Side

504 suhted: Aasia taapir, Aasnelk, Aasnurmikas, Ado Grenzstein, Aegna, Afganistan, Agroökosüsteem, Ahja valla vapp, Ahtalehine nurmikas, Alavieska vald, Albaania, Albrecht Altdorfer, Ale, Alevè mets, Alor, Alusmets, Alustaimestu, Amazonas, Anakonda, Andid, Anuubis, Apatin, Aprill 2010, Araukaaria, Argentina, Armastuse tunnel, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Arukask, Asko Lõhmus, Aucklandi saared, Aukštaitija rahvuspark, Austria, Avinurme valla vapp, Šani mägismaa, Šožma, Üheksavöölane, Ülemiste järve äärne mets, Ürghirv, Öösorr, Ökoloogia mõisteid, Õhusaaste leviku modelleerimine, Badeni suurhertsogiriik, Bahrein, Bali tiiger, Bangladesh, Barbados, Belgorodi oblasti lipp, Boniteet, Botaanika mõisteid, Bouilloni vald (Belgia), ..., Briti Columbia, Burundi, Bussool, Ceará osariigi lipp, Central Park, Coelestinus V, Danny, maailma parim, Dauerwald, De Haan, Devoni saar, Diana, Dodo, Donetsk, E. O. Wilson, Ebaseaduslik metsaraie, Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon), Eesti loodus, Eesti loopealsed, Eesti metsad, Eesti metskondade ajalugu, Eesti rahvausund, El Salvador, Elupaik, Erak, Eramets, Erkerode, ESTDCU, Euroopa kaugseiresatelliit, Euroopa piison, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Galunggung, Gause reegel, Ghana lipp, Great Smoky mägede rahvuspark, Gregorius I, Guleni vald, Haabersti mets, Haavik, Hajaküla, Hallhani, Hanila vald, Harilik aruhein, Harilik härghein, Harilik kadakas, Harilik kõrvahark, Harilik keelikurohi, Harilik keerik, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik metspipar, Harilik nurmikas, Harilik pohl, Harilik sarapuu, Harilik türnpuu, Haugas, Häil, Häilraie, Hänilane, Hübriidhaab, Hiid-soomusloom, Hiidturako, Hirmuste hoiuala, Hobuslased, Hoiumets, Homininae, Hominini, Ida-Poola, Ihasalu poolsaar, Ilm, Ilumetsa raudteepeatus, Ilves (perekond), India soomusloom, Iqaluit, Isehõrenemine, Island, Istandus, Isurid, Itaalia ajalugu, Ivano-Frankivski oblast, Jalavägi, Jalgrattatee, Jääksoo, Jäärak, Jänes, Jõhvi vald, Joala lahing, Johannes Precht, Kaarnajärv, Kabehirv, Kabjalised, Kagu-Aasia, Kahvripühvel, Kakkpapagoi, Kalana linnamägi, Kallukse maastikukaitseala, Kanada, Kanakull, Kanalised, Karjala-Soome NSV, Karula rahvuspark, Kasetriibik, Kassikakk, Katastroofiturism, Kaugseire, Kääpa maastikukaitseala, Kägu, Käosulane (perekond), Käpalised, Kärp, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Küüsikloomad, Küpros, Kütus, Kõlleste valla lipp, Kõlvik, Kõpu kihelkond, Kõrge pisarviljak, Kõrgelaid, Kõrgendatud avaliku huviga alad, Kõver mets, Kehtna vald (1991), Keila, Kemijärvi linn, Keskkonnatehnoloogia, Kibira rahvuspark, Kindlustatud asula, Kirgiisi ahelik, Kiribati, Kirovi oblasti lipp, Kitsarööpmeline raudtee, Kivijugapuulised, Kliimamuutus, Kliimamuutuse leevendamine, Kloostrimets, Kluppimisleht, Koerlased, Kollane mänd, Komoorid, Kooraste Kõverjärv, Koorküla, Koorküla Valgjärv, Kose mets, Kosemäe mets, Kukkurtihane, Kuldnokk, Kuningkobra, Kuopio linn, Kuristik, Kuusiku parkmets, Kvartal (metsandus), Laanemetsad, Lage ala, Laguahel, Laialehised metsad, Lank, Laudtee, Lääne-Nigula vald (2013), Läikulmik, Läti, Lüneburgi nõmm, Leedu ajalugu, Leerimetsa, Lehelind, Lehtmets, Lerna järv, Lidar, Lihavõttesaar, Liitunud puistu, Lindmetsa hoiuala, Lindmetsa maastikukaitseala, Linnamets, Lodju tänav, Lodu, Lodumets, Lohusuu valla vapp, Loodna valla lipp, Loodusvara lubatava kasutuse määr, Loodusvarad, Loopealne, Los Angelese maakond, Luksemburg, Maakasutus, Maarjamäe mets, Maastikugeneetika, Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (P), Mai 2010, Majandusmets, Maksevalmidus, Malawi, Malvaste, Maramagambo mets, Mari, Mark (territoorium), Maroko, Mauritius, Määvli, Mäeküla mets, Mägi-pajulill, Mägisäälik, Männik, Melekeoki osariik, Merebioloogia, Mesoliitikum, Metasekvoia, Metsa inventeerimine, Metsa süsinikuringe, Metsaökoloogia, Metsaökosüsteem, Metsaeraldis, Metsafond, Metsahaldjas, Metsahool, Metsakalmistu (üldmõiste), Metsakasvatus, Metsaküla (Hiiumaa), Metsakümblus, Metsakorraldaja, Metsalauka, Metsamaa, Metsamajand, Metsamajandus, Metsamasin, Metsandus, Metsanduse mõisteid, Metsapõleng, Metsapoliitika, Metsarekreatsioon, Metsasõda, Metsaseadus, Metsastamine, Metsastepivöönd, Metsastepp, Metsastumine, Metsatüüp, Metsateadus, Metsatustumine, Metsik, Metskiur, Metskond, Metsvint, Mihkli Talumuuseum, Moaid, Mudatilder, Mullahorisont, Mursid, Mus setulosus, Must maavits, Mustpea-põõsalind, Mutt (perekond), N. A. Naseer, Nahkhiirlased, Nastik, Nauru, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Nõmmemetsad, Nicaragua, Nissi valla vapp, Noorendik, Norra, Norra põllumajandus, November 2010, Nurmkana, Offroad, Ohepalu looduskaitseala, Okasmets, Olsztyn, Om (jõgi), Oredeži jõgi, Oriküla, Padu tänav, Paide ordulinnus, Parasvöötme metsad, Parasvöötme rohtlad, Pääsküla raba, Päästeauto, Päästetööd, Päevapaabusilm, Pähklimäe terviserada, Pähklinäpp, Pärisaruniit, Pärlkanalased, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pühapaik, Püsimetsandus, Põõsalindlased, Põõsarinne, Põhja-Uural, Põhjamaade majandus, Põhjamaade Metsauuringute Koostöökomitee, Põld-lõosilm, Põlendik, Põlva kolhoos, Pedassaar, Pehme seiklusturism, Pentti Linkola, Peruu, Piilpart, Pilvemets, Pirita mets, Plika, Poola põllumajandus, Portugal, Poruni põlismets, Puhtpuistu, Puidutööstus, Puiskarjamaa, Puistangumets, Puistu, Pulma-aastapäev, Puna-džunglikana, Punane aruhein, Punapanda, Punaselg-õgija, Puu, Puuriit, Puy du Fou, PzKpfw IV, Rahe, Raiesmik, Rambouillet' mets, Range kaitse vajak, Rannu valla lipp, Rapla–Virtsu raudtee, Rattaorienteerumine, Raudkärblased, Rägavere valla lipp, Rebane, Rekultiveerimine, Riigimets, Riiklik julgeolek, Roheneemesaared, Rohesisalik, Rohtla, Rohukonn, Roniv mürgipuu, Rood-lesiksammal, Rothmannia annae, Ruiklased, Ruumiandmed, Rwanda, Saarjärve looduspark, Sambia, Samblikud, Samoa, Sarvikpütt, Sauerland, São Tomé ja Príncipe, Säilikpuu, Söögiseen, Sürjametsad, Sõrmkübar (perekond), Sõrve tuletorn, Segamets, Seišellid, Senja, Serengeti, Servaefekt, Shiretoko rahvuspark, Sichuan, Siduja, Siht (metsandus), Sile tondipea, Siplase looduskaitseala, Sirelisuru, Sirmokas, Skåtøy, Smiltynė, Somaali poolsaar, Soomaa rahvuspark, Soome lahe idaosa rahvuspark, Soomets, Soostunud metsad, Stridsvagn 122, Sudaan, Suhhovei, Sulawesi maduhaugas, Suur-konnakotkas, Suur-Pakri, Svealand, Sylvisorex ollula, T-27, Taapirlased, Taimkate, Talu, Talvitumine, Tapanuli orangutan, Tarastatud kogukond, Tartu maakond, Tartu rahu, Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond, Tarvas, Taurus, Teder, Tellervo, Tenerife, Termiidilised, Tetracheilostoma carlae, Tihnik, Tiksoja matkarajad, Tinamulised, Tjumeni oblasti lipp, Tlingitid, Transnistria, Treptow-Köpenick, Trinidad ja Tobago, Trollid, Tuhnik, Tulikalised, Turdtuvi, Turismiatraktsioon, Tuttdrongo, Tuulas, Uibuleht, Usbekistan, Utøya, Uudismaa, Uuendusraie, Uus-Inglismaa, Valgjärve kolhoos, Valgustingimused, Valikraie, Varbla kihelkond, Varis, Varjevärvus, Vasakkeermene pisitigu, Vasakpoolsete esseeride ülestõus, Vääriselupaik, Väike käopõll, Väike uibuleht, Väike-kiirgliblikas, Väinamere saared, Väinameri, Värvid Eesti omavalitsuste vappidel, Vööthüään, Võrukeste lipp, Võsa, Võsamaa, Võsavaksik, Veskimets, Vikimõisa mets, Vintlased, Virantanaz, Vormsi, Vulkaanide rahvuspark, Wümme nõgu, Wernigerode, XVII üldtantsupidu, Ymittós, Yverdon-les-Bains, Zoonoosid, 1967. aasta augustitorm, 2005. aasta jaanuaritorm. Laienda indeks (454 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aasia taapir

Aasia taapir ehk india taapir (Tapirus indicus) on taapirlaste sugukonda taapiri perekonda kuuluv kabjaline.

Uus!!: Mets ja Aasia taapir · Näe rohkem »

Aasnelk

Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Mets ja Aasnelk · Näe rohkem »

Aasnurmikas

Aasnurmikas (Poa pratensis) on taimeliik kõrreliste sugukonna nurmika perekonnast.

Uus!!: Mets ja Aasnurmikas · Näe rohkem »

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Uus!!: Mets ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »

Aegna

Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.

Uus!!: Mets ja Aegna · Näe rohkem »

Afganistan

Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.

Uus!!: Mets ja Afganistan · Näe rohkem »

Agroökosüsteem

Agroökosüsteem ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, kus toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides.

Uus!!: Mets ja Agroökosüsteem · Näe rohkem »

Ahja valla vapp

Ahja valla vapp Ahja valla vapp on Põlva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Ahja valla vapp.

Uus!!: Mets ja Ahja valla vapp · Näe rohkem »

Ahtalehine nurmikas

Ahtalehine nurmikas (Poa angustifolia) on kõrreliste sugukonda nurmika perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Uus!!: Mets ja Ahtalehine nurmikas · Näe rohkem »

Alavieska vald

Alavieska kirik enne 1916 Alavieska on vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.

Uus!!: Mets ja Alavieska vald · Näe rohkem »

Albaania

Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Uus!!: Mets ja Albaania · Näe rohkem »

Albrecht Altdorfer

Albrecht Altdorferi büst Albrecht Altdorfer (umbes 1480 Regensburgi lähedal – 12. veebruar 1538 Regensburg) oli saksa maalija ja vasegraveerija, Doonau koolkonna peaesindaja Lõuna-Saksamaal.

Uus!!: Mets ja Albrecht Altdorfer · Näe rohkem »

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Uus!!: Mets ja Ale · Näe rohkem »

Alevè mets

Vaade metsale Alevè mets, tuntud ka kui Alvé mets (itaalia keeles Bosco dell'Alevè ja Bosco dell'Alvé), on mets Itaalia Alpides Cuneo provintsis, Sampeyre, Casteldelfino ja Pontechianale omavalitsusüksuste territooriumil.

Uus!!: Mets ja Alevè mets · Näe rohkem »

Alor

Alor on suurim saar Alori saarestikus, mis asub Väikestes Sunda saartes Kagu-Indoneesias.

Uus!!: Mets ja Alor · Näe rohkem »

Alusmets

Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.

Uus!!: Mets ja Alusmets · Näe rohkem »

Alustaimestu

Alustaimestu ehk eluskate (kasutatud ka ebakorrektset terminit alustaimestik) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad.

Uus!!: Mets ja Alustaimestu · Näe rohkem »

Amazonas

Amazonase valgla Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.

Uus!!: Mets ja Amazonas · Näe rohkem »

Anakonda

Anakonda ehk vesiboa (Eunectes) on maoliste perekond.

Uus!!: Mets ja Anakonda · Näe rohkem »

Andid

Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.

Uus!!: Mets ja Andid · Näe rohkem »

Anuubis

Anuubis puu otsas Anuubis (Papio anubis) on pärdiklaste sugukonda paaviani perekonda kuuluv ahv.

Uus!!: Mets ja Anuubis · Näe rohkem »

Apatin

Katoliku kirik Apatinis Tänav Apatinis Apatin (serbia keeles Апатин, Apatin) on linn Serbias Vojvodinas Lääne-Bačka ringkonnas, Apatini valla keskus.

Uus!!: Mets ja Apatin · Näe rohkem »

Aprill 2010

Aprill 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Mets ja Aprill 2010 · Näe rohkem »

Araukaaria

Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Araukaaria · Näe rohkem »

Argentina

Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Mets ja Argentina · Näe rohkem »

Armastuse tunnel

Armastuse tunnel ja rong Armastuse tunnel (ukraina keeles Тунель Кохання) on üle 3 km pikk raudteelõik Lääne-Ukrainas Klevani ja Orživi vahel.

Uus!!: Mets ja Armastuse tunnel · Näe rohkem »

Artiklid kultuuritüpoloogiast

"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.

Uus!!: Mets ja Artiklid kultuuritüpoloogiast · Näe rohkem »

Arukask

Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Mets ja Arukask · Näe rohkem »

Asko Lõhmus

Asko Lõhmus (sündinud 12. juulil 1974) on eesti ökoloog, keskkonnateadlane ja looduskaitsja.

Uus!!: Mets ja Asko Lõhmus · Näe rohkem »

Aucklandi saared

thumb Aucklandi saared on saarestik Vaikses ookeanis.

Uus!!: Mets ja Aucklandi saared · Näe rohkem »

Aukštaitija rahvuspark

Lūšiai järv Aukštaitija rahvuspark on Leedu vanim rahvuspark.

Uus!!: Mets ja Aukštaitija rahvuspark · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Mets ja Austria · Näe rohkem »

Avinurme valla vapp

Avinurme valla vapp Avinurme valla vapp on Ida-Viru maakonna endise Eesti haldusüksuse Avinurme valla vapp.

Uus!!: Mets ja Avinurme valla vapp · Näe rohkem »

Šani mägismaa

Šani mägismaa asend Šani mägismaa lõunaosa maastik Šani mägismaa on mägismaa Euraasia kaguosas Myanmari idaosas, osaliselt ka Hiina, Laose ja Tai territooriumil.

Uus!!: Mets ja Šani mägismaa · Näe rohkem »

Šožma

Šožma (uus) raudteejaam 2009 Šožma (vene keeles Шожма) on küla Venemaal Arhangelski oblastis Njandoma rajoonis Šalakuša külaasunduses.

Uus!!: Mets ja Šožma · Näe rohkem »

Üheksavöölane

Üheksavöölane (Dasypus novemcinctus) on loom vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Mets ja Üheksavöölane · Näe rohkem »

Ülemiste järve äärne mets

Ülemiste järve äärne mets on mets Tallinnas Ülemiste järve juures.

Uus!!: Mets ja Ülemiste järve äärne mets · Näe rohkem »

Ürghirv

Ürghirv (Megaloceros giganteus) on väljasurnud hirvlaste sugukonda kuuluv põder.

Uus!!: Mets ja Ürghirv · Näe rohkem »

Öösorr

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Öösorr · Näe rohkem »

Ökoloogia mõisteid

Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.

Uus!!: Mets ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Õhusaaste leviku modelleerimine

Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivielektrijaamadest Õhusaaste leviku modelleerimine on matemaatiline simulatsioon saasteainete hajumise ennustamiseks atmosfääris.

Uus!!: Mets ja Õhusaaste leviku modelleerimine · Näe rohkem »

Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.

Uus!!: Mets ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »

Bahrein

Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes.

Uus!!: Mets ja Bahrein · Näe rohkem »

Bali tiiger

Bali tiiger (Panthera tigris balica, indoneesia keeles harimau Bali, arhailises bali keeles samong) on tiigri väljasurnud alamliik, kes elutses vaid Bali saarel Indoneesias.

Uus!!: Mets ja Bali tiiger · Näe rohkem »

Bangladesh

Tanguar haor on 100-ruutkilomeetrine oluline märgalade ökosüsteem Sunamaganji rajoonis. Traditsioonilise hapupiimajoogi lassi valmistamine Dhakas (2023) Kalastajad Jamuna jõel (2019) Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas.

Uus!!: Mets ja Bangladesh · Näe rohkem »

Barbados

Barbados on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel asuv saareriik ja Väikeste Antillide idapoolseim riik.

Uus!!: Mets ja Barbados · Näe rohkem »

Belgorodi oblasti lipp

Belgorodi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Belgorodi oblasti lipp.

Uus!!: Mets ja Belgorodi oblasti lipp · Näe rohkem »

Boniteet

Boniteet (ladina bonitās 'headus') ehk kasvukohaheadus ehk kõlviku väärtus on mulla (mulla boniteet), maa (maa boniteet) või metsa (metsa boniteet) suhteline väärtus.

Uus!!: Mets ja Boniteet · Näe rohkem »

Botaanika mõisteid

Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.

Uus!!: Mets ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »

Bouilloni vald (Belgia)

Bouilloni kindlus Bouilloni linn ja kindlusloss (10.–16. sajand) Bouillon on vald Belgias Valloonias Luxembourgi provintsis.

Uus!!: Mets ja Bouilloni vald (Belgia) · Näe rohkem »

Briti Columbia

Briti Columbia provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kanada riigi lääneosas.

Uus!!: Mets ja Briti Columbia · Näe rohkem »

Burundi

Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas.

Uus!!: Mets ja Burundi · Näe rohkem »

Bussool

Käsibussool BŠ-1 Bussool (i.k. compass-boussole, surveyor’s compass) on metsas kasutatav kompassi põhimõttel töötav lihtsaim sirgjoone orienteerimise riist, mis võimaldab mõõta ka horisontaalnurki.

Uus!!: Mets ja Bussool · Näe rohkem »

Ceará osariigi lipp

Ceará osariigi lipp Ceará osariigi lipp on Brasiilia Ceará osariigi lipp.

Uus!!: Mets ja Ceará osariigi lipp · Näe rohkem »

Central Park

Central Park on suur haljasala, mis asub New Yorgis Manhattani saare keskosas.

Uus!!: Mets ja Central Park · Näe rohkem »

Coelestinus V

Coelestinus V, ka Celestinus V (Pietro da Morrone või Pietro Angeleri, ka Pietro Angelario, Pietro Angelieri, Pietro Angelliero, Pietro Angeler või Pietro Angeleri di Murrone; 1209, 1210 või 1215 – 19. mai 1296) oli paavst juulist detsembrini 1294.

Uus!!: Mets ja Coelestinus V · Näe rohkem »

Danny, maailma parim

"Danny, maailma parim" (ingl "Danny, the Champion of the World") on Roald Dahli 1975.

Uus!!: Mets ja Danny, maailma parim · Näe rohkem »

Dauerwald

Dauerwald (saksa 'püsimets, kestev mets') on Saksamaalt pärinev metsamajandamisvõte, mille järgi igal aastal vaadatakse mets üksikasjalikult üle ning märgitakse viletsamate tüvede ja võradega puud raieks.

Uus!!: Mets ja Dauerwald · Näe rohkem »

De Haan

De Haan on hollandikeelne vald Belgias Lääne-Flandria provintsis Oostende haldusringkonnas.

Uus!!: Mets ja De Haan · Näe rohkem »

Devoni saar

Devoni saare asend Devoni saare satelliidipilt Devon (inglise Devon Island) on Kanadale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus.

Uus!!: Mets ja Devoni saar · Näe rohkem »

Diana

Antiikne mosaiik Dianast Sousse'is Diana kütina. Guillaume Seignac Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste.

Uus!!: Mets ja Diana · Näe rohkem »

Dodo

Dodo ehk dront (Raphus cucullatus) on tuvilaste sugukonda kuulunud väljasurnud lennuvõimetu lind, perekonna Raphus ainus esindaja.

Uus!!: Mets ja Dodo · Näe rohkem »

Donetsk

Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas Donetsk (1924. aastani Juzovka / raudteejaamana Juzovo / ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, endine Donetski oblasti keskus.

Uus!!: Mets ja Donetsk · Näe rohkem »

E. O. Wilson

Edward Osborne Wilson (2003) Edward Osborne Wilson (2007) Edward Osborne Wilson (10. juuni 1929 Birmingham, Alabama – 26. detsember 2021) oli ameerika entomoloog (mürmekoloog), sotsiobioloog, teoreetik ja loodusteadlane.

Uus!!: Mets ja E. O. Wilson · Näe rohkem »

Ebaseaduslik metsaraie

Ebaseaduslik metsaraie on puidu ülestöötamine, rikkudes riigi poolt kehtestatud seadusi ja määrusi.

Uus!!: Mets ja Ebaseaduslik metsaraie · Näe rohkem »

Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon)

Eduard Vilde nimeline kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Põlva külanõukogus.

Uus!!: Mets ja Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon) · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Mets ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti loopealsed

Loopealne Keilas Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Mets ja Eesti loopealsed · Näe rohkem »

Eesti metsad

Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.

Uus!!: Mets ja Eesti metsad · Näe rohkem »

Eesti metskondade ajalugu

Eesti metskondade ajalugu kajastab metsa majandamise üksuste kujunemist ja tegevust Eesti territooriumil.

Uus!!: Mets ja Eesti metskondade ajalugu · Näe rohkem »

Eesti rahvausund

Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.

Uus!!: Mets ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »

El Salvador

El Salvadori Vabariik (varem eesti keeles Salvador) on suuruselt kõige väiksem, kuid kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas.

Uus!!: Mets ja El Salvador · Näe rohkem »

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.

Uus!!: Mets ja Elupaik · Näe rohkem »

Erak

Budistist erak Hsu Yun Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses.

Uus!!: Mets ja Erak · Näe rohkem »

Eramets

Eramets on eraomandis mets.

Uus!!: Mets ja Eramets · Näe rohkem »

Erkerode

Erkerode on väike küla ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.

Uus!!: Mets ja Erkerode · Näe rohkem »

ESTDCU

Esiplaanil vanemohvitserid ESTDCU välivormis Parempoolne sõjaväelane varasema heledama tooniga digitaalmustriga, vasakpoolne vanema ümarlaigulise mustriga välivormis. ESTDCU (lühend sõnadest: Estonian Digital Camo Uniform 'eesti digitaalse maskeeringuga vorm') on Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus alates 2010ndate algusest kasutatav välivormiriietus.

Uus!!: Mets ja ESTDCU · Näe rohkem »

Euroopa kaugseiresatelliit

Euroopa kaugseiresatelliit (ingl k European Remote-Sensing Satellite) on Euroopa kosmoseagentuuri polaarorbiiti kasutavate kaugseire satelliitide programm.

Uus!!: Mets ja Euroopa kaugseiresatelliit · Näe rohkem »

Euroopa piison

Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.

Uus!!: Mets ja Euroopa piison · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Mets ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Galunggung

Galunggung on tegev kihtvulkaan Indoneesias Jaava saare lääneosas.

Uus!!: Mets ja Galunggung · Näe rohkem »

Gause reegel

Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida.

Uus!!: Mets ja Gause reegel · Näe rohkem »

Ghana lipp

Proportsioonid 2:3 Ghana lipp on Ghana Vabariigi lipp.

Uus!!: Mets ja Ghana lipp · Näe rohkem »

Great Smoky mägede rahvuspark

Great Smoky mägede rahvuspark (Great Smoky Mountains National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark, mis asub Põhja-Carolina ja Tennessee osariikides.

Uus!!: Mets ja Great Smoky mägede rahvuspark · Näe rohkem »

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Uus!!: Mets ja Gregorius I · Näe rohkem »

Guleni vald

Guleni kirik Guleni vald on vald Norras Vestlandi maakonnas Sogne fjordi suudme lõunakaldal.

Uus!!: Mets ja Guleni vald · Näe rohkem »

Haabersti mets

Haabersti mets on metsaala Tallinnas Haabersti linnaosas Haabersti asumis.

Uus!!: Mets ja Haabersti mets · Näe rohkem »

Haavik

Haavik Norras Haavik ehk haavamets on mets, kus domineerivad haavapuud.

Uus!!: Mets ja Haavik · Näe rohkem »

Hajaküla

Hajaküla on külatüüp, kus taluõued paiknevad maastikul hajusalt ja nende vahel laiuvad põllud, metsad ja karjamaad.

Uus!!: Mets ja Hajaküla · Näe rohkem »

Hallhani

Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.

Uus!!: Mets ja Hallhani · Näe rohkem »

Hanila vald

Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.

Uus!!: Mets ja Hanila vald · Näe rohkem »

Harilik aruhein

Harilik aruhein (Festuca pratensis) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Uus!!: Mets ja Harilik aruhein · Näe rohkem »

Harilik härghein

Harilik härghein (Melampyrum nemorosum) on mailaseliste sugukonda härgheina perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Uus!!: Mets ja Harilik härghein · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Mets ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik kõrvahark

Harilik kõrvahark (Forficula auricularia) on nahktiivaliste seltsi kuuluv putukas.

Uus!!: Mets ja Harilik kõrvahark · Näe rohkem »

Harilik keelikurohi

Harilik keelikurohi (Carlina vulgaris) on korvõieliste sugukonda keelikurohu perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Mets ja Harilik keelikurohi · Näe rohkem »

Harilik keerik

Harilik keerik (Tortula ruralis) on samblaliik pisisamblaliste sugukonnast keeriku perekonnast.

Uus!!: Mets ja Harilik keerik · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Mets ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Mets ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik metspipar

Harilik metspipar (Asarum europaeum L.) on tobiväädiliste sugukonda metspipra perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Mets ja Harilik metspipar · Näe rohkem »

Harilik nurmikas

Harilik nurmikas (Poa trivialis) on kõrreliste sugukonda nurmika perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Uus!!: Mets ja Harilik nurmikas · Näe rohkem »

Harilik pohl

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Mets ja Harilik pohl · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Mets ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harilik türnpuu

Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Mets ja Harilik türnpuu · Näe rohkem »

Haugas

Haugas (Accipiter) on lindude perekond haugaslaste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Haugas · Näe rohkem »

Häil

Häil on puistu võrastikus olev väike tühik (läbimõõduga umbes 25–50 m), mis tekib eelküpses, küpses või üleseisnud metsas tormikahjustuse või üraskirüüste tagajärjel, aga ka puude väljalangemisest või rühmiti väljaraiumisest.

Uus!!: Mets ja Häil · Näe rohkem »

Häilraie

Häilraie on turberaie alaliik, mille eesmärk on uue metsapõlve kasvatamine vana metsa külgvarjus.

Uus!!: Mets ja Häilraie · Näe rohkem »

Hänilane

Hänilane (Motacilla flava, varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik lambahänilane Motacilla flava flava) on västriklaste sugukonda kuuluv linavästrikust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi ja on 15–16 cm pikk.

Uus!!: Mets ja Hänilane · Näe rohkem »

Hübriidhaab

Hübriidhaab (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti ehk Populus tremula × Populus tremuloides Michx.) on hariliku haava (Populus tremula L.) ja Põhja-Ameerikast pärit ameerika haava (Populus tremuloides Michx.) looduslikul ristumisel või ristamisel saadud puuvorm.

Uus!!: Mets ja Hübriidhaab · Näe rohkem »

Hiid-soomusloom

Hiid-soomusloom (Manis gigantea) on soomusloomlaste sugukonda soomuslooma perekonda kuuluv imetaja, soomusloomaliste seltsi suurim esindaja.

Uus!!: Mets ja Hiid-soomusloom · Näe rohkem »

Hiidturako

Hiidturako (Corythaeola cristata), vana nimega siniluuri, on turakolaste sugukonda kuuluv lind"Loomade elu", 6.

Uus!!: Mets ja Hiidturako · Näe rohkem »

Hirmuste hoiuala

Hirmuste hoiuala asub Hiiu maakonna Kõrgessaare vallas Kõpu poolsaare loodeosas.

Uus!!: Mets ja Hirmuste hoiuala · Näe rohkem »

Hobuslased

Hobuslased (Equidae) on imetajate klassi kabjaliste seltsi kuuluv sugukond.

Uus!!: Mets ja Hobuslased · Näe rohkem »

Hoiumets

Hoiumets oli metsa kategooria, mille alla kuulusid reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad.

Uus!!: Mets ja Hoiumets · Näe rohkem »

Homininae

Homininae (ka hominiinid) on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv alamsugukond.

Uus!!: Mets ja Homininae · Näe rohkem »

Hominini

Hominini on alamsugukonda Homininae kuuluv triibus, kuhu kuuluvad inimene, šimpans ja nende väljasurnud esivanemad.

Uus!!: Mets ja Hominini · Näe rohkem »

Ida-Poola

Ida-Poola tähistab tänapäevaseid Poola Vabariigi idapoolseid alasid.

Uus!!: Mets ja Ida-Poola · Näe rohkem »

Ihasalu poolsaar

Mahajäetud Uitru sääre tuletorn (Ihasalu päevamärk) Ihasalu poolsaarel tipus. Ihasalu poolsaare tipp ja Uitru säär aerofotol. Ihasalu poolsaar on poolsaar Jõelähtme vallas Harju maakonnas Ihasalu ja Kaberneeme lahe vahel.

Uus!!: Mets ja Ihasalu poolsaar · Näe rohkem »

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Uus!!: Mets ja Ilm · Näe rohkem »

Ilumetsa raudteepeatus

Ilumetsa jaamahoone Ilumetsa raudteepeatus on raudteepeatus Tartu–Koidula raudteeliinil Põlvamaal Räpina vallas Kikkal.

Uus!!: Mets ja Ilumetsa raudteepeatus · Näe rohkem »

Ilves (perekond)

Ilves (Lynx) on loomaperekond kiskjaliste seltsi kaslaste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Ilves (perekond) · Näe rohkem »

India soomusloom

India soomusloom (Manis crassicaudata) on suurte soomuste ja punakaspruuni karvastikuga kaetud soomusloom.

Uus!!: Mets ja India soomusloom · Näe rohkem »

Iqaluit

Iqaluit (inuktituti 'kalad') on linn Kanadas, Nunavuti pealinn.

Uus!!: Mets ja Iqaluit · Näe rohkem »

Isehõrenemine

Isehõrenemine on metsa arengus pidev protsess, millega osa puid puistus kuivab ja langeb välja.

Uus!!: Mets ja Isehõrenemine · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Mets ja Island · Näe rohkem »

Istandus

Kautšukipuuistandus Istandus on taimekasvatusala või -majand, kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest.

Uus!!: Mets ja Istandus · Näe rohkem »

Isurid

Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Uus!!: Mets ja Isurid · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Mets ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Ivano-Frankivski oblast

Ivano-Frankivski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Lääne-Ukrainas.

Uus!!: Mets ja Ivano-Frankivski oblast · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: Mets ja Jalavägi · Näe rohkem »

Jalgrattatee

Jalgrattatee Saksamaal Jalgrattatee on tee, mida mööda sõidetakse jalgratastega.

Uus!!: Mets ja Jalgrattatee · Näe rohkem »

Jääksoo

Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.

Uus!!: Mets ja Jääksoo · Näe rohkem »

Jäärak

Jäärak Ukrainas Harkivi oblastis Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva (vananenud termin ovraag) on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul.

Uus!!: Mets ja Jäärak · Näe rohkem »

Jänes

Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Mets ja Jänes · Näe rohkem »

Jõhvi vald

Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Mets ja Jõhvi vald · Näe rohkem »

Joala lahing

Joala lahing (ka Kreenholmi lahing) oli 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõjas Narva lahingu ajal toimunud kokkupõrge Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.

Uus!!: Mets ja Joala lahing · Näe rohkem »

Johannes Precht

Johannes Precht ((Joannes) Heinz Preht; 22. jaanuar 1911 Tartu – 30. jaanuar 1995 Bad Dürkheim, Saksamaa) oli Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane.

Uus!!: Mets ja Johannes Precht · Näe rohkem »

Kaarnajärv

Kaarnajärv (ka Kaarna järv) on järv Valgamaal Otepää linnast 2 km kirde pool, Otepää ja Pilkuse külas.

Uus!!: Mets ja Kaarnajärv · Näe rohkem »

Kabehirv

Video kabehirvekarjast Saksamaa Granati loomapargis Kabehirv (Dama dama) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Mets ja Kabehirv · Näe rohkem »

Kabjalised

Kabjalised (Perissodactyla) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Mets ja Kabjalised · Näe rohkem »

Kagu-Aasia

Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.

Uus!!: Mets ja Kagu-Aasia · Näe rohkem »

Kahvripühvel

Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik.

Uus!!: Mets ja Kahvripühvel · Näe rohkem »

Kakkpapagoi

Kakkpapagoi Kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habroptila ehk S. habroptilus) on papagoilaste sugukonda kakkpapagoi perekonda kuuluv Uus-Meremaal elav lind, ainuke lennuvõimetu papagoilane.

Uus!!: Mets ja Kakkpapagoi · Näe rohkem »

Kalana linnamägi

Kalana linnamägi asub Jõgeva maakonna Põltsamaa vallas Kalana Kalana tänapäevasest keskusest 1 km loode suunas, Kalana - Pisisaare teest 60–160 m põhja pool, Põltsamaalt 10 km põhja pool.

Uus!!: Mets ja Kalana linnamägi · Näe rohkem »

Kallukse maastikukaitseala

Linda-Neitsi kivi Kallukse mägedes Kallukse maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Uus!!: Mets ja Kallukse maastikukaitseala · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Mets ja Kanada · Näe rohkem »

Kanakull

Kanakull (Accipiter gentilis) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Mets ja Kanakull · Näe rohkem »

Kanalised

Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.

Uus!!: Mets ja Kanalised · Näe rohkem »

Karjala-Soome NSV

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956.

Uus!!: Mets ja Karjala-Soome NSV · Näe rohkem »

Karula rahvuspark

Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.

Uus!!: Mets ja Karula rahvuspark · Näe rohkem »

Kasetriibik

Kasetriibik (Sicista betulina, varem kasetriiplane) on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja.

Uus!!: Mets ja Kasetriibik · Näe rohkem »

Kassikakk

Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.

Uus!!: Mets ja Kassikakk · Näe rohkem »

Katastroofiturism

Turistid Stillaguamishi jõe üleujutust vaatamas. Katastroofiturism on turismi üks alaliik, mis sarnaneb ekstreemturismiga.

Uus!!: Mets ja Katastroofiturism · Näe rohkem »

Kaugseire

Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.

Uus!!: Mets ja Kaugseire · Näe rohkem »

Kääpa maastikukaitseala

Kääpa maastikukaitseala on maastikukaitseala Jõgeva maakonnas pindalaga 2284 ha.

Uus!!: Mets ja Kääpa maastikukaitseala · Näe rohkem »

Kägu

Kägu (Cuculus canorus) on kägulaste sugukonda käo perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Kägu · Näe rohkem »

Käosulane (perekond)

Käosulane (Hippolais) on värvuliste seltsi roolindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Uus!!: Mets ja Käosulane (perekond) · Näe rohkem »

Käpalised

Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.

Uus!!: Mets ja Käpalised · Näe rohkem »

Kärp

Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Mets ja Kärp · Näe rohkem »

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.

Uus!!: Mets ja Köppeni kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »

Küüsikloomad

Küüsikloomad ehk onühhofoorid (Onychophora) on loomade hõimkond.

Uus!!: Mets ja Küüsikloomad · Näe rohkem »

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Uus!!: Mets ja Küpros · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Mets ja Kütus · Näe rohkem »

Kõlleste valla lipp

Kõlleste valla lipp Kõlleste valla lipp on Põlva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Kõlleste valla lipp.

Uus!!: Mets ja Kõlleste valla lipp · Näe rohkem »

Kõlvik

Kõlvik on loodusolude ja kasutusotstarbe poolest temaga külgnevatest aladest erinev maatükk.

Uus!!: Mets ja Kõlvik · Näe rohkem »

Kõpu kihelkond

Kõpu kirik Kõpu kihelkond (lühend Kõp) on kihelkond Viljandimaal.

Uus!!: Mets ja Kõpu kihelkond · Näe rohkem »

Kõrge pisarviljak

Kõrge pisarviljak ehk kõrge kivijugapuu ehk kahikatea (Dacrycarpus dacrydioides) on Uus-Meremaal endeemne okaspuu kivijugapuuliste sugukonna pisarviljaku perekonnast.

Uus!!: Mets ja Kõrge pisarviljak · Näe rohkem »

Kõrgelaid

Kõrgelaid (ka Kõrglaid) on laid Hiiumaa vallas Väinameres Hiiumaast kagus.

Uus!!: Mets ja Kõrgelaid · Näe rohkem »

Kõrgendatud avaliku huviga alad

Kõrgendatud avaliku huviga alad, ka KAH-alad või KAH-metsad, on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juurutatud terminoloogias kõrgendatud avaliku huviga alad.

Uus!!: Mets ja Kõrgendatud avaliku huviga alad · Näe rohkem »

Kõver mets

Kaart Kõver mets (poola keeles Krzywy Las, Krzywy las) on Poola lääneosas Saksamaa piiri lähedal kasvav mets, mille moodustavad moondunud tüvega männid.

Uus!!: Mets ja Kõver mets · Näe rohkem »

Kehtna vald (1991)

Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas.

Uus!!: Mets ja Kehtna vald (1991) · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Mets ja Keila · Näe rohkem »

Kemijärvi linn

Kemijärvi on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lapi maakonnas Kemijärvi järve ja Kemijoki jõe ääres, Soome kõige põhjapoolsem linn.

Uus!!: Mets ja Kemijärvi linn · Näe rohkem »

Keskkonnatehnoloogia

Elektriautod Keskkonnatehnoloogia ehk roheline tehnoloogia ehk ökoloogiline tehnoloogia on tehniline valdkond, mis võimaldab jätkusuutlikku rohelist eluviisi.

Uus!!: Mets ja Keskkonnatehnoloogia · Näe rohkem »

Kibira rahvuspark

Kibira rahvuspark on rahvuspark Burundis.

Uus!!: Mets ja Kibira rahvuspark · Näe rohkem »

Kindlustatud asula

Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.

Uus!!: Mets ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kirgiisi ahelik

Kirgiisi ahelik (kirgiisi Кыргыз Ала-Тоо, kasahhi Қырғыз жотасы) on mäestik Aasias, osa Tian Shanist.

Uus!!: Mets ja Kirgiisi ahelik · Näe rohkem »

Kiribati

Kiribati (Kiribati Vabariik; kiribati keeles) on saareriik Vaikses ookeanis Mikroneesias, mille alasid läbib ekvaator.

Uus!!: Mets ja Kiribati · Näe rohkem »

Kirovi oblasti lipp

Kirovi oblasti lipp. Kirovi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Kirovi oblasti lipp.

Uus!!: Mets ja Kirovi oblasti lipp · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Uus!!: Mets ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Kivijugapuulised

Kivijugapuulised (Podocarpaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv sugukond.

Uus!!: Mets ja Kivijugapuulised · Näe rohkem »

Kliimamuutus

Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.

Uus!!: Mets ja Kliimamuutus · Näe rohkem »

Kliimamuutuse leevendamine

Kliimamuutuse leevendamine (inglise climate change mitigation) tähistab tegevusi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste kiirust ja mõju.

Uus!!: Mets ja Kliimamuutuse leevendamine · Näe rohkem »

Kloostrimets

Kloostrimets 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Kloostrimets ehk Pirita-Iru parkmets on metsaala Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: Mets ja Kloostrimets · Näe rohkem »

Kluppimisleht

Kluppisleht on tabel, kuhu kirjutatakse metsas kluppimise tulemused.

Uus!!: Mets ja Kluppimisleht · Näe rohkem »

Koerlased

Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.

Uus!!: Mets ja Koerlased · Näe rohkem »

Kollane mänd

Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Mets ja Kollane mänd · Näe rohkem »

Komoorid

Komoori Liit (2002. aastani Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.

Uus!!: Mets ja Komoorid · Näe rohkem »

Kooraste Kõverjärv

Kõvvõrjärv (ka Kooraste Kõverjärv, Kooraste Kõvvõrjärv) on järv Põlvamaal Kanepi vallas Kooraste külast 1 km ida pool, metsade rüpes paiknev liigestatud kaldajoonega maaliline järv.

Uus!!: Mets ja Kooraste Kõverjärv · Näe rohkem »

Koorküla

Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.

Uus!!: Mets ja Koorküla · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärv

Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.

Uus!!: Mets ja Koorküla Valgjärv · Näe rohkem »

Kose mets

Kose mets on metsaala Tallinnas Pirita linnaosas Pirita ja Kose asumis.

Uus!!: Mets ja Kose mets · Näe rohkem »

Kosemäe mets

Kosemäe mets on kaitsealune mets Pärnu maakonnas Saarde vallas, jäädes Halliste jõe paremale kaldale (vaadatud 04.04.2013).

Uus!!: Mets ja Kosemäe mets · Näe rohkem »

Kukkurtihane

Kukkurtihase pesa Kukkurtihane (Remiz pendulinus) on kukkurtihaslaste sugukonda kukkurtihase perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Kukkurtihane · Näe rohkem »

Kuldnokk

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.

Uus!!: Mets ja Kuldnokk · Näe rohkem »

Kuningkobra

Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.

Uus!!: Mets ja Kuningkobra · Näe rohkem »

Kuopio linn

Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.

Uus!!: Mets ja Kuopio linn · Näe rohkem »

Kuristik

Kuristik Kuristik ehk taarn on jõevee poolt kõvadesse kivimitesse kulutatud püstjate veerudega sügav ja kitsas org peamiselt mäestikes.

Uus!!: Mets ja Kuristik · Näe rohkem »

Kuusiku parkmets

Kuusiku parkmets (mai 2017) Kuusiku mets on mets Tallinnas Nõmme linnaosas Vana-Mustamäe asumis.

Uus!!: Mets ja Kuusiku parkmets · Näe rohkem »

Kvartal (metsandus)

Kvartal on sihtide, teede, kraavide, ojade, jõgede või muude joonobjektidega eraldatud metsaosa.

Uus!!: Mets ja Kvartal (metsandus) · Näe rohkem »

Laanemetsad

Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Mets ja Laanemetsad · Näe rohkem »

Lage ala

Lage ala (unstocked area) on metsa arenguklass, mis tähistatab ala, kus loodusliku uuenemisega tekkinud peapuuliigiks sobivad puittaimed puuduvad või kuhu on rajatud metsakultuur, kuid kasvavate taimede arv ei ole veel metsa uuenemiseks piisav.

Uus!!: Mets ja Lage ala · Näe rohkem »

Laguahel

Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest.

Uus!!: Mets ja Laguahel · Näe rohkem »

Laialehised metsad

Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.

Uus!!: Mets ja Laialehised metsad · Näe rohkem »

Lank

Lank ehk raielank (i.k. coupe) on raiumiseks või vaigutamiseks määratud, looduses piiritletud metsaosa.

Uus!!: Mets ja Lank · Näe rohkem »

Laudtee

Luhasoo raba laudteeLaudtee on puidust plankudest ehitatud kõrgendatud jalgtee, kõnnitee või teerada, mis võimaldab jalakäijatel ületada märga, habrast või soist maad.

Uus!!: Mets ja Laudtee · Näe rohkem »

Lääne-Nigula vald (2013)

Lääne-Nigula vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.

Uus!!: Mets ja Lääne-Nigula vald (2013) · Näe rohkem »

Läikulmik

Läikulmik ehk läik-ulmik (Hypnum cupressiforme) on ulmikuliste sugukonda ulmiku perekonda kuuluv samblaliik.

Uus!!: Mets ja Läikulmik · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Mets ja Läti · Näe rohkem »

Lüneburgi nõmm

Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.

Uus!!: Mets ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Mets ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leerimetsa

Leerimetsa on küla Hiiumaal Hiiumaa vallas.

Uus!!: Mets ja Leerimetsa · Näe rohkem »

Lehelind

Lehelind (Phylloscopus) on värvuliste seltsi põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Uus!!: Mets ja Lehelind · Näe rohkem »

Lehtmets

Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Uus!!: Mets ja Lehtmets · Näe rohkem »

Lerna järv

Lerna järv oli järv, mis paiknes Argolises tänapäeva Myloi valla maa-alal.

Uus!!: Mets ja Lerna järv · Näe rohkem »

Lidar

Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.

Uus!!: Mets ja Lidar · Näe rohkem »

Lihavõttesaar

Lihavõttesaar Lihavõttesaar (rapanui keeles Rapa Nui) on Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis.

Uus!!: Mets ja Lihavõttesaar · Näe rohkem »

Liitunud puistu

Liitunud puistu (closed forest)) on loodusliku metsa alajaotus, mida kasutatakse üleilmses metsainventuuris. Liitunud puistu koosneb erinevatest puurinnetest ja alusmetsast, mis katavad vähemalt 40% maapinnast. Liitunud puistule on iseloomulik tiheda rohurinde puudumine. Need puistud võivad olla nii majandatavad või asuda reservaatides. Need võivad olla nii primaarsed kui sekundaarsed puistud, mida on raiutud korduvalt, kuid kus on säilinud kõik metsale iseloomulikud tunnused.

Uus!!: Mets ja Liitunud puistu · Näe rohkem »

Lindmetsa hoiuala

Lindmetsa hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000321) on loodushoiu ala Saare maakonna Saaremaa vallas.

Uus!!: Mets ja Lindmetsa hoiuala · Näe rohkem »

Lindmetsa maastikukaitseala

Lindmetsa maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000571) on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas Lindmetsa ja Kaunispe külas.

Uus!!: Mets ja Lindmetsa maastikukaitseala · Näe rohkem »

Linnamets

Linnamets oli linnale kuuluv mets, kust linn sai omale puid (peamiselt kütte tarbeks).

Uus!!: Mets ja Linnamets · Näe rohkem »

Lodju tänav

Lodju tänav on tänav Kärdla lõunaosas.

Uus!!: Mets ja Lodju tänav · Näe rohkem »

Lodu

Lodu on toitainerohkest vooluveest märg kasvukoht.

Uus!!: Mets ja Lodu · Näe rohkem »

Lodumets

Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).

Uus!!: Mets ja Lodumets · Näe rohkem »

Lohusuu valla vapp

Lohusuu valla vapp. Lohusuu valla vapp on endise Ida-Viru maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Lohusuu valla vapp.

Uus!!: Mets ja Lohusuu valla vapp · Näe rohkem »

Loodna valla lipp

Loodna valla lipp Loodna valla lipp oli Eesti haldusüksuse Loodna valla lipp.

Uus!!: Mets ja Loodna valla lipp · Näe rohkem »

Loodusvara lubatava kasutuse määr

Loodusvara lubatava kasutuse määr (inglise resource use rate) on teatud ajavahemikuks administratiivselt kehtestatav loodusvarade (nt mets, ulukid, kalavarud) kasutamise piirmäär, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile.

Uus!!: Mets ja Loodusvara lubatava kasutuse määr · Näe rohkem »

Loodusvarad

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.

Uus!!: Mets ja Loodusvarad · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Mets ja Loopealne · Näe rohkem »

Los Angelese maakond

Los Angelese maakonna lipp Los Angelese maakonna pitsat Los Angelese maakond on maakond Ameerika Ühendriikides California osariigi lõunaosas Vaikse ookeani ääres.

Uus!!: Mets ja Los Angelese maakond · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Mets ja Luksemburg · Näe rohkem »

Maakasutus

Maakasutus on mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel.

Uus!!: Mets ja Maakasutus · Näe rohkem »

Maarjamäe mets

Maarjamäe mets on metsaala Tallinnas Pirita linnaosas Maarjamäe ja Kose asumis Narva maantee ja Kase tänava vahelisel alal.

Uus!!: Mets ja Maarjamäe mets · Näe rohkem »

Maastikugeneetika

Maastikugeneetika on teadusharu, mis kombineerib populatsioonigeneetilisi ja maastikuökoloogilisi meetodeid ning võimaldab kindlaks teha taime- ja loomapopulatsioonide geneetilist varieeruvust enim mõjutavaid maastikuelemente ja keskkonnategureid.

Uus!!: Mets ja Maastikugeneetika · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (M)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.

Uus!!: Mets ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (P)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.

Uus!!: Mets ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »

Mai 2010

Mai 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Mets ja Mai 2010 · Näe rohkem »

Majandusmets

Majandusmets on mets, mis pole määratud reservaadiks.

Uus!!: Mets ja Majandusmets · Näe rohkem »

Maksevalmidus

Maksevalmidus (inglise keeles willingness to pay, lühendatult WTP) on tingliku hindamise meetodi osa, kus inimeste küsitluse teel tehakse kindlaks, kui palju ollakse nõus maksma keskkonnaseisundi parandamise või säilitamise eest.

Uus!!: Mets ja Maksevalmidus · Näe rohkem »

Malawi

Malawi Vabariik on merepiirita riik Ida-Aafrikas.

Uus!!: Mets ja Malawi · Näe rohkem »

Malvaste

Malvaste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaarel.

Uus!!: Mets ja Malvaste · Näe rohkem »

Maramagambo mets

Maramagambo mets on mets Ugandas Kuninganna Elizabethi rahvuspargis.

Uus!!: Mets ja Maramagambo mets · Näe rohkem »

Mari

punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.

Uus!!: Mets ja Mari · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Mets ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.

Uus!!: Mets ja Maroko · Näe rohkem »

Mauritius

Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari.

Uus!!: Mets ja Mauritius · Näe rohkem »

Määvli

Määvli on Hiiumaa valla keskosas asuv küla.

Uus!!: Mets ja Määvli · Näe rohkem »

Mäeküla mets

Mäeküla mets on metsaala Tallinnas Haabersti linnaosas Mäeküla asumis.

Uus!!: Mets ja Mäeküla mets · Näe rohkem »

Mägi-pajulill

Mägi-pajulill (Epilobium montanum) on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Mets ja Mägi-pajulill · Näe rohkem »

Mägisäälik

Andi mägisäälik Mägisäälik (Myioborus) on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Uus!!: Mets ja Mägisäälik · Näe rohkem »

Männik

Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).

Uus!!: Mets ja Männik · Näe rohkem »

Melekeoki osariik

Melekeoki osariik on 1.

Uus!!: Mets ja Melekeoki osariik · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Mets ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Mets ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Metasekvoia

Metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides) on küpressiliste sugukonda metasekvoia perekonda kuuluv heitlehine okaspuu, ainuke säilinud metasekvoialiik.

Uus!!: Mets ja Metasekvoia · Näe rohkem »

Metsa inventeerimine

Metsa inventeerimine on süstemaatiline andmete kogumine metsa kohta sellele hinnangu andmiseks ja analüüsi tegemiseks.

Uus!!: Mets ja Metsa inventeerimine · Näe rohkem »

Metsa süsinikuringe

Mahalangenud puud metsas (Oaks Park, Surrey) Metsa süsinikuringe on metsaökosüsteemis toimuv süsiniku liikumine atmosfääri ja metsaelustiku vahel.

Uus!!: Mets ja Metsa süsinikuringe · Näe rohkem »

Metsaökoloogia

Eesti mets pealtvaates Metsaökoloogia on teadusharu, mis uurib metsi kui ökosüsteeme (metsaökosüsteeme).

Uus!!: Mets ja Metsaökoloogia · Näe rohkem »

Metsaökosüsteem

Metsaökosüsteem on ökosüsteem, milles püsivalt domineerivad puittaimed.

Uus!!: Mets ja Metsaökosüsteem · Näe rohkem »

Metsaeraldis

Metsaeraldis või lihtsalt eraldis (ehk littera) on metsanduses kasutatav piisavalt ühetaoline ja terviklik metsaosa, mida saab kasutada ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.

Uus!!: Mets ja Metsaeraldis · Näe rohkem »

Metsafond

Metsafondi moodustasid NSVL-s ja Eesti NSV-s metsad koos metsamajanduslikuks tegevuseks eraldatud maa-aladega.

Uus!!: Mets ja Metsafond · Näe rohkem »

Metsahaldjas

Metsahaldjas on eesti mütoloogias inimese (metsavana), looma või linnu kujul esinev metsaga seotud haldjas.

Uus!!: Mets ja Metsahaldjas · Näe rohkem »

Metsahool

Metsahool (inglise forest stewardship) on metsa looduskaitseliselt ja sotsiaalselt vastutustundlik kasutamine ning majandamine (säästev metsandus), et hoida ja rohkendada metsa väärtusi ka tulevaste põlvede tarbeks.

Uus!!: Mets ja Metsahool · Näe rohkem »

Metsakalmistu (üldmõiste)

Stockholmis asuv Skogskyrkogården on metsakalmistu (2006) Metsakalmistu on metsaalale rajatud loodusliku ilmega kalmistu.

Uus!!: Mets ja Metsakalmistu (üldmõiste) · Näe rohkem »

Metsakasvatus

Metsakasvatus on nii metsamajanduslik tegevus kui ka metsateaduse haruEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Mets ja Metsakasvatus · Näe rohkem »

Metsaküla (Hiiumaa)

Metsaküla on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas.

Uus!!: Mets ja Metsaküla (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Metsakümblus

Metsakümblus (forest-bathing) ehk metsateraapia ehk shinrin-yoku (森林浴) on jaapani rahvausust pärinev sintoistlik praktika, mis viitab rahulikule jalutuskäigule metsas, eesmärgiga parandada üldist enesetunnet, tervist ja rahulolu, kasutades selleks kõiki viit meelt.

Uus!!: Mets ja Metsakümblus · Näe rohkem »

Metsakorraldaja

Metsakorraldaja, ka metsataksaator või taksaator kaardistab takseertunnuste põhjal metsaeraldisi, inventeerib metsa ja kavandab pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi, lähtudes metsa takseertunnustest ja metsa seisukorrast.

Uus!!: Mets ja Metsakorraldaja · Näe rohkem »

Metsalauka

Metsalauka on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Emmastest läänes.

Uus!!: Mets ja Metsalauka · Näe rohkem »

Metsamaa

Metsamaa on metsamajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa-ala.

Uus!!: Mets ja Metsamaa · Näe rohkem »

Metsamajand

Metsamajand on metsa majandav ettevõte.

Uus!!: Mets ja Metsamajand · Näe rohkem »

Metsamajandus

Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.

Uus!!: Mets ja Metsamajandus · Näe rohkem »

Metsamasin

Metsamasin on metsas töötamiseks mõeldud masin, mille peamiseks eesmärgiks on kas puidu töötlemine või puidu koondamine laoplatsile.

Uus!!: Mets ja Metsamasin · Näe rohkem »

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Mets ja Metsandus · Näe rohkem »

Metsanduse mõisteid

Siin on loetletud metsanduse mõisteid.

Uus!!: Mets ja Metsanduse mõisteid · Näe rohkem »

Metsapõleng

Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.

Uus!!: Mets ja Metsapõleng · Näe rohkem »

Metsapoliitika

Metsapoliitika (Forest Policy) on riigi, organisatsiooni või isiku sihikindel tegevus, mis aitab säilitada metsakeskkonna stabiilsuse ja ökoloogilise tasakaalu metsade kaitset ja majandamist sätestavate seaduste abil.

Uus!!: Mets ja Metsapoliitika · Näe rohkem »

Metsarekreatsioon

Metsarekreatsioon ehk metsapuhkus tähendab metsa- või metsalähedasel maastikul harrastatavaid tegevusi, mille tegemiseks on tarvis kohaliku looduskeskkonna ressursse.

Uus!!: Mets ja Metsarekreatsioon · Näe rohkem »

Metsasõda

Raiesmik Laupa külas (2023). Raiemahtude kontekstis on tekitanud ägedaid vaidlusi küsimused, millised raieliigid on õigustatud millistes metsades ning kas metsanduses kasutatavat raieliikide klassifikatsiooni mõjutavad ka mainekujunduslikud taotlused või põhineb see rangelt tegelikel raietüüpidel. Metsasõda on laiaulatuslik ja intensiivne ühiskondlik debatt metsa ühiskondliku, eelkõige majandusliku käsitlemise teemal, kus tavaliselt on vastaspoolteks metsamajandajad (metsatööstus ja puidumüügist huvitatud metsaomanikud) ning looduskaitsjad ja metsa muudest kasutusviisidest (korilus, puhkekeskkond) huvitatud elanikud.

Uus!!: Mets ja Metsasõda · Näe rohkem »

Metsaseadus

Metsaseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille eesmärk on "tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine"https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (vaadatud 24.02.2013).

Uus!!: Mets ja Metsaseadus · Näe rohkem »

Metsastamine

Metsastamine (i.k. afforestation) on maakasutuse muutmine aidates kaasa metsa tekkimisele eesmärgiga hakata kasutama maad mets kasvatamiseks.

Uus!!: Mets ja Metsastamine · Näe rohkem »

Metsastepivöönd

Metsastepivöönd on ülemineku loodusvöönd põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.

Uus!!: Mets ja Metsastepivöönd · Näe rohkem »

Metsastepp

Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.

Uus!!: Mets ja Metsastepp · Näe rohkem »

Metsastumine

Metsastumine (inglise afforestation) toimub maakasutuse muutuse tõttu, mille tulemusel hakkab maatükil kasvama mets ja maa võetakse lõpuks arvele metsamaana.

Uus!!: Mets ja Metsastumine · Näe rohkem »

Metsatüüp

Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.

Uus!!: Mets ja Metsatüüp · Näe rohkem »

Metsateadus

Tallinna Ülikooli ja Chiba Ülikooli teadurid kaardistamas metsa kolmemõõtmelist struktuuri. Luidja, Hiiumaa Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad.

Uus!!: Mets ja Metsateadus · Näe rohkem »

Metsatustumine

Alepõllunduse eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-Mehhikos Metsatustumine Paraguays Chaco piirkonnas Metsade hävitamine Boliivias Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal Metsatustumine on metsa pindala vähenemine.

Uus!!: Mets ja Metsatustumine · Näe rohkem »

Metsik

Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna.

Uus!!: Mets ja Metsik · Näe rohkem »

Metskiur

Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Metskiur · Näe rohkem »

Metskond

Metskond on metsa majandamise üksus.

Uus!!: Mets ja Metskond · Näe rohkem »

Metsvint

Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Metsvint · Näe rohkem »

Mihkli Talumuuseum

Elumaja Mihkli talu kaev Mihkli Talumuuseum on Saaremaa Muuseumi filiaal ja asub Saaremaal Saaremaa vallas Viki külas Mihkli talus.

Uus!!: Mets ja Mihkli Talumuuseum · Näe rohkem »

Moaid

Moaid on hiigelsuured vulkaanilisest kivimist raiutud inimeste kujutised, mis asuvad Polüneesia saarestikus Lihavõttesaarel.

Uus!!: Mets ja Moaid · Näe rohkem »

Mudatilder

Mudatilder (Tringa glareola) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Mudatilder · Näe rohkem »

Mullahorisont

Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.

Uus!!: Mets ja Mullahorisont · Näe rohkem »

Mursid

Mursi naine Mursi mees Mursi 2010 Mursid on rahvas Aafrikas Etioopia edelaosas, kes kõnelevad surma keelte hulka kuuluvat mursi keelt.

Uus!!: Mets ja Mursid · Näe rohkem »

Mus setulosus

Mus setulosus on hiirlaste sugukonda hiire perekonda kuuluv näriline.

Uus!!: Mets ja Mus setulosus · Näe rohkem »

Must maavits

Must maavits (Solanum nigrum) on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv taim.

Uus!!: Mets ja Must maavits · Näe rohkem »

Mustpea-põõsalind

Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »

Mutt (perekond)

Mutt (Talpa) on putuktoiduliste seltsi mutlaste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Mets ja Mutt (perekond) · Näe rohkem »

N. A. Naseer

N. A. Naseer (2013) N. A. Naseer (sündinud 10. juunil 1962 Ernakulami ringkonnas Kerala osariigis Indias) on India loodusfotograaf, looduskaitsja ja publitsist.

Uus!!: Mets ja N. A. Naseer · Näe rohkem »

Nahkhiirlased

Nahkhiirlased (Vespertilionidae) on suurim käsitiivaliste sugukond.

Uus!!: Mets ja Nahkhiirlased · Näe rohkem »

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.

Uus!!: Mets ja Nastik · Näe rohkem »

Nauru

pisi Nauru on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel.

Uus!!: Mets ja Nauru · Näe rohkem »

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

Mustamäe nõlv, Lamekas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril.

Uus!!: Mets ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala · Näe rohkem »

Nõmmemetsad

Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Mets ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »

Nicaragua

Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga, ulatub läänes Vaikse ookeanini ja idas Kariibi mereni.

Uus!!: Mets ja Nicaragua · Näe rohkem »

Nissi valla vapp

Nissi valla vapp. Nissi valla vapp on Harju maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Nissi valla vapp.

Uus!!: Mets ja Nissi valla vapp · Näe rohkem »

Noorendik

Noorendik on mets, kus domineeriva rinde puude keskmine kõrgus on üle 1,3 m ja nende keskmine läbimõõt väiksem kui 6 cm.

Uus!!: Mets ja Noorendik · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Mets ja Norra · Näe rohkem »

Norra põllumajandus

Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2,7%.

Uus!!: Mets ja Norra põllumajandus · Näe rohkem »

November 2010

November 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Mets ja November 2010 · Näe rohkem »

Nurmkana

Nurmkana Nurmkana ehk põldpüü (Perdix perdix) on faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Mets ja Nurmkana · Näe rohkem »

Offroad

Offroad (toorlaen inglise keelest) on sõitmine teekatteta maapinnal.

Uus!!: Mets ja Offroad · Näe rohkem »

Ohepalu looduskaitseala

Ohepalu raba varahommikul Ohepalu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Virumaal Kadrina ja Tapa vallas ning Harjumaal Kuusalu vallas.

Uus!!: Mets ja Ohepalu looduskaitseala · Näe rohkem »

Okasmets

Okasmets on okaspuuenamusega mets.

Uus!!: Mets ja Okasmets · Näe rohkem »

Olsztyn

Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.

Uus!!: Mets ja Olsztyn · Näe rohkem »

Om (jõgi)

Om (vene keeles Омь) on Irtõši parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Mets ja Om (jõgi) · Näe rohkem »

Oredeži jõgi

Oredeži jõe panoraam Võritsa alevi juures Oredež (vene keeles Оредеж) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Mets ja Oredeži jõgi · Näe rohkem »

Oriküla

Oriküla on küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.

Uus!!: Mets ja Oriküla · Näe rohkem »

Padu tänav

Padu tänav on tänav Kärdla lõunaosas.

Uus!!: Mets ja Padu tänav · Näe rohkem »

Paide ordulinnus

Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.

Uus!!: Mets ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »

Parasvöötme metsad

Parasvöötme metsad (inglise keeles temperate zone forests) on metsad parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi on valitsevaks parasvöötme õhumass.

Uus!!: Mets ja Parasvöötme metsad · Näe rohkem »

Parasvöötme rohtlad

Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) Parasvöötme rohtla on rohtlavööndi osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid.

Uus!!: Mets ja Parasvöötme rohtlad · Näe rohkem »

Pääsküla raba

Looklev mänd Pääsküla raba matkarajal Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil.

Uus!!: Mets ja Pääsküla raba · Näe rohkem »

Päästeauto

Põhiauto Eestis. Lõuna-Eesti Päästekeskuse auto Päästeauto (ka tuletõrjeauto) on auto, mis on mõeldud päästetööde tegemiseks.

Uus!!: Mets ja Päästeauto · Näe rohkem »

Päästetööd

Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Tallinnas Koopapäästemeeskond vigastatut abistamas Prangli merepääste alus Kelnase sadamas Päästetööd (ainsuslikku vormi "päästetöö" kasutatakse harva) on toiming, tegevus ohuolukorras inimeste päästmiseks ja kaitsmiseks ning õnnetuste ja avariide tagajärgede likvideerimiseks.

Uus!!: Mets ja Päästetööd · Näe rohkem »

Päevapaabusilm

Päevapaabusilma röövik Päevapaabusilma rööviku nukkumine. Fotod on tehtud 60-sekundilise vahega Päevapaabusilm (Aglais io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik.

Uus!!: Mets ja Päevapaabusilm · Näe rohkem »

Pähklimäe terviserada

Pählimäe terviserada öösel Pähklimäe terviserada on terviserada Narva linnas Ida-Virumaal.

Uus!!: Mets ja Pähklimäe terviserada · Näe rohkem »

Pähklinäpp

Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius L.) on näriliste (Rodentia) seltsi unilaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.

Uus!!: Mets ja Pähklinäpp · Näe rohkem »

Pärisaruniit

Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.

Uus!!: Mets ja Pärisaruniit · Näe rohkem »

Pärlkanalased

Pärlkanalased (Numididae) on lindude sugukond kanaliste (Galliformes) seltsis.

Uus!!: Mets ja Pärlkanalased · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Mets ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Mets ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pühapaik

Sõna "püha" kasutatakse mitmes tähenduses, nagu "puutumatu", "õige" või "tõene" (aluslike tõdede puhul).

Uus!!: Mets ja Pühapaik · Näe rohkem »

Püsimetsandus

Põlismets Valgesoos. Valgesoo maastikukaitseala Oandu loodusmets Lahemaa rahvuspargis Alutaguse põlismets Püsimetsandus on püsimetsa metsa valikraietega majandamise viis, kus.

Uus!!: Mets ja Püsimetsandus · Näe rohkem »

Põõsalindlased

Põõsalindlased (Sylviidae) värvuliste seltsi kuuluv suur sugukond putuktoidulisi linde.

Uus!!: Mets ja Põõsalindlased · Näe rohkem »

Põõsarinne

Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.

Uus!!: Mets ja Põõsarinne · Näe rohkem »

Põhja-Uural

Konžakovski Kamen ja Ostraja Kosva Põhja-Uural (vene keeles Северный Урал) on Uurali mäestiku põhjaosa Lähispolaar-Uurali ja Kesk-Uurali vahel.

Uus!!: Mets ja Põhja-Uural · Näe rohkem »

Põhjamaade majandus

1863. aastal asutatud Stockholmi börs on Põhjamaade suurim aktsiabörs Scandinavian Airlines ehk SAS on Skandinaavia suurim lennukompanii, mis asutati 1946. aastal Rootsi, Taani ja Norra lennukompaniide ühisfirmana. Pildil on ettevõttele kuuluv Airbus A321 Põhjamaade majandus koosneb Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Islandi majandustest ning seda iseloomustab kõrge arengutase, avatus ja väliskaubanduse suur osatähtsus.

Uus!!: Mets ja Põhjamaade majandus · Näe rohkem »

Põhjamaade Metsauuringute Koostöökomitee

Põhjamaade Metsauuringute Koostöökomitee (rootsi keeles SamNordisk Skogsforskning, lühend SNS; inglise keeles Nordic Forest Research Co-operation Committee) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu alluvuses tegutsev koostööorgan metsauuringute edendamiseks Põhjamaades.

Uus!!: Mets ja Põhjamaade Metsauuringute Koostöökomitee · Näe rohkem »

Põld-lõosilm

Põld-lõosilm (Myosotis arvensis (L.) Hill) on taim kareleheliste sugukonnast lõosilma perekonnast, rahvapäraselt ka meelespea, äraunustamislill ja ära-unusta-mind-lill.

Uus!!: Mets ja Põld-lõosilm · Näe rohkem »

Põlendik

Põlendik (inglise burnt woodland) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsata metsamaa osa kohta, mis on metsapõlengus kas osaliselt või täielikult hukkunud.

Uus!!: Mets ja Põlendik · Näe rohkem »

Põlva kolhoos

Põlva kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Põlva külanõukogus.

Uus!!: Mets ja Põlva kolhoos · Näe rohkem »

Pedassaar

Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes.

Uus!!: Mets ja Pedassaar · Näe rohkem »

Pehme seiklusturism

Pehme seiklusturism (inglise keeles soft adventure tourism) on seiklusturismi üks kahest jaotisest.

Uus!!: Mets ja Pehme seiklusturism · Näe rohkem »

Pentti Linkola

Pentti Linkola (2011) Pentti Linkola (2006) Kaarlo Pentti Linkola (7. detsember 1932 Helsingi – 5. aprill 2020 Valkeakoski) oli radikaalsete vaadetega soome keskkonnafilosoof, rohelise elamisviisi ideoloog ja ühiskonnakriitik.

Uus!!: Mets ja Pentti Linkola · Näe rohkem »

Peruu

Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Mets ja Peruu · Näe rohkem »

Piilpart

Piilpart (Anas crecca) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Mets ja Piilpart · Näe rohkem »

Pilvemets

Pilvemets Kalimantani saarel Pilvemets ehk udumets on igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast.

Uus!!: Mets ja Pilvemets · Näe rohkem »

Pirita mets

Pirita mets on metsaala Tallinnas Pirita linnaosas Pirita ja Merivälja asumis Pirita ranna ja Merivälja tee vahelisel alal.

Uus!!: Mets ja Pirita mets · Näe rohkem »

Plika

Plika on küla Valga maakonnas Otepää vallas.

Uus!!: Mets ja Plika · Näe rohkem »

Poola põllumajandus

Kuigi põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 4% ja hõivatud vaid 12,9% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Poola ekspordituludest tuleb põllumajandusest.

Uus!!: Mets ja Poola põllumajandus · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Mets ja Portugal · Näe rohkem »

Poruni põlismets

Poruni põlismets ehk Poruni ürgmets on kaitsealune mets Alutaguse rahvuspargis Ida-Virumaal.

Uus!!: Mets ja Poruni põlismets · Näe rohkem »

Puhtpuistu

Puhtpuistu on puistu, milles üks puuliik (enamuspuuliik) moodustab vähemalt 90% elusate puude mahust.

Uus!!: Mets ja Puhtpuistu · Näe rohkem »

Puidutööstus

Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.

Uus!!: Mets ja Puidutööstus · Näe rohkem »

Puiskarjamaa

Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa on suhteliselt hõre puistu, kus pidevalt karjatatakse loomi.

Uus!!: Mets ja Puiskarjamaa · Näe rohkem »

Puistangumets

Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.

Uus!!: Mets ja Puistangumets · Näe rohkem »

Puistu

Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.

Uus!!: Mets ja Puistu · Näe rohkem »

Pulma-aastapäev

Pulma-aastapäev on iga aastal tähistatud pulma aastapäev, millel on tavaliselt oma nimetus, kombed ja traditsioonid.

Uus!!: Mets ja Pulma-aastapäev · Näe rohkem »

Puna-džunglikana

Puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on faasanlaste sugukonda džunglikana perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Puna-džunglikana · Näe rohkem »

Punane aruhein

Punane aruhein (Festuca rubra) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Uus!!: Mets ja Punane aruhein · Näe rohkem »

Punapanda

Punapanda ehk panda (ka punane panda, väike panda. tulikass; Ailurus fulgens) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajaliik.

Uus!!: Mets ja Punapanda · Näe rohkem »

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija (Lanius collurio) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Mets ja Punaselg-õgija · Näe rohkem »

Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

Uus!!: Mets ja Puu · Näe rohkem »

Puuriit

Kujunduselemendina kasutatud puuriit Saksamaal Kuremäe kloostris, 2010Puuriidad Keutschach am See vallas Austrias Puuriit Austrias. Näha on risti asetatud halud, mis moodustavad "postid" ja tagavad riida stabiilsuse Puuhalgmassiivsavist hoone Maasserammitud otsapostidega vabaõhupuuriit Puuriit (ka pinu) on korrapäraselt laotud küttepuude virn.

Uus!!: Mets ja Puuriit · Näe rohkem »

Puy du Fou

Logo Keskaegne linn Puy du Fou teemapargis Puy du Fou on üks neljast Prantsusmaa suurimast teemapargist.

Uus!!: Mets ja Puy du Fou · Näe rohkem »

PzKpfw IV

PzKpfw IV ehk Panzerkampfwagen IV (tänapäevaselt ka Panzer IV) olid Saksamaal, aastatel 1937–1945 tootmises olnud keskmised tankid.

Uus!!: Mets ja PzKpfw IV · Näe rohkem »

Rahe

Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.

Uus!!: Mets ja Rahe · Näe rohkem »

Raiesmik

Raiesmik Laupa külas 2023. aastal Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.

Uus!!: Mets ja Raiesmik · Näe rohkem »

Rambouillet' mets

Vaade metsale Rambouillet' mets (prantsuse keeles Forêt de Rambouillet), tuntud ka kui Yveline'i mets (Forêt de l'Yveline), on mets, mis katab umbes 200 km² suurust ala Île-de-France'i regioonis.

Uus!!: Mets ja Rambouillet' mets · Näe rohkem »

Range kaitse vajak

Range kaitse vajak (inglise keeles gap in reserve area) on looduskaitsebioloogia mõiste, mis väljendab elurikkuse püsimiseks tarvilikku kaitstavate alade mahu puudust.

Uus!!: Mets ja Range kaitse vajak · Näe rohkem »

Rannu valla lipp

Rannu valla lipp Rannu valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Rannu valla lipp.

Uus!!: Mets ja Rannu valla lipp · Näe rohkem »

Rapla–Virtsu raudtee

Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.

Uus!!: Mets ja Rapla–Virtsu raudtee · Näe rohkem »

Rattaorienteerumine

Rattaorienteerumine Rattaorienteerumine on üks IOF-i poolt tunnustatud orienteerumisalasid.

Uus!!: Mets ja Rattaorienteerumine · Näe rohkem »

Raudkärblased

Raudkärblased (Hippoboscidae) on väike umbes 100-liigiline sugukond äärmiselt spetsialiseerunud imetajate ja lindude ektoparasiite.

Uus!!: Mets ja Raudkärblased · Näe rohkem »

Rägavere valla lipp

Rägavere valla lipp. Rägavere valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Rägavere valla lipp.

Uus!!: Mets ja Rägavere valla lipp · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Mets ja Rebane · Näe rohkem »

Rekultiveerimine

Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Uus!!: Mets ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »

Riigimets

Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse.

Uus!!: Mets ja Riigimets · Näe rohkem »

Riiklik julgeolek

Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.

Uus!!: Mets ja Riiklik julgeolek · Näe rohkem »

Roheneemesaared

Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, kabuverdianu keeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on riik ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika mandri läänerannikust umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes.

Uus!!: Mets ja Roheneemesaared · Näe rohkem »

Rohesisalik

Rohesisalik (Lacerta viridis) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomaja.

Uus!!: Mets ja Rohesisalik · Näe rohkem »

Rohtla

Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.

Uus!!: Mets ja Rohtla · Näe rohkem »

Rohukonn

Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Mets ja Rohukonn · Näe rohkem »

Roniv mürgipuu

Roniv mürgipuu (Toxicodendron radicans) on anakardiliste sugukonda mürgipuu perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Mets ja Roniv mürgipuu · Näe rohkem »

Rood-lesiksammal

Rood-lesiksammal Austrias Rood-lesiksammal (Pseudoleskeella nervosa) on samblaliik kerasamblaliste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Rood-lesiksammal · Näe rohkem »

Rothmannia annae

Rothmannia annae on ohualdis puuliik madaraliste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Rothmannia annae · Näe rohkem »

Ruiklased

Ruiklased on suur sugukond kureliste seltsist, kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega linnud.

Uus!!: Mets ja Ruiklased · Näe rohkem »

Ruumiandmed

Ruumiandmed (inglise keeles geospatial data, geographic information) on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.

Uus!!: Mets ja Ruumiandmed · Näe rohkem »

Rwanda

Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.

Uus!!: Mets ja Rwanda · Näe rohkem »

Saarjärve looduspark

Saarjärve looduspark on looduspark Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Saarjärve külas.

Uus!!: Mets ja Saarjärve looduspark · Näe rohkem »

Sambia

Kaart Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas.

Uus!!: Mets ja Sambia · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Mets ja Samblikud · Näe rohkem »

Samoa

Samoa (ametlikult Samoa Iseseisvusriik; 1997. aastani Lääne-Samoa, 1900–1914 Saksa Samoa) on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias Samoa saarte lääneosas.

Uus!!: Mets ja Samoa · Näe rohkem »

Sarvikpütt

Sarvikpütt (Podiceps auritus) on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Mets ja Sarvikpütt · Näe rohkem »

Sauerland

Sauerlandi mäed Sauerland, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Sauerland on künklik maapiirkond, mis laotub enamikus Nordrhein-Westfaleni kaguosas, ositi raskelt metsane ja peale suurte orgude hõredalt asustatud.

Uus!!: Mets ja Sauerland · Näe rohkem »

São Tomé ja Príncipe

São Tomé ja Príncipe (ametlikult São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik, portugali keeles República Democrática de São Tomé e Príncipe) on saareriik Aafrikas Atlandi ookeanis Guinea lahes asuvatel São Tomé ja Príncipe saarel ning mitmel väikesaarel.

Uus!!: Mets ja São Tomé ja Príncipe · Näe rohkem »

Säilikpuu

Säilikpuu on metsa uuendusraiel alles jäetav elav või surnud puu.

Uus!!: Mets ja Säilikpuu · Näe rohkem »

Söögiseen

Söögiseen on seen, mis sisaldab inimesele kasulikke aineid ja millel on head maitseomadused.

Uus!!: Mets ja Söögiseen · Näe rohkem »

Sürjametsad

Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Mets ja Sürjametsad · Näe rohkem »

Sõrmkübar (perekond)

Sõrmkübar (Digitalis) on iminõgeselaadsete seltsi teeleheliste sugukonda kuuluvSõrmkübar (Digitalis L.) ITIS andmebaasis Kasutatud 24.02.2017 (inglise) kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond.

Uus!!: Mets ja Sõrmkübar (perekond) · Näe rohkem »

Sõrve tuletorn

Vaade Sõrve majakale sääre poolt Tuletorni ümbrus Sõrve tuletorn (reg. nr 935) on Saare maakonnas Sõrve säärel Saaremaa vallas Sääre külas asuv tuletorn.

Uus!!: Mets ja Sõrve tuletorn · Näe rohkem »

Segamets

Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.

Uus!!: Mets ja Segamets · Näe rohkem »

Seišellid

Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool.

Uus!!: Mets ja Seišellid · Näe rohkem »

Senja

Senja (põhjasaami keeles Sážža) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Uus!!: Mets ja Senja · Näe rohkem »

Serengeti

Sebrad Serengetis Serengeti ökosüsteem on geograafiline piirkond Ida-Aafrikas.

Uus!!: Mets ja Serengeti · Näe rohkem »

Servaefekt

Servaefekt (inglise keeles edge effect) on ökosüsteemi servaalal ehk ökotonil või oleluskeskkondade piirialadel avalduv elupaiga mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine.

Uus!!: Mets ja Servaefekt · Näe rohkem »

Shiretoko rahvuspark

Shiretoko rahvuspark (jaapani keeles 知床国立公園 Shiretoko-kokuritsukōen) on rahvuspark Jaapanis Hokkaidō saarel.

Uus!!: Mets ja Shiretoko rahvuspark · Näe rohkem »

Sichuan

Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).

Uus!!: Mets ja Sichuan · Näe rohkem »

Siduja

Siduja (inglise sink) on ökosüsteemi osa, mis suudab vastu võtta ja kahjutustada inimese tekitatud saaste- ja jääkaineid (sh CO2 sidumine; vette, õhku ja pinnasesse sattuvate heitmete neutraliseerimine, lagundamine ning uuesti looduslikku ringesse laskmine).

Uus!!: Mets ja Siduja · Näe rohkem »

Siht (metsandus)

Erinevaid sihte Siht on puudest ja põõsastest puhastatud sirge maariba (enamasti metsas).

Uus!!: Mets ja Siht (metsandus) · Näe rohkem »

Sile tondipea

Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) on huulõieliste sugukonda tondipea perekonda kuuluv looduskaitsealune rohttaimeliik.

Uus!!: Mets ja Sile tondipea · Näe rohkem »

Siplase looduskaitseala

Siplase looduskaitseala on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Mets ja Siplase looduskaitseala · Näe rohkem »

Sirelisuru

Sirelisuru röövik Sirelisuru (Sphinx ligustri) on surulaste sugukonda sirelisuru perekonda kuuluv liblikas.

Uus!!: Mets ja Sirelisuru · Näe rohkem »

Sirmokas

Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.

Uus!!: Mets ja Sirmokas · Näe rohkem »

Skåtøy

Skåtøy on saar ja endine vald Norras Vestfold og Telemargi maakonnas Kragerø vallas.

Uus!!: Mets ja Skåtøy · Näe rohkem »

Smiltynė

Klaipėda tuletorn Smiltynės Smiltynė. Vaade Klaipėda kesklinnale Smiltynė on Leedu linna Klaipėda osa.

Uus!!: Mets ja Smiltynė · Näe rohkem »

Somaali poolsaar

Somaali poolsaar Shuttle'ilt pildistatuna Somaalia Somaali poolsaar ehk Aafrika Sarv on kolmnurkse kiilu kujuline poolsaar Aafrika mandri idaosas Adeni lahe ja India ookeani vahel.

Uus!!: Mets ja Somaali poolsaar · Näe rohkem »

Soomaa rahvuspark

Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.

Uus!!: Mets ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »

Soome lahe idaosa rahvuspark

Soome lahe idaosa rahvuspark (Itäisen Suomenlahden kansallispuisto) on Soome rahvuspark, mis hõlmab umbes Kymenlaakso piirkonnas.

Uus!!: Mets ja Soome lahe idaosa rahvuspark · Näe rohkem »

Soomets

Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).

Uus!!: Mets ja Soomets · Näe rohkem »

Soostunud metsad

Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.

Uus!!: Mets ja Soostunud metsad · Näe rohkem »

Stridsvagn 122

Stridsvagn 122 on Rootsi lahingutank. Tank töötati välja Saksamaa Leopard 2 lahingutankist ja see sarnaneb enim Leopard 2A5 variandiga. Stridsvagn 122 paistab väliselt tolle sarnane, kuid evib uuemat elektroonikat ja tugevamat soomust.

Uus!!: Mets ja Stridsvagn 122 · Näe rohkem »

Sudaan

Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul.

Uus!!: Mets ja Sudaan · Näe rohkem »

Suhhovei

Suhhovei on mõõdukas (kiirusega 6–6 m/s) või tugev (kiirusega üle 10 m/s) tuul, millele on iseloomulikud kõrge õhutemperatuur (üle +25°C, keskpäeval mõnikord üle +40°C) ja madal õhuniiskus (alla 30%, keskpäeval 10—15% või madalam).

Uus!!: Mets ja Suhhovei · Näe rohkem »

Sulawesi maduhaugas

Sulawesi maduhaugas (Spilornis rufipectus) on röövlinnuliik haugaslaste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Sulawesi maduhaugas · Näe rohkem »

Suur-konnakotkas

Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Mets ja Suur-konnakotkas · Näe rohkem »

Suur-Pakri

Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.

Uus!!: Mets ja Suur-Pakri · Näe rohkem »

Svealand

Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.

Uus!!: Mets ja Svealand · Näe rohkem »

Sylvisorex ollula

Sylvisorex ollula on karihiirlaste sugukonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Mets ja Sylvisorex ollula · Näe rohkem »

T-27

Tankett T-27 ehk lihtsalt T-27 oli Nõukogude Liidus aastatel 1931–1933 toodetud tankett, mida toodeti kokku 3297 masinat.

Uus!!: Mets ja T-27 · Näe rohkem »

Taapirlased

Taapirlased (Tapiridae) on kabjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond, kes on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Kagu-Aasia metsades ja vihmametsades.

Uus!!: Mets ja Taapirlased · Näe rohkem »

Taimkate

Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.

Uus!!: Mets ja Taimkate · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Uus!!: Mets ja Talu · Näe rohkem »

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Uus!!: Mets ja Talvitumine · Näe rohkem »

Tapanuli orangutan

Tapanuli orangutan (Pongo tapanuliensis) on loomaliik inimlaste sugukonnas orangutani perekonnas.

Uus!!: Mets ja Tapanuli orangutan · Näe rohkem »

Tarastatud kogukond

Sissepääs Paradise Village Grand Marina Villasesse, Nuevo Vallarta, Nayarit, Mehhiko Tarastatud kogukond (inglise keeles gated community) on kogukond, mida tavaliselt ümbritsevad suletud seinad või piirdeaiad ning sissepääs jalakäijatele, jalgratturitele ja autodele on range kontrolli all.

Uus!!: Mets ja Tarastatud kogukond · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Mets ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: Mets ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond

Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond oli aastail 1946–1951 tegutsenud Tartu Ülikooli teaduskond.

Uus!!: Mets ja Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond · Näe rohkem »

Tarvas

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.

Uus!!: Mets ja Tarvas · Näe rohkem »

Taurus

Taurus Taurus (türgi Toros dağları) on mäestik Väike-Aasias.

Uus!!: Mets ja Taurus · Näe rohkem »

Teder

Tedre levila Teder (Lyrurus tetrix) on metsislaste sugukonda tedre perekonda kuuluv kanaline.

Uus!!: Mets ja Teder · Näe rohkem »

Tellervo

Tellervo on Soome metsade jumalanna.

Uus!!: Mets ja Tellervo · Näe rohkem »

Tenerife

Tenerife kaart Tenerife on Kanaari saarestiku suurim ja kõrgeim saar.

Uus!!: Mets ja Tenerife · Näe rohkem »

Termiidilised

Termiidilised (Isoptera) on lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kuuluv ühiseluliste putukate selts.

Uus!!: Mets ja Termiidilised · Näe rohkem »

Tetracheilostoma carlae

Tetracheilostoma carlae (sünonüüm Leptotyphlops carlae) on ahassuumadulaste sugukonda kuuluv madu, keda praegu peetakse maailma väikseimaks maoks.

Uus!!: Mets ja Tetracheilostoma carlae · Näe rohkem »

Tihnik

Tihnik (ka padrik, rägastik) on väga tiheda ja raskesti läbipääsetava puittaimestikuga ala, mets või võsa.

Uus!!: Mets ja Tihnik · Näe rohkem »

Tiksoja matkarajad

Tiksoja matkarajad on Tartu maakonnas asuvad 1 ja 2 kilomeetri pikkused ringikujulised metsarajad ja -teed.

Uus!!: Mets ja Tiksoja matkarajad · Näe rohkem »

Tinamulised

Tinamulised (Tinamiformes) ehk tinamud on lindude selts.

Uus!!: Mets ja Tinamulised · Näe rohkem »

Tjumeni oblasti lipp

Tjumeni oblasti lipp. Tjumeni oblasti lipp 1996 - 2008. Tjumeni oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Tjumeni oblasti lipp.

Uus!!: Mets ja Tjumeni oblasti lipp · Näe rohkem »

Tlingitid

Tlingitite asuala Põhja-Ameerika läänerannikul Tlingiti taku hõimu pealik (umbes 1913) Tlingitid on Põhja-Ameerika indiaanirahvas, kes räägivad naa-dene keelkonda kuuluvat tlingiti keelt.

Uus!!: Mets ja Tlingitid · Näe rohkem »

Transnistria

Transnistria (ametlik nimi Transnistria Moldaavia Vabariik, moldova keeles Република Молдовеняскэ Нистрянэ, vene keeles Приднестровская Молдавская Республика) on rahvusvaheliselt tunnustamata riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Mets ja Transnistria · Näe rohkem »

Treptow-Köpenick

Köpenicki loss Treptow-Köpenick on Berliini idapoolseim linnarajoon.

Uus!!: Mets ja Treptow-Köpenick · Näe rohkem »

Trinidad ja Tobago

Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.

Uus!!: Mets ja Trinidad ja Tobago · Näe rohkem »

Trollid

Trollid röövitud printsessiga, illustratsioon muinasjutukogumikust "Bland Tomtar och Troll" (rootsi kunstnik John Bauer, 1915) Troll (norra troll, taani trold) on mitmesuguste inimesesarnaste olendite ühisnimetus skandinaavia mütoloogias.

Uus!!: Mets ja Trollid · Näe rohkem »

Tuhnik

Tuhnik Tuhnik (Orycteropus afer) on tuhniklaste sugukonda tuhniku perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Mets ja Tuhnik · Näe rohkem »

Tulikalised

Tulikalised (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi Kalda, A. (1970).

Uus!!: Mets ja Tulikalised · Näe rohkem »

Turdtuvi

Turdtuvi (Drepanoptila holosericea) on linnuliik tuvilaste (Columbidae) sugukonnas.

Uus!!: Mets ja Turdtuvi · Näe rohkem »

Turismiatraktsioon

Turismiatraktsioon on turistidele huvipakkuv koht, mida nad külastavad.

Uus!!: Mets ja Turismiatraktsioon · Näe rohkem »

Tuttdrongo

Tuttdrongo (Dicrurus forficatus) on drongolaste sugukonda drongo perekonda kuuluv lind. Teaduslikult kirjeldas tuttdrongot esimesena Carl von Linné aastal 1766. Ta on levinud Madagaskaril, Mayotte'il ja Anjouani saarel Komooridel. Tuttdrongo vanalinnu sulestik on läikivmust, laubal on suletutt. Noorlind on tume ja osaliselt valgetähniline. Nimetuse on ta saanud sellest, et tal on silme vahel suur must püstine tutt. Tuttdrongo elab ekvatoriaalsetes ja lähisekvatoriaalsetes metsades ja savannides.

Uus!!: Mets ja Tuttdrongo · Näe rohkem »

Tuulas

Tuulas (Artamus) on linnuperekond värvuliste seltsist.

Uus!!: Mets ja Tuulas · Näe rohkem »

Uibuleht

Uibuleht (Pyrola) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste taimede perekond.

Uus!!: Mets ja Uibuleht · Näe rohkem »

Usbekistan

Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Uus!!: Mets ja Usbekistan · Näe rohkem »

Utøya

Tyrifjordeni järve kaart. Saare asukoht on märgitud punase ringiga Utøya on saar Norras Vikeni maakonnas Tyrifjordeni järves.

Uus!!: Mets ja Utøya · Näe rohkem »

Uudismaa

Uudismaa on mineraalmaa või soo, mis on võsast ja/või metsast puhastatud, kuivendatud ja üles küntud, ning mida kasutatakse põllu või kultuurrohumaana.

Uus!!: Mets ja Uudismaa · Näe rohkem »

Uuendusraie

Uuendusraie on raie, mida tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.

Uus!!: Mets ja Uuendusraie · Näe rohkem »

Uus-Inglismaa

Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis Cambridge'is Uus-Inglismaa (inglise keeles New England) on ajalooline ja kultuuriline piirkond Ameerika Ühendriikide kirdenurgas.

Uus!!: Mets ja Uus-Inglismaa · Näe rohkem »

Valgjärve kolhoos

Valgjärve kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Valgjärve külanõukogus.

Uus!!: Mets ja Valgjärve kolhoos · Näe rohkem »

Valgustingimused

Valgustingimused on üldmõiste tavaliselt metsa alla jõudva fotosünteetiliselt aktiivse valguse hulga ja omaduste kirjeldamiseks.

Uus!!: Mets ja Valgustingimused · Näe rohkem »

Valikraie

Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana puistus, mis on saavutanud kehtestatud raievanuse.

Uus!!: Mets ja Valikraie · Näe rohkem »

Varbla kihelkond

Varbla kirik Varbla kihelkond (lühend Var) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Mets ja Varbla kihelkond · Näe rohkem »

Varis

Metsavaris männimetsas Varis ehk metsavaris on metsas taimede (peamiselt puude) mahalangenud (varisenud) osad: okkad, lehed, oksad jne.

Uus!!: Mets ja Varis · Näe rohkem »

Varjevärvus

Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.

Uus!!: Mets ja Varjevärvus · Näe rohkem »

Vasakkeermene pisitigu

Vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior, sünonüüm Vertilla angustior) on teoliik.

Uus!!: Mets ja Vasakkeermene pisitigu · Näe rohkem »

Vasakpoolsete esseeride ülestõus

Vasakpoolsete esseeride ülestõus (6. juuli 1918 – 30. detsember 1922; ka juulirevolutsioon 1918, juulimäss ja Kolmas Vene revolutsioon) oli Nõukogude Venemaa sotsialistide koalitsioonivalitsuse ühe osa – esseeride partei võimuhaaramise katse, mis puhkes Moskvas V Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Nõukogude Kongressi ajal.

Uus!!: Mets ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Näe rohkem »

Vääriselupaik

Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP; inglise key(stone) biotope, (key)stone habitat) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks.

Uus!!: Mets ja Vääriselupaik · Näe rohkem »

Väike käopõll

Väike käopõll (Listera cordata, sünonüüm Neottia cordata) on käpaliste sugukonda käopõlle perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Mets ja Väike käopõll · Näe rohkem »

Väike uibuleht

Väike uibuleht (Pyrola minor) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Mets ja Väike uibuleht · Näe rohkem »

Väike-kiirgliblikas

Väike-kiirgliblikas Väike-kiirgliblikas (Apatura ilia) on koerlibliklaste sugukonda kiirgliblika perekonda kuuluv liblikas.

Uus!!: Mets ja Väike-kiirgliblikas · Näe rohkem »

Väinamere saared

Auklaid, Öakse laid, Saarnaki laid, Hanikatsi laid Harilaiu põhjaosa Kakrarahu Väinamere saared on Väinameres olevad saared.

Uus!!: Mets ja Väinamere saared · Näe rohkem »

Väinameri

Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Uus!!: Mets ja Väinameri · Näe rohkem »

Värvid Eesti omavalitsuste vappidel

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Mets ja Värvid Eesti omavalitsuste vappidel · Näe rohkem »

Vööthüään

Vööthüään (Hyaena hyaena; eesti keeles ka tava-vööthüään) on hallikaspruun mustade vöötidega loomaliik hüäänlaste sugukonnast.

Uus!!: Mets ja Vööthüään · Näe rohkem »

Võrukeste lipp

Võrukeste lipp või ka võru (võro) lipp on lipp, mis on mõeldud sümboliks võru keelele, selle kõnelejaile ja nende maale – vanale Võrumaale, mis on võru keele- ja kultuuriala.

Uus!!: Mets ja Võrukeste lipp · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Mets ja Võsa · Näe rohkem »

Võsamaa

Võsamaa (sks. Buschland) on ajutiseks põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud maa, millel tehti perioodiliselt alet.

Uus!!: Mets ja Võsamaa · Näe rohkem »

Võsavaksik

Võsavaksik (Ematurga atomaria) on vaksiklaste sugukonda kuuluv päeval lendav liblikas.

Uus!!: Mets ja Võsavaksik · Näe rohkem »

Veskimets

Veskimets on metsaala Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

Uus!!: Mets ja Veskimets · Näe rohkem »

Vikimõisa mets

Vikimõisa mets on metsaala Tallinnas Haabersti linnaosas Pikaliiva asumis Harku järve põhjakaldal.

Uus!!: Mets ja Vikimõisa mets · Näe rohkem »

Vintlased

Metsvint (''Fringilla coelebs'') Vintlased (Fringillidae) on lindude sugukond värvuliste seltsist.

Uus!!: Mets ja Vintlased · Näe rohkem »

Virantanaz

Nina Zaitseva. "Virantanaz. Vepsa eepos". Eestikeelse tõlke esikaas, kujundanud Kairi Kullasepp, 2018 "Virantanaz" ('Vira majapidamine/külaots/küla') on vepsa kirjalik folklooripõhine eepos, mille autor on vepsa keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane Nina Zaitseva.

Uus!!: Mets ja Virantanaz · Näe rohkem »

Vormsi

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.

Uus!!: Mets ja Vormsi · Näe rohkem »

Vulkaanide rahvuspark

Vulkaanide rahvuspark on rahvuspark Rwanda loodeosas Virunga mägedes.

Uus!!: Mets ja Vulkaanide rahvuspark · Näe rohkem »

Wümme nõgu

Wümme nõgu Scheeßeli veski juures Wümme nõgu (saksa: Wümmeniederung) on soo-, geesti- ja metsamaastik Elbe-Weseri kolmnurgas Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.

Uus!!: Mets ja Wümme nõgu · Näe rohkem »

Wernigerode

Wernigerode raekoda Wernigerode on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Harzi mäestiku kirdeosas Brockeni mäe jalamil Holtemme jõe kaldal 240 m kõrgusel merepinnast.

Uus!!: Mets ja Wernigerode · Näe rohkem »

XVII üldtantsupidu

XVII üldtantsupidu toimus 2.

Uus!!: Mets ja XVII üldtantsupidu · Näe rohkem »

Ymittós

Ymittós (kreeka Υμηττός; vanakreeka ῾Υμηττός (Hymettos)) on mäeahelik Atikas, mis piirab Atika tasandikku kagust.

Uus!!: Mets ja Ymittós · Näe rohkem »

Yverdon-les-Bains

Yverdon-les-Bains ('Yverdoni tervisveed'; aastani 1982 Yverdon) on linn ja vald Šveitsis Vaud' kantonis, Jura-Nord vaudois' ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Mets ja Yverdon-les-Bains · Näe rohkem »

Zoonoosid

Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi.

Uus!!: Mets ja Zoonoosid · Näe rohkem »

1967. aasta augustitorm

1967.

Uus!!: Mets ja 1967. aasta augustitorm · Näe rohkem »

2005. aasta jaanuaritorm

Jaanuaritorm Lätis Liepupe valla rannas 2005.

Uus!!: Mets ja 2005. aasta jaanuaritorm · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Metsad.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva