Sisukord
130 suhted: Aafrika, Aafrika kultuur, Aafrika manner, Abraham Ortelius, Akretsioon, Alexander Dalrymple, Alfred Wegener, Andid, Antarktika, Antarktis, Antoni Tàpies, Apelsinipuu, Astenosfäär, Atlandi ookean, Austraalia manner, Üleminekuline paraskliima, Ökokolonialism, Ääremeri, Õhumass, Biogeograafia, Bouvet' saar, Budistlik mütoloogia, Chalkída, Euraasia, Euroopa, Filipiinid, Frédéric Lepage, Geograafia mõisteid, Geograafiline objekt, Gerard Bond, Gloobus, Greta Thunberg, Harilik sibul, Hõbehaigur, Idapoolkera, Jõgede loend vooluhulkade järjekorras, Jonathan Balcombe, Jugorski Šar, Kalakotkas, Kalmõkkia Vabariigi lipp, Kasetriibik, Kilp (geoloogia), Kivijugapuulised, Kliimamuutus, Koerlased, Korfu, Kvaternaar, Laam, Laamtektoonika, Lauraasia, ... Laienda indeks (80 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Manner ja Aafrika
Aafrika kultuur
Aafrika kultuur hõlmab kõiki varasemaid ja praeguseid kultuure Aafrika kontinendil.
Vaata Manner ja Aafrika kultuur
Aafrika manner
Aafrika asend Aafrika reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Aafrika satelliidilt Aafrika manner on Euraasia järel pindalalt teine manner.
Vaata Manner ja Aafrika manner
Abraham Ortelius
Abraham Ortelius. Peter Paul Rubens Abraham Ortelius (14. aprill 1527 – 28. juuni 1598) oli flaami kartograaf ja geograaf, keda peetakse esimese kaasaegse atlase "Theatrum Orbis Terrarum" koostajaks.
Vaata Manner ja Abraham Ortelius
Akretsioon
"Akretsioon" (ladina sõnast accretio 'külgekasv') on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Manner ja Akretsioon
Alexander Dalrymple
Alexander Dalrymple (24. juuli 1737 – 19. juuni 1808) oli šotlasest Briti geograaf.
Vaata Manner ja Alexander Dalrymple
Alfred Wegener
Alfred Wegener Alfred Wegener Gröönimaal Wegeneri oma ajast ees olev joonis mandrite triivist Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin – november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane.
Vaata Manner ja Alfred Wegener
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Vaata Manner ja Andid
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Manner ja Antarktika
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Vaata Manner ja Antarktis
Antoni Tàpies
Antoni Tàpies 1945. aastal Barcelonas Antoni Tàpies i Puig, Tàpiesi I markii (13. detsember 1923 – 6. veebruar 2012) oli Hispaania maalikunstnik, skulptor ja kunstiteoreetik.
Vaata Manner ja Antoni Tàpies
Apelsinipuu
Apelsinipuu (Citrus sinensis) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas kultuurviljapuu.
Vaata Manner ja Apelsinipuu
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Vaata Manner ja Astenosfäär
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Manner ja Atlandi ookean
Austraalia manner
Austraalia asend Austraalia reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Austraalia satelliidilt Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.
Vaata Manner ja Austraalia manner
Üleminekuline paraskliima
Üleminekuline paraskliima kliimadiagramm Tallinna kohta Üleminekuline paraskliima ehk parasvöötme üleminekuline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite lääneosas.
Vaata Manner ja Üleminekuline paraskliima
Ökokolonialism
Ökokolonialism (inglise keeles green imperialism, eco-colonialism) on looduskaitses traditsioonilise Lääne paradigma ja võimustruktuuri pealesurumine põlisrahvastele. Seda loetakse üheks postkolonialismi avaldumisvormiks.
Vaata Manner ja Ökokolonialism
Ääremeri
Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
Vaata Manner ja Ääremeri
Õhumass
Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist.
Vaata Manner ja Õhumass
Biogeograafia
Saared on biogeograafia jaoks parimad uurimisobjektid Biogeograafia on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis.
Vaata Manner ja Biogeograafia
Bouvet' saar
Bouvet' saar Koloreeritud mustvalge foto. 1898 Bouvet' saare asukoht Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas.
Vaata Manner ja Bouvet' saar
Budistlik mütoloogia
Budistlik mütoloogia Budism tekkis Indias, kus mütoloogiline mõtlemine oli arenenud ja traditsiooniks.
Vaata Manner ja Budistlik mütoloogia
Chalkída
Chalkída (kreeka keeles Χαλκίδα ehk Χαλκίς) on linn Kreekas Euboia saarel, Euripose ehk Chalkída väina ääres.
Vaata Manner ja Chalkída
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Manner ja Euraasia
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Manner ja Euroopa
Filipiinid
Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.
Vaata Manner ja Filipiinid
Frédéric Lepage
Frédéric Lepage (2005) Frédéric Lepage (sündinud 1955) on prantsuse filmiprodutsent, stsenarist ja kirjanik.
Vaata Manner ja Frédéric Lepage
Geograafia mõisteid
Selles loendis on loetletud inimgeograafia, geoinformaatika, kartograafia ja geodeesiaga seotud üldmõisted.
Vaata Manner ja Geograafia mõisteid
Geograafiline objekt
Geograafiline objekt on kindla asukohaga looduslik (nt manner, ookean, mäestik, jõgi jne) või inimtegevusega loodud ehk inimtekkeline (nt linn, maantee, sild jne) objekt.
Vaata Manner ja Geograafiline objekt
Gerard Bond
Gerard Clark Bond (20. mai 1940 Altus, Oklahoma – 29. juuni 2005 New York, Bronx, Calvary Hospital) oli USA geoloog.
Vaata Manner ja Gerard Bond
Gloobus
Olivier van Deuren, "Noor astronoom" (u 1685) Gloobus on sfäär, mille pinnal on kujutatud mõne sfäärilise taevakeha, tavaliselt Maa kaart.
Vaata Manner ja Gloobus
Greta Thunberg
Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg (sündinud 3. jaanuaril 2003 Stockholmis) on Rootsi aktivist, kes keskendub globaalse soojenemise vastasele võitlusele.
Vaata Manner ja Greta Thunberg
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast.
Vaata Manner ja Harilik sibul
Hõbehaigur
Californias Hõbehaigur (Ardea alba) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Manner ja Hõbehaigur
Idapoolkera
Idapoolkera Idapoolkera on nullmeridiaani ja 180° meridiaani tasapinnast ida pool asuv osa Maast.
Vaata Manner ja Idapoolkera
Jõgede loend vooluhulkade järjekorras
Siin on loetletud maailma jõed vooluhulga järgi.
Vaata Manner ja Jõgede loend vooluhulkade järjekorras
Jonathan Balcombe
Jonathan Balcombe (sündinud 28. veebruaril 1959 Londonis Inglismaal) on Ameerika Ühendriikide etoloog ja teaduskirjanik.
Vaata Manner ja Jonathan Balcombe
Jugorski Šar
Jugorski Šar on väin, mis ühendab Barentsi merd Kara merega ja eraldab Vaigatši saart Euraasia mandrist.
Vaata Manner ja Jugorski Šar
Kalakotkas
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik.
Vaata Manner ja Kalakotkas
Kalmõkkia Vabariigi lipp
Kalmõkkia Vabariigi lipp Kalmõkkia Vabariigi lipp on Venemaa Föderatsiooni kuuluva Kalmõkkia Vabariigi lipp.
Vaata Manner ja Kalmõkkia Vabariigi lipp
Kasetriibik
Kasetriibik (Sicista betulina, varem kasetriiplane) on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja.
Vaata Manner ja Kasetriibik
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Vaata Manner ja Kilp (geoloogia)
Kivijugapuulised
Kivijugapuulised (Podocarpaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Manner ja Kivijugapuulised
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Manner ja Kliimamuutus
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Manner ja Koerlased
Korfu
Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.
Vaata Manner ja Korfu
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Vaata Manner ja Kvaternaar
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Vaata Manner ja Laam
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Manner ja Laamtektoonika
Lauraasia
thumb Lauraasia oli Mesosoikumi lõpul eksisteerinud hiidmanner, mis tekkis Pangaea lagunemise tagajärjel ja lagunes ise seoses Atlandi ookeani basseini avanemisega Euraasia ning Laurentia (Põhja-Ameerika) mandriks.
Vaata Manner ja Lauraasia
Laurent Frapat
Laurent Frapat (2010) Laurent Frapat on prantsuse dokumentaalfilmi režissöör, kes on tuntuks saanud oma loodusfilmidega.
Vaata Manner ja Laurent Frapat
Laurentia
Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.
Vaata Manner ja Laurentia
Läänepoolkera
Läänepoolkera Läänepoolkera on nullmeridiaani ja 180° meridiaani tasapinnast lääne pool asuv osa Maast.
Vaata Manner ja Läänepoolkera
Lõunapolaarjoon
Maailma kaart (lõunapolaarjoon on märgitud punase joonega) Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Vaata Manner ja Lõunapolaarjoon
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Vaata Manner ja Lõunapoolkera
Ligipääsmatuse poolus
Vaikses ookeanis Euraasia kõige ligipääsmatum äärmuspunkt Ligipääsmatuse poolust ehk ligipääsmatuspoolust tähistavad geograafilised koordinaadid, kuhu jõudmine on vastavalt ligipääsvuse kriteeriumile igati raskendatud.
Vaata Manner ja Ligipääsmatuse poolus
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Manner ja Liivi laht
Liivsavi
Liivsavist pealiskate Liivsavi on pude noor mandri peal tekkinud sete, mille koostisosadeks on peenikesed alla 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 30–50%) peliidi- või saviosakesed ning üle 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 70–60%) argilliidi- ja liivaosakesed.
Vaata Manner ja Liivsavi
Live Aid
"Live Aid" oli kontsert, mis toimus 13. juulil 1985.
Vaata Manner ja Live Aid
Loorberimets
Madeiral Loorberimets on lähistroopilises kliimavöötmes esinev metsatüüp, mida leidub aladel, kus on kõrge õhuniiskus ja suhteliselt stabiilsed, mahedad temperatuurid.
Vaata Manner ja Loorberimets
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Manner ja Maa
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Vaata Manner ja Maailmajagu
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Vaata Manner ja Maateaduste mõisteid (A)
Maateaduste mõisteid (G)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad G-tähega. gaas – gabro – aluselise koostisega süvakivim Gaia hüpotees – gaiot – galeniit – ganiit – Gauja lade – geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas gemmoloogia – genees (geoloogia) – geobaariline aste – geoelement – geofüüsika – geognoosia – geograaf – geograafia – geograafiline asend – geograafiline vööde – geograafilised koordinaadid – geohüdroloogia – geoid – geokeemia – geokronoloogia – geokronoloogiline skaala – geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes geokrüoloogia – geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial geokrüoloogia – geolitoraal – geoloog – aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene geoloogia – Maa, eriti maakoore koostist, ehitust ja arengut käsitlev teadus geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni geoloogiline kaardistamine – geoloogiline kaart – geoloogiline kompass – geoloogiline korrelatsioon – geoloogiline läbilõige – geoloogiline materjal – geoloogiline meetod – geoloogiline profiil – geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus geoloogilised ohud – geoloogi vasar – spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes geomagnetism – geomeer – geomorfoloogia – geomorfoloogiline meetod – geood – georadar – geosfäär – geosünklinaal – geosüsteem – geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket geotermaalenergia – geotermiline aste – geotermiline gradient – gibsiit – giga-aasta – glatsiaalsete – glatsiofluviaalne sete – glatsioisostaasia – glatsiokarst – glatsioloogia – glaukofaan – glaukofaankildafaatsies – glaukoniit – gleihorisont – gleimuld – gleistumine – gleistunud muld – globaalne soojenemine – globaalne õhuringlus – globaalprobleem – globaaltektoonika – globaalökoloogia – Glomar Challenger – glooria – gneisiline tekstuur – gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim Goldschmidti reeglid – Golitsõni piirpind – Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma goniomeeter – gradatsiooniline kihilisus – gradientjõud – grafiit – granaat (mineraal) – granaatkilt – graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside graniit – ränidioksiidirikas süvakivim graniitgneiss – graniitpegmatiit – graniitporfüür – granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim granodioriit – granuliidifaatsies – granuliit – granulomeetriline koostis – graptoliidid – grauvakk – gravimeeter – gravimeetria – gravimeetriline uurimine – gravitatsiooniline diferentseerumine – gravitatsioonivesi – greisen – griiva – grossulaar – grüneriit – guaano – Guadalup (geoloogia) – götiit – G.
Vaata Manner ja Maateaduste mõisteid (G)
Maateaduste mõisteid (H)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad H-tähega. haabitus – Haanja staadium – hadaal – Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma Hadley rakk – hajumisoreool – hajutatud element – haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel haliit – Haljala lade – hall – hallmuld – halluasiit – halo – halogeniidid – hammaada – hantelsilikaadid – hapestumine – hapnik – hapnikuringe – happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist happevihm – sademed, mille pH on madalam kui 5 hargsoon – hari (geoloogia) – harmattan – haudmik – hedenbergiit – heeliumi meetod – heilandiit – heksagonaalne süngoonia – süngoonia, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk heletaiga – heliotroop – heljum – helkivad ööpilved – hematiit – hemimorfiid – hertsüünia kurrutus – hiidkraater – hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner hiidrahe – hiidrahn – hiiukirn – Hilis-Devon – Hilis-Juura – hilisjääaeg – Hilis-Ordoviitsium – Hilis-Triias – Hirnanti lade – Holantarktis – Holarktis – Holotseen – Holsteini meri – Holsteini jäävaheaeg – hooglumi – hooglörts – hoogvihm – hoovus – horisont – horisont (geoloogia) – hornblendiit – humifitseerumine – humiidne kliima – humiinained – Hunnebergi lade – Huroni jäätumine – huumus – huumushorisont – enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont hõbe – hõbekloriid – häil – Häme daikiparv – Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv Härma kihistik – härmatis – hüdratiseerumine – hüdroakustika – hüdrogeokeemia – hüdrogeoloogia – hüdrograaf – hüdrograafia – hüdroisohüps – hüdrokeemia – hüdroksiidid (mineraloogia) – hüdrolakoliit – hüdroloogia – hüdroloogiline aasta – hüdroloogiline tsükkel – hüdromeetria – hüdrosfäär – hüdroterm – hüdrotermaalne moone – hüdrotermaalne soon – hüdrovilk – hügromeeter – hügroskoopsusvesi – hüpabüssaalne kivim – hüpergenees – hüpersteen – hüpidiomorfne mineraal – hüpotsenter – H.
Vaata Manner ja Maateaduste mõisteid (H)
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Vaata Manner ja Maateaduste mõisteid (K)
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Vaata Manner ja Maateaduste mõisteid (M)
Madagaskari saar
Madagaskari satelliidipilt Madagaskari saar on saar India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12.
Vaata Manner ja Madagaskari saar
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Vaata Manner ja Mandri-Eesti
Mandrilava
Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.
Vaata Manner ja Mandrilava
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Vaata Manner ja Mandriline kliima
Mandriline paraskliima
Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa) Mandriline paraskliima ehk parasvöötme mandriline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite sisealades ja idarannikutel välja arvates mussoonkliimaga aladel.
Vaata Manner ja Mandriline paraskliima
Mandrite triiv
Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.
Vaata Manner ja Mandrite triiv
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Vaata Manner ja Massiline väljasuremine
Meistrivõistlused
Meistrivõistlused (sport) on sportlikud võistlused mingit liiki võistlusaladel, milles selgitatakse välja parim ehk meistervõistleja või -võistkond.
Vaata Manner ja Meistrivõistlused
Mereline paraskliima
Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia) Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.
Vaata Manner ja Mereline paraskliima
Merepiirita riik
Merepiirita riigid Merepiirita riik on riik, mis asub mandri siseosas ja mida ümbritsevad teised riigid.
Vaata Manner ja Merepiirita riik
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Manner ja Meri
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Vaata Manner ja Metssiga
Mussoonparaskliima
Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa) Mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite (eelkõige Euraasia) idarannikul.
Vaata Manner ja Mussoonparaskliima
Nastiklased
Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.
Vaata Manner ja Nastiklased
Nuku Hiva
Nuku Hiva on Prantsuse Polüneesia saar Vaikses ookeanis, mis kuulub Markiisaarestikku.
Vaata Manner ja Nuku Hiva
Obduktsioon
See artikkel on geoloogia mõistest; meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Lahkamine ---- Obduktsioon on geoloogiline protsess, mille käigus lükatakse mandrilise maakoore peale fragment ookeanilise maakoorega litosfäärist.
Vaata Manner ja Obduktsioon
Ookeaniliinilaev
Queen Mary 2 Ookeaniliinilaev (ka ookeanilainer) on reisilaev, mis sõitis mandritevahelistel liinidel, eriti just liinidel, mis kulgesid üle Atlandi ookeani Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, tihti Ühendkuningriigi sadamalinnade ja New Yorgi suurlinna vahel.
Vaata Manner ja Ookeaniliinilaev
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Manner ja Ordoviitsium
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.
Vaata Manner ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Paleogeograafia
Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.
Vaata Manner ja Paleogeograafia
Paleogeograafia mõisteid
Siin on loetletud paleogeograafia ning paleoklimatoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Manner ja Paleogeograafia mõisteid
Palsamipappel
Palsamipappel (Populus balsamifera) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Vaata Manner ja Palsamipappel
Pangaea
Lihtsustatud animatsioon Pangaea jagunemisest tänapäeva mandriteks Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
Vaata Manner ja Pangaea
Parasvöötme kliima
Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.
Vaata Manner ja Parasvöötme kliima
Põhja-Ameerika manner
Põhja-Ameerika satelliidilt Põhja-Ameerika asend maailmakardil Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.
Vaata Manner ja Põhja-Ameerika manner
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Manner ja Põhjapoolkera
Port-Gentil
Port-Gentil on suuruselt teine linn Gabonis, riigi tähtsaim sadamalinn.
Vaata Manner ja Port-Gentil
Portugalikeelsete Riikide Ühendus
Portugalikeelsete Riikide Ühendus (portugali keeles Comunidade dos Países de Língua Portuguesa) on valitsusteülene sõprusorganisatsioon, kuhu kuuluvad riigid, kus portugali keelel on ametliku keele staatus.
Vaata Manner ja Portugalikeelsete Riikide Ühendus
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Vaata Manner ja Rabakivi
Rahe
Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.
Vaata Manner ja Rahe
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Vaata Manner ja Rahvasteliit
Rahvastik
Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).
Vaata Manner ja Rahvastik
Rio Tinto Group
Rio Tinto Group on Briti-Austraalia kaevandusettevõte peakorteritega Londonis ja Melbourne'is.
Vaata Manner ja Rio Tinto Group
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Manner ja Roomajad
Ruiklased
Ruiklased on suur sugukond kureliste seltsist, kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega linnud.
Vaata Manner ja Ruiklased
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Manner ja Saar
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Vaata Manner ja Sahhalin
Seitse tippu
Seitse tippu Seitse (mäe)tippu (inglise keeles Seven Summits) on kuue mandri kõige kõrgemad mäetipud.
Vaata Manner ja Seitse tippu
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Manner ja Soo
Struktuurigeoloogia mõisteid
Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.
Vaata Manner ja Struktuurigeoloogia mõisteid
Subkontinent
Subkontinent ehk alakontinent on suur mandri ehk kontinendi suur osa.
Vaata Manner ja Subkontinent
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Manner ja Suurbritannia
Suurpütt (perekond)
Suurpütt (Aechmophorus) on Põhja-Ameerika mandril levinud ühe või kahe liigiga perekond pütlaste sugukonnas.
Vaata Manner ja Suurpütt (perekond)
Sviby
Vaade Sviby lõunaosale 2021. aasta juunis Vaade Sviby põhjaosale (piirkonnale, kus 1934. aastal algas suur põleng) 2021. aasta juunis Sviby ja Vormsi droonilt 2021. aasta juunis Sviby (sviibi, rootsi `sviibü, kohalikus pruugis Svibe (`sviibe)) on küla Vormsi vallas Lääne maakonnas.
Vaata Manner ja Sviby
T ja O kaart
T ja O kaart esimesest Sevilla Isidorus oma entsüklopeedias Etymologiae prinditud versioonist. Kaardil on tähistatud kontinentide nimed ja neid asustanud Noa poegade nimed T ja O kaart või T-O kaart on teatud tüüpi keskaegne maailmakaart (mappa mundi), mis levis Euroopas alates 8.
Vaata Manner ja T ja O kaart
Thíra
Thíra saarestiku saartest. Paremal Thíra saar. Vaade Firále põhjast Thíra on väike sirbikujuline vulkaaniline saar Egeuse mere lõunaosas umbes 200 km Kreeka mandriosast kagus ja umbes 100 km Kreetast põhja pool, Küklaadide saarestiku kõige lõunapoolsem saar, Thíra saarestiku peasaar.
Vaata Manner ja Thíra
Troopiline mandriline kliima
Troopilise mandrilise kliimaga piirkondadele on iseloomulikud kõrbed. Sahara kõrbe luited Troopilise mandrilise kliima kliimadiagramm (Aden, Jeemen) Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele.
Vaata Manner ja Troopiline mandriline kliima
Tume elurikkus
Manilaiul Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puuduolev osa.
Vaata Manner ja Tume elurikkus
Tupolev Tu-160
Tu-160 (NATO koodnimega Blackjack) oli Nõukogude Liidu ja on Venemaa ülehelikiirusega strateegiline kontinentidevahelise lennukaugusega pommituslennuk.
Vaata Manner ja Tupolev Tu-160
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Vaata Manner ja Turbasammal
Uustööstusmaad
Uustööstusmaad (newly industrialized country, NIC) on kiiresti industrialiseeruvad arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur.
Vaata Manner ja Uustööstusmaad
Vana Maailm
Vana Maailm (punases) Vana Maailm või Vana Manner on geograafiliselt määratletud manner, mis hõlmas Aafrikat ning Euroopat ja Aasiat 15. sajandil.
Vaata Manner ja Vana Maailm
Väike-laukhani
Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik.
Vaata Manner ja Väike-laukhani
Väikesemõõtkavaline kaart
Maailma poliitiline kaart on väikesemõõtkavaline kaart Väikesemõõtkavaline kaart on kaart, mille mõõtkava on 1:1 000 000 ja vähem.
Vaata Manner ja Väikesemõõtkavaline kaart
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Manner ja Veenus
Venemaa õhu- ja kosmosejõud
Venemaa Föderatsiooni õhu- ja kosmosejõud (vene keeles Воздушно-космические силы Российской Федерации) on üks Venemaa Relvajõudude relvaliike.
Vaata Manner ja Venemaa õhu- ja kosmosejõud
Victor Vescovo
Victor Vescovo (2020) Victor Lance Vescovo (sündinud 10. veebruaril 1966 Dallases) on ameerika investor, akvanaut ja alpinist.
Vaata Manner ja Victor Vescovo
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vaata Manner ja Vihm
Vikram Potdar
Vikram Potdar (2012) Vikram Potdar (sündinud Punes Maharashtra osariigis Indias) on India loodusfotograaf.
Vaata Manner ja Vikram Potdar
Zealandia
Uus-Meremaa sukelmanner Zealandia (maoori keeles Te Riu-a-Māui) või Tasmantis on laamade triivi käigus peaaegu täielikult sukeldatud kontinentaalse maakooriku mass, mille veepealne osa on Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saarestik, Norfolki ja Lord Howe saar ning Elizabethi ja Middletoni riff.
Vaata Manner ja Zealandia
2003 QQ47
Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003.
Vaata Manner ja 2003 QQ47
27. märts
27.
Vaata Manner ja 27. märts
30 Seconds to Mars
Thirty Seconds to Mars (2010) 30 Seconds to Mars (Thirty Seconds to Mars) on USA alternatiivroki ansambel, mille liider ja solist on Jared Leto.
Vaata Manner ja 30 Seconds to Mars
Tuntud ka kui Kontinendid, Kontinent, Mander, Mandrid.