Sisukord
70 suhted: Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Albrecht II (Austria), Augsburgi piiskopkond, Austria hertsogkond, Šveitsi vabadussõjad, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Baieri ringkond, Baieri valitsejate loend, Baieri-Landshut, Baieri-Straubing, Benedictus XII, Biograafiad (Lu), Brandenburgi mark, Christoffer II, Clemens VI, Friedrich III (Saksa kuningas), Günther von Schwarzburg, Güssing, Gelderni hertsogkond, Goldegg, Goslar, Habsburgid, Heinrich I (Brandenburg), Heinrich II (Brandenburg), Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser), Hollandi krahv, Itaalia kuningas, Jülichi hertsogkond, Jüriöö ülestõus, Johannes XXII, Karl IV, Kärnteni hertsogkond, Kraini hertsogkond, Kraini mark, Kufstein, Kufsteini kindlus, Lausitzi mark, Lucca vabariik, Ludwig III, Ludwig IV, Ludwig V (Baieri), Ludwig VI (Baieri), München, Meinhard III, Nicolaus V (vastupaavst), Otto V (Baieri), Pfalzi kuurvürstkond, Pommeri, Reichenau klooster, ... Laienda indeks (20 rohkem) »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Albrecht II (Austria)
Albrecht II Tark ehk Lombakas (Albrecht der Weise ehk Albrecht der Lahme; 12. detsember 1298 – 16. august 1358) oli Austria hertsog 1330–1358.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Albrecht II (Austria)
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Augsburgi piiskopkond
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Austria hertsogkond
Šveitsi vabadussõjad
Šveitsi vabadussõjad olid tänapäeva Šveitsi kantonite territooriumil 13.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Šveitsi vabadussõjad
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri hertsog
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri hertsogkond
Baieri ringkond
Baieri ringkond 16. sajandi algul Baieri ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri ringkond
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri valitsejate loend
Baieri-Landshut
Baieri-Landshut (saksa: Bayern-Landshut) oli hertsogkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1353 kuni 1503.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri-Landshut
Baieri-Straubing
Baieri-Straubingi hajali maad, 1353–1432 Baieri-Straubingi-Hollandi hertsogite vapp Baieri-Straubing tähistab Baieri Wittelsbachi dünastia hajali territoriaalset pärandit, mida valitsesid aastatel 1353–1432 Baieri-Straubingi sõltumatud hertsogid; nende markide kaart ja Saksa-Rooma riigi kontuur näitavad ilmekalt maade killustatust, kus ei rakendatud esmasünniõigust.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri-Straubing
Benedictus XII
Benedictus XII (Jacques Fournier, ka Jacques de Novellès või Jacopo Fornerio; 1280 või 1285 – 25. aprill 1342) oli paavst 1334–1342.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Benedictus XII
Biograafiad (Lu)
Biograafiad (Lu) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lu".
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Biograafiad (Lu)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Brandenburgi mark
Christoffer II
Christoffer II. Christoffer II (29. september 1276 – 2. august 1332) oli Taani kuningas ja Eestimaa hertsog aastail 1320–1326 ja 1329–1332.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Christoffer II
Clemens VI
Clemens VI (Pierre Roger, ka Roger de Beaufort-Turenne; 1291 – 6. detsember 1352) oli paavst aastatel 1342–1352.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Clemens VI
Friedrich III (Saksa kuningas)
Friedrich III Ilus (1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Friedrich III (Saksa kuningas)
Günther von Schwarzburg
Günther von Schwarzburg Günther von Schwarzburg (1304–1349 Frankfurt Maini ääres) oli Schwarzburg-Blankenburgi krahv ja Saksa vastukuningas 1349.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Günther von Schwarzburg
Güssing
Güssing (ungari Németújvár, Német-Újvár, horvaadi Novi Grad) on linn (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Güssing
Gelderni hertsogkond
Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Gelderni hertsogkond
Goldegg
Goldegg, ka Goldegg im Pongau, on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Goldegg
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Goslar
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Habsburgid
Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich VII Heinrich VII (umbes 1275 – 1313) oli esimene Luksemburgi dünastiast pärinev Saksamaa kuningas 1308–1313, alates 1312 ka Saksa-Rooma keiser, esimene pärast Friedrich II, kes oli surnud 58 aastat tagasi.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)
Hollandi krahv
Hollandi krahvide vapp Hollandi krahvid valitsesid 10.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Hollandi krahv
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningas
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Jülichi hertsogkond
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Jüriöö ülestõus
Johannes XXII
Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Johannes XXII
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Karl IV
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini mark
Kufstein
Vaade Kufsteini kindlusele ja Brandenbergi Alpidele Kufstein on linn Austrias Tirooli liidumaal, Kufsteini ringkonna halduskeskus.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kufstein
Kufsteini kindlus
Kufsteini kindlus Kufsteini kindlus (saksa: Festung Kufstein) on peamine maamärk Kufsteini linnas Tirooli liidumaal Austrias.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kufsteini kindlus
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Lausitzi mark
Lucca vabariik
Lucca vabariik oli ajalooline riik Itaalias, mis eksisteeris aastatel 1160–1805 Apenniini poolsaare keskosas.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Lucca vabariik
Ludwig III
Ludwig III nime on kandnud.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ludwig III
Ludwig IV
Ludwig IV nime all on tuntud.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ludwig IV
Ludwig V (Baieri)
Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ludwig V (Baieri)
Ludwig VI (Baieri)
Ludwig Roomlane (saksa: Ludwig VI der Römer) (7. mai 1328 – 17. mai 1365) oli Wittelsbachi dünastia liige, keiser Ludwig IV Baierist ja tema teise naise Hainaut' krahvinna Margarethe vanem poeg.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ludwig VI (Baieri)
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja München
Meinhard III
Meinhard III (9. veebruar 1344 – 13. jaanuar 1363), Wittelsbachi dünastia liige, oli Ülem-Baieri hertsog ja Tirooli krahv 1361.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Meinhard III
Nicolaus V (vastupaavst)
Nicolaus V (sünninimega Pietro Rainalducci; u 1258 – 16. oktoober 1333) oli vastupaavst 12.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Nicolaus V (vastupaavst)
Otto V (Baieri)
Otto V (u.1346 – 15. november 1379) oli Baieri hertsog ja Brandenburgi kuurvürst kui Otto VII.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Otto V (Baieri)
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pfalzi kuurvürstkond
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pommeri
Reichenau klooster
Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Reichenau klooster
Rudolf IV (Baden-Pforzheim)
Rudolf IV Badenist (suri 25. juunil 1348) oli of Badeni markkrahvi Hermann VII ja Truhendingeni Agnese poeg.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Rudolf IV (Baden-Pforzheim)
Rudolf V (Baden-Pforzheim)
Rudolf V (suri 28. augustil 1361) oli Baden-Pforzheimi markkrahvi Rudolf IV (suri 25. juunil 1348) ja Oettingeni Maria (suri 10. juunil 1369) poeg.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Rudolf V (Baden-Pforzheim)
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi-Lauenburg
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Sise-Austria
Sponheimi krahvkond
Reini vasakkalda ajalooline kaart aastast 1692 – sealhulgas Sponheimi krahvkond Sponheimi krahvkond (saksa keeles Grafschaft Sponheim, varem ka Spanheim, Spanheym) oli sõltumatu territoorium Saksa-Rooma riigis, mis kestis 11.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Sponheimi krahvkond
Steinsbergi krahvilinnus
Steinsbergi krahvilinnus (Burg Steinsberg) oli keskaegne kivist aadlikulinnus Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Reini-Neckari maakonnas Sinsheimi linnas Weileri külas.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Steinsbergi krahvilinnus
Stephan II (Baieri)
Stephan II Stephan II (1319 – 13. mai 1375) oli Baieri hertsog 1347.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Stephan II (Baieri)
Surnud 11. oktoobril
Siin loetletakse 11. oktoobril surnud tuntud isikuid.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Surnud 11. oktoobril
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Taani valdused Eestis
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi krooni maad
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vastupaavst
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Waldemar (Brandenburg)
Wartislaw IV
Wartislaw IV või Vartislav IV (enne 1290 – 1. august 1326) oli Pommeri-Wolgasti hertsog 1309.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Wartislaw IV
1347
1347.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1347
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Vaata Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1356. aasta kuldbulla
Tuntud ka kui Ludwig Baierist.