Kiiremini kui brauser!
125 suhted: Aabenraa vald, Aaskannike, Acanthosicyos horridus, Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark, Ambleteuse, Amrum, Ülemiste luited, Ümaralehine kellukas, Baltrum, Barhaan, Bourbourg, Bredene, Buļļuciems, Côte d'Opale, Düün, Dzegužkalns, Egiptus, Erg (kõrb), Friisi saared, Gaza sektor, Geomorfoloogia mõisteid, Glehni kuusk, Hahkkaruslane, Hammaada, Harilik leesikas, Harilik maokeel, Harilik mänd, Harilik pohl, Indiana Dunes National Lakeshore, Indoneesia, Istandus, Jägala Jõesuu linnamägi, Järve luitestik, Järvevälja luitestik, Juttselg-kärnkonn, Kalevi-Liiva, Kalmistu kraav, Karepa, Kääbus-seedermänd, Kärla Lihulinn, Külvandu luitestik, Kõpu kõrgustik, Kõpu poolsaar, Keibu luited, Kilbirohi, Kipslill, Kolga luited, Konksmänd, Kura säär, Kuunar "Kolumbus", ..., Laud (täpsustus), Lavassaar, Lääne-Saaremaa kõrgendik, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Lerna järv, Liiv-aruhein, Liiv-vareskaer, Lindi looduskaitseala, Lindmetsa hoiuala, Lindmetsa maastikukaitseala, Linnaru mäed, Luidja, Luidja maastikukaitseala, Luiteliudik, Luitemaa looduskaitseala, Maasäär, Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (L), Magnetiit, Mets-karihiir, Must liiv, Must mänd, Mustrid looduses, Navesti maastikukaitseala, Nõlv, Nõmmekiur, Nõmmemetsad, Nordhorn, Odalätsi luited, Orienteerumine, Paatsa maalinn, Paju, Palumännik, Paluniit, Pärnu, Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, Polesje aruhein, Prantsusmaa, Punane aruhein, Rannametsa luitestik, Rannaprotsessid, Rannikuluide, Rebane, Regoliit, Rekultiveerimine, Reljeefitüüp, Rootsi rahvuspargid, Ruhnu, Ruunaraipe luited, Sambliku kasvukohatüüp, Sütiste parkmets, Sõrve poolsaar, Schüttorf, Smolnitsa, Smolnitsa luitestik, Spiekeroog, Surmaoru rahvuspark, Taani, Taani rahvuspargid, Tõotusemägi, Tõstamaa luitestik, Terschelling, Tolkuse raba, Tornimägi (Pärnu maakond), Tuisk, Tuiskliiv, Turkana järv, Tuulekanne, Udria maastikukaitseala, Uibuleht, Uus-Meremaa spinat, Vanaõue luited, Vired, Vlieland. Laienda indeks (75 rohkem) »
Aabenraa vald
Aabenraa vald (taanikeelne ametlik nimi Aabenraa Kommune, taanikeelne paralleelnimi Åbenrå Kommune) on vald Taanis Lõuna-Taani piirkonnas, Saksamaa piiri ääres Flensburgist põhja pool.
Uus!!: Luide ja Aabenraa vald · Näe rohkem »
Aaskannike
Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Luide ja Aaskannike · Näe rohkem »
Acanthosicyos horridus
''Acanthosicyos horridus'' Namibi kõrbes Sossusvleil Söödav vili Acanthosicyos horridus ehk Acanthosicyos horrida on taimeliik perekonnast Acanthosicyos.
Uus!!: Luide ja Acanthosicyos horridus · Näe rohkem »
Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark
Pilsumer Watt vaadatuna Leyhörni poolsaarelt, Ida-Friisimaa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark (saksa: Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer) loodi 1986.
Uus!!: Luide ja Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark · Näe rohkem »
Ambleteuse
Slacki jõgi Ambleteuse'is Ambleteuse (lääneflaami: Ambeltuwe) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Luide ja Ambleteuse · Näe rohkem »
Amrum
Amrumi asend Jüütimaa lõunaosas Satelliidifoto Amrum (põhjafriisi keele kohalikus murdes (Öömrang)) Oomram) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest. Amrum kuulub Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaale Põhja-Friisimaa kreisi Föhr-Amrumi maakonda. Asub Syltist lõunas ja Föhrist edelas. Saarest läände jääb Põhjameri, itta madal ja saarterohke Waddensee. Amrumi pindala on 20,46 km² ning ta on suuruselt Saksamaa 10. saar. Saare pikkus on 10 km ja laius kuni 2,5 km. Saare läänerannikul on kuni 1 km laiune liivaluidete riba ja sellest läänes asub kogu Põhja-Euroopa suurim, 12 km pikkune liivarand. Saare kõrgus merepinnast on kuni 32 meetrit (Siatleri luitel). Saare põhjaosas moodustavad luited väikese Odde poolsaare. Norddorfist põhjas on soo. Teine, väiksem soo asub Süddorfi ja Steenodde vahel. Kumbagi sood kaitsevad üleujutuste eest tammid. Mõõna ajal saab Amrumilt jalgsi naabersaarele Föhrile kõndida. Amrumil elab umbes 2300 inimest viies külas: Wittdün, Nebel, Norddorf, Süddorf ja Steenodde. Halduslikult jaguneb saar kolmeks vallaks: Norddorfi vald, Nebeli vald ja Wittdüni vald. Enamik asustusest on idarannikul. Saareelanike peamine elatusallikas on turism, sest põllumajanduse jaoks on saare pinnas ebasoodne.
Uus!!: Luide ja Amrum · Näe rohkem »
Ülemiste luited
Ülemiste luited on luitestik Tallinnas Ülemiste järve loodekaldal.
Uus!!: Luide ja Ülemiste luited · Näe rohkem »
Ümaralehine kellukas
Ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia) on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Luide ja Ümaralehine kellukas · Näe rohkem »
Baltrum
Õhuvaade Baltrumile läänest Baltrum on barjäärsaar Saksamaal Ida-Friisimaa rannikul.
Uus!!: Luide ja Baltrum · Näe rohkem »
Barhaan
Barhaanid ehk kaarluited Liibüas Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult.
Uus!!: Luide ja Barhaan · Näe rohkem »
Bourbourg
Bourbourg (hollandi: Broekburg) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Grande-Synthe'i kantonis.
Uus!!: Luide ja Bourbourg · Näe rohkem »
Bredene
Bredene on hollandikeelne vald Belgias Flandrias Lääne-Flandria provintsis Oostende haldusringkonnas.
Uus!!: Luide ja Bredene · Näe rohkem »
Buļļuciems
Buļļuciemsi asendikaart Buļļuciems on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Luide ja Buļļuciems · Näe rohkem »
Côte d'Opale
Blanc-Nezi neem vaadatuna rannalt Gris-Nezi neem Touquet' luited Opaalrannik (Côte d'Opale,; lääneflaami: Opoalkust) on rannikuala Kirde-Prantsusmaal La Manche'i ääres, mis on turistide seas populaarne.
Uus!!: Luide ja Côte d'Opale · Näe rohkem »
Düün
"Düün" on Frank Herberti 1965.
Uus!!: Luide ja Düün · Näe rohkem »
Dzegužkalns
Dzegužkalns (tuntud ka kui Jēru kalns) on umbes kilomeetri pikkune ja kolmesaja meetri laiune 9–10 tuhat aastat tagasi moodustunud luide Läti pealinnas Riias.
Uus!!: Luide ja Dzegužkalns · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Luide ja Egiptus · Näe rohkem »
Erg (kõrb)
Erg Chebbi, Maroko Erg (ka areg) on liivakõrbete araabiakeelne nimetus Põhja-Aafrika kõrbetes, sealhulgas Saharas.
Uus!!: Luide ja Erg (kõrb) · Näe rohkem »
Friisi saared
Friisi saarte asendikaart Friisi saared on saarestik Põhjameres Hollandi ja Saksamaa põhjarannikul ning Taani läänerannikul.
Uus!!: Luide ja Friisi saared · Näe rohkem »
Gaza sektor
Gaza sektor ehk Gaza tsoon ehk Gaza maariba on üks kahest araablaste Palestiina lahusasuvast osast (teine on Jordani Läänekallas).
Uus!!: Luide ja Gaza sektor · Näe rohkem »
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Luide ja Geomorfoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Glehni kuusk
Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Luide ja Glehni kuusk · Näe rohkem »
Hahkkaruslane
Hahkkaruslane Hahkkaruslane (Phragmatobia luctifera, varem ka Arctinia caesarea) on karuslaste sugukonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Luide ja Hahkkaruslane · Näe rohkem »
Hammaada
Roheneemesaartel Boa Vistal Hammaada (araabia keeles حمادة, ḩammādah 'viljatu') on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest.
Uus!!: Luide ja Hammaada · Näe rohkem »
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Uus!!: Luide ja Harilik leesikas · Näe rohkem »
Harilik maokeel
Harilik maokeel (Ophioglossum vulgatum) on maokeeleliste sugukonda maokeele perekonda kuuluv sõnajalgtaim.
Uus!!: Luide ja Harilik maokeel · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Luide ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Luide ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Indiana Dunes National Lakeshore
Indiana Dunes National Lakeshore liivaluited ja Michigani järv Indiana Dunes National Lakeshore on USA Indiana osariigi loodeosas asuv Michigani järve kallas, mis on U.S. National Lakeshore kaitstavate järvekallaste nimekirjas.
Uus!!: Luide ja Indiana Dunes National Lakeshore · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Luide ja Indoneesia · Näe rohkem »
Istandus
Kautšukipuuistandus Istandus on taimekasvatusala või -majand, kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest.
Uus!!: Luide ja Istandus · Näe rohkem »
Jägala Jõesuu linnamägi
Linnamäe nõlvad Jägala linnamägi Jägala Jõesuu linnamägi (ka: Jägala linnamägi) on linnamägi Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu küla maadel, üks Eesti suurimaid linnamägesid (umbes 3 ha).
Uus!!: Luide ja Jägala Jõesuu linnamägi · Näe rohkem »
Järve luitestik
Luited Järve luidete maastikukaitsealal Järve luitestik on luitestik Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Luide ja Järve luitestik · Näe rohkem »
Järvevälja luitestik
Luitevall Järvevälja maastikukaitsealal Järvevälja luitestik (ka: Järvevälja luiteväli) on luitestik Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Luide ja Järvevälja luitestik · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Luide ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kalevi-Liiva
Holokausti mälestusmärk Kalevi-Liival Kalevi-Liiva on liivaluidetega paikkond Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla külakeskusest põhjas Kaberneeme küla territooriumil.
Uus!!: Luide ja Kalevi-Liiva · Näe rohkem »
Kalmistu kraav
Kalmistu kraav Kalmistu kraav on magistraalkraav Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku ja Kloostrimetsa asumis.
Uus!!: Luide ja Kalmistu kraav · Näe rohkem »
Karepa
Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe ääres.
Uus!!: Luide ja Karepa · Näe rohkem »
Kääbus-seedermänd
Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd (Pinus pumila) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Luide ja Kääbus-seedermänd · Näe rohkem »
Kärla Lihulinn
Kärla lihulinn Kärla lihulinna sisehoov Kärla Lihulinn on maalinn Saaremaal.
Uus!!: Luide ja Kärla Lihulinn · Näe rohkem »
Külvandu luitestik
Külvandu luitestik (ka Külvandu rannikuluited; kohalikus keelepruugis Suur selg ja Väike selg) on luitestik (rannikuluited) Harju maakonnas;http://www.eklvl.ee/rummusaare/vaatamisvaarsused/ (vaadatud 08.05.2018) jäävad Kõrvemaa maastikukaitsealale.
Uus!!: Luide ja Külvandu luitestik · Näe rohkem »
Kõpu kõrgustik
Kõpu kõrgustik on kõrgustik Hiiu maakonnas Kõpu poolsaarel.
Uus!!: Luide ja Kõpu kõrgustik · Näe rohkem »
Kõpu poolsaar
Kõpu poolsaare kaitsealad Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort, vene keeles полуостров Дагерорт) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.
Uus!!: Luide ja Kõpu poolsaar · Näe rohkem »
Keibu luited
Keibu luited Nõva maastikukaitsealal Keibu luited on luitestik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Luide ja Keibu luited · Näe rohkem »
Kilbirohi
Kilbirohi (Alyssum L.) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.
Uus!!: Luide ja Kilbirohi · Näe rohkem »
Kipslill
Kipslill (Gypsophila) on taimeperekond nelgiliste sugukonnas.
Uus!!: Luide ja Kipslill · Näe rohkem »
Kolga luited
Kolga luited (ka Kolga mäed) on luited Pärnu maakonnas Maade ja Rammuka küla alal Kolga jõe mõlemal kaldal.
Uus!!: Luide ja Kolga luited · Näe rohkem »
Konksmänd
Konksmänd (Pinus uncinata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Luide ja Konksmänd · Näe rohkem »
Kura säär
Kura säär (leedu keeles Kuršių nerija, vene keeles Куршская коса) on ligi 100 km pikkune maasäär, mis eraldab Kura lahte Läänemerest.
Uus!!: Luide ja Kura säär · Näe rohkem »
Kuunar "Kolumbus"
"Kuunar "Kolumbus"" (ukraina keeles "Шхуна "Колумб"") on Mõkola Trublajini seiklusromaan, mille tegevus toimub 1930.
Uus!!: Luide ja Kuunar "Kolumbus" · Näe rohkem »
Laud (täpsustus)
Laud on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Luide ja Laud (täpsustus) · Näe rohkem »
Lavassaar
Mälestusmärk saarel Endine Lavassaare luteriusu kirik Lavassaar (vene Мощный, Moštšnõi, soome Lavansaari, rootsi Lövskär) on saar Soome lahes.
Uus!!: Luide ja Lavassaar · Näe rohkem »
Lääne-Saaremaa kõrgendik
Lääne-Saaremaa kõrgendik (ka: Lääne-Saaremaa kõrgustik) on Saaremaa lääneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijää servamoodustis, mis ulatub 54 meetrini üle merepinna.
Uus!!: Luide ja Lääne-Saaremaa kõrgendik · Näe rohkem »
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala on kaitseala Harjumaal Lääne-Harju vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kuijõe, Piirsalu, Seljaküla, Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas.
Uus!!: Luide ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala · Näe rohkem »
Lerna järv
Lerna järv oli järv, mis paiknes Argolises tänapäeva Myloi valla maa-alal.
Uus!!: Luide ja Lerna järv · Näe rohkem »
Liiv-aruhein
Liiv-aruhein (Festuca sabulosa) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Luide ja Liiv-aruhein · Näe rohkem »
Liiv-vareskaer
Liiv-vareskaer (Leymus arenarius) on kõrreliste sugukonda vareskaera perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Luide ja Liiv-vareskaer · Näe rohkem »
Lindi looduskaitseala
Lindi raba valguses ja varjus Lindi raba kihiline udu Lindi raba roosa udu Lindi looduskaitseala on viiest lahustükist koosnev ning Pärnumaal Tõstamaa ja Pärnu linna piiridesse jääv looduskaitseala, mille pindala on 10,95 km².
Uus!!: Luide ja Lindi looduskaitseala · Näe rohkem »
Lindmetsa hoiuala
Lindmetsa hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000321) on loodushoiu ala Saare maakonna Saaremaa vallas.
Uus!!: Luide ja Lindmetsa hoiuala · Näe rohkem »
Lindmetsa maastikukaitseala
Lindmetsa maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000571) on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas Lindmetsa ja Kaunispe külas.
Uus!!: Luide ja Lindmetsa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Linnaru mäed
Linnaru mäed on kõrgendikud Kõpu poolsaarel, halduslikult Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas (vaadatud 30.04.2013).
Uus!!: Luide ja Linnaru mäed · Näe rohkem »
Luidja
Luidja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Uus!!: Luide ja Luidja · Näe rohkem »
Luidja maastikukaitseala
Luidja rand ja Luidja lepik Hiiumaal. Vaade läänest 2023. aastal Luidja maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas.
Uus!!: Luide ja Luidja maastikukaitseala · Näe rohkem »
Luiteliudik
Luiteliudik ehk liivliudik (Peziza ammophila) on seeneliik.
Uus!!: Luide ja Luiteliudik · Näe rohkem »
Luitemaa looduskaitseala
Pikla rannaniit Luitemaa looduskaitsealal Tolkuse raba õpperada Luitemaa looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde ja Häädemeeste valla territooriumil.
Uus!!: Luide ja Luitemaa looduskaitseala · Näe rohkem »
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Uus!!: Luide ja Maasäär · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Luide ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (L)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.
Uus!!: Luide ja Maateaduste mõisteid (L) · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Luide ja Magnetiit · Näe rohkem »
Mets-karihiir
Mets-karihiir (Sorex araneus) on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast.
Uus!!: Luide ja Mets-karihiir · Näe rohkem »
Must liiv
Must liiv rannas Must liiv on koondnimetus mitut tüüpi liivadele, mille ühendavaks tunnuseks on must värvus.
Uus!!: Luide ja Must liiv · Näe rohkem »
Must mänd
Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Uus!!: Luide ja Must mänd · Näe rohkem »
Mustrid looduses
düünid kõrbeliivas Mustrid looduses on nähtavad vormilised korrapärad, mida looduses leidub.
Uus!!: Luide ja Mustrid looduses · Näe rohkem »
Navesti maastikukaitseala
Navesti maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Vihi ja Kootsi külas.
Uus!!: Luide ja Navesti maastikukaitseala · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Luide ja Nõlv · Näe rohkem »
Nõmmekiur
Nõmmekiur (Anthus campestris) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Uus!!: Luide ja Nõmmekiur · Näe rohkem »
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Luide ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Luide ja Nordhorn · Näe rohkem »
Odalätsi luited
Odalätsi luited (ka Odalätsi luitestik) on luited Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Luide ja Odalätsi luited · Näe rohkem »
Orienteerumine
Orienteeruja kontrollpunktis Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.
Uus!!: Luide ja Orienteerumine · Näe rohkem »
Paatsa maalinn
Paatsa maalinn Paatsa maalinn ehk Paatsa linnus (ka: Paatsa linnusease) asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Küdema lahest idas Paatsa külas.
Uus!!: Luide ja Paatsa maalinn · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Luide ja Paju · Näe rohkem »
Palumännik
Marjumäe nõlval Palumännik on kuival ja toitainevaesel pinnasel kasvav valgusküllane männik.
Uus!!: Luide ja Palumännik · Näe rohkem »
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Uus!!: Luide ja Paluniit · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Luide ja Pärnu · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Luide ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Luide ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Polesje aruhein
Polesje aruhein (Festuca polesica) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Luide ja Polesje aruhein · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Luide ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Punane aruhein
Punane aruhein (Festuca rubra) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Luide ja Punane aruhein · Näe rohkem »
Rannametsa luitestik
Rannametsa luitestik (ka: Rannametsa mäed, Häädemeeste luitestik, Rannametsa-Soometsa luited) on Lääne-Eestis Pärnu maakonnas asuvad luited, mis jäävad Liivi lahe ja Tolkuse raba vahele.
Uus!!: Luide ja Rannametsa luitestik · Näe rohkem »
Rannaprotsessid
Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust.
Uus!!: Luide ja Rannaprotsessid · Näe rohkem »
Rannikuluide
Rannikuluide on tuule poolt luideteks kuhjatud liiv.
Uus!!: Luide ja Rannikuluide · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Luide ja Rebane · Näe rohkem »
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Uus!!: Luide ja Regoliit · Näe rohkem »
Rekultiveerimine
Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
Uus!!: Luide ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »
Reljeefitüüp
Reljeefitüüp on teatud alal levivate, tekkeloolt sarnaste pinnavormide kogum.
Uus!!: Luide ja Reljeefitüüp · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Luide ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Luide ja Ruhnu · Näe rohkem »
Ruunaraipe luited
Ruunaraipe luited ja lõkkekoht 2011. aasta aprillis Ruunaraipe luited (ka Ruunaraipe mäed) on luited Sakala kõrgustiku loodeserval Raudna orundi suudmealal, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Metsküla külas.
Uus!!: Luide ja Ruunaraipe luited · Näe rohkem »
Sambliku kasvukohatüüp
Pihla-Kaibaldi lka, Kõrgessaare vald, Hiiumaa) Cladonia sp., PorosamblikSambliku kasvukohatüüp (SM) on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum.
Uus!!: Luide ja Sambliku kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Sütiste parkmets
Parkmetsa idaosa liivane ala ''Lamekas''. Mustamäe nõlv. Orav Sütiste pargis. Sütiste mets on parkmetsa ala Tallinna linna territooriumil Mustamäe linnaosas, osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast.
Uus!!: Luide ja Sütiste parkmets · Näe rohkem »
Sõrve poolsaar
Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.
Uus!!: Luide ja Sõrve poolsaar · Näe rohkem »
Schüttorf
Schüttorf on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Hollandi ja Vestfaali (Nordrhein-Westfalen) piiri ääres.
Uus!!: Luide ja Schüttorf · Näe rohkem »
Smolnitsa
Smolnitsa on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Luide ja Smolnitsa · Näe rohkem »
Smolnitsa luitestik
Smolnitsa luitestik (ka: Smolnitsa luiteväli) on luitestik Peipsi järve põhjarannikul; halduslikult Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas (vaadatud 12.05.2013).
Uus!!: Luide ja Smolnitsa luitestik · Näe rohkem »
Spiekeroog
Spiekeroog on üks Ida-Friisi saartest Saksamaa Põhjamere rannikul.
Uus!!: Luide ja Spiekeroog · Näe rohkem »
Surmaoru rahvuspark
Surmaoru rahvuspark (Death Valley National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark, mis asub Californias Sierra Nevadas.
Uus!!: Luide ja Surmaoru rahvuspark · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Luide ja Taani · Näe rohkem »
Taani rahvuspargid
Taanis on 3 rahvusparki kogupindalaga 1890 km².
Uus!!: Luide ja Taani rahvuspargid · Näe rohkem »
Tõotusemägi
Tõotusemägi on luide Pärnu maakonnas Luitemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Luide ja Tõotusemägi · Näe rohkem »
Tõstamaa luitestik
Tõstamaa luitestik on luidete rühm Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Luide ja Tõstamaa luitestik · Näe rohkem »
Terschelling
Asend Hollandis Terschelling on saar Põhjameres, üks Friisi saartest.
Uus!!: Luide ja Terschelling · Näe rohkem »
Tolkuse raba
Tolkuse raba Roosa hommikuudu Tolkuse rabas Kevadine Tolkuse raba Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo.
Uus!!: Luide ja Tolkuse raba · Näe rohkem »
Tornimägi (Pärnu maakond)
Rannametsa vaatetorn Tornimäel Tornimägi (ka Sõjamägi) on luide Pärnu maakonnas Luitemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Luide ja Tornimägi (Pärnu maakond) · Näe rohkem »
Tuisk
Pingviin tuisus Pinnatuisk ja lumevaalud Kõrvemaal pärast 17. jaanuari tormi 2022. aastal Pinnatuisk Tuisk on liiva või lume edasikandumine tuule mõjul.
Uus!!: Luide ja Tuisk · Näe rohkem »
Tuiskliiv
Lendav liiv Californias Mustamäe nõlva Lameka piirkond Tuiskliiv ehk lendliiv on tuulega leviv luidetesse kogunev liiv.
Uus!!: Luide ja Tuiskliiv · Näe rohkem »
Turkana järv
Turkana järv (varem ka Rudolfi järv) on järv Keenia ja Etioopia piiril.
Uus!!: Luide ja Turkana järv · Näe rohkem »
Tuulekanne
Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti.
Uus!!: Luide ja Tuulekanne · Näe rohkem »
Udria maastikukaitseala
Udria maastikukaitseala Udria maastikukaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Perjatsi, Pimestiku Udria ja Meriküla maadel ning lahustükiga Arumäe külas.
Uus!!: Luide ja Udria maastikukaitseala · Näe rohkem »
Uibuleht
Uibuleht (Pyrola) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste taimede perekond.
Uus!!: Luide ja Uibuleht · Näe rohkem »
Uus-Meremaa spinat
Uus-Meremaa spinat (Tetragonia tetragonioides), botaanilise nimetusega spinat-ruutlehik, on õistaim ruutlehiku perekonnast kivileheliste sugukonnast.
Uus!!: Luide ja Uus-Meremaa spinat · Näe rohkem »
Vanaõue luited
Vanaõue luited on kaitsealused luited Navesti jõe lähedal, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külas (vaadatud 12.05.2013).
Uus!!: Luide ja Vanaõue luited · Näe rohkem »
Vired
Liivavired Vired (ainsuses virg) on veekogus või maismaal pudedate setete pinnal tekkinud madalad vallikesed.
Uus!!: Luide ja Vired · Näe rohkem »
Vlieland
Vlielandi saar on punasega märgitud Vlieland (friisi Flylân) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest.
Uus!!: Luide ja Vlieland · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Düünid, Liivaluide, Liivaluited, Luited, Luitestik.
