Sisukord
46 suhted: Aasta keeletegu, Abruka, Alempois, Biograafiad (Ka), Eesti kohanimeraamat, Emakeele Selts, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Hagaste, Hanikatsi laid, Hilleste, Jogentagana, Kanepi, Kõmmusselja, Keeleteadlaste loend, Kehra Gümnaasium, Kerepäälse, Lihula, Lumumba jõgi, Manilaid, Marja (eesnimi), Ogandi, Paul Johansen, Pärna (Hiiumaa), Pärnselja, Pühalepa, Prassi, Puliste, Putkaste (Hiiumaa), Reikama, Sakala, Sündinud 21. augustil, Sõru, Setomaa, Sigala küla, Sigapusma, Soonlepa, Soopoolitse, Suurepsi, Tahkuna, Tärkma, Tilga (Hiiumaa), Vadjalased, Vaiga, Valgatabalve, Villamaa, Wiedemanni fond.
Aasta keeletegu
Aasta keeletegu on auhind, mida annab välja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium eelneva aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
Vaata Marja Kallasmaa ja Aasta keeletegu
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Abruka
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Marja Kallasmaa ja Alempois
Biograafiad (Ka)
Biograafiad (Ka) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ka".
Vaata Marja Kallasmaa ja Biograafiad (Ka)
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Vaata Marja Kallasmaa ja Eesti kohanimeraamat
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Marja Kallasmaa ja Emakeele Selts
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Vaata Marja Kallasmaa ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Hagaste
Hagaste baptistikoguduse palvela Hagaste on küla Hiiumaa vallas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Hagaste
Hanikatsi laid
Hanikatsi laid (ka Anikatsi) on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus Sarve poolsaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Hanikatsi laid
Hilleste
Hilleste kristliku koguduse palvela Hilleste on küla Hiiumaa vallas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Hilleste
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre.
Vaata Marja Kallasmaa ja Jogentagana
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Vaata Marja Kallasmaa ja Kanepi
Kõmmusselja
Kõmmusselja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Kõmmusselja
Keeleteadlaste loend
Siin on loetletud keeleteadlasi.
Vaata Marja Kallasmaa ja Keeleteadlaste loend
Kehra Gümnaasium
Kehra Gümnaasium 2020. aasta lõpus Kehra Gümnaasiumi fassaad enne 2012. aastat F. R. Kreutzwaldi tänav 4, 2020. aasta sügisel Kehra Gümnaasium on üldhariduskool Harju maakonnas Anija vallas Kehras.
Vaata Marja Kallasmaa ja Kehra Gümnaasium
Kerepäälse
Kerepäälse on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Kerepäälse
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Lihula
Lumumba jõgi
Lumumba jõgi on kraav Kärdlas Hiiumaal.
Vaata Marja Kallasmaa ja Lumumba jõgi
Manilaid
Manilaid (ka Manija, kihnu murrakus Manõja) on laid Liivi lahes Kihnu ja Tõstamaa poolsaare vahel.
Vaata Marja Kallasmaa ja Manilaid
Marja (eesnimi)
Marja on naisenimi.
Vaata Marja Kallasmaa ja Marja (eesnimi)
Ogandi
Ogandi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Ogandi
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Vaata Marja Kallasmaa ja Paul Johansen
Pärna (Hiiumaa)
Pärna on küla Hiiu maakonna, Hiiumaa valla lõunaosas, Soela väina põhjakaldal.
Vaata Marja Kallasmaa ja Pärna (Hiiumaa)
Pärnselja
Pärnselja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes.
Vaata Marja Kallasmaa ja Pärnselja
Pühalepa
Pühalepa (hiiu keeles Pöhalepa) on küla Hiiumaa vallas Suuremõisast idas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Pühalepa
Prassi
Prassi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Prassi
Puliste
Puliste on küla Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas Hellamaa lahe ääres.
Vaata Marja Kallasmaa ja Puliste
Putkaste (Hiiumaa)
Putkaste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast kirdes.
Vaata Marja Kallasmaa ja Putkaste (Hiiumaa)
Reikama
Reikama on küla Hiiumaa vallas Kärdla ja Suuremõisa vahel.
Vaata Marja Kallasmaa ja Reikama
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Marja Kallasmaa ja Sakala
Sündinud 21. augustil
Siin loetletakse 21. augustil sündinud tuntud inimesi.
Vaata Marja Kallasmaa ja Sündinud 21. augustil
Sõru
Sõru on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Soela väina ääres.
Vaata Marja Kallasmaa ja Sõru
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Vaata Marja Kallasmaa ja Setomaa
Sigala küla
Sigala on Hiiumaal Hiiumaa valla põhjaosas Kõrgessaarest idas asuv küla Kootsaare poolsaarel.
Vaata Marja Kallasmaa ja Sigala küla
Sigapusma
Sigapusma on Järvamaal praeguse Järva valla alal asunud endine küla.
Vaata Marja Kallasmaa ja Sigapusma
Soonlepa
Soonlepa on küla Hiiumaa valla idaosas Soonlepa poolsaarel Soonlepa lahe ääres.
Vaata Marja Kallasmaa ja Soonlepa
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Vaata Marja Kallasmaa ja Soopoolitse
Suurepsi
Suurepsi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lääneosas Kõpu poolsaarel.
Vaata Marja Kallasmaa ja Suurepsi
Tahkuna
Tahkuna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare põhjaosas Läänemere ääres.
Vaata Marja Kallasmaa ja Tahkuna
Tärkma
Tärkma on küla Hiiu maakonnas, Hiiumaa valla lõunaosas, Soela väina põhjakaldal.
Vaata Marja Kallasmaa ja Tärkma
Tilga (Hiiumaa)
Tilga on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Emmastest kirdes.
Vaata Marja Kallasmaa ja Tilga (Hiiumaa)
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Vadjalased
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Marja Kallasmaa ja Vaiga
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Vaata Marja Kallasmaa ja Valgatabalve
Villamaa
Villamaa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lääneosas.
Vaata Marja Kallasmaa ja Villamaa
Wiedemanni fond
Wiedemanni fond on Eesti Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) allfond, mille asutasid Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.
Vaata Marja Kallasmaa ja Wiedemanni fond