Kiiremini kui brauser!
145 suhted: Aasta loom, Aasta loom (Läti), Admetos, Adonis, Aestid, Aiviekste luha looduspark, Albaania, Alkestis, Altamira, Ameerika alligaator, Amuuri tiiger, Andorra, Anutšino rajoon, Armeenia, Armeenia loomastik, Asveja, Atalanta, Aurach bei Kitzbühel, Baškortostan, Badeni suurhertsogiriik, Bali tiiger, Bengali tiiger, Białowieża laane rahvuspark, Bogd han uuli biosfäärikaitseala, Burda, Canche, Deister, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti imetajate süstemaatiline nimestik, Eesti kiviaeg, Eesti sood, Ehhinokokk, Elba, Erik Mandre, Euroopa piison, Gabon, Grīnise looduskaitseala, Habesiga, Hambahari, Harikrokodill, Harilik mänd, Harilik sarapuu, Hiiumaa, Hunt, Ibeeria hunt, Imetajate loend, Jaaguar, Jahihooaeg, Jahiuluk, ..., Jooksev metssiga, Kaljo Põllu, Kanarbik, Kanuumatk, Karula pikk jalgsimatkarada, Karula vald, Kaunis kuldking, Kõverlaid, Kesselaid, Koduhiir, Kolga looduskaitseala, Koorküla, Korea seedermänd, Krekenava regionaalpark, Krustkalni looduskaitseala, Kurjanova järve looduspark, Laanepüü, Lüneburg, Leopold Johanson, Maailmamix, Maalasti, Maarja-sõnajalg, Maks (kulinaaria), Malaka poolsaar, Mandžuuria nulg, Mangalica, Maremma looduspark, Meteliai, Minose kultuur, Minu loomad, Moricsala looduskaitseala, Mukri raba, Muraste looduskaitseala, Neeruti maastikukaitseala, Neoteenia, Neufchâtel-Hardelot, Ondatra, Paadrema looduskaitseala, Paektu-san, Pape looduspark, Partizansk, Paukjärve loodusrada, Pavlovsk, Püünis, Pelias, Piirissaar, Piirissaare maastikukaitseala, Portugal, Prantsusmaa, Punahunt, Punane tamm, Puugid, Raba, Rakvere vald, Rohekas õõskeel, Saaremaa ajalugu, Saarnaki laid, Savann, Süüria, Sõralised, Schaumburgi mets, Seanina, Seatukat, Siga, Siga (perekond), Sigade Aafrika katk, Sigade Aafrika katk Eestis, Sigalased, Sooline dimorfism, Soomaa rahvuspark, Soorinna, Suuruluk, Taapirlased, Tapaloom, Tõmmu käpp, Tolkuse raba, Transnistria, Užava alamjooksu looduspark, Ulukikahjustused, Umbusi asulakoht, Ungari, Valge vesiroos, Vao ürgorg, Võžnõtsja rahvuspark, Vepriai, Vereta Jaht, Vihmamets, Viru raba, Visegrádi mäestik, Vormsi, Wienerwald, Zomini looduskaitseala, Zoonoosid, 1498, 2015. Laienda indeks (95 rohkem) »
Aasta loom
Aasta loom on loomaliigile antav aunimetus, mille valimist ja tutvustamist Eestis korraldavad Eesti Terioloogia Selts ja MTÜ Aasta Loom koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia ja Eesti Loodusmuuseumiga.
Uus!!: Metssiga ja Aasta loom · Näe rohkem »
Aasta loom (Läti)
Aasta loom on loomaliigile antav aunimetus, mille valimist Lätis korraldab igal aastal alates 2000.
Uus!!: Metssiga ja Aasta loom (Läti) · Näe rohkem »
Admetos
"Admetos ja Alkestis", seinamaal Pompeist Admetos oli vanakreeka mütoloogias Tessaalia kuningas, Alkestise abikaasa.
Uus!!: Metssiga ja Admetos · Näe rohkem »
Adonis
Adonis on vanakreeka mütoloogias igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal, surev ja ülestõusev jumalus, kes on seotud kalendriga.
Uus!!: Metssiga ja Adonis · Näe rohkem »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Metssiga ja Aestid · Näe rohkem »
Aiviekste luha looduspark
Aiviekste luha looduspark (läti keeles Aiviekstes paliene) on looduspark Lätis Madona piirkonna Ļaudona, Mētriena ja Prauliena vallas.
Uus!!: Metssiga ja Aiviekste luha looduspark · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Metssiga ja Albaania · Näe rohkem »
Alkestis
Alkestis oli vanakreeka mütoloogias Tessaalia kuninga Admetose abikaasa.
Uus!!: Metssiga ja Alkestis · Näe rohkem »
Altamira
Altamira (hispaania keeles 'kõrge vaade') on koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid (Altamira koopamaalid).
Uus!!: Metssiga ja Altamira · Näe rohkem »
Ameerika alligaator
Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator (Alligator mississippiensis) on suur roomaja krokodilliliste seltsist.
Uus!!: Metssiga ja Ameerika alligaator · Näe rohkem »
Amuuri tiiger
Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger (ka: mandžuuria tiiger, kirde-hiina tiiger; ladinakeelne teaduslik nimetus Panthera tigris altaica) on tiigri alamliik, kes elab metsikult Kaug-Idas.
Uus!!: Metssiga ja Amuuri tiiger · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Metssiga ja Andorra · Näe rohkem »
Anutšino rajoon
Anutšino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krais.
Uus!!: Metssiga ja Anutšino rajoon · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Metssiga ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia loomastik
Armeenias on tsonaalse mitmekesisuse tõttu liigirikas loomastik.
Uus!!: Metssiga ja Armeenia loomastik · Näe rohkem »
Asveja
Asveja ehk Dubingiai järv (leedu keeles Asveja või Dubingių ežeras) on Leedu pikim järv.
Uus!!: Metssiga ja Asveja · Näe rohkem »
Atalanta
Atalanta (kreeka keeles 'tasakaalus') oli vanakreeka mütoloogia tegelane, naiskütt.
Uus!!: Metssiga ja Atalanta · Näe rohkem »
Aurach bei Kitzbühel
Aurach bei Kitzbühel on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kitzbüheli ringkonnas Kitzbüheli Alpides.
Uus!!: Metssiga ja Aurach bei Kitzbühel · Näe rohkem »
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Uus!!: Metssiga ja Baškortostan · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Metssiga ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Bali tiiger
Bali tiiger (Panthera tigris balica, indoneesia keeles harimau Bali, arhailises bali keeles samong) on tiigri väljasurnud alamliik, kes elutses vaid Bali saarel Indoneesias.
Uus!!: Metssiga ja Bali tiiger · Näe rohkem »
Bengali tiiger
Bengali tiiger ehk India tiiger (Panthera tigris tigris) on tiigri alamliik, kes elab Lõuna-Aasias.
Uus!!: Metssiga ja Bengali tiiger · Näe rohkem »
Białowieża laane rahvuspark
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.
Uus!!: Metssiga ja Białowieża laane rahvuspark · Näe rohkem »
Bogd han uuli biosfäärikaitseala
Vaade Ulaanbaatari poolt Bogd Khan Uuli biosfäärikaitseala on looduskaitseala Mongoolia pealinnast Ulaanbaatarist lõunas, Hentij mäestikus ning mille juurde kuulub Bogd Khani mägi.
Uus!!: Metssiga ja Bogd han uuli biosfäärikaitseala · Näe rohkem »
Burda
Kalju Burda mäestikus Vaade mäestikule üle Doonau Burda (ungari Kovácspataki-hegyek, ka Helembai-hegység) on mäestik Slovakkia lääneosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Põhja-Ungari keskmäestikust.
Uus!!: Metssiga ja Burda · Näe rohkem »
Canche
Canche (hollandi: Kwinte) on üks jõgesid, mis voolab Lõuna-Boulonnaisist ja Picardie'st La Manche'i, mille suurim näide on Somme.
Uus!!: Metssiga ja Canche · Näe rohkem »
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Uus!!: Metssiga ja Deister · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Metssiga ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Metssiga ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik loetleb kõik Eestis pärismaisena või naturaliseerununa elavad imetajate liigid.
Uus!!: Metssiga ja Eesti imetajate süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Metssiga ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Metssiga ja Eesti sood · Näe rohkem »
Ehhinokokk
Ehhinokokk (Echinococcus) on paelusside klassi kuuluv perekond.
Uus!!: Metssiga ja Ehhinokokk · Näe rohkem »
Elba
Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.
Uus!!: Metssiga ja Elba · Näe rohkem »
Erik Mandre
Erik Mandre (2012) Erik Mandre (sündinud 13. märtsil 1976) on eesti loodusfotograaf.
Uus!!: Metssiga ja Erik Mandre · Näe rohkem »
Euroopa piison
Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.
Uus!!: Metssiga ja Euroopa piison · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Metssiga ja Gabon · Näe rohkem »
Grīnise looduskaitseala
Grīnise looduskaitseala on looduskaitseala (dabas rezervāts) Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Saka vallas.
Uus!!: Metssiga ja Grīnise looduskaitseala · Näe rohkem »
Habesiga
Habesiga (Sus barbatus) on sea perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Metssiga ja Habesiga · Näe rohkem »
Hambahari
Kolm hambaharja Hammaste pesemine hambaharjaga. Pariis, 1899. Hambahari on väike hari hammaste puhastamiseks.
Uus!!: Metssiga ja Hambahari · Näe rohkem »
Harikrokodill
Harikrokodill (Crocodylus porosus) on India idaosas, Sri Lankal, Kagu-Aasias ja Austraalia põhjaosas elav suur roomaja.
Uus!!: Metssiga ja Harikrokodill · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Metssiga ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik sarapuu
Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Uus!!: Metssiga ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Metssiga ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Metssiga ja Hunt · Näe rohkem »
Ibeeria hunt
Ibeeria hunt (Canis lupus signatus) on hundi alamliik.
Uus!!: Metssiga ja Ibeeria hunt · Näe rohkem »
Imetajate loend
Imetajate loend loetleb imetajaid.
Uus!!: Metssiga ja Imetajate loend · Näe rohkem »
Jaaguar
Brasiilias Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane.
Uus!!: Metssiga ja Jaaguar · Näe rohkem »
Jahihooaeg
Jahimees koos jahikoertega Kaks jahimeest peale linnujahti Jahihooaeg (hunting season) on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida etteantud ulukeid.
Uus!!: Metssiga ja Jahihooaeg · Näe rohkem »
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Uus!!: Metssiga ja Jahiuluk · Näe rohkem »
Jooksev metssiga
Jooksev metssiga on jahilaskmesel kasutatav liikuv märkleht.
Uus!!: Metssiga ja Jooksev metssiga · Näe rohkem »
Kaljo Põllu
Kaljo Põllu (28. november 1934 Kopa küla, Kõrgessaare vald (Reigi kihelkond) – 23. märts 2010) oli eesti kunstnik.
Uus!!: Metssiga ja Kaljo Põllu · Näe rohkem »
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Uus!!: Metssiga ja Kanarbik · Näe rohkem »
Kanuumatk
Kanuumatk Kanuumatk on sporditurismi üheks väljundiks ja see on ka veematka sünonüümiks.
Uus!!: Metssiga ja Kanuumatk · Näe rohkem »
Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal.
Uus!!: Metssiga ja Karula pikk jalgsimatkarada · Näe rohkem »
Karula vald
Karula vald oli vald Lõuna-Eestis Valga maakonna kagunurgas.
Uus!!: Metssiga ja Karula vald · Näe rohkem »
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Metssiga ja Kaunis kuldking · Näe rohkem »
Kõverlaid
Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas.
Uus!!: Metssiga ja Kõverlaid · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Metssiga ja Kesselaid · Näe rohkem »
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Uus!!: Metssiga ja Koduhiir · Näe rohkem »
Kolga looduskaitseala
Taimestunud luide Kolga looduskaitsealal Kolga jõgi Kolga looduskaitseala on kaitseala Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Metssiga ja Kolga looduskaitseala · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Metssiga ja Koorküla · Näe rohkem »
Korea seedermänd
Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Metssiga ja Korea seedermänd · Näe rohkem »
Krekenava regionaalpark
Nevėžis Krekenava regionaalpark (leedu keeles Krekenavos regioninis parkas) on regionaalpark Põhja-Leedus Panevėžysi ja Kėdainiai rajoonis.
Uus!!: Metssiga ja Krekenava regionaalpark · Näe rohkem »
Krustkalni looduskaitseala
Krustkalni looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Vidzemes Madona piirkonnas Mārciena ja Ļaudona vallas Krustkalni küngaste vööndis.
Uus!!: Metssiga ja Krustkalni looduskaitseala · Näe rohkem »
Kurjanova järve looduspark
Kurjanova järve looduspark on kaitseala Lätis Latgales Ludza piirkonna Līdumnieki vallas.
Uus!!: Metssiga ja Kurjanova järve looduspark · Näe rohkem »
Laanepüü
Laanepüü munad Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Metssiga ja Laanepüü · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Metssiga ja Lüneburg · Näe rohkem »
Leopold Johanson
Leopold Johannes Johanson (15. veebruar 1888 Tartu – 5. detsember 1941 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.
Uus!!: Metssiga ja Leopold Johanson · Näe rohkem »
Maailmamix
"Maailmamix on raadio Elmar saade, mis on eetris pühapäeviti kella 15–17.
Uus!!: Metssiga ja Maailmamix · Näe rohkem »
Maalasti
Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil Maalasti (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Metssiga ja Maalasti · Näe rohkem »
Maarja-sõnajalg
Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajala perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Metssiga ja Maarja-sõnajalg · Näe rohkem »
Maks (kulinaaria)
Maks on loomakasvatuse ja jahinduse teisejärguline tapasaadus (subprodukt), mida inimesed kasutavad mitmesuguste toitude ja ravimpreparaatide valmistamisel.
Uus!!: Metssiga ja Maks (kulinaaria) · Näe rohkem »
Malaka poolsaar
thumb Malaka poolsaar (malai keeles Semenanjung Tanah Melayu) on poolsaar Aasia kaguosas, Indohiina poolsaare lõunaosa.
Uus!!: Metssiga ja Malaka poolsaar · Näe rohkem »
Mandžuuria nulg
Mandžuuria nulg (Abies holophylla) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Uus!!: Metssiga ja Mandžuuria nulg · Näe rohkem »
Mangalica
Mangalica emis ja põrsas Mangalica (ka villasiga, peki siga) on pärit Ungarist, ta on kaitsealune koduloom ja maailmakuulus seatõug.
Uus!!: Metssiga ja Mangalica · Näe rohkem »
Maremma looduspark
Maremma looduspark on kaitsealune park Itaalias Toscanas Grosseto provintsis Maremmas, piirneb läänes Türreeni merega.
Uus!!: Metssiga ja Maremma looduspark · Näe rohkem »
Meteliai
Meteliai Meteliai on küla (endine linn) Leedus Lazdijai rajoonis Seirijai vallas.
Uus!!: Metssiga ja Meteliai · Näe rohkem »
Minose kultuur
Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Uus!!: Metssiga ja Minose kultuur · Näe rohkem »
Minu loomad
"Minu loomad.
Uus!!: Metssiga ja Minu loomad · Näe rohkem »
Moricsala looduskaitseala
Moricsala looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas Usma järves, selle kahel saarel ja järve läänekaldal.
Uus!!: Metssiga ja Moricsala looduskaitseala · Näe rohkem »
Mukri raba
Mukri raba Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere.
Uus!!: Metssiga ja Mukri raba · Näe rohkem »
Muraste looduskaitseala
Muraste looduskaitseala. Püsik-seljarohi Muraste looduskaitsealal. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel.
Uus!!: Metssiga ja Muraste looduskaitseala · Näe rohkem »
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Metssiga ja Neeruti maastikukaitseala · Näe rohkem »
Neoteenia
Neoteenia on juveniilsete omaduste säilimine täiskasvanuna.
Uus!!: Metssiga ja Neoteenia · Näe rohkem »
Neufchâtel-Hardelot
Neufchâtel-Hardelot' kirik Neufchâtel-Hardelot (lääneflaami: Nieuwkasteel-Hardelo) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Metssiga ja Neufchâtel-Hardelot · Näe rohkem »
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Uus!!: Metssiga ja Ondatra · Näe rohkem »
Paadrema looduskaitseala
Paadrema looduskaitseala on kaitseala Lääne-Eesti madalikul Pärnumaal Lääneranna vallas Nõmme, Tamba, Paatsalu Korju ja Vatla külas, jäädes Läänemerest umbes 5 kilomeetri kaugusele.
Uus!!: Metssiga ja Paadrema looduskaitseala · Näe rohkem »
Paektu-san
pisi pisi Paektu-san (ka Baekdu, korea 백두산 või 白頭山 'valgepeamägi'; hiina 长白山 Changbai Shan 'igavesti valge mägi') on vulkaan Hiina ja Põhja-Korea piiril, 2744 m.
Uus!!: Metssiga ja Paektu-san · Näe rohkem »
Pape looduspark
Pape looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Nica ja Rucava vallas.
Uus!!: Metssiga ja Pape looduspark · Näe rohkem »
Partizansk
Partizanski maastik Partizansk on linn Venemaal Primorje krais.
Uus!!: Metssiga ja Partizansk · Näe rohkem »
Paukjärve loodusrada
Paukjärve loodusrada on 5,1 meetri pikkune loodusrada Harjumaal Kuusalu vallas Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal.
Uus!!: Metssiga ja Paukjärve loodusrada · Näe rohkem »
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Uus!!: Metssiga ja Pavlovsk · Näe rohkem »
Püünis
Püünis on jahiulukite, röövloomade ja kahjurite püüdmiseks kasutatav riist või rajatav tõke.
Uus!!: Metssiga ja Püünis · Näe rohkem »
Pelias
Pelias (vanakreeka keeles Πελίας) oli vanakreeka mütoloogias Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa.
Uus!!: Metssiga ja Pelias · Näe rohkem »
Piirissaar
Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus.
Uus!!: Metssiga ja Piirissaar · Näe rohkem »
Piirissaare maastikukaitseala
Piirissaare rand Piirissaare maastikukaitseala oli kaitseala Tartu vallas.
Uus!!: Metssiga ja Piirissaare maastikukaitseala · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Metssiga ja Portugal · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Metssiga ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Punahunt
Punahunt saagiga Tais Punahunt (Cuon alpinus) on koerlaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Uus!!: Metssiga ja Punahunt · Näe rohkem »
Punane tamm
Punane tamm Punase tamme leht Punane tamm (Quercus rubra, varem ka põhjatamm) on liik tamme perekonnast.
Uus!!: Metssiga ja Punane tamm · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Metssiga ja Puugid · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Metssiga ja Raba · Näe rohkem »
Rakvere vald
Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.
Uus!!: Metssiga ja Rakvere vald · Näe rohkem »
Rohekas õõskeel
Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Metssiga ja Rohekas õõskeel · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Metssiga ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Metssiga ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Savann
Savann Keenias Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla.
Uus!!: Metssiga ja Savann · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Metssiga ja Süüria · Näe rohkem »
Sõralised
Sõralised (Artiodactyla ehk Paraxonia) on klassikalises süstemaatikas üks imetajate seltsidest.
Uus!!: Metssiga ja Sõralised · Näe rohkem »
Schaumburgi mets
Schaumburgi mets. All vasakul Stadthagen Schaumburgi mets (saksa: Schaumburger Wald) on metsane ala, umbes 80 m üle merepinna, pindalaga umbes 40 km², Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Metssiga ja Schaumburgi mets · Näe rohkem »
Seanina
Seanina suvel 2006 Seanina (muhulased kutsuvad ka Seana) on Muhu saare põhjapoolseim neem.
Uus!!: Metssiga ja Seanina · Näe rohkem »
Seatukat
Seatukat (saksa keeles Saudukat, Schweinsdukat või Eberdukat) on Hessen-Darmstadti maakrahvi Ludwig VIII korraldusel 1750.
Uus!!: Metssiga ja Seatukat · Näe rohkem »
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Uus!!: Metssiga ja Siga · Näe rohkem »
Siga (perekond)
Siga (Sus) on loomade perekond sõraliste seltsist, sigalaste sugukonnast.
Uus!!: Metssiga ja Siga (perekond) · Näe rohkem »
Sigade Aafrika katk
Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus (ka Aafrika seakatk, ladina keeles pestis africana suum, lühend SAK) on sigalaste kergesti leviv nakkushaigus, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.
Uus!!: Metssiga ja Sigade Aafrika katk · Näe rohkem »
Sigade Aafrika katk Eestis
Sigade aafrika katku epideemia Ida-Euroopas 2018. aasta augusti seisuga Eestis tuvastati sigade aafrika katku (SAK) esinemine esimest korda metssigadel 2014.
Uus!!: Metssiga ja Sigade Aafrika katk Eestis · Näe rohkem »
Sigalased
Sigalased (Suidae) on sõraliste (Artiodactyla) seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Metssiga ja Sigalased · Näe rohkem »
Sooline dimorfism
Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.
Uus!!: Metssiga ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Uus!!: Metssiga ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Metssiga ja Soorinna · Näe rohkem »
Suuruluk
Suurulukiteks nimetatakse Eestis suuri jahiulukeid.
Uus!!: Metssiga ja Suuruluk · Näe rohkem »
Taapirlased
Taapirlased (Tapiridae) on kabjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond, kes on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Kagu-Aasia metsades ja vihmametsades.
Uus!!: Metssiga ja Taapirlased · Näe rohkem »
Tapaloom
Sealiha hulgi- ja jaemüügis Tapaloomadeks nimetatakse loomi, kellelt saadakse surmamise järel nahka, villa, sulgi, karusnahka või toiduaineid.
Uus!!: Metssiga ja Tapaloom · Näe rohkem »
Tõmmu käpp
Tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpaliste sugukonda, käpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Metssiga ja Tõmmu käpp · Näe rohkem »
Tolkuse raba
Tolkuse raba Roosa hommikuudu Tolkuse rabas Kevadine Tolkuse raba Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo.
Uus!!: Metssiga ja Tolkuse raba · Näe rohkem »
Transnistria
Transnistria (ametlik nimi Transnistria Moldaavia Vabariik, moldova keeles Република Молдовеняскэ Нистрянэ, vene keeles Приднестровская Молдавская Республика) on rahvusvaheliselt tunnustamata riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Metssiga ja Transnistria · Näe rohkem »
Užava alamjooksu looduspark
Užava alamjooksu looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Užava ja Zirase vallas Uzava jõe kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava poldril.
Uus!!: Metssiga ja Užava alamjooksu looduspark · Näe rohkem »
Ulukikahjustused
Ulukikahjustused on metsloomade tekitatud vigastused metsamajandusliku tähtsusega puuliikidele.
Uus!!: Metssiga ja Ulukikahjustused · Näe rohkem »
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Uus!!: Metssiga ja Umbusi asulakoht · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Metssiga ja Ungari · Näe rohkem »
Valge vesiroos
Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.
Uus!!: Metssiga ja Valge vesiroos · Näe rohkem »
Vao ürgorg
Sügisene hetk ürgorus. Foto: Marek Vahula.Vao ürgorg ehk Vao-Porkuni ürgorg on ürgorg Väike-Maarja valla lääneosas ning Tapa valla kaguosas.
Uus!!: Metssiga ja Vao ürgorg · Näe rohkem »
Võžnõtsja rahvuspark
Võžnõtsja rahvuspark Karpaatides Võžnõtsja rahvuspark on rahvuspark Ukraina edelaosas Tšernivtsi oblastis Bukoviinas.
Uus!!: Metssiga ja Võžnõtsja rahvuspark · Näe rohkem »
Vepriai
pisi Vepriai on alev Leedus Ukmergė rajoonis, Vepriai valla halduskeskus.
Uus!!: Metssiga ja Vepriai · Näe rohkem »
Vereta Jaht
Vereta Jaht on Eesti loodusfotovõistlus.
Uus!!: Metssiga ja Vereta Jaht · Näe rohkem »
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Uus!!: Metssiga ja Vihmamets · Näe rohkem »
Viru raba
Viru raba aerofoto Viru raba Viru raba on raba Harjumaal Lahemaa rahvuspargis Tallinna–Narva maantee lähedal.
Uus!!: Metssiga ja Viru raba · Näe rohkem »
Visegrádi mäestik
Visegrádi mäestik (ungari Visegrádi-hegység, saksa keeles ka Plintenburger Gebirge) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust.
Uus!!: Metssiga ja Visegrádi mäestik · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Metssiga ja Vormsi · Näe rohkem »
Wienerwald
Wienerwald (Viini mets; baieri keeles Weanawoid, ladina keeles Mons Cetius) on metsane mägipiirkond, mis moodustab Põhja-Lubjakivialpide kirdepoolse eelmäestiku Alam-Austria ja Viini liidumaades.
Uus!!: Metssiga ja Wienerwald · Näe rohkem »
Zomini looduskaitseala
Zomini looduskaitseala (varem ka venepäraselt Zaamini looduskaitseala) on looduskaitseala Usbekistanis Jizzaxi vilajetis Zomini rajoonis Turkestani aheliku lääneosa põhjanõlvadel Kulsai, Guralaši, Baikunguri ja Aldašmansai jõe orgudes.
Uus!!: Metssiga ja Zomini looduskaitseala · Näe rohkem »
Zoonoosid
Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi.
Uus!!: Metssiga ja Zoonoosid · Näe rohkem »
1498
1498.
Uus!!: Metssiga ja 1498 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Metssiga ja 2015 · Näe rohkem »
