Sisukord
33 suhted: Ahi, Ahju suitsuauk, Ahju võlvkaar, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjukülg, Ahjukivi, Ahjukumm, Ahjulagi, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjuredel, Ahjusüda, Ahjusuu, Eesti taluarhitektuur, Kives, Kolle, Lade (etnoloogia), Laud, Lavats, Lõmmuõrred, Lee, Pada, Pajarõngas, Pliit, Rehepapp, Rehepeks, Rehetuba, Rehi, Rehielamu, Soemüür.
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Vaata Reheahi ja Ahi
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Vaata Reheahi ja Ahju suitsuauk
Ahju võlvkaar
Ahju võlvkaar oli kerisekivide kandekonstruktsioon.
Vaata Reheahi ja Ahju võlvkaar
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Vaata Reheahi ja Ahjuauk
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Vaata Reheahi ja Ahjuesine
Ahjukülg
Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.
Vaata Reheahi ja Ahjukülg
Ahjukivi
Ahjukivi (ka lõmmukivi, ahukivi, tuhkavva) oli lameda põhjaga kivi ahju ees ahjusuu lähedal.
Vaata Reheahi ja Ahjukivi
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Vaata Reheahi ja Ahjukumm
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Vaata Reheahi ja Ahjulagi
Ahjulääv
Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.
Vaata Reheahi ja Ahjulääv
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Vaata Reheahi ja Ahjuluud
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Vaata Reheahi ja Ahjupõrand
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Reheahi ja Ahjupealne
Ahjuredel
Ahjuredel on vanaaegne lühike puust redel, mille abil roniti ahjupealsele.
Vaata Reheahi ja Ahjuredel
Ahjusüda
Ahjusüda oli ahjulõõride vahesein.
Vaata Reheahi ja Ahjusüda
Ahjusuu
Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.
Vaata Reheahi ja Ahjusuu
Eesti taluarhitektuur
Näide taluehitisest Eesti Vabaõhumuuseumis Rehielamu Harju-Jaanis 1980. aastal Eesti taluarhitektuur (ka: Eesti talurahvaarhitektuur, Eesti maa-arhitektuur, Eesti rahvaarhitektuur) on Eesti alal maa-asulates traditsioonilistel kohalikel vormilahendustel ja materjalidel põhinev arhitektuur (taluarhitektuur).
Vaata Reheahi ja Eesti taluarhitektuur
Kives
Kives (ka kivik(üna), kivis või (sea)kivestu) oli Saaremaal dolomiidist tahutud suur neljakandiline umbes kämblapaksuste seinte ja laudkaanega mold või küna.
Vaata Reheahi ja Kives
Kolle
Kolle on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Reheahi ja Kolle
Lade (etnoloogia)
Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.
Vaata Reheahi ja Lade (etnoloogia)
Laud
Palkmööbel: täispuidust valmistatud öölaud Laud on horisontaalsest plaadist ja jalgadest või muust tugitarindist koosnev mööbliese.
Vaata Reheahi ja Laud
Lavats
Lavats on (magamis)lava või nari, mis endisaegadel oli tavaliselt hoone seina külge ehitatudEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Reheahi ja Lavats
Lõmmuõrred
Lõmmuõrred, ka peeruõrred olid rehetoas peeruhalgude või peergude kuivatamise õrred.
Vaata Reheahi ja Lõmmuõrred
Lee
Lee Norras Lee ehk kolle (tartu ja võru murdes ka tuhkhaud) oli ürgne lahtine tulease toidu valmistamiseks.
Vaata Reheahi ja Lee
Pada
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Vaata Reheahi ja Pada
Pajarõngas
Pajarõngas, ka pajakrants või katlaalus oli alus, millele asetati padaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Reheahi ja Pajarõngas
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Vaata Reheahi ja Pliit
Rehepapp
Rehepapp oli mõisa poolt palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele.
Vaata Reheahi ja Rehepapp
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Vaata Reheahi ja Rehepeks
Rehetuba
Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.
Vaata Reheahi ja Rehetuba
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Vaata Reheahi ja Rehi
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Vaata Reheahi ja Rehielamu
Soemüür
Soemüür on pliidi juurde kuuluv suitsulõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.
Vaata Reheahi ja Soemüür