Sisukord
61 suhted: Abisko rahvuspark, Baškortostan, Deister, Dendrobiont, Eesti esiajalugu, Eesti imetajate süstemaatiline nimestik, Eesti kiviaeg, Eesti sood, Gaiziņkalnsi looduspark, Harilik pohl, Harsa, Herilaseviu, Horvaatia euromündid, Iirimaa loomastik, Ilka, Imetajate loend, Jahihooaeg, Jahiuluk, Jassakk, Kanada, Karvasjalg-kakk, Kastlõks, Kärplased, Kõrg-Tatra, Kõrvukräts, Kesselaid, Kivinugis, Kremnica mäestik, Kunel, Laanepüü, Lemmikloomade parasiidid, Lendorav, Metsunel, Mink, Moricsala looduskaitseala, Must-kärbsenäpp, Musträhn, Nastik, Neeruti maastikukaitseala, Nugis (perekond), Pape looduspark, Parasvöötme metsad, Püünisraud, Pintsel, Raudkull, Saaremaa ajalugu, Salatsi oru looduspark, Sevani rahvuspark, Siil, Soobel, ... Laienda indeks (11 rohkem) »
Abisko rahvuspark
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.
Vaata Metsnugis ja Abisko rahvuspark
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Vaata Metsnugis ja Baškortostan
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Vaata Metsnugis ja Deister
Dendrobiont
Lendorav Porr Dendrobiont ehk arborikool on puudel elav loom.
Vaata Metsnugis ja Dendrobiont
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Metsnugis ja Eesti esiajalugu
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik loetleb kõik Eestis pärismaisena või naturaliseerununa elavad imetajate liigid.
Vaata Metsnugis ja Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Metsnugis ja Eesti kiviaeg
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Vaata Metsnugis ja Eesti sood
Gaiziņkalnsi looduspark
Gaiziņkalnsi looduspark on kaitseala Lätis Vidzemes Madona piirkonna Vestiena, Arona ja Bērzaune vallas.
Vaata Metsnugis ja Gaiziņkalnsi looduspark
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Vaata Metsnugis ja Harilik pohl
Harsa
Harsa (Martes flavigula) on nugise perekonda kuuluv liik kärplasi.
Vaata Metsnugis ja Harsa
Herilaseviu
Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.
Vaata Metsnugis ja Herilaseviu
Horvaatia euromündid
Horvaatia euromündid on euromündid, mis tulid käibele Horvaatias ja kogu euroalal 1.
Vaata Metsnugis ja Horvaatia euromündid
Iirimaa loomastik
alt.
Vaata Metsnugis ja Iirimaa loomastik
Ilka
Ilka ehk kalastajakärp (Martes pennanti) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskjaliik.
Vaata Metsnugis ja Ilka
Imetajate loend
Imetajate loend loetleb imetajaid.
Vaata Metsnugis ja Imetajate loend
Jahihooaeg
Jahimees koos jahikoertega Kaks jahimeest peale linnujahti Jahihooaeg (hunting season) on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida etteantud ulukeid.
Vaata Metsnugis ja Jahihooaeg
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Vaata Metsnugis ja Jahiuluk
Jassakk
Jassaki kogumine Jenissei kubermangus. IX sajandi akvarell Jassakk (ru: яса́к; tuleneb mongolikeelsest sõnast засаг ehk "võim", tatarikeelsest ясак – naturaalmaks, baškiirikeelsest яһаҡ – maks) oli naturaalne maks, lõiv või andam Venemaal, mida XV sajandist kuni XX sajandi alguseni maksid Siberi ja põhjaregiooni ning kuni XVIII sajandini ka Volga regiooni (ehk Povolšje (ru: Поволжье)) rõhutud, peamiselt turgi ja mongoli päritoluga võõrrahvad ja -hõimud.
Vaata Metsnugis ja Jassakk
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Metsnugis ja Kanada
Karvasjalg-kakk
Karvasjalg - kakk ehk laanekakk Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ehk laanekakk on kaklaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Metsnugis ja Karvasjalg-kakk
Kastlõks
Kastlõks on püünis, millega loomi, põhiliselt väikekiskjaid, saab püüda elusana.
Vaata Metsnugis ja Kastlõks
Kärplased
Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.
Vaata Metsnugis ja Kärplased
Kõrg-Tatra
Org Kõrg-Tatras Kõrg-Tatra (slovaki ja tšehhi Vysoké Tatry, poola Tatry Wysokie on Tatrate osa Slovakkia ja Poola piiril. Suurem osa Kõrg-Tatrast kuulub Slovakkiale. Slovakkias asub ka Kõrg-Tatra kõrgeim mägi Gerlachovský štít (2655 m).
Vaata Metsnugis ja Kõrg-Tatra
Kõrvukräts
Noor kõrvukräts Lääne-Virumaal Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) (Asio otus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.
Vaata Metsnugis ja Kõrvukräts
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Vaata Metsnugis ja Kesselaid
Kivinugis
Kivinugis (Martes foina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Metsnugis ja Kivinugis
Kremnica mäestik
Kremnica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) Kremnica mäestik Kremnica mäestik (slovaki keeles Kremnické vrchy, ungari keeles Körmöci-hegység, saksa keeles Kremnitzer Berge) on vulkaanilise päritoluga mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust.
Vaata Metsnugis ja Kremnica mäestik
Kunel
Kunel (Glis glis) on suurekasvuline unihiir ja ainuke elav liik perekonnast Glis.
Vaata Metsnugis ja Kunel
Laanepüü
Laanepüü munad Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Metsnugis ja Laanepüü
Lemmikloomade parasiidid
Lemmikloomade parasiidid on organismid, kes elavad ajutiselt või püsivalt lemmiklooma (nt kassi, koera, hamstri jt) keha pinnal või sisemuses, toituvad tema (peremeesorganismi) kulul ja toimivad patogeenselt ehk tõvestavalt.
Vaata Metsnugis ja Lemmikloomade parasiidid
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Vaata Metsnugis ja Lendorav
Metsunel
Metsunel (Dryomys nitedula) on unilaste sugukonda kuuluv näriline.
Vaata Metsnugis ja Metsunel
Mink
Mink ehk ameerika naarits (Neovison vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Metsnugis ja Mink
Moricsala looduskaitseala
Moricsala looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas Usma järves, selle kahel saarel ja järve läänekaldal.
Vaata Metsnugis ja Moricsala looduskaitseala
Must-kärbsenäpp
Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on värvuliste (Passeriformes) seltsi kärbsenäplaste (Muscicapidae) sugukonda must-kärbsenäpi (Ficedula) perekonda kuuluv lind.
Vaata Metsnugis ja Must-kärbsenäpp
Musträhn
Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Metsnugis ja Musträhn
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Vaata Metsnugis ja Nastik
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Metsnugis ja Neeruti maastikukaitseala
Nugis (perekond)
Nugis (Martes) on perekond kärplasi.
Vaata Metsnugis ja Nugis (perekond)
Pape looduspark
Pape looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Nica ja Rucava vallas.
Vaata Metsnugis ja Pape looduspark
Parasvöötme metsad
Parasvöötme metsad (inglise keeles temperate zone forests) on metsad parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi on valitsevaks parasvöötme õhumass.
Vaata Metsnugis ja Parasvöötme metsad
Püünisraud
Karurauad Püünisraud (ka rauad) on kahest poolkaarekujulisest riivistatud raudloogast koosnev püünis, mis paiskub vedru jõul kokkuEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 31.03.2020.
Vaata Metsnugis ja Püünisraud
Pintsel
Pintsel on pulgakujulise varre otsa kimbuna kinnitatud harjaste või karvadega tööriist.
Vaata Metsnugis ja Pintsel
Raudkull
Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Vaata Metsnugis ja Raudkull
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Metsnugis ja Saaremaa ajalugu
Salatsi oru looduspark
Salatsi oru looduspark on kaitseala Lätis Vidzemes Limbaži piirkonnas Salatsi ja Staicele linna, Salatsi, Heinaste ja Staicele valla territooriumil ning Valmiera piirkonnas Mazsalaca linna, Mazsalaca, Skaņkalne ja Ramata valla territooriumil.
Vaata Metsnugis ja Salatsi oru looduspark
Sevani rahvuspark
Sevani rahvuspark on rahvuspark Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas.
Vaata Metsnugis ja Sevani rahvuspark
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Vaata Metsnugis ja Siil
Soobel
Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Metsnugis ja Soobel
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Metsnugis ja Tallinna ajalugu
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata Metsnugis ja Tallinna sadam
Talsi küngastiku looduspark
Talsi küngastiku looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas Lībagi, Lauciene ja Laidze vallas.
Vaata Metsnugis ja Talsi küngastiku looduspark
Tapaloom
Sealiha hulgi- ja jaemüügis Tapaloomadeks nimetatakse loomi, kellelt saadakse surmamise järel nahka, villa, sulgi, karusnahka või toiduaineid.
Vaata Metsnugis ja Tapaloom
Tarmo Mikussaar
Tarmo Mikussaar (sündinud 20. augustil 1970 Paides) on eesti harrastusfotograaf (loodusfotograaf).
Vaata Metsnugis ja Tarmo Mikussaar
Turracher Höhe kuru
Turracher Höhe, ka Turracherhöhe, viitab külale, kurule üle Alpide ja maapiirkonnale Gurktali Alpides Austrias.
Vaata Metsnugis ja Turracher Höhe kuru
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Vaata Metsnugis ja Umbusi asulakoht
Urson
Urson puu otsas Urson (Erethizon dorsatum) on okaslaste sugukonda ursoni perekonda kuuluv näriline.
Vaata Metsnugis ja Urson
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Metsnugis ja Valgejänes
Väikeuluk
Väikeuluk on Eestis kasutatav jahindusalane mõiste väikeste jahiloomade (imetajad ja linnud) kohta, kellele tohib jahilubade alusel jahiajal jahti pidada.
Vaata Metsnugis ja Väikeuluk
Visegrádi mäestik
Visegrádi mäestik (ungari Visegrádi-hegység, saksa keeles ka Plintenburger Gebirge) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust.
Vaata Metsnugis ja Visegrádi mäestik
Tuntud ka kui Martes martes, Nugis.