Sisukord
29 suhted: Araali meri, Üleminekuline paraskliima, Belgorod, Berliini fenomen, Jerevan, Kaasan, Kliimatüüp, Kogalõm, Kondinskoje rajoon, Langepass, Lõuna-Siber, Lloydminster, Maateaduste mõisteid (M), Mandriline kliima, Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Omsk, Orenburg, Parasvööde, Parasvöötme kliima, Parasvöötme rohtlad, Penza, Rumeenia, Surguti rajoon, Taškent, Taga-Baikal, Tjumen, Ukraina geograafia, Ungari, Voronež.
Araali meri
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.
Vaata Mandriline paraskliima ja Araali meri
Üleminekuline paraskliima
Üleminekuline paraskliima kliimadiagramm Tallinna kohta Üleminekuline paraskliima ehk parasvöötme üleminekuline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite lääneosas.
Vaata Mandriline paraskliima ja Üleminekuline paraskliima
Belgorod
258x258px Belgorod (vene keeles Белгород, 'valge linn') on linn Venemaal, Belgorodi oblasti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Belgorod
Berliini fenomen
Berliini fenomeniks nimetatakse stratosfääri äkilist soojenemist.
Vaata Mandriline paraskliima ja Berliini fenomen
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Vaata Mandriline paraskliima ja Jerevan
Kaasan
Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn.
Vaata Mandriline paraskliima ja Kaasan
Kliimatüüp
Kliimakaart Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Kliimatüüp on kliima mingis piirkonnas, kus sarnaste kliimatekketegurite mõjul kujunevad sarnased kliimatingimused.
Vaata Mandriline paraskliima ja Kliimatüüp
Kogalõm
Kogalõm talvel Kogalõm (vene keeles Когалым) on linn Venemaal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas.
Vaata Mandriline paraskliima ja Kogalõm
Kondinskoje rajoon
Kondinskoje rajoon on haldusüksus Venemaal Handi-Mansimaal.
Vaata Mandriline paraskliima ja Kondinskoje rajoon
Langepass
Aprilli hommik Langepassis Langepass on linn Venemaal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas.
Vaata Mandriline paraskliima ja Langepass
Lõuna-Siber
Lõuna-Siber (vene keeles Южная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lõunaosa.
Vaata Mandriline paraskliima ja Lõuna-Siber
Lloydminster
Piiritähised 50. avenüül Lloydminster on linn Kanadas Saskatchewani provintsi ja Alberta provintsi piiril.
Vaata Mandriline paraskliima ja Lloydminster
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Vaata Mandriline paraskliima ja Maateaduste mõisteid (M)
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Vaata Mandriline paraskliima ja Mandriline kliima
Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.
Vaata Mandriline paraskliima ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Omsk
Omsk (vene Омск) on linn Venemaal, Omski oblasti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Omsk
Orenburg
Jalakäijate sild Uurali jõel. Sillal on ka märk Euroopa ja Aasia piirist Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Orenburg
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Mandriline paraskliima ja Parasvööde
Parasvöötme kliima
Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.
Vaata Mandriline paraskliima ja Parasvöötme kliima
Parasvöötme rohtlad
Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) Parasvöötme rohtla on rohtlavööndi osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid.
Vaata Mandriline paraskliima ja Parasvöötme rohtlad
Penza
Penza (varasem eestikeelne nimekuju Pensa; vene Пенза) on linn Venemaal, Penza oblasti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Penza
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Mandriline paraskliima ja Rumeenia
Surguti rajoon
Surguti rajoon on haldusüksus Venemaal Handi-Mansimaal.
Vaata Mandriline paraskliima ja Surguti rajoon
Taškent
Taškent (usbeki keeles Toshkent) on Usbekistani pealinn (aastast 1930) ja Taškendi vilajeti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Taškent
Taga-Baikal
Tšita Taga-Baikal (vene keeles Забайкалье) on looduslik piirkond Venemaa idaosas Baikali järvest ida ja kagu suunas.
Vaata Mandriline paraskliima ja Taga-Baikal
Tjumen
Tjumen on linn Venemaal, Tjumeni oblasti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Tjumen
Ukraina geograafia
Ukraina asukoht Euroopas Ukraina halduskaart Ukraina geograafia on regionaalgeograafia osa, mis uurib loodustingimusi Ukraina territooriumil ja ühiskonna korraldust selles riigis.
Vaata Mandriline paraskliima ja Ukraina geograafia
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Mandriline paraskliima ja Ungari
Voronež
Voronež on linn Venemaal, Voroneži oblasti keskus.
Vaata Mandriline paraskliima ja Voronež
Tuntud ka kui Parasvöötme mandriline kliima.