Sisukord
75 suhted: Aestid, Amberian Dawn, Ambra, Animalistika, Ümarlihv, Ümarussid, Āraiši järvelinnus, Bakterid, Baltia, Dzintar, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti rauaaeg, Elekter, Elektron, Elektrostaatika, Engure järv, Gagaat, Gröönimaa, Helmes, Hugo Conwentz, Iris, Itaalia, Jaan Pärn (kunstnik), Jägala Jõesuu linnamägi, Juodkrantė, Kaalud (märk), Kaliningradi oblast, Kaliningradi oblasti lipp, Kaljukits (märk), Kampol, Kristi Paap, Kuralased, Lakkehistöö, Läti, Läti ajalugu, Läti sümbolid, Lūkstas, Lõvi (märk), Leideni purk, Lihv (gemmoloogia), Liivaherilased, Maateaduste mõisteid (M), Malbork, Mürr, Merevaigutee, Merevaikkollane, Mineraalide loend, Mineraloid, Must meri, ... Laienda indeks (25 rohkem) »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Vaata Merevaik ja Aestid
Amberian Dawn
Amberian Dawn (tähendab inglise keeles "Merevaikne koidik") on Soome sümfoonilise ''power metali'' ansambel, mille asutasid 2006.
Vaata Merevaik ja Amberian Dawn
Ambra
Ambra Ambra on kašeloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal.
Vaata Merevaik ja Ambra
Animalistika
Animalistika on loomade kujutamine kunstiteostes.
Vaata Merevaik ja Animalistika
Ümarlihv
Ümarlihv, ka kabašon- või cabochon-lihv on enamasti poolvääriskivide puhul ja läbipaistmatute vääriskivide puhul kasutatav lihvitüüp, mille puhul lihvitakse kivi ühtlaselt kumeraks.
Vaata Merevaik ja Ümarlihv
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Vaata Merevaik ja Ümarussid
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Vaata Merevaik ja Āraiši järvelinnus
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Merevaik ja Bakterid
Baltia
Baltia (ladina Balcia) on Vanakreeka mütoloogia järgi Euroopa põhjaosas asunud suur saar, mis Plinius Vanema sõnul asunud laevaga sõites kolme päevateekonna kaugusel sküütide rannikust ja kus lähedal uhtvat meri igal kevadel rannale merevaiku.
Vaata Merevaik ja Baltia
Dzintar
Dzintar on läti päritolu mehenimi.
Vaata Merevaik ja Dzintar
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Merevaik ja Eesti esiajalugu
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Merevaik ja Eesti kiviaeg
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Vaata Merevaik ja Eesti rauaaeg
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Merevaik ja Elekter
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Merevaik ja Elektron
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Vaata Merevaik ja Elektrostaatika
Engure järv
Engure järv (juuni 2006) Engure järv (läti keeles Engures ezers) on järv Lätis Tukumsi piirkonnas Engure asula juures.
Vaata Merevaik ja Engure järv
Gagaat
Gagaat (nimetus on antud Lüükia linna Gagas järgi), ka pigisüsi on fossiilse söe pigimust läikiv poleeritav erim, mida kasutatakse vääriskivina ehetes ja iluasjakeste valmistamiseks, sellest on tehtud helmeid ja nööpe.
Vaata Merevaik ja Gagaat
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Merevaik ja Gröönimaa
Helmes
Erikujulised ja eri valmistusviisidega klaashelmed Helmes on ehte osana või tekstiilide kaunistamiseks kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, pärlmutter, klaas) võivad olla mitmesugused.
Vaata Merevaik ja Helmes
Hugo Conwentz
Hugo Wilhelm Conwentz (20. jaanuar 1855 Gdański lähedal – 12. mai 1922 Berliin) oli saksa botaanik ning üks klassikalise looduskaitse rajajaid Saksamaal ja Euroopas.
Vaata Merevaik ja Hugo Conwentz
Iris
5. sajandist eKr Iris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja.
Vaata Merevaik ja Iris
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Merevaik ja Itaalia
Jaan Pärn (kunstnik)
Jaan Pärn (sündinud 18. mai 1953 Sindis) on eesti ehtekunstnik.
Vaata Merevaik ja Jaan Pärn (kunstnik)
Jägala Jõesuu linnamägi
Linnamäe nõlvad Jägala linnamägi Jägala Jõesuu linnamägi (ka: Jägala linnamägi) on linnamägi Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu küla maadel, üks Eesti suurimaid linnamägesid (umbes 3 ha).
Vaata Merevaik ja Jägala Jõesuu linnamägi
Juodkrantė
Endine Juodkrantė vapp Vaade Juodkrantėle merelt Juodkrantė on endine küla Kura lahe kaldal, Leedu linna Neringa osa.
Vaata Merevaik ja Juodkrantė
Kaalud (märk)
Sümboliseerides tähemärgi põhiolemuselt õiglast loomust, esindavad elutud õigusemõistmise kaalud Kaalude kalduvust enne tegutsemist asju mitu korda läbi kaaluda Kaalud (ladina keeles Libra) (sümbol ♎︎) on seitsmes sodiaagimärk, mida seostatakse Kaalude tähtkujuga.
Vaata Merevaik ja Kaalud (märk)
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Merevaik ja Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblasti lipp
Kaliningradi oblasti lipp Kaliningradi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Kaliningradi oblasti lipp.
Vaata Merevaik ja Kaliningradi oblasti lipp
Kaljukits (märk)
Kaljukits sümboliseerib stabiilsust ja kooskõla, nagu seda kehastas müütiline merisokk, kes tõusis alateadvuse vetest, et tuua inimkonnale tsiviliseeritud maailm Kaljukits (ladina keeles Capricornus) (♑) on kümnes sodiaagimärk.
Vaata Merevaik ja Kaljukits (märk)
Kampol
Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.
Vaata Merevaik ja Kampol
Kristi Paap
Kristi Paap (sündinud 30. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti ehtekunstnik.
Vaata Merevaik ja Kristi Paap
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Vaata Merevaik ja Kuralased
Lakkehistöö
Lakkehistöö on tarbekunstis puidust või papjeemašeest esemete, näiteks mööbli, karpide, laegaste või anumate katmine vee-, kuumus- ja happekindla lakiga ning nende kunstiline kujundamine erinevates tehnikates.
Vaata Merevaik ja Lakkehistöö
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Merevaik ja Läti
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Merevaik ja Läti ajalugu
Läti sümbolid
Läti sümboolika on Läti riigi ja lätlastega seotud sümboolika.
Vaata Merevaik ja Läti sümbolid
Lūkstas
Lūkstas on järv Leedus Telšiai rajoonis.
Vaata Merevaik ja Lūkstas
Lõvi (märk)
Lõvi sümbol on lõvi lakk. Loomade kuningas sümboliseerib selle tähemärgi kuninglikku loomust Lõvi Lõvi (ladina keeles Leo) (♌) on viies sodiaagimärk.
Vaata Merevaik ja Lõvi (märk)
Leideni purk
Varajane veega täidetud Leideni purk Hilisem tavalisem Leideni purk, mis kasutab metallfooliumi (1919) Leideni purk on seade, mis "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki.
Vaata Merevaik ja Leideni purk
Lihv (gemmoloogia)
Kordieriit. Vasakul toorkivi, paremal lihvitud kivi Ümarlihv (A) ja fassettlihv (B): 1. ülapool/kõrgus 2. alapool/sügavus 3. vöö Briljantlihvi fassetid Lihv on vääriskivi lõikamise ja töötlemise viis, mille eesmärk on ehetes kasutatavate kivide puhul tuua esile vääriskivi läiget, värvust ning optilisi omadusi.
Vaata Merevaik ja Lihv (gemmoloogia)
Liivaherilased
Liivaherilased (Pompilidae) on kiletiivaliste seltsi rippkehaliste alamseltsi astlaliste rühma kuuluv putukate sugukond.
Vaata Merevaik ja Liivaherilased
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Vaata Merevaik ja Maateaduste mõisteid (M)
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Vaata Merevaik ja Malbork
Mürr
thumb Mürr (kreeka keeles μύρρα, ladina keeles myrrha või murra) on punakaspruun lõhnav kummivaik, Somaaliast pärineva somaalia mürripuu (Commiphora myrrha) kuivanud mahl.
Vaata Merevaik ja Mürr
Merevaigutee
Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.
Vaata Merevaik ja Merevaigutee
Merevaikkollane
Merevaikkollane ehk merevaigukarva on üks kollastest värvitoonidest, merevaigu värvi soe kollane kuni sügavoranž värvus, kasutatakse tavaliselt läikivate, läbipaistvate või kuldselt ja punakalt helkivate objektide kohta.
Vaata Merevaik ja Merevaikkollane
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Vaata Merevaik ja Mineraalide loend
Mineraloid
Mineraloid on vahel mineraaliks peetav aine, millel puudub kristallstruktuur.
Vaata Merevaik ja Mineraloid
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Merevaik ja Must meri
Neitsi (märk)
Neitsi glüüf kujutab nisupäid hoidvat neitsit, mis sümboliseerib tähemärgi viljakat loomust Neitsi (ladina keeles Virgo; sümbol ♍︎) on kuues sodiaagimärk.
Vaata Merevaik ja Neitsi (märk)
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Merevaik ja Okaspuulaadsed
Palanga Merevaigumuuseum
Merevaigus tardunud putukad Palanga Merevaigumuuseum (leedu keeles Palangos gintaro muziejus) on Leedus Palangas asuv Leedu Kunstimuuseumi haru, kus eksponeeritakse merevaiku.
Vaata Merevaik ja Palanga Merevaigumuuseum
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Merevaik ja Paljasseemnetaimed
Palvehelmed
Ladakhi mees palvehelmestega Palvehelmed on kasutusel erinevates religioonides nagu hinduism, budism, kristlus, islam, sikhism ja baha’i usk.
Vaata Merevaik ja Palvehelmed
Põhja-Aafrika rahvatantsud
Naised esitamas Marrakechi folgifestivalil guedrat Põhja-Aafrika rahvatantsud on Põhja-Aafrika riikides (Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Lääne-Sahara, Maroko, Sudaan, Tuneesia) levinud rahvatantsud.
Vaata Merevaik ja Põhja-Aafrika rahvatantsud
Petrograafia
Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Vaata Merevaik ja Petrograafia
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Vaata Merevaik ja Po
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Vaata Merevaik ja Polüestrid
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Merevaik ja Polümeerid
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Merevaik ja Preisimaa
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Vaata Merevaik ja Pronksiaeg
Pulma-aastapäev
Pulma-aastapäev on iga aastal tähistatud pulma aastapäev, millel on tavaliselt oma nimetus, kombed ja traditsioonid.
Vaata Merevaik ja Pulma-aastapäev
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Merevaik ja Rhône
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Merevaik ja Saaremaa ajalugu
Sirmokas
Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.
Vaata Merevaik ja Sirmokas
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Vaata Merevaik ja Thales
Thule
Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4.
Vaata Merevaik ja Thule
Tunneli venitamine
pisi Tunneli venitamine on tahtlik augustuse venitamine, eesmärgiks kanda tavalisest kõrvarõngastest erinevaid silindrikujulisi ehteid – tunneleid.
Vaata Merevaik ja Tunneli venitamine
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Vaata Merevaik ja Vääriskivi
Vääriskivide loend
Siin on loetletud vääriskivisid, poolvääriskivisid ja levinumaid ehtekive.
Vaata Merevaik ja Vääriskivide loend
Vähk (märk)
Vähi sõrad sümboliseerivad selle tähemärgi kõvasti kiindunud ja kinnihoidvat loomust Vähk (ladina keeles Cancer) (♋) on neljas sodiaagimärk.
Vaata Merevaik ja Vähk (märk)
Veevalaja (märk)
Veevalaja sümboli kurdlained sümboliseerivad intuitsiooni ja mõistuse ühinemist inimarmastuses Veevalaja (ladina keeles Aquarius) (sümbol ♒︎) on üheteistkümnes sodiaagimärk.
Vaata Merevaik ja Veevalaja (märk)
Viikingite kunst
Hiddensee aarde hulka kuulunud kullast ehted, millel on läbisegi Põhjamaade usundi ja kristluse sümboleid Selliseid kilpkonnakujulisi paarissõlgi kandsid abielus viikinginaised Viikingite kunst on Skandinaavias ja viikingite kaugemates kolooniates, eriti Briti saartel ja Islandil, 8.–11.
Vaata Merevaik ja Viikingite kunst
20. sajand eKr
20.
Vaata Merevaik ja 20. sajand eKr