Ava Google MapsisSisukord
23 suhted: Aarau, Allgäu Alpid, Asulad (L), Augsburgi usutunnistus, Švaabi ringkond, Švaabimaa hertsogkond, Baieri kuurvürstkond, Bodeni järv, Johann Georg Schnell, Leiblach, Lindau saar, Lindau-klassi miinijahtija, Manfred Eicher, Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal, Rahvusvaheline E-teede võrk, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L), Saksamaa 1945–1949, Saksamaa linnade loend, Speyeri protestatsioon, Theophile von Bodisco, Urbanus Rhegius, Vaba riigilinn.
Aarau
Aarau on linn ja vald Šveitsis Mittellandis, Aargau kantoni pealinn 1803.
Vaata Lindau ja Aarau
Allgäu Alpid
Krottenspitze, Öfnerspitze ja Großer Krottenkopf "Tõus Almile" (''Aufzug auf die Alm'') (Eugen Felle postkaart). Taustal Allgäu Alpide keskne peaahelik Allgäu Alpid (saksa: Allgäuer Alpen) on mäestik Põhja-Lubjakivi Alpides, paiknedes Baieris Saksamaal ning Tiroolis ja Vorarlbergis Austrias.
Vaata Lindau ja Allgäu Alpid
Asulad (L)
Asulad (L) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
Vaata Lindau ja Asulad (L)
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Vaata Lindau ja Augsburgi usutunnistus
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Vaata Lindau ja Švaabi ringkond
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Vaata Lindau ja Švaabimaa hertsogkond
Baieri kuurvürstkond
Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.
Vaata Lindau ja Baieri kuurvürstkond
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Vaata Lindau ja Bodeni järv
Johann Georg Schnell
Johann Georg Schnell (24. juuni 1734 Lindau, Bodensee ääres – 6. veebruar/18. veebruar 1812 Suure-Jaani) oli Eesti vaimulik.
Vaata Lindau ja Johann Georg Schnell
Leiblach
Leiblach on Bodeni järve ja Reini jõe lisajõgi.
Vaata Lindau ja Leiblach
Lindau saar
Lindau linnulennult Sissesõit Lindau sadamasse.Vasakul: Baierimaa ainuke majakas Lindau on saar Saksamaal Baieri liidumaal Bodeni järve idakaldal.
Vaata Lindau ja Lindau saar
Lindau-klassi miinijahtija
Miinijahtija Weilheim Wilhelmshavenis mereväemuuseumis Ulm (klass 351) ja Minden (klass 331) Põhjamerel 1996. aastal. Lindau-klass (klass 320, 331, 351) on Lääne-Saksamaal külma sõja ajal ehitatud miinilaevade seeria.
Vaata Lindau ja Lindau-klassi miinijahtija
Manfred Eicher
Manfred Eicher (sündinud 9. juulil 1943 Lindaus) on Saksa muusikaprodutsent ja kontrabassimängija.
Vaata Lindau ja Manfred Eicher
Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal
Prantsuse okupatsioonitsoon praeguse Saksamaa kaardil Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal (prantsuse keeles Zone d'occupation française en Allemagne; saksa keeles Französische Besatzungszone) oli sõjajärgses Euroopas algselt üks neljast okupatsioonitsoonist Saksamaal.
Vaata Lindau ja Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal
Rahvusvaheline E-teede võrk
Rahvusvaheline E-teede võrk Euroopa tee märk Rahvusvaheline E-teede võrk on Euroopa maanteede võrk, nummerdatud E01 ja nii edasi.
Vaata Lindau ja Rahvusvaheline E-teede võrk
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Lindau ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Lindau ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Vaata Lindau ja Saksamaa 1945–1949
Saksamaa linnade loend
Saksamaa üldkaart Siin on loetletud Saksamaa 2060 linna 1.
Vaata Lindau ja Saksamaa linnade loend
Speyeri protestatsioon
Speyeri protestatsioon oli avaldus, mille tegid protestantliku vähemuse esindajad 1529.
Vaata Lindau ja Speyeri protestatsioon
Theophile von Bodisco
Theophile von Bodisco (ka Theophile Magda Eugenie von Bodisco, neiupõlvenimega von Wistinghausen; 15. märts 1873 Tallinn – 17. juuni 1944 Bad Schachen, Lindau lähedal) oli baltisaksa naiskirjanik.
Vaata Lindau ja Theophile von Bodisco
Urbanus Rhegius
Urbanus Rhegius Urbanus Henricus Rhegius või Urban Rieger (mai 1489 Langenargen – 23. mai 1541 Celle) oli reformaator, kes tegutses nii Põhja- kui ka Lõuna-Saksamaal, et edendada luterlikku ühtsust Saksa-Rooma riigis.
Vaata Lindau ja Urbanus Rhegius
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Vaata Lindau ja Vaba riigilinn