekeha ja mis kinnitub haaknõela põhimõttel.
Uus!!: Liivlased ja Ovaalsõlg · Näe rohkem »
Paike
Paike (surnud 1211) oli üks 13.
Uus!!: Liivlased ja Paike · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Liivlased ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Liivlased ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Pētõr Damberg
Pētõr Alfred Damberg (9. märts 1909 Sīkrõg – 25. aprill 1987 Ādaži) oli liivi keeleteadlane, õpetaja, luuletaja ja rahvalaulik.
Uus!!: Liivlased ja Pētõr Damberg · Näe rohkem »
Pētõr Kīnkamäg
Pētõr Kīnkamäg (lätipäraselt Pēteris Kīnkamegs või Pēteris Kāpbergs; 25. märts 1902 Pizā – 17. veebruar 1972 Pizā) oli liivi luuletaja.
Uus!!: Liivlased ja Pētõr Kīnkamäg · Näe rohkem »
Pelgupaik
Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.
Uus!!: Liivlased ja Pelgupaik · Näe rohkem »
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Piltene · Näe rohkem »
Pitrags
Pitrags (liivi keeles Pitrõg, vanas liivi kirjaviisis Pytro̤g) on küla (mazciems) Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas Kolka vallas.
Uus!!: Liivlased ja Pitrags · Näe rohkem »
Pivarootsi
Pivarootsi on küla Pärnu maakonna lääneosas Lääneranna vallas.
Uus!!: Liivlased ja Pivarootsi · Näe rohkem »
Pronksspiraalkaunistus
Pronksspiraalkaunistus on läänemeresoomlastele iseloomulikuks peetud muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, mille puhul õmmeldi rõivale väikestest pronksist spiraaltorukestest ja rõngakestest mustrid või põimiti need kangasse kudumise käigus.
Uus!!: Liivlased ja Pronksspiraalkaunistus · Näe rohkem »
Puhu tuul ja tõuka paatiǃ
"Puhu tuul ja tõuka paatiǃ" (liivi keeles Pūgõ tūļ, läti keeles Pūt vējiņi) on iidne liivi pulmalaul, mis on folkloriseerunud ja mida peetakse läti rahvalauluks.
Uus!!: Liivlased ja Puhu tuul ja tõuka paatiǃ · Näe rohkem »
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Uus!!: Liivlased ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »
Rehielamu lõunatüüp
Rehielamu lõunatüüp on üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel.
Uus!!: Liivlased ja Rehielamu lõunatüüp · Näe rohkem »
Renāte Blumberga
Renāte Blumberga Balti Assamblee preemia üleandmisel, 2013 Renāte Blumberga (sündinud 26. veebruaril 1971 saidil livones.net) on liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane, kes keskendub liivi keele, liivlaste ajaloo ja kultuuri uurimisele ja tutvustamisele.
Uus!!: Liivlased ja Renāte Blumberga · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Liivlased ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Uus!!: Liivlased ja Riia lahing (1198) · Näe rohkem »
Riia lahing (1210)
Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.
Uus!!: Liivlased ja Riia lahing (1210) · Näe rohkem »
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Uus!!: Liivlased ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riia piiskopilinnus
Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).
Uus!!: Liivlased ja Riia piiskopilinnus · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Liivlased ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Liivlased ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivlased ja Russin · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Liivlased ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Sabile
Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Sabile · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Liivlased ja Sakala · Näe rohkem »
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Salaspils · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Liivlased ja Salatsi · Näe rohkem »
Sattesele linnus
Postkaart Sattesele linnuse kaitsevallist 1910. aastatest Sattesele linnus oli noorema rauaaja ja Liivi ristisõja aegne linnus Sattesele linnamäel Koiva vasakul kaldal tänapäevase Sigulda linna territooriumil.
Uus!!: Liivlased ja Sattesele linnus · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1206)
Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.
Uus!!: Liivlased ja Sattesele piiramine (1206) · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1212)
Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.
Uus!!: Liivlased ja Sattesele piiramine (1212) · Näe rohkem »
Saulkrasti
Saulkrasti ('päikeserannad'; saksa keeles Neubad) on kuurortlinn Lätis Liivi lahe lõunarannal.
Uus!!: Liivlased ja Saulkrasti · Näe rohkem »
Saunags
Saunags (ka Saunagciems, liivi keeles Sǟnag) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas Kolka vallas.
Uus!!: Liivlased ja Saunags · Näe rohkem »
Sīkrags
Sīkrags (ka Sīkragciems) on küla (mazciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Sīkrags · Näe rohkem »
Sēlpilsi muinaslinnus
Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.
Uus!!: Liivlased ja Sēlpilsi muinaslinnus · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Liivlased ja Seelid · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Liivlased ja Semgalid · Näe rohkem »
Sidgunda
Sidgunda (vananenud läti kirjanduses ka Rikteres muiža (Riktere mõis) või Riktere, saksapäraselt Siggund) on küla (vidējciems) Lätis Sigulda piirkonna Mālpilsi vallas.
Uus!!: Liivlased ja Sidgunda · Näe rohkem »
Sigtuna
Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Uus!!: Liivlased ja Sigtuna · Näe rohkem »
Sigulda mõis
Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Sigulda mõis · Näe rohkem »
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Liivlased ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »
Skaņkalne vald
Skaņkalne vald (läti keeles Skaņkalnes pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Skaņkalne vald · Näe rohkem »
Somelinde linnus
Somelinde linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.
Uus!!: Liivlased ja Somelinde linnus · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Liivlased ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Uus!!: Liivlased ja Soontagana · Näe rohkem »
Sotecle linnus
Sotecle linnus oli 13.–14.
Uus!!: Liivlased ja Sotecle linnus · Näe rohkem »
Staicele
Staicele on linn Lätis Limbaži piirkonnas Salatsi jõe kaldal.
Uus!!: Liivlased ja Staicele · Näe rohkem »
Suži
Suži asendikaart Suži on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 4,023 km².
Uus!!: Liivlased ja Suži · Näe rohkem »
Svastika
Haakrist Soome õhujõudude märgina aastatel 1918–1944Haakrist Läti õhujõudude märgina aastani 1940 Svastika ehk haakrist on väga vana kujund, mis on kasutusel õnnemärgina.
Uus!!: Liivlased ja Svastika · Näe rohkem »
Taani sõjakäik Saaremaale
Taani sõjakäik Saaremaale oli 1206.
Uus!!: Liivlased ja Taani sõjakäik Saaremaale · Näe rohkem »
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivlased ja Talibald · Näe rohkem »
Talsi rajoon
Talsi rajoon oli 1.
Uus!!: Liivlased ja Talsi rajoon · Näe rohkem »
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Uus!!: Liivlased ja Tapa · Näe rohkem »
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Uus!!: Liivlased ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Liivlased ja Tālava · Näe rohkem »
Tõrma (Rakvere)
Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Uus!!: Liivlased ja Tõrma (Rakvere) · Näe rohkem »
Teine Ümera lahing
Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.
Uus!!: Liivlased ja Teine Ümera lahing · Näe rohkem »
Tinuline
Tinuline on tinast või tina ja plii sulamist valmistatud nelinurkne rõivakaunistusnaast.
Uus!!: Liivlased ja Tinuline · Näe rohkem »
Tome
Rahvamaja Tome on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas, Tome valla halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Tome · Näe rohkem »
Toots
Toots on vanapärane eesti-liivi mehenimi.
Uus!!: Liivlased ja Toots · Näe rohkem »
Torgu Kuningriik
Torgu Kuningriigi lipp Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves Kirill Teiter ehk Torgu esimene kuningas Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012. aastal Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.
Uus!!: Liivlased ja Torgu Kuningriik · Näe rohkem »
Torme
Torme oli Eestimaa vasallisuguvõsa 14. sajandil.
Uus!!: Liivlased ja Torme · Näe rohkem »
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Uus!!: Liivlased ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Tuļļi Lum
Tuļļi Lum (sageli ka lihtsustatult Tulli Lum; liivi keeles 'tuline lumi') on eesti-liivi folkansambel, mis asutati 1999.
Uus!!: Liivlased ja Tuļļi Lum · Näe rohkem »
Turaida lahing
Turaida lahing oli Turaida muinaslinnust piiranud paganlike saarlaste, ridalaste ehk läänemaalaste ja revalaste ning kristlastest linnuse kaitsjate ja neile Riiast saabunud abiväe vahel toimunud lahing 1211.
Uus!!: Liivlased ja Turaida lahing · Näe rohkem »
Turaida vaherahu
Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.
Uus!!: Liivlased ja Turaida vaherahu · Näe rohkem »
Uļi Kīnkamäg
Uļi Kīnkamäg (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud kui "Liivi kuningas". Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu korda.Ta ei tunnustanud Läti riigi võimu liivlaste üle, pidades end "jumala kuningriigi kodanikuks". Ta ei maksnud makse ja keeldus oma poega Läti sõjaväkke ajateenistusse saatmast. Mais 1932 ta vangistati. Ta suri Ventspilsi vanglas südamerabandusse. Ta on maetud Pizā kalmistule. Liivi kuningaks nimetas teda ajakirjandus, ise ta ennast kuningaks ei nimetanud. Tema luuletusi avaldati ajalehes Līvli.
Uus!!: Liivlased ja Uļi Kīnkamäg · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Liivlased ja Ugandi · Näe rohkem »
Uldis Krasts
Uldis Krasts (sünninimi Uldis Krišjānis, 26. märts 1943 – 25. detsember 2022) oli liivi rahvusest Läti ajakirjanik, tõlkija, luuletaja ja proosakirjanik.
Uus!!: Liivlased ja Uldis Krasts · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Liivlased ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Ungurpilsi vasallilinnus
Vana mõis linnuse loodenurgas lääne poolt vaadatuna. Mõisahoone peaks jääma veel linnuseala sisse Ungurpilsi vasallilinnus (saksa Pürkeln) asus Lätis Aloja piirkonnas, Aloja linnast (kunagisest kirikukülast) 4 km kaugusel läänes Jogla jõe vasakul kaldal, Ungurpilsi paisjärve loodetipust lõunas mõisapargis.
Uus!!: Liivlased ja Ungurpilsi vasallilinnus · Näe rohkem »
Ustav Ülo
"Ustav Ülo" on Jaan Bergmanni 1879.
Uus!!: Liivlased ja Ustav Ülo · Näe rohkem »
Uurali kaja
pisi "Uurali kaja" on soome-ugri ja samojeedi rahvaste teemaline püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis.
Uus!!: Liivlased ja Uurali kaja · Näe rohkem »
Vainiži piiskopilinnus
Vainiži piiskopilinnus (saksa Wainsel) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud piiskopilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 14 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 33 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 26 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Brasla jõe paremkalda ja Vainiži paisjärve vahelisel väikesel künkal.
Uus!!: Liivlased ja Vainiži piiskopilinnus · Näe rohkem »
Valdemārpils
Valdemārpils (kuni 1926 Sasmaka; saksa keeles Saßmacken, ka Sansmagen, Sassmaggen, Sassmaken) on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Valdemārpils · Näe rohkem »
Valli Helde
Valli Helde (neiupõlvenimega Noorkõiv, 13. oktoober 1925 Valgamaa – 2. veebruar 2012 Tallinn) oli tõlkija ja toimetaja, Eesti Kirjanike Liidu liige.
Uus!!: Liivlased ja Valli Helde · Näe rohkem »
Valts Ernštreits
Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.
Uus!!: Liivlased ja Valts Ernštreits · Näe rohkem »
Vanasõna
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Uus!!: Liivlased ja Vanasõna · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Liivlased ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Väljasurnud keel
Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.
Uus!!: Liivlased ja Väljasurnud keel · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Liivlased ja Võndlased · Näe rohkem »
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Uus!!: Liivlased ja Võnnu piiramine · Näe rohkem »
Vecdaugava
Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².
Uus!!: Liivlased ja Vecdaugava · Näe rohkem »
Veljo Tormis
Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.
Uus!!: Liivlased ja Veljo Tormis · Näe rohkem »
Vesike
Vesike oli üks liivlaste valitsejaid 13.
Uus!!: Liivlased ja Vesike · Näe rohkem »
Viezo
Viezo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Yloga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.
Uus!!: Liivlased ja Viezo · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.
Uus!!: Liivlased ja Viljandi ajalugu · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Liivlased ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Uus!!: Liivlased ja Viljandi piiramine (1211) · Näe rohkem »
Viljandi piiramine (1223)
Viljandi piiramine toimus 1223.
Uus!!: Liivlased ja Viljandi piiramine (1223) · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Liivlased ja Virumaa · Näe rohkem »
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivlased ja Vissevalde · Näe rohkem »
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Uus!!: Liivlased ja Vjatško · Näe rohkem »
Waridote
Waridote oli 13.
Uus!!: Liivlased ja Waridote · Näe rohkem »
Wendeculla
Wendeculla oli liivlaste küla Lätis Koiva jõe ääres Turaidas.
Uus!!: Liivlased ja Wendeculla · Näe rohkem »
Ykemele
Ykemele oli Liivi ordu rüütelvend 13. sajandi teisel poolel.
Uus!!: Liivlased ja Ykemele · Näe rohkem »
Ylo
Ylo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Viezoga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.
Uus!!: Liivlased ja Ylo · Näe rohkem »
Ymaut
Ymaut oli liivlane, kes Henriku kroonika kohaselt tappis 1198.
Uus!!: Liivlased ja Ymaut · Näe rohkem »
1. august
1.
Uus!!: Liivlased ja 1. august · Näe rohkem »
1200
1200.
Uus!!: Liivlased ja 1200 · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Liivlased ja 1201 · Näe rohkem »
1206. aasta esimene Holmi lahing
1206.
Uus!!: Liivlased ja 1206. aasta esimene Holmi lahing · Näe rohkem »
1206. aasta teine Holmi lahing
1206.
Uus!!: Liivlased ja 1206. aasta teine Holmi lahing · Näe rohkem »
1215
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Liivlased ja 1215 · Näe rohkem »
13. sajand Eestis
13.
Uus!!: Liivlased ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Liivlased ja 4. juuni · Näe rohkem »
