Sisukord
96 suhted: Akvitaania kuningriik, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Alemannia, Astronoomia ajalugu, Švaabi ringkond, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Barcelona, Barcelona krahvkond, Benevento hertsogkond, Biograafiad (Lu), Bodenfelde, Bretagne'i hertsogkond, Bretagne'i kuningriik, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Danegeld, Dhuoda, Einhard, Elze, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Eugenius II, Flandria, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Frangi riik, Friisimaa, Friuli mark, Gallia Belgica, Gent, Gregorius IV, Hadrianus I, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Heinrich I Linnupüüdja, Hildesheimi piiskopkond, Hispaania mark, Hollandi krahvkond, Holzminden, Hrabanus Maurus, Ida-Frangi riik, Istria mark, Itaalia ajalugu, Itaalia kuningas, Jever, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, ... Laienda indeks (46 rohkem) »
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Vaata Ludwig Vaga ja Akvitaania kuningriik
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Vaata Ludwig Vaga ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Vaata Ludwig Vaga ja Alam-Saksi ringkond
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Vaata Ludwig Vaga ja Alemannia
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Vaata Ludwig Vaga ja Astronoomia ajalugu
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Vaata Ludwig Vaga ja Švaabi ringkond
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Ludwig Vaga ja Baieri hertsogkond
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Vaata Ludwig Vaga ja Baieri valitsejate loend
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Vaata Ludwig Vaga ja Barcelona
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Vaata Ludwig Vaga ja Barcelona krahvkond
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Vaata Ludwig Vaga ja Benevento hertsogkond
Biograafiad (Lu)
Biograafiad (Lu) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lu".
Vaata Ludwig Vaga ja Biograafiad (Lu)
Bodenfelde
Bodenfelde on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Vaata Ludwig Vaga ja Bodenfelde
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Vaata Ludwig Vaga ja Bretagne'i hertsogkond
Bretagne'i kuningriik
Bretagne'i kuningriigi kasv aastatel 845-867 Bretagne'i kuningriik (prantsuse Royaume de Bretagne, bretooni Rouantelezh Breizh) (818–913) tekkis kolme varajase Aremorica kuningriigi ühendamisest: Vannes, Domnonée ja Broërec.
Vaata Ludwig Vaga ja Bretagne'i kuningriik
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata Ludwig Vaga ja Burgundia hertsogkond
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Vaata Ludwig Vaga ja Burgundia kuningriik
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Ludwig Vaga ja Charles II Paljaspea
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Vaata Ludwig Vaga ja Danegeld
Dhuoda
Dhuoda (sündinud u 802, surnud pärast 843) oli frangi aadlidaam, ühe oletuse järgi keisrinna Judithi õde.
Vaata Ludwig Vaga ja Dhuoda
Einhard
Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.
Vaata Ludwig Vaga ja Einhard
Elze
Elze on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Vaata Ludwig Vaga ja Elze
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Vaata Ludwig Vaga ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Eugenius II
Eugenius II oli paavst 824–827.
Vaata Ludwig Vaga ja Eugenius II
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Ludwig Vaga ja Flandria
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Vaata Ludwig Vaga ja Frangi keiser
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Vaata Ludwig Vaga ja Frangi kuningate loend
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Ludwig Vaga ja Frangi riik
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Vaata Ludwig Vaga ja Friisimaa
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Ludwig Vaga ja Friuli mark
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Vaata Ludwig Vaga ja Gallia Belgica
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Vaata Ludwig Vaga ja Gent
Gregorius IV
Gregorius IV oli paavst 827–844.
Vaata Ludwig Vaga ja Gregorius IV
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Vaata Ludwig Vaga ja Hadrianus I
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Vaata Ludwig Vaga ja Halberstadti piiskopkond
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Ludwig Vaga ja Hamburg
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Vaata Ludwig Vaga ja Heinrich I Linnupüüdja
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Vaata Ludwig Vaga ja Hildesheimi piiskopkond
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Vaata Ludwig Vaga ja Hispaania mark
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Vaata Ludwig Vaga ja Hollandi krahvkond
Holzminden
Holzminden on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Holzmindeni kreisis.
Vaata Ludwig Vaga ja Holzminden
Hrabanus Maurus
Hrabanus Maurus, ka Hrabanus Magnentius (sündinud u 780 Mainzis, surnud 4. veebruaril 856 Winkelis) oli Frangimaalt pärit benediktlasest abt ja peapiiskop, teoloog ja õpetlane.
Vaata Ludwig Vaga ja Hrabanus Maurus
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Ludwig Vaga ja Ida-Frangi riik
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Vaata Ludwig Vaga ja Istria mark
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Vaata Ludwig Vaga ja Itaalia ajalugu
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Ludwig Vaga ja Itaalia kuningas
Jever
Jever on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Friisimaa kreisi keskus.
Vaata Ludwig Vaga ja Jever
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Ludwig Vaga ja Karl Suur
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Ludwig Vaga ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Ludwig Vaga ja Karolingide impeerium
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Ludwig Vaga ja Kärnteni mark
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Ludwig Vaga ja Kesk-Frangi riik
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Vaata Ludwig Vaga ja Keskaegne Prantsusmaa
Kesswil
Kesswili asend Kesswil on küla ja vald Šveitsis Thurgau kantonis Arboni ringkonnas Bodeni järve ääres Romanshorni ja Kreuzlingeni vahel raudtee ja maantee ääres.
Vaata Ludwig Vaga ja Kesswil
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Ludwig Vaga ja Langobardid
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Ludwig Vaga ja Lääne-Frangi riik
Leitha
Leitha (saksa:; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi.
Vaata Ludwig Vaga ja Leitha
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Vaata Ludwig Vaga ja Lothar I (Frangi keiser)
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Ludwig Vaga ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Vaata Ludwig Vaga ja Lotharingia
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Vaata Ludwig Vaga ja Lotringi hertsogkond
Louis I
Louis I nime on kandnud mitu valitsejat.
Vaata Ludwig Vaga ja Louis I
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Vaata Ludwig Vaga ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Ludwig I
Ludwig I ja Ludwigi nime on kandnud mitu valitsejat.
Vaata Ludwig Vaga ja Ludwig I
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Ludwig Vaga ja Ludwig Sakslane
Luxeuil' klooster
Luxeuil' klooster (Abbaye Saint-Pierre et Saint-Paul) oli 6.
Vaata Ludwig Vaga ja Luxeuil' klooster
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Ludwig Vaga ja Mark (territoorium)
Meppen
Meppen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Emslandi kreisi keskus.
Vaata Ludwig Vaga ja Meppen
Namuri krahvkond
Namur (hollandi Namen) oli karolingide ja hiljem Saksa-Rooma riigi krahvkond Madalmaades.
Vaata Ludwig Vaga ja Namuri krahvkond
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Vaata Ludwig Vaga ja Neustria
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Vaata Ludwig Vaga ja Nordalbingien
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Vaata Ludwig Vaga ja Pannoonia mark
Paschalis I
Paschalis I oli paavst 817–824.
Vaata Ludwig Vaga ja Paschalis I
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Ludwig Vaga ja Prantsusmaa
Prantsusmaa monarhide loend
Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.
Vaata Ludwig Vaga ja Prantsusmaa monarhide loend
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Ludwig Vaga ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Vaata Ludwig Vaga ja Rootsi ajalugu
Saint Médardi evangeliaar
Saint Médardi evangeliaar ehk Soissonsi evangeliaar on Karolingide aegne illumineeritud käsikirjaline evangeliaar, mis loodi oletatavasti Aachenis enne 827.
Vaata Ludwig Vaga ja Saint Médardi evangeliaar
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Vaata Ludwig Vaga ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Saksamaa riigipeade loend
Saksamaa riigipeade loend loetleb Saksamaa riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.
Vaata Ludwig Vaga ja Saksamaa riigipeade loend
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Vaata Ludwig Vaga ja Septimaania
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Vaata Ludwig Vaga ja Serbia vürstkond (keskaegne)
Sergius II
Sergius II oli paavst 844–847.
Vaata Ludwig Vaga ja Sergius II
Stephanus IV
Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817.
Vaata Ludwig Vaga ja Stephanus IV
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Ludwig Vaga ja Suur-Määri riik
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Vaata Ludwig Vaga ja Svealased
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Vaata Ludwig Vaga ja Taani ajalugu
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Vaata Ludwig Vaga ja Toulouse
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I.
Vaata Ludwig Vaga ja Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Vaata Ludwig Vaga ja Toulouse'i krahvkond
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Vaata Ludwig Vaga ja Trieri kuurvürstkond
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Vaata Ludwig Vaga ja Vürstipeegel
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Ludwig Vaga ja Verduni leping
814
814.
Vaata Ludwig Vaga ja 814
840
840.
Vaata Ludwig Vaga ja 840
9. sajand
9.
Vaata Ludwig Vaga ja 9. sajand