Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Be'eri veresaun, BTR-60, Butša lahing, Detsember 2015, Erkki Raappana, Fergusoni rahutused, Himki mets, Johannes Paulus II, Kiievi lahing (2022), Oktoober 2018, Pudel, Raggare, Süütepomm, Sõjanduse mõisteid, Sotilaspojat, Talvesõda, Tankitõrje, The Last of Us, Ungari ülestõus (1956), 11. septembri terrorirünnakud.
Be'eri veresaun
7.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Be'eri veresaun · Näe rohkem »
BTR-60
BTR-60 (БТР-60 – бронетранспортёр 60 – BroneTRansportjor) on Nõukogude Liidus välja töötatud ja seeriaviisiliselt valmistatud soomustransportöör.
Uus!!: Molotovi kokteil ja BTR-60 · Näe rohkem »
Butša lahing
Butša lahing oli osa pealetungist Kiievile Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Butša linna kontrollimiseks.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Butša lahing · Näe rohkem »
Detsember 2015
Detsember 2015, kroonika 2015.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Detsember 2015 · Näe rohkem »
Erkki Raappana
Erkki Johannes Raappana (2. juuni 1893 Oulujoki – 14. september 1962 Joensuu) oli soome ohvitser (jäägrikindralmajor), keda tuntakse ka hüüdnimega "Korpikenraali" ('Kõrvekindral').
Uus!!: Molotovi kokteil ja Erkki Raappana · Näe rohkem »
Fergusoni rahutused
Pisargaasi kasutamine rahutuste esimese laine ajal Fergusoni rahutused on USAs 2014.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Fergusoni rahutused · Näe rohkem »
Himki mets
Himki mets ja kiirtee kavandatav trass Himki mets (Химкинский лес) on segamets Himki linna lähistel, osa Moskva metsakaitsevööndist.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Himki mets · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Kiievi lahing (2022)
Kiievi lahing oli osa Kiievi pealetungist Venemaa sissetungil Ukrainasse Ukraina pealinna Kiievi ja seda ümbritsevate piirkondade kontrollimiseks.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Kiievi lahing (2022) · Näe rohkem »
Oktoober 2018
Oktoober 2018, kroonika.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Oktoober 2018 · Näe rohkem »
Pudel
Pudel Pudel on korgiga suletav anum, mille ülaosa (pudelikael) on tunduvalt kitsam kui alaosa.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Pudel · Näe rohkem »
Raggare
Kaks raggaret (2005) Raggare oma autoga (2005) Raggare on 1950. aastate lõpus Rootsis alguse saanud subkultuur.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Raggare · Näe rohkem »
Süütepomm
Süütepomm on pomm, mis on mõeldud tulekahju tekitamiseks.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Süütepomm · Näe rohkem »
Sõjanduse mõisteid
Siin on loetletud sõjanduse mõisteid. Sõdu on loetletud sõdade loendis, lahinguid lahingute loendis, dessante dessantide loendis, sõjaväelasi sõjaväelaste loendis, soomustehnikat soomustehnika loendis ja tulirelvi tulirelvade loendis.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Sõjanduse mõisteid · Näe rohkem »
Sotilaspojat
Sotilaspojat (Sõdurpoisid) oli Soomes Jätkusõja (1941–1944) ajal tegutsenud paramilitaarne poisteorganisatsioon, mille ülesanne oli toetada julgestus-, majandus- ja muid abitöid tagalas ning arendada noorte füüsilisi ja vaimseid omadusi.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Sotilaspojat · Näe rohkem »
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Talvesõda · Näe rohkem »
Tankitõrje
Tankitõrjeüksuse taktikaline tingmärk (põhikujund) Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Tankitõrje · Näe rohkem »
The Last of Us
"The Last of Us" on 2013.
Uus!!: Molotovi kokteil ja The Last of Us · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Molotovi kokteil ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
11. septembri terrorirünnakud
11. septembri rünnaku mälestuseks loodud valgusskulptuur Manhattanil vaadatuna Jerseyst 2020. aastal 11.
Uus!!: Molotovi kokteil ja 11. septembri terrorirünnakud · Näe rohkem »
