Sisukord
18 suhted: Ņukši vald, Eestlased, Eestlased Lätis, Läti laenud eesti keeles, Leivud, Ludza, Ludza rajoon, Maavald, Mērdzene vald, Muinasjututüüp, Mulgimaa, Nirza vald, Oskar Kallas, Paulopriit Voolaine, Pilda vald, Rahvaste ja hõimude loend, Salme Nigol, Võru keel.
Ņukši vald
Ņukši vald (läti keeles Ņukšu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vaata Lutsi maarahvas ja Ņukši vald
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Lutsi maarahvas ja Eestlased
Eestlased Lätis
Eestlased Lätis on Lätis elanud või elavad eestlased.
Vaata Lutsi maarahvas ja Eestlased Lätis
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Vaata Lutsi maarahvas ja Läti laenud eesti keeles
Leivud
Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.
Vaata Lutsi maarahvas ja Leivud
Ludza
Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.
Vaata Lutsi maarahvas ja Ludza
Ludza rajoon
Ludza rajoon oli 1.
Vaata Lutsi maarahvas ja Ludza rajoon
Maavald
Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".
Vaata Lutsi maarahvas ja Maavald
Mērdzene vald
Pūdinova õigeusu kirik Mērdzene vald (läti keeles Mērdzenes pagasts; eestipäraselt Määrdina vald) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vaata Lutsi maarahvas ja Mērdzene vald
Muinasjututüüp
Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju.
Vaata Lutsi maarahvas ja Muinasjututüüp
Mulgimaa
Mulgimaa lipp Mulgimaa on kultuuriajalooline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.
Vaata Lutsi maarahvas ja Mulgimaa
Nirza vald
Nirza vald (läti keeles Nirzas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vaata Lutsi maarahvas ja Nirza vald
Oskar Kallas
Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893) Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla, Saaremaa – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Vaata Lutsi maarahvas ja Oskar Kallas
Paulopriit Voolaine
Paulopriit Voolaine (eesnimi kuni 1939 Paul Friedrich, perekonnanimi kuni 1921 Pedmanson; 9. oktoober 1899 Loomuse (Pauna) talu, Tooste küla, Räpina vald, Võrumaa – 17. oktoober 1985 Tartu) oli eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja koduloolane.
Vaata Lutsi maarahvas ja Paulopriit Voolaine
Pilda vald
Pilda vald (läti keeles Pildas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vaata Lutsi maarahvas ja Pilda vald
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Vaata Lutsi maarahvas ja Rahvaste ja hõimude loend
Salme Nigol
Salme Nigol (ka Salme Niggol; 28. märts 1920 Uusna vald, Viljandimaa – 13. detsember 2008) oli eesti keeleteadlane, murdeuurija.
Vaata Lutsi maarahvas ja Salme Nigol
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Lutsi maarahvas ja Võru keel
Tuntud ka kui Lutsid.