Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Lutsi maarahvas

Index Lutsi maarahvas

Lõunaeesti murrete leviala 19. sajandi lõpus Eesti, Läti ja Venemaa alal Lutsi maarahvas (ka: lutsid) oli eestlaste rahvakild Lätis Latgales Ludza piirkonnas, peamiselt Pilda, Ņukši ja Nirza vallas, aga ka Määrdina vallas.

Sisukord

  1. 18 suhted: Ņukši vald, Eestlased, Eestlased Lätis, Läti laenud eesti keeles, Leivud, Ludza, Ludza rajoon, Maavald, Mērdzene vald, Muinasjututüüp, Mulgimaa, Nirza vald, Oskar Kallas, Paulopriit Voolaine, Pilda vald, Rahvaste ja hõimude loend, Salme Nigol, Võru keel.

Ņukši vald

Ņukši vald (läti keeles Ņukšu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vaata Lutsi maarahvas ja Ņukši vald

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Lutsi maarahvas ja Eestlased

Eestlased Lätis

Eestlased Lätis on Lätis elanud või elavad eestlased.

Vaata Lutsi maarahvas ja Eestlased Lätis

Läti laenud eesti keeles

Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.

Vaata Lutsi maarahvas ja Läti laenud eesti keeles

Leivud

Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.

Vaata Lutsi maarahvas ja Leivud

Ludza

Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Vaata Lutsi maarahvas ja Ludza

Ludza rajoon

Ludza rajoon oli 1.

Vaata Lutsi maarahvas ja Ludza rajoon

Maavald

Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".

Vaata Lutsi maarahvas ja Maavald

Mērdzene vald

Pūdinova õigeusu kirik Mērdzene vald (läti keeles Mērdzenes pagasts; eestipäraselt Määrdina vald) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vaata Lutsi maarahvas ja Mērdzene vald

Muinasjututüüp

Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju.

Vaata Lutsi maarahvas ja Muinasjututüüp

Mulgimaa

Mulgimaa lipp Mulgimaa on kultuuriajalooline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.

Vaata Lutsi maarahvas ja Mulgimaa

Nirza vald

Nirza vald (läti keeles Nirzas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vaata Lutsi maarahvas ja Nirza vald

Oskar Kallas

Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893) Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla, Saaremaa – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.

Vaata Lutsi maarahvas ja Oskar Kallas

Paulopriit Voolaine

Paulopriit Voolaine (eesnimi kuni 1939 Paul Friedrich, perekonnanimi kuni 1921 Pedmanson; 9. oktoober 1899 Loomuse (Pauna) talu, Tooste küla, Räpina vald, Võrumaa – 17. oktoober 1985 Tartu) oli eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja koduloolane.

Vaata Lutsi maarahvas ja Paulopriit Voolaine

Pilda vald

Pilda vald (läti keeles Pildas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vaata Lutsi maarahvas ja Pilda vald

Rahvaste ja hõimude loend

Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.

Vaata Lutsi maarahvas ja Rahvaste ja hõimude loend

Salme Nigol

Salme Nigol (ka Salme Niggol; 28. märts 1920 Uusna vald, Viljandimaa – 13. detsember 2008) oli eesti keeleteadlane, murdeuurija.

Vaata Lutsi maarahvas ja Salme Nigol

Võru keel

Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Vaata Lutsi maarahvas ja Võru keel

Tuntud ka kui Lutsid.