16 suhted: Esimene maailmasõda, Funktsionalism, Idee, Kunst, Kunstivool, Modernistlik kirjandus, Modernistlik kunst, Modernsus, Ornament, Postmodernism, Tiit Hennoste, Valgustusajastu, Valgustuse projekt, Vikerkaar (ajakiri), 1993, 1997.
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Modernism ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Funktsionalism
Bellavista Klampenborg Denmark. Arne Jacobsen 1934 Bellavista Klampenborg Denmark. Arne Jacobsen 1934 Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.
Uus!!: Modernism ja Funktsionalism · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Modernism ja Idee · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Modernism ja Kunst · Näe rohkem »
Kunstivool
Kunstivool on ühine nimetaja kunstiteostele, mille loomisel on kunstnikud lähtunud kas sarnastest kunstilistest ideaalidest, kunstistiilist või tehnikast või mis on loodud samal ajalooperioodil.
Uus!!: Modernism ja Kunstivool · Näe rohkem »
Modernistlik kirjandus
Modernistlik kirjandus (inglise keeles Modernist Literature, Literary Modernism, prantsuse keeles Littérature moderniste) kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Modernism ja Modernistlik kirjandus · Näe rohkem »
Modernistlik kunst
Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks.
Uus!!: Modernism ja Modernistlik kunst · Näe rohkem »
Modernsus
Modernsus (inglise keeles modernity, modern times; ee "uudsus") tähistab inimsuse, valgustusfilosoofia, tööstuspöörde ja ilmalikustamise põhjustanud ajaloolisi muutusi paljudes eluvaldkondades, mis algasid valgustusajastul ja jätkuvad tänapäevani.
Uus!!: Modernism ja Modernsus · Näe rohkem »
Ornament
Lilly Walther. Ornamendid. 1889. Tartu Kunstimuuseum Ornament (ka muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel (arhitektuursel ornamendil pole reeglina kandvat funktsiooni), tarbeesemetel ja mujal.
Uus!!: Modernism ja Ornament · Näe rohkem »
Postmodernism
barokseid rõivaid Postmodernism (ladina keeles post, pärast, järel) on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga.
Uus!!: Modernism ja Postmodernism · Näe rohkem »
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Uus!!: Modernism ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Modernism ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Valgustuse projekt
Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest.
Uus!!: Modernism ja Valgustuse projekt · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Modernism ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Modernism ja 1993 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Modernism ja 1997 · Näe rohkem »