Sisukord
19 suhted: Emergentsus, Hüdroloogia mõisteid, Jäälill, Johannes Kepler, Kihtrünkpilved, Kiudrünkpilved, Kondensatsioon, Love as a Moral Emotion, Lumesadu, Lumi, Maateaduste mõisteid (L), Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Mustrid looduses, Radari peegelduvus, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenstruktuurianalüüs, Rünksajupilved, Valgussammas, 15. jaanuar.
Emergentsus
mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.
Vaata Lumehelves ja Emergentsus
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Lumehelves ja Hüdroloogia mõisteid
Jäälill
Jäälilled päikesepaneelidel Kõrvemaal pärast sulailmale järgnenud külma ööd Jäälilled tekivad siledatele, peamiselt klaaspindadele miinuskraadide ja teiste sobilike tingimuste puhul: õige niiskusrežiim ja tolmu olemasolu.
Vaata Lumehelves ja Jäälill
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata Lumehelves ja Johannes Kepler
Kihtrünkpilved
Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014 Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.
Vaata Lumehelves ja Kihtrünkpilved
Kiudrünkpilved
Kiudrünkpilved (''Cirrocumulus stratiformis'') Tartu kohal, 31.05.2010 Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem.
Vaata Lumehelves ja Kiudrünkpilved
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Lumehelves ja Kondensatsioon
Love as a Moral Emotion
"Love as a Moral Emotion" on David Vellemani artikkel ajakirjas "Ethics" 1999.
Vaata Lumehelves ja Love as a Moral Emotion
Lumesadu
Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.
Vaata Lumehelves ja Lumesadu
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Lumehelves ja Lumi
Maateaduste mõisteid (L)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.
Vaata Lumehelves ja Maateaduste mõisteid (L)
Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.
Vaata Lumehelves ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Mustrid looduses
düünid kõrbeliivas Mustrid looduses on nähtavad vormilised korrapärad, mida looduses leidub.
Vaata Lumehelves ja Mustrid looduses
Radari peegelduvus
Radaripildi tagasipeegeldus näitab radari sihtmärgi efektiivsust raadiolainete kinnipüüdmisel ja tagasipeegeldamisel.
Vaata Lumehelves ja Radari peegelduvus
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Lumehelves ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Röntgenstruktuurianalüüs
Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.
Vaata Lumehelves ja Röntgenstruktuurianalüüs
Rünksajupilved
Rünksajupilved (''Cumulonimbus incus'') äikesega Laitses (Harjumaal), 11.06.2011 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') äikesega Jõgeva ääres 16.07.2015 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') Varbla vald 22.06.2014 Rünksajupilved (ladina keeles Cumulonimbus, lühend Cb) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Vaata Lumehelves ja Rünksajupilved
Valgussammas
Tehisvalguse tekitatud valgussambad Alaskal Valgussammas on optiline atmosfäärinähtus.
Vaata Lumehelves ja Valgussammas
15. jaanuar
15.
Vaata Lumehelves ja 15. jaanuar
Tuntud ka kui Lumehelbed, Lumehelve.