Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Ahju suitsuauk, Ahju võlvkaar, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjukülg, Ahjukumm, Ahjulagi, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjuredel, Ahjusüda, Ahjusuu, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Karula, Põlva, Peerukiskumine, Rõuge, Reheahi, Talumaja.
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahju suitsuauk · Näe rohkem »
Ahju võlvkaar
Ahju võlvkaar oli kerisekivide kandekonstruktsioon.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahju võlvkaar · Näe rohkem »
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjuauk · Näe rohkem »
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjuesine · Näe rohkem »
Ahjukülg
Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjukülg · Näe rohkem »
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjukumm · Näe rohkem »
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjulagi · Näe rohkem »
Ahjulääv
Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjulääv · Näe rohkem »
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjuluud · Näe rohkem »
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjupõrand · Näe rohkem »
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjupealne · Näe rohkem »
Ahjuredel
Ahjuredel on vanaaegne lühike puust redel, mille abil roniti ahjupealsele.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjuredel · Näe rohkem »
Ahjusüda
Ahjusüda oli ahjulõõride vahesein.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjusüda · Näe rohkem »
Ahjusuu
Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.
Uus!!: Ahjukivi ja Ahjusuu · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Ahjukivi ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Ahjukivi ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Karula
Karula on küla Valgamaal Valga vallas.
Uus!!: Ahjukivi ja Karula · Näe rohkem »
Põlva
Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.
Uus!!: Ahjukivi ja Põlva · Näe rohkem »
Peerukiskumine
Peerukiskumine, ka lõmmukiskumine, oli männi- või kasepuust pikkade laastude kiskumine peergude valmistamiseks.
Uus!!: Ahjukivi ja Peerukiskumine · Näe rohkem »
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Uus!!: Ahjukivi ja Rõuge · Näe rohkem »
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Uus!!: Ahjukivi ja Reheahi · Näe rohkem »
Talumaja
Saarnaki laiul asuv taluhoone Talumaja ehk maamaja on enamasti suur ühe- või kahekorruseline maja, mis asub maal.
Uus!!: Ahjukivi ja Talumaja · Näe rohkem »
