Sisukord
69 suhted: Alemannia, Alemannid, Altmark, Arelaat, Augsburgi piiskopkond, Álmos, Ülem-Burgundia, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Biograafiad (Lu), Bruck an der Mur, Brun (Saksi), Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Danegeld, Formosus, Frangi riik, Frankfurdi börs, Friesach, Hadrianus II, Hõimuhertsogkonnad, Heilbronn, Hildesheimi piiskopkond, Hochosterwitzi loss, Hrabanus Maurus, Ida-Frangi riik, Karantaania, Karl Paks, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Kesk-Frangi riik, Lääne-Frangi riik, Leitha, Liudolf (Saksi), Loomastiil, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Ludwig II, Ludwig Noorem, Ludwig Vaga, Luxeuil-les-Bains, Martüroloogium, Mattsee, Ostsiedlung, Pannoonia mark, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Vaata Ludwig Sakslane ja Alemannia
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Vaata Ludwig Sakslane ja Alemannid
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Ludwig Sakslane ja Altmark
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Vaata Ludwig Sakslane ja Arelaat
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Vaata Ludwig Sakslane ja Augsburgi piiskopkond
Álmos
Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.
Vaata Ludwig Sakslane ja Álmos
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Vaata Ludwig Sakslane ja Ülem-Burgundia
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Ludwig Sakslane ja Baieri hertsogkond
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Vaata Ludwig Sakslane ja Baieri valitsejate loend
Biograafiad (Lu)
Biograafiad (Lu) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lu".
Vaata Ludwig Sakslane ja Biograafiad (Lu)
Bruck an der Mur
Bruck an der Mur ehk Bruck Muri ääres on linn (Stadt) Austrias Steiermargi liidumaal.
Vaata Ludwig Sakslane ja Bruck an der Mur
Brun (Saksi)
''Bruno dux'', kujutis teoses ''Chronica sancti Pantaleonis'' (u. 1237) Brun, ka Bruno või Braun (u.830/840 – 2. veebruar 880), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 866.
Vaata Ludwig Sakslane ja Brun (Saksi)
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Vaata Ludwig Sakslane ja Burgundia kuningriik
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Ludwig Sakslane ja Charles II Paljaspea
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Vaata Ludwig Sakslane ja Danegeld
Formosus
Formosus oli paavst 891–896.
Vaata Ludwig Sakslane ja Formosus
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Frangi riik
Frankfurdi börs
Börsimaja Maja ees on aktsiaturu sümbolid pull ja karu Frankfurdi börs (saksa keeles Frankfurter Wertpapierbörse, FWB) on Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis asuv aktsiabörs.
Vaata Ludwig Sakslane ja Frankfurdi börs
Friesach
Friesach (sloveeni: Breže) on ajalooline linn Austria Kärnteni liidumaa Sankt Veit an der Glani ringkonnas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Friesach
Hadrianus II
Hadrianus II oli paavst 867–872.
Vaata Ludwig Sakslane ja Hadrianus II
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Hõimuhertsogkonnad
Heilbronn
Heilbronn on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Stuttgardi ringkonnas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Heilbronn
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Vaata Ludwig Sakslane ja Hildesheimi piiskopkond
Hochosterwitzi loss
Üldvaade Hochosterwitzi loss (saksa: Burg Hochosterwitz, sloveeni: Grad Ostrovica) on loss Austrias, mida peetakse Austria üheks kõige muljetavaldavamaks keskaegseks lossiks.
Vaata Ludwig Sakslane ja Hochosterwitzi loss
Hrabanus Maurus
Hrabanus Maurus, ka Hrabanus Magnentius (sündinud u 780 Mainzis, surnud 4. veebruaril 856 Winkelis) oli Frangimaalt pärit benediktlasest abt ja peapiiskop, teoloog ja õpetlane.
Vaata Ludwig Sakslane ja Hrabanus Maurus
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Ludwig Sakslane ja Ida-Frangi riik
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Ludwig Sakslane ja Karantaania
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Vaata Ludwig Sakslane ja Karl Paks
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Ludwig Sakslane ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Ludwig Sakslane ja Karolingide impeerium
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Ludwig Sakslane ja Kärnteni hertsogkond
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Ludwig Sakslane ja Kärnteni liidumaa
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Ludwig Sakslane ja Kärnteni mark
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Ludwig Sakslane ja Kesk-Frangi riik
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Ludwig Sakslane ja Lääne-Frangi riik
Leitha
Leitha (saksa:; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi.
Vaata Ludwig Sakslane ja Leitha
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Vaata Ludwig Sakslane ja Liudolf (Saksi)
Loomastiil
sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.
Vaata Ludwig Sakslane ja Loomastiil
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Vaata Ludwig Sakslane ja Lothar I (Frangi keiser)
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Vaata Ludwig Sakslane ja Lothar II (Lotring)
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Vaata Ludwig Sakslane ja Lotharingia
Ludwig II
Ludwig II nime on kandnud mitmed monarhid.
Vaata Ludwig Sakslane ja Ludwig II
Ludwig Noorem
Ludwig Noorem (mõnikord ka Ludwig III; umbes 835–882) oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Ludwig Noorem
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Ludwig Sakslane ja Ludwig Vaga
Luxeuil-les-Bains
Luxeuil-les-Bains (Rooma asula Luxovium) on linn Prantsusmaal Haute-Saône'i departemangus.
Vaata Ludwig Sakslane ja Luxeuil-les-Bains
Martüroloogium
Martüroloogium on katoliku märtrite, pühakute ja õndsate ning nende mälestuspäevade nimistu koos lühielulugudega.
Vaata Ludwig Sakslane ja Martüroloogium
Mattsee
Vaade järvelt: loss ja kirik Mattsee on turulinn (Marktgemeinde) samanimelise järve ääres Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal.
Vaata Ludwig Sakslane ja Mattsee
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Ludwig Sakslane ja Ostsiedlung
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Vaata Ludwig Sakslane ja Pannoonia mark
Potzneusiedl
''Gemeinde Potzneusiedl'' Potzneusiedl on väikseim küla (Gemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Potzneusiedl
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Ludwig Sakslane ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksamaa ajalugu
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksamaa kuningriik
Saksamaa riigipeade loend
Saksamaa riigipeade loend loetleb Saksamaa riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.
Vaata Ludwig Sakslane ja Saksamaa riigipeade loend
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Ludwig Sakslane ja Salzburgi peapiiskopkond
Straßburg (Austria)
Straßburg on linn Austria Kärnteni liidumaa Sankt Veit an der Glani ringkonnas.
Vaata Ludwig Sakslane ja Straßburg (Austria)
Surnud 28. augustil
Siin loetletakse 28. augustil surnud tuntud isikuid.
Vaata Ludwig Sakslane ja Surnud 28. augustil
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Ludwig Sakslane ja Suur-Määri riik
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Vaata Ludwig Sakslane ja Toulouse'i krahvkond
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Ludwig Sakslane ja Verduni leping
Visbeki vald
Visbek (vanasaksi: Fiscbechi või Fiskbeki) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Vechta kreisis.
Vaata Ludwig Sakslane ja Visbeki vald
28. august
28.
Vaata Ludwig Sakslane ja 28. august
876
---- 876.
Vaata Ludwig Sakslane ja 876
9. sajand
9.
Vaata Ludwig Sakslane ja 9. sajand
Tuntud ka kui Ludwig II Sakslane.