Kiiremini kui brauser!
88 suhted: Ago Aaloe, Alumiinium, Andesiit, Andrioniškis, Antarktis, Apollo 16, Areenid, Astronoomia mõisteid, Žemaitkiemis, Boliid, Chrysler Building, Devoni saar, Eesti ajalugu, Eesti filmide loend, Eesti pronksiaeg, Enstatiitkondriidid, Ernst Öpik, Ernst Chladni, Gustav Rose, Haughtoni kraater, Ilumetsa meteoriidikraatrid, Impaktstruktuur, It Came from Outer Space, Jean Baptiste Biot, Kaaba, Kaali kraater, Kaande meteoriit, Kahekõnelus (1), Kaiduni meteoriit, Karla kraater, Kärdla, Keemia ajalugu, Kondriidid, Kosmiline tolm, Ksenoon, Kuld, Kuumeteoriit, Leonid Kulik, Loodusõnnetus, Maa, Maa süsteemi teadus, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (M), Marsi atmosfäär, Marsi laavatunnelid, Marss, Massiline väljasuremine, Meteoor, Meteoorkeha, Meteoriitika, ..., Murchisoni meteoriit, Nakhliit, Neptuun, Neugrundbretša, Oklo georeaktor, Opportunity (kulgur), Pavlodar, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pilistvere meteoriidid, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Prokopi Ustjugist, Protoplaneet, Purunemine, Raud, Reljeef, Rossohhan, Ružany, Saar, Süsinikkondriidid, Signori-Lippsi efekt, Simuna meteoriidikraater, Sitasjaure, Tšeljabinski meteooriplahvatus, Tähistaevas, Teemant, Thule, Tondiraba, Tondiraba meteoriidijälg, Tsõõrikmäe meteoriidikraater, Tunguusi katastroof, Veebruar 2013, Veebruar 2019, Viini loodusmuuseum, Wolfe Creeki meteoriidikraater, 19. november, 1908, 535.–536. aasta kliimakatastroof, 7. november. Laienda indeks (38 rohkem) »
Ago Aaloe
Mälestuskivi (juuli 2007) Ago Aaloe (17. september 1927 Tallinn – 5. detsember 1980 Tallinn) oli eesti geoloog.
Uus!!: Meteoriit ja Ago Aaloe · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Meteoriit ja Alumiinium · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Meteoriit ja Andesiit · Näe rohkem »
Andrioniškis
Andrioniškise kirik Andrioniškis on alev Leedus Anykščiai rajoonis, Andrioniškise valla halduskeskus.
Uus!!: Meteoriit ja Andrioniškis · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Meteoriit ja Antarktis · Näe rohkem »
Apollo 16
Apollo 16 oli NASA Apollo programmi kümnes mehitatud missioon, mis sooritas viienda maandumise Kuule.
Uus!!: Meteoriit ja Apollo 16 · Näe rohkem »
Areenid
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
Uus!!: Meteoriit ja Areenid · Näe rohkem »
Astronoomia mõisteid
Siin on loetletud astronoomia mõisteid.
Uus!!: Meteoriit ja Astronoomia mõisteid · Näe rohkem »
Žemaitkiemis
Žemaitkiemis on alev Leedus Ukmergė rajoonis, Žemaitkiemise valla halduskeskus.
Uus!!: Meteoriit ja Žemaitkiemis · Näe rohkem »
Boliid
Boliid Boliid (vanakreeka sõnast bolis 'viskeoda') on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor.
Uus!!: Meteoriit ja Boliid · Näe rohkem »
Chrysler Building
Chrysler Building on 77-korruseline kõrghoone, mis asub Ameerika Ühendriikide suurimas linnas New Yorgis.
Uus!!: Meteoriit ja Chrysler Building · Näe rohkem »
Devoni saar
Devoni saare asend Devoni saare satelliidipilt Devon (inglise Devon Island) on Kanadale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus.
Uus!!: Meteoriit ja Devoni saar · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Meteoriit ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti filmide loend
Eesti filmid Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud mängu- ja lühimängufilme või rahvusvahelises koostöös tehtud mängufilme.
Uus!!: Meteoriit ja Eesti filmide loend · Näe rohkem »
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Uus!!: Meteoriit ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »
Enstatiitkondriidid
Enstantiitkondriidi läbilõige Enstatiitkondriidid on haruldased meteoriidid, mis moodustavad umbes 2% kõikidest kondriitmeteoriitidest, mis Maa peale kukuvad.
Uus!!: Meteoriit ja Enstatiitkondriidid · Näe rohkem »
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Uus!!: Meteoriit ja Ernst Öpik · Näe rohkem »
Ernst Chladni
Ernst Florens Friedrich Chladni (30. november 1756 – 3. aprill 1827) oli saksa füüsik ja muusik.
Uus!!: Meteoriit ja Ernst Chladni · Näe rohkem »
Gustav Rose
Gustav Rose (18. märts 1798 Berliin – 15. juuli 1873 Berliin) oli saksa mineraloog.
Uus!!: Meteoriit ja Gustav Rose · Näe rohkem »
Haughtoni kraater
Haughtoni kraater Devoni saarel Haughtoni kraater on meteoriidikraater, mis asub maailma suurimal asustamata saarel, milleks on Devoni saar.
Uus!!: Meteoriit ja Haughtoni kraater · Näe rohkem »
Ilumetsa meteoriidikraatrid
Ilumetsa Põrguhaud Ilumetsa meteoriidikraater-Põrguhaud Põrguhaua värav Ilumetsa meteoriidikraatrid on meteoriidikraatrid Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Meteoriit ja Ilumetsa meteoriidikraatrid · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Meteoriit ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
It Came from Outer Space
"It Came from Outer Space" on 1953.
Uus!!: Meteoriit ja It Came from Outer Space · Näe rohkem »
Jean Baptiste Biot
Jean-Baptiste Biot Jean-Baptiste Biot (21. aprill 1774 – 3. veebruar 1862) oli prantsuse füüsik, astronoom ja matemaatik, kes tõendas meteoriitide olemasolu ja uuris valguse polarisatsiooni.
Uus!!: Meteoriit ja Jean Baptiste Biot · Näe rohkem »
Kaaba
Vaade Kaabale Kaaba (araabia الكعبة (al-Ka‘abah)) on ehitis Mekas Suure mošee õuel ja on islami tähtsaim pühamu.
Uus!!: Meteoriit ja Kaaba · Näe rohkem »
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Uus!!: Meteoriit ja Kaali kraater · Näe rohkem »
Kaande meteoriit
Kaande meteoriit oli 1855.
Uus!!: Meteoriit ja Kaande meteoriit · Näe rohkem »
Kahekõnelus (1)
Kahekõnelus (1) Martin Buberi raamatu Kahekõnelus esimese osa KIRJELDUS kokkuvõte KIRJELDUS.
Uus!!: Meteoriit ja Kahekõnelus (1) · Näe rohkem »
Kaiduni meteoriit
Kaiduni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 3. detsembril 1980 Jeemenisse, Al-Khuraybah' küla lähedal asunud Nõukogude sõjaväebaasi.
Uus!!: Meteoriit ja Kaiduni meteoriit · Näe rohkem »
Karla kraater
Karla kraater (vene keeles Карлинский кратер) on meteoriitset päritolu löögikraater Buinski linna lähedal Svijaga jõe orus Tatarstanis.
Uus!!: Meteoriit ja Karla kraater · Näe rohkem »
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Uus!!: Meteoriit ja Kärdla · Näe rohkem »
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Meteoriit ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Meteoriit ja Kondriidid · Näe rohkem »
Kosmiline tolm
Kosmiline tolm on kosmoses olev tolm, kus enamik osakestest on suuruses mõnest molekulist kuni 0,1 μm.
Uus!!: Meteoriit ja Kosmiline tolm · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Meteoriit ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Meteoriit ja Kuld · Näe rohkem »
Kuumeteoriit
Kuumeteoriit on Kuult pärinev meteoriit.
Uus!!: Meteoriit ja Kuumeteoriit · Näe rohkem »
Leonid Kulik
Leonid Kulik (vene Леонид Алексеевич Кулик; 1. september 1883 (ukj) Tartu – 14. aprill 1942 Spass-Demensk) oli Venemaa mineraloog ja meteoriidiuurija.
Uus!!: Meteoriit ja Leonid Kulik · Näe rohkem »
Loodusõnnetus
2002. aasta üleujutus Saksamaal Maalihe Guatemalas 2010. aastal Loodusõnnetus on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.
Uus!!: Meteoriit ja Loodusõnnetus · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Meteoriit ja Maa · Näe rohkem »
Maa süsteemi teadus
Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile.
Uus!!: Meteoriit ja Maa süsteemi teadus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Meteoriit ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Meteoriit ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Meteoriit ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Marsi laavatunnelid
Laavatunnel Maal, Hawaii saarel Marsi laavatunnelid on pinnaalused koopad planeedil Marss, need on tekkinud, kui pinnaalune laavavool on väljastpoolt kivistunud ning selle kooriku sisse jäänud laava on ära voolanud.
Uus!!: Meteoriit ja Marsi laavatunnelid · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Meteoriit ja Marss · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Meteoriit ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoor · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Meteoriitika
Meteoriitika on teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoriitika · Näe rohkem »
Murchisoni meteoriit
Murchisoni meteoriit Murchisoni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 1969.
Uus!!: Meteoriit ja Murchisoni meteoriit · Näe rohkem »
Nakhliit
Nakhliit NWA 998 Nakhliidid on Marsilt pärit meteoriidid, mis koosnevad augiidist, oliviinist ja maatriksist.
Uus!!: Meteoriit ja Nakhliit · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Meteoriit ja Neptuun · Näe rohkem »
Neugrundbretša
Ristna neemel. Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša) on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist.
Uus!!: Meteoriit ja Neugrundbretša · Näe rohkem »
Oklo georeaktor
Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.
Uus!!: Meteoriit ja Oklo georeaktor · Näe rohkem »
Opportunity (kulgur)
Opportunity (tuntud ka kui MER-B) oli NASA kulgur, mis uuris aastatel 2004–2018 Marssi.
Uus!!: Meteoriit ja Opportunity (kulgur) · Näe rohkem »
Pavlodar
Pavlodar (kasahhi ja vene keeles Павлодар, mitteametlikult ka Кереку) on linn Kasahstanis, Pavlodari oblasti keskus.
Uus!!: Meteoriit ja Pavlodar · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Meteoriit ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Pilistvere meteoriidid
Pilistvere meteoriidid olid 8. augustil 1863 Põltsamaa lähedal Pilistveres maapinnale kukkunud meteoriidid.
Uus!!: Meteoriit ja Pilistvere meteoriidid · Näe rohkem »
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id, inglise keeles PAHs) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi, kuid ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi.
Uus!!: Meteoriit ja Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud · Näe rohkem »
Prokopi Ustjugist
Prokopi Ustjugist (vene keeles Прокопий Устюжский või Святой Прокопий Любекский; sündinud 1243 (?), surnud 8. juulil Veliki Ustjugis) oli Saksamaal sündinud Lübecki kaupmees, hiljem Kristuse pärast meeletu Venemaal ja õigeusu kiriku pühak.
Uus!!: Meteoriit ja Prokopi Ustjugist · Näe rohkem »
Protoplaneet
Protoplaneet 4 Vesta Protoplaneet on suur planeedialge.
Uus!!: Meteoriit ja Protoplaneet · Näe rohkem »
Purunemine
Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule).
Uus!!: Meteoriit ja Purunemine · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Meteoriit ja Raud · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Meteoriit ja Reljeef · Näe rohkem »
Rossohhan
Rosohan (ukraina keeles: Росоха́н) on mägijärv põliste metsadega kaetud Metsa-Karpaatide kõrgustikkudel Ivano-Frankivski oblasti Rožnjativi rajoonis Lääne-Ukrainas.
Uus!!: Meteoriit ja Rossohhan · Näe rohkem »
Ružany
Ružany (transkribeerituna Ružanõ) on alev Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis, Ružany külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Meteoriit ja Ružany · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Meteoriit ja Saar · Näe rohkem »
Süsinikkondriidid
Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab kaheksat kondriitmeteoriitide rühma ja mõnda rühmitamata meteoriiti.
Uus!!: Meteoriit ja Süsinikkondriidid · Näe rohkem »
Signori-Lippsi efekt
Signori-Lippsi efekt selgitab, miks äkilist väljasuremist võidakse kujutada pikaajalise protsessina.
Uus!!: Meteoriit ja Signori-Lippsi efekt · Näe rohkem »
Simuna meteoriidikraater
pisi Simuna meteoriidikraater on meteoriidikraater Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Meteoriit ja Simuna meteoriidikraater · Näe rohkem »
Sitasjaure
Sitasjaure ehk Siiddasjávri (Lule saami Sijdasjávrre) on järv Skandinaavia poolsaare põhjaosas.
Uus!!: Meteoriit ja Sitasjaure · Näe rohkem »
Tšeljabinski meteooriplahvatus
Meteoori suitsujälg taevas Autokaamera salvestus Tšeljabinski meteoorist Meteooritükk Tšebarkuli jääl Tšeljabinski meteooriplahvatus on 2013.
Uus!!: Meteoriit ja Tšeljabinski meteooriplahvatus · Näe rohkem »
Tähistaevas
raadioteleskoobid Tšiili Andides 5000 m kõrgusel. Tähistaevas on taevalaotus palja silmaga nähtavate tähtedega.
Uus!!: Meteoriit ja Tähistaevas · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Meteoriit ja Teemant · Näe rohkem »
Thule
Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4.
Uus!!: Meteoriit ja Thule · Näe rohkem »
Tondiraba
Tondiraba on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Meteoriit ja Tondiraba · Näe rohkem »
Tondiraba meteoriidijälg
Tondiraba meteoriidijälg (ka: Lasnamäe meteoriidijälg) asub Tallinnas Lasnamäe linnaosa Tondiraba asumis (vaadatud 30.04.2013).
Uus!!: Meteoriit ja Tondiraba meteoriidijälg · Näe rohkem »
Tsõõrikmäe meteoriidikraater
Tsõõrikmäe meteoriidikraater, 26.08.2019 Tsõõrikmäe meteoriidikraater (ka: Tsõõrikmäe struktuur) on meteoriidikraater Põlva maakonnas Räpina vallas.
Uus!!: Meteoriit ja Tsõõrikmäe meteoriidikraater · Näe rohkem »
Tunguusi katastroof
Plahvatuse epitsenter Tunguusi katastroof (ka Tunguusi plahvatus ja Tunguusi meteoriit) oli 30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mille põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata.
Uus!!: Meteoriit ja Tunguusi katastroof · Näe rohkem »
Veebruar 2013
Veebruar 2013, kroonika 2013.
Uus!!: Meteoriit ja Veebruar 2013 · Näe rohkem »
Veebruar 2019
Veebruar 2019, kroonika 2019.
Uus!!: Meteoriit ja Veebruar 2019 · Näe rohkem »
Viini loodusmuuseum
Viini loodusajaloo muuseum (saksa keeles Naturhistorisches Museum Wien) on maailma üks suurimaid, vanimaid ja esinduslikemaid loodusmuuseumeid.
Uus!!: Meteoriit ja Viini loodusmuuseum · Näe rohkem »
Wolfe Creeki meteoriidikraater
thumb Wolfe Creeki meteoriidikraater on hästisäilinud meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis Suure Liivakõrbe põhjapiiril, umbes 150 km Halls Creeki linnast lõuna pool.
Uus!!: Meteoriit ja Wolfe Creeki meteoriidikraater · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: Meteoriit ja 19. november · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Meteoriit ja 1908 · Näe rohkem »
535.–536. aasta kliimakatastroof
Kunstniku kujutis Krakatau vulkaani 1883. aasta purskest, mis oli üks kõige suurema hukkunute arvuga vulkaanipurskeid inimkonna ajaloos. Sama vulkaani purset kahtlustatakse ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi põhjustamises 535.–536.
Uus!!: Meteoriit ja 535.–536. aasta kliimakatastroof · Näe rohkem »
7. november
7.
Uus!!: Meteoriit ja 7. november · Näe rohkem »
