Kiiremini kui brauser!
70 suhted: A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful, Afektsioon, Aistiline assotsiatsioon, Ajupiirkond, Alternatiivkommunikatsioon, An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design, Aprioorsus, Apriorism, Aquino Thomas, Aristoteles, Üleloomulikkus, David Sanford, Eesti Tervisemuuseum, Epistemology, Esimene meditatsioon, Eudaimonism, Filosoofia mõisteid, Fiona Macpherson, Francis Hutcheson, George Berkeley, Hailaadsed, Hallutsinatsioon, Homunkulus (filosoofia), Idee, J. W. Roxbee Cox, Jakk, Jusepe de Ribera, Kompimine, Kontaktimprovisatsioon, Kujutlusvõime, Loodusharidus, Loodusseadus, Loogikateadus, Loomeprotsess, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maastik, Mateeria, Mõistus, Meelteandmed, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mis tunne on olla nahkhiir?, Modaalsus (psühholoogia), Molyneux' probleem, Neljas meditatsioon, Orienteerumisõpetus, Oskus, Paul Grice, Pentagramm, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Platon, ..., Primaarsed ja sekundaarsed omadused, Psühhonaut, Puhas mõistus, Realism (teadus), Richard Sorabji, Selgeltnägemine, Skeptitsism, Taju, Taktiilsus, Tantrad, Teadmine, Teadmiseargument, Teadusfilosoofia, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teine analüütika, Teine meditatsioon, Teoloogia summa Ia q. 2, The Significance of Philosophical Scepticism, Tunnetus (psühholoogia), Utilitarianism. Laienda indeks (20 rohkem) »
A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful
"A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful" ("Filosoofiline uurimus meie üleva- ja kauniideest") ehk lühendatult "A Philosophical Enquiry" on Edmund Burke'i filosoofiline teos.
Uus!!: Meeled ja A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful · Näe rohkem »
Afektsioon
Afektsioon (ladina keeles affectio) on seisundi muutus.
Uus!!: Meeled ja Afektsioon · Näe rohkem »
Aistiline assotsiatsioon
Aistiline assotsatsioon on aistingute spontaanne seos.
Uus!!: Meeled ja Aistiline assotsiatsioon · Näe rohkem »
Ajupiirkond
Ajupiirkond on suuraju ruumiliselt piiritletav piirkond.
Uus!!: Meeled ja Ajupiirkond · Näe rohkem »
Alternatiivkommunikatsioon
Alternatiivkommunikatsioon on kommunikatsiooni valdkond, mis uurib suhtlusmeetodeid ja -vahendeid, mis toetavad või/ja asendavad tavapärast verbaalset suhtlemist.
Uus!!: Meeled ja Alternatiivkommunikatsioon · Näe rohkem »
An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design
"An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design" on Francis Hutchesoni filosoofiline teos esteetikast.
Uus!!: Meeled ja An Inquiry concerning Beauty, Order, Harmony, Design · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Meeled ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Apriorism
Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.
Uus!!: Meeled ja Apriorism · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Meeled ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Meeled ja Aristoteles · Näe rohkem »
Üleloomulikkus
Jeesus Kristus kõnnib läbi vee (Ivan Aivazovski (1817–1900) maali järgi) Üleloomulikkus on omadus, mis tähistab millegi jäämist väljapoole tavalisele inimesele tavapäraste meeleelundite abil kättesaadavat maailma.
Uus!!: Meeled ja Üleloomulikkus · Näe rohkem »
David Sanford
David H. Sanford (sündinud 13. detsembril 1937 Detroitis Michigani osariigis) on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Meeled ja David Sanford · Näe rohkem »
Eesti Tervisemuuseum
Eesti Tervisemuuseum (kuni 2020. aasta novembrini Eesti Tervishoiu Muuseum) on Tallinnas aadressidel Lai tänav 28 ja 30 tegutsev muuseum.
Uus!!: Meeled ja Eesti Tervisemuuseum · Näe rohkem »
Epistemology
"Epistemology" on Duncan Pritchardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Meeled ja Epistemology · Näe rohkem »
Esimene meditatsioon
Esimene meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" esimene peatükk.
Uus!!: Meeled ja Esimene meditatsioon · Näe rohkem »
Eudaimonism
Eudaimonism (vanakreeka sõnast eudaimonia 'õnnelikkus, hea käekäik, hea saatus') on eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine.
Uus!!: Meeled ja Eudaimonism · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Meeled ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Fiona Macpherson
Fiona Macpherson (sündinud 19. oktoobril 1971) on filosoof, kes tegeleb tajufilosoofiaga.
Uus!!: Meeled ja Fiona Macpherson · Näe rohkem »
Francis Hutcheson
Allan Ramsay. ''Francis Hutchesoni portree''. Umbes 1745. Hutcheson kannab pruuni kuue peal musta akadeemilist rüüd. Tal on käes Cicero raamat "De finibus bonorum et malorum". Francis Hutcheson (8. august 1694 Saintfieldi vald, Downi krahvkond, praegu Põhja-Iirimaa – 1746) oli Ulsteri-šoti filosoof ja presbüterlik vaimulik.
Uus!!: Meeled ja Francis Hutcheson · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: Meeled ja George Berkeley · Näe rohkem »
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Uus!!: Meeled ja Hailaadsed · Näe rohkem »
Hallutsinatsioon
Hallutsinatsioon ehk ebataju on taju häire, mille korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita.
Uus!!: Meeled ja Hallutsinatsioon · Näe rohkem »
Homunkulus (filosoofia)
Homunkulus (ladina sõnast homunculus 'väike inimene') on oletatav väike inimene, kes elab inimese ajus või mõnes muus organis, tajub kõike seda, mida inimese meeled vastu võtavad, ning juhib sellest lähtudes inimese tegevust.
Uus!!: Meeled ja Homunkulus (filosoofia) · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Meeled ja Idee · Näe rohkem »
J. W. Roxbee Cox
J.
Uus!!: Meeled ja J. W. Roxbee Cox · Näe rohkem »
Jakk
Jakk Videolugu jakkidest USA-s 2018. aastal Jakk (Bos mutus) on veislaste sugukonda veise perekonda kuuluv loom.
Uus!!: Meeled ja Jakk · Näe rohkem »
Jusepe de Ribera
Jusepe de Ribera (17. veebruar 1591 (ristitud) Xàtiva, Hispaania – 3. november 1652 Napoli, Itaalia) oli hispaania maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Meeled ja Jusepe de Ribera · Näe rohkem »
Kompimine
Nahk – kompimise meeleelund Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch või tactition) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi.
Uus!!: Meeled ja Kompimine · Näe rohkem »
Kontaktimprovisatsioon
Kontaktimprovisatsioon Kontaktimprovisatsioon on liikumisvorm ühe või mitme partneriga, mis põhineb kontaktis olevate kehade liikumisel, kus kehade liikumist reguleerivad füüsikaseadused (impulss, gravitatsioon, inerts, kesktõukejõud, hõõrdumine).
Uus!!: Meeled ja Kontaktimprovisatsioon · Näe rohkem »
Kujutlusvõime
Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.
Uus!!: Meeled ja Kujutlusvõime · Näe rohkem »
Loodusharidus
Loodusharidus (inglise keeles nature education) on loodusesse ja selle kasutamisse puutuvate teadmiste, oskuste ja hoiakute süsteemne edastamine.
Uus!!: Meeled ja Loodusharidus · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Meeled ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Meeled ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Loomeprotsess
Loomeprotsess (inglise keeles creative process, saksa keeles kreativer Prozess), ka looming, on originaalse tulemuseni jõudmine.
Uus!!: Meeled ja Loomeprotsess · Näe rohkem »
Maailm kui tahe ja kujutlus
"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.
Uus!!: Meeled ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Uus!!: Meeled ja Maastik · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Meeled ja Mateeria · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Meeled ja Mõistus · Näe rohkem »
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Uus!!: Meeled ja Meelteandmed · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Meeled ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Mis tunne on olla nahkhiir?
"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.
Uus!!: Meeled ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »
Modaalsus (psühholoogia)
Modaalsus (ka kvaliteet) on üks meeleinformatsiooni põhidimensioonidest (intensiivsuse, lokalisatsiooni ja ajalisuse kõrval).
Uus!!: Meeled ja Modaalsus (psühholoogia) · Näe rohkem »
Molyneux' probleem
Molyneux' probleem ehk Molyneux' küsimus on küsimus, kas pimedana sündinud inimene, kes kompimise teel eristab näiteks kera ja kuupi, suudaks neid nägijaks saades kohe nägemise abil eristada.
Uus!!: Meeled ja Molyneux' probleem · Näe rohkem »
Neljas meditatsioon
Neljas meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" neljas peatükk.
Uus!!: Meeled ja Neljas meditatsioon · Näe rohkem »
Orienteerumisõpetus
Orienteerumisõpetus on valdavalt hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppeaine, mis on otseselt seotud laste elus toimetulekuga ning lähtub õpilastele mõistetavatest ning elulistest teemadest.
Uus!!: Meeled ja Orienteerumisõpetus · Näe rohkem »
Oskus
Oskus on õpitud võime saada soovitud tulemusi.
Uus!!: Meeled ja Oskus · Näe rohkem »
Paul Grice
Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).
Uus!!: Meeled ja Paul Grice · Näe rohkem »
Pentagramm
Pentagramm Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk.
Uus!!: Meeled ja Pentagramm · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Meeled ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Meeled ja Platon · Näe rohkem »
Primaarsed ja sekundaarsed omadused
Primaarsed ja sekundaarsed omadused (inglise primary and secondary qualities) on epistemoloogias ja metafüüsikas kasutatud terminid reaalsuse olemuse kirjeldamiseks (inglise concerning the nature of reality).
Uus!!: Meeled ja Primaarsed ja sekundaarsed omadused · Näe rohkem »
Psühhonaut
Psühhonaut (kreeka keeles ψυχή psychē 'hing/vaim/meel' ja ναύτης naútēs 'meremees/navigaator') on isik, kes aktiivselt uurib psüühikat, kasutades hallutsinogeene ja/või transsi või nägemusi tekitavaid, taju avardavaid ning meelt uurivaid tehnikaid, nagu näiteks meditatsioon, šamanistlikud rituaalid, enesesisendus, hüpnoos, sensoorne deprivatsioon, teadlikud unenäod jne.
Uus!!: Meeled ja Psühhonaut · Näe rohkem »
Puhas mõistus
Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.
Uus!!: Meeled ja Puhas mõistus · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Meeled ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Richard Sorabji
Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.
Uus!!: Meeled ja Richard Sorabji · Näe rohkem »
Selgeltnägemine
Selgeltnägemine on teaduslikult kinnitamata väidetav võime meeltevälise taju abil (mitte tuntud meelte ja mõtlemise abil) ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja sündmuste (sh väidetavalt tulevikus toimuvate) kohta.
Uus!!: Meeled ja Selgeltnägemine · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Meeled ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Meeled ja Taju · Näe rohkem »
Taktiilsus
Taktiilne (lad tactilis, puudutatud saama) on kompimisega tajutav tegevus (puutetaktiilne, kompetaktiilne); seotud füüsilise kontakti ja kompimismeelega.
Uus!!: Meeled ja Taktiilsus · Näe rohkem »
Tantrad
''Višva-vadžra''. V. Väärtnõu illustratsioon Tantra (tiibeti keeles rgyd, sanskriti keeles tantra) on hinduismist ja mõningate mittetheravaada budistlike koolkondade poolt kasutusele võetud esoteeriline praktika.
Uus!!: Meeled ja Tantrad · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Meeled ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadmiseargument
Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.
Uus!!: Meeled ja Teadmiseargument · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Meeled ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Meeled ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Meeled ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teine meditatsioon
Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.
Uus!!: Meeled ja Teine meditatsioon · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Meeled ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
The Significance of Philosophical Scepticism
"The Significance of Philosophical Scepticism" ("Filosoofilise skeptitsismi tähtsus/tähenduslikkus/tähendus") on Barry Stroudi filosoofiline raamat.
Uus!!: Meeled ja The Significance of Philosophical Scepticism · Näe rohkem »
Tunnetus (psühholoogia)
Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest meelelise pildi loomine, st tunnetuse kaudu saab olend aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks.
Uus!!: Meeled ja Tunnetus (psühholoogia) · Näe rohkem »
Utilitarianism
"Utilitarianism" on John Stuart Milli filosoofiline teos, utilitarismi klassikaline esitus ja kaitse.
Uus!!: Meeled ja Utilitarianism · Näe rohkem »
